· alamklassid avaldasid survet ning valitsejad olid sunnitud tegema järeleandmisi · rahva hulgast kerkinud poliitkud ja juhid jõudsid kõrgematele võimutasanditele 6.Totalitaarse diktatuuri tunnused · Ainult üks partei ja üks liider, keda ümbritseb isikukultus. · Partei omab võimu kogu ühiskonna üle, eriti noorte. · Üksikisik on sunniviisiliselt allutatud riigi huvidele (vaimne või füüsiline terror) · Kodanike meelsust valvab salapolitsei, teisitimõtlejad paigutatakse sunnitöölaagritesse · Selgelt eristatakse üks ja ainus ideoloogia kogu ühiskond on sellele allutatud, see katab kõiki eluvaldkondi. Kõik peavad ühtemoodi mõtlema. · Propagandal suur roll (haridus, kunst, kirjandus, muusika) · Riigi täielik kontroll majanduse ja kõikide elusfääride üle. Natsi Saksamaa · Kõik parteid peale natside keelatud · Ainult natsid said olla riigiametnikud või õpetajad
· alamklassid avaldasid survet ning valitsejad olid sunnitud tegema järeleandmisi · rahva hulgast kerkinud poliitkud ja juhid jõudsid kõrgematele võimutasanditele 6.Totalitaarse diktatuuri tunnused · Ainult üks partei ja üks liider, keda ümbritseb isikukultus. · Partei omab võimu kogu ühiskonna üle, eriti noorte. · Üksikisik on sunniviisiliselt allutatud riigi huvidele (vaimne või füüsiline terror) · Kodanike meelsust valvab salapolitsei, teisitimõtlejad paigutatakse sunnitöölaagritesse · Selgelt eristatakse üks ja ainus ideoloogia kogu ühiskond on sellele allutatud, see katab kõiki eluvaldkondi. Kõik peavad ühtemoodi mõtlema. · Propagandal suur roll (haridus, kunst, kirjandus, muusika) · Riigi täielik kontroll majanduse ja kõikide elusfääride üle. Natsi Saksamaa · Kõik parteid peale natside keelatud · Ainult natsid said olla riigiametnikud või õpetajad
Noorte tegevus võrreldes metsavendlusega oli väga tagasihoidlik, kasutati ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust. Noorsooliikumised suruti 60.ndate alguseks maha. 1960. aastate teisest poolest algasid demokraatlikud liikumised, kus ei osalenud aind eestlased vaid ka muulased. See näitab, et teised peale eestlaste olid ka Nõukogude võimust väsinud ja soovisid demokraatiat. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le Peaassambleele memorandumi, milles nõuti näiteks Eesti iseseisvumise taastamist, kuid kahjuks lääneriigid ei reageerinud sellele. Minnes korra tänapäeva, siis võib mõtlema hakata, et kui Eestiga peaks midagi juhtuma, kas siis tuleksid lääneriigid kohe appi või eiraksid olukorda nagu 70.ndatel tehti. 80.ndad oli erilised avaliku vastupanuliimuse poolest. Inimesed hakkasid avalikult valitseva režiimi vastu, isegi väljaspool Eestit. Vastupanuliikumiste aktiivsus
priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine · NSVL laguneb rahulikult · Gruusias, Leedus veresaun Majandus: · Malenkovi majandusprogramm · Põllumajanduse toibumine · Uudismaad, sunniviisiline maisikasvatamine · Sõjaliste kulutuste vähendamine · GULAGi majandussüsteemi lagunemine · Streigid · Uus rahareform
1) Metsavendlus 1941-1953. a) Peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis. b) Relvastatud vastupanu. c) Loodeti lääneriikide abile. d) Toetus suurel määral tavalistele inimestele. 2) Põrandaalused noorterühmad 1950.-ndatel a) Väike kandepind. b) Asendas metsavendluse. c) Lendlehed, avalikult Ev-st rääkimine. 3) Dissidendid ehk teisitimõtlejad 1960.-ndate lõpul. a) Peamiselt haritlased. b) Avalikud pöördumised ja omaalgatuslikud väljaanded. c) Püüti anda tõepärast infot nõukogude ühiskonnast ja selle oludest. 10. Iseloomusta Eesti kultuurielu järgmistes valdkondades: haridus, kirjandus, usuelu, rahvakultuur. 1) Haridus. a) Hakkas kehtima 8-klassiline kooliharidus. b) Kohustuslik keskharidus.
enamuse, 1933 parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtestati üheparteisüsteem(NSDAP), Hitlerist füürer.Üleminek: demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamine, riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid keskvõimu määratud, majandus kontrolli all, 4aasta plaanide kaupa, rassilise puhtuse tagamine, juutide tagakiusamine, relvastatud rühmitused kontrollisid, SS- Hitleri kaitsemalev, GESTAPO-salapolitsei, teisitimõtlejad koonduslaagrisse, uued sõjatehased- elatustase tõus Natsionaalsotsialism- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. KOMMUNISTLIK VENEMAA 1918 üheparteisüsteem(kommunism), 1922 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kõrgeim võim kommunistlikul parteil. Poldud rahul poliitilise olukorraga, 1921 kommunistivastane ülestõus- suruti maha
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujä...
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Ji...
NSVLis stagnatsioon, ehk seisak, mis haaras järk-järgult kõik ühiskonnaelu sfäärid. Mujal NLis süvenes arusaam, et Eesti on ,,sovetski zapad". 70-datel toimus pööre piirangutele ja raskenes osasaamine muu maailma elust. Eesti arengu omapäraks kujunes väline läänestumine (mood, muusika, olme). Aastakümne lõpul hakati ellu viima aktiivset venestuspoliitikat, mis põhjustas tugevat vastureaktsiooni. Julgelt astusid süsteemi vastu dissidendid ehk teisitimõtlejad. Põllumajanduses hakkas omatoodangu juurdekasv aeglustuma. Enam ei praktiseeritud üleliiduliste põllumajanduskampaaniate elluviimist. Eestis suurenes tendents muuta kolhoosid sovhoosideks. Palju negatiivseid tendentse lõi majandite muutmine suurmajanditeks, mis siiski 80. aastate algul jällegi tagasi väiksemateks kolhoosideks ja sovhoosideks jagati. Katsetused isemajanduses. Kurss uute tootmiskoondiste loomisele. Halvenes tööstustoodangu kvaliteet. Tööstuse arengu seisak, mida
kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 1980. aastal oli juba tegemist majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja vaimse kriisiga. Breznev suri 1982. aastal. 12) Nimeta kõik NSV Liidu juhid- · Lenin (1870-1924) * Stalin ( 1941-1953) * Hrustsov (1956-1964) * Breznev ( ) * Andropov (1983-1984) * Tsernenko (1984-1985) * Gorbatsov (1990-1991) 13) Kes olid dissidendid? Dissidendid olid teisitimõtlejad. Samuti olid nad haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järk -järgulise karmistamise vastu. 14) Kirjelda NSV Liidu majandust - Majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. 1964-1947 aastal oli põud ja sellega kaasnesid näljahädad. Siiski arenes majandus 1950. aasta teisel poolel jõudsalt. Kuid 1960. aasta majanduslik areng pidurdus. 1962. aastal tõsteti toiduainete hindu. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada toiduainetega. 1980
jutlustajad väitsid, et ametlik kirik on tegelikult saatana töörist, ja püüdsid luua selle kõrvale uut, õiget kirikut. Oli ka liikumisi, millest kujunes välja hoopis uus õpetus, mis lahknes suuresti katoliku kiriku seisukohtadest. Kiriku juhid ei saanud arvamuste paljususega leppida. Nende meelest sai olla vaid üks õige õpetus- see, mida katoliku kirik on postlite kaudu otse Kristuselt pärinud ja läbi sajandite piiskopilt piiskopile edasi andnud. Kõik võimalikke teisitimõtlejad ning kiriku kritiseerijaid peeti valeõpetajateks ja saatana käsilasteks, kes on saadetud ristirahva hulgas segadust külvama. Seesuguseid saatana poolt eksiteele viidud kristlasi hakati nimetama ketseriteks. Religiooni tähtsusest keskajal ja kirikupühad Keskaja inimese elus oli usul väga tähtis koht. Keskaega on nimetatud lausa usu ajaks. Kiriku ettekirjutused mõjutasid kõigi inimeste tööd ja puhkust, toitumist, abielu ja üldse kogu elukorraldust. Samas
ka lasteaedades. ● Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast ● Juhtiv rahvuslik eliit represseriti ning asendati Moskvast saadetud ametnikega. ● Vene keel domineeris kõigis elu valdkondades, kõik dokumendid, teadustööd jms olid venekeelsed. 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Dissidendid e teisitimõtlejad rääkisid avalikult asjadest, millest teised ei julgenud või ei tahtnud. Tõid avalikuse ette inimõiguste rikkumised. Rääkisid asjadest, mida meedia ei kajastanud. 11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet. ● Eestlased on muutumus vähemusrahvaks ● Eesti keele piiramine ja propagandlistlik vene keele õppimine ● tööstuse mõtlematu laiendamine ning sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid.
kehtestati 1933, juht Hitler, terror, hirmutamine, demokraatlikud institutsioonid kaotavad vabaduse, parlament loobub võimust, majanduses 4-aasta plaan, elatustaseme tõus, töötuse likvideerimine, rassilise puhtuse tagamine, demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, Sarnasus inimõiguste piiramine, majandus riigi kontrolli all, ühepartei süsteem, demokraatia asendub totalitaarse diktatuuriga, majandus riigi kontrolli all, riiklik salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Inglismaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga, kaotas juht koha maailmas ning osatähtsus vähenes, aeglane areng, kõrge tööpuudus, esimene üldstreik, valimisõiguse suurenemine, leiboristide esile tõus, kriisist väljumine kiirem ja valutum, Westminsteri
KORDAMISKÜSIMUSED §22-24A. 1.Kuidas kehtestati peale II MS Ida-Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid?Millistes riikides see juhtus?Milliseid maid nimetati Rahvademokraatiamaadeks?Miks?(lk44) VASTUS: *Punaarmee kontrolli all olevates euroopa riikides kehtestas NSVL järk-järgult oma ülevõimu. *Esmalt juhtus see Rumeenias,Bulgaarias,Poolas,Tsehhoslovakkias,Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris.Hiljem Ida-Saksamaa (Saksa DV),Hiina Rahvavabariik,Mongoolia,Põhja-Vietnam ja Põhja-Korea. *Rahvademokraatideks nimetati maid , mis olid Moskva võimu all , sest Fidel Castro võimuletulek 1959a.l Kuubal lõi Moskvale tugipunkti Ameerika külje all. 2.Mis on Sotsialismileer? VASTS: Sotsialismileer kommunistlikud riigid. Nt:Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik . 3.Mis on Sotsialistlik Sõprusühendus?Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia...
fašismi vastase liikumise Korporatsioonid-Nende kaudu organiseeriti riigi majandust(need pidid ära hoidma streike ja tööseisakuid) Pruunsärklased- Hitleri loodud SA organisatsiooni (rünnakurühm) liikmed. Pruunsärklaste põhilisteks ülesanneteks oli valvata NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) koosolekutel korra järele ning propageerida rahvuslust. Gestapo-Hitleri võimu tugisambale SS’ile allunud riiklik salapolitsei, mis jälitas ja arreteeris teisitimõtlejad ning viis nad seejärel koonduslaagritesse Hitlerjugend- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei skautlik paramilitaarne noorteorganisatsioon. NEP(Novaja Ekonomitšeskaja Politika)-Venemaal kommunistide poolt loodud uus majanduspoliitika, et muuta senist röövellikku majanduspoliitikat, mille tulemusena kujunes NSVL’is välja omapärane segamajandus Kulak-NSVL’i talupoeg, kellel oli kasvõi natukenegi rohkem vara, kui
000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud. Viimane Eesti metsavend August Sabbe (pildil) tabati alles 1978. aastal. Metsavendluse lämmatamise järel võtsid vastupanuliikumise teatepulga üle koolinoorte salaorganisatsioonid, 1960ndate lõpust alates aga juba teisitimõtlejad. 1972. aastal saatsid mitu vastupanuorganisatsiooni Eesti memorandumi ÜRO-le, nõudes Eesti okupeerimise lõpetamist. Tugevnev venestamine tõi kaasa protestiliikumise kasvu. 1979. Aastal nõudsid Balti riikide teisitimõtlejad nn Balti apellis Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist. 1980. aastal toimusid Tallinnas stiihilised noorterahutused, mis nõukogude võimude poolt brutaalselt maha suruti. Selle vastu protsestides koostasid
Referaat Sisukord · Peeter I 3 · Nimi 3 · Elulugu 4 · Esimesed saavutused 5-6 · Põhjasõda 7 · Pärast Põhjasõda 7 · Administratiivreformid 8 · Reformid 8 · Kasutatud kirjandus 9 2 Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 168...
Diktatuuririigis oli diktaatori ainuvõim, üks valitsev partei ja tema ainuõige ideoloogia Võistlevad partid olid keelatud, kodanikuõigused ja inimõigused oli peaaegu olematud. Inimesed allutati täielikult riigivõimule. Riik pidi tagama iga inimese heaolu ja helge tuleviku . Inimesi juhtis suur JUHT, keda tuli ülistada . Juhi otsus oli ainuõige. Rahvast hirmutati pidevalt ohtliku vaenlasega. Vaenlasteks olid kõik võõrriigid ja teised rahvused., jõukad inimesed ja teisitimõtlejad. Vaenlased hävitati võimalusel. Neid saadeti vangi ja surmalaagritesse või küüditati. Ilmsüütute inimeste karistamisega tekitati hirmu ja alandlikkust riigivõimu ees. Valitseva korra tagamiseks loodi võimsad sala ja julgeoleku teenistused . Nemad tegutsesid igasuguseid seadusi eirates. . Totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik pidev inimeste meelsuse töötlemine ehk propaganda. Nii pandi inimestele "pähe " võimule meelepäraseid mõtteid. 8
Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati jutima 4.a plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Algas aktiivne juutide tagasikiusamine. 1935.a. Kehtestatud seadusega piirati juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. See pani juudid Saksamaalt põgenema. Hitleri võimu tugisambaks oli SS(''kaitsemalev'') mida juhtis H.Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei e. GESTAPO. Teisitimõtlejad saadi kätte ja paigutati koonduslaagritesse. Majandusliku poolepealt. Vabastati Saksamaa rahulepingu tingimustest, tehti sõjatehaseid ja teid. Tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimine ning elamustasemetõus. See areng sai olla ainult ajutine, Hitler vajas võimalikult kiiresti uut sõda. 3. Nõukogude Liidu loomine 1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik
Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel.Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni.Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile
PROBLEEMID tegemisel; Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele; Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka teisitimõtlejad, ametiühingud jne.; illegaalse alkoholi tootmise ja tarbimise kasv
riigiasjadega tegelemisest. Tegelik võim koondus armee ning julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid ka üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati. Elatustaseme langus ning suurenev mahajäämus arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja „letialuse kaubanduse“ vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid, kelle esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Mitmed nõukogude teisitimõtlejad, nagu kirjanik Aleksandr Solženitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov, said tuntuks kogu maailmas. Solženitsõn saadeti NSV Liidust välja ning Sahharov pagendati sundasumisele Gorkisse
XI. Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp: 1. NSV Liit M.Gorbatsovi ajal (1985.a.-1991.a.): · Mihhail Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. pärast eelkäija K.Tsernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes "noormees"- 54 aastane. · Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. · Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatsovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatsov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. · Kindlasti...
nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid. Kes tollastest riigijuhtidest võiks olla oma ajastu kangelane- Minu arvates võiks olla omaaja kangelane Harry Truman, kes julges peale Teist maailmasõdavastu astuda NSV Liidu kommunismi levitamise plaanile. Oma kõnes julges ta välja öelda selle, et kommunism on vähemuste maailmavaade, kus kõik teisitimõtlejad jõuga sunnitakse vaikima. Samuti lubas ta toetada kõiki inimesi kes kommunistliku korra vastu võitlesid. Kuidas lahendati Saksamaa kui kaotaja probleem pärast Teist maailmasõda- Saksa riik oli tugevasti lüüa saanud ja tema territoorium jaotati NSV Liidu, USA Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsiooni tsoonideks. NSV Liidu tsooni hakkas kehtima totalitaarne kord ja Lääne riikide tsoonis ehitati üles demokraatlik riigikord
areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vangi ning muserdati neid ja nende perekondi. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele. Olulist osa USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevatele liikumistele kogu maailmas
Avaliku sektori hindamine läbi käibelolevate probleemide 3 Üritades hinnata avaliku sektori efektiivsust, satume kokku erinevate võrdluste ja arvamustega, mis tihtipeale ei pärine analoogiate, vaid vastandlike süsteemide mõõdupuust. Üheltpoolt leiame arvamused kogu süsteemi ebaefektiivsusest, mida iseloomustab nõrk eelarveraamistik, puudulik tasustamissüsteem ja bürokraatlik raiskamine. Teisitimõtlejad vaatlevad riigi eesmärke ühiskondlikult laiemalt ja vastandavad ebaefektiivsuse alustel, millega ei saa eelnevat erasektoriga samale tasandile seada. Mahukama haardega süsteem kasutab resursse teisiti ja seda tuleks ka teiste kriteeriumite läbi hinnata. Alles põhjuste mõistmise järel saame luua võimalused aluste esitamiseks, mis kujundavad meie arvamust parenduste väljatoomiseks. Põhimõttelised erinevused ei loo selleks viljakat tausta, aga seda enam on
22. Mis iseloomustab riigivalitsemise vormi ja mis riigikorralduse vormi? Riigivalitsemise vorm Kas riik on vabariik(parlamentaarne/presidentaalne)/ monariha(absoluutne/ konstitutsiooniline) Riigikorralduse vormi kas riik on unitaarriik, föderatsioon või konföderatsioon 23. Milline riigivalitsemise vorm on oma olemuselt demokraatiat välistav? Põhjendage vastust. Diktatuur, sest seal on võim ühe inimese/erakonna kätte langenud ning teisitimõtlejad kõrvaldatakse tihtipeale vahendeid valimata. 24. Mida tähendab rahvaste enesemääramise õigus? Kas seda saavad kõik rahvad kasutada? Põhjendage vastust? Rahval on õigus luua oma riik. Kindlasti ei saa seda kõik rahvad kasutada, see sõltub sellest, kes on nende naabrid ja kelle alla nad kuuluvad. Nt Tiibet 25. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamised erinevused?
1960. aastaks oli noorsooliikumine enamasti lämmatatud. Sama aastakümne lõpus elavne liikumine natuke, et seejärel juba lõplikult vaibuda. xix. Demokraatlikud liikumised Noorsooliikumise lämmatamisega ei katkenud vastupanuliikumine Eestis lõplikult. Tekkisid ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad demokraatlikud liikumised. Liikumisest võtsid peamiselt kaasa teisitimõtlejad. Neid oli üle kogu NSV Liidu. Eesti NSV teisitimõtlejad proovisid kontakti luua teistega üle kogu NSV Liidu ja olla kursis maailmas toimuvaga. Demokraatlik liikumine ei olnud ainult eestlaste pärusmaa, seal osalesid ka muulased. Sellele järeldusele tuldi nii, et üks väikerahvas ei 9 suuda suurt muutust teha. Jõudi veendumusele, et Eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. Liikumise eesmärgiks oli NSV Liidu demokratiseerimine. 1972
Eeskujuks oli metsavendade tegevus. Noorteorganisatsiooni kandpind jäi siiski tagasihoidlikuks. 1960. aastate algul surus valitsev reziim noorsooliikumise maha. Noorsooorganisatsioon võttis peale seda taas tuurid üles, et siis lõplikult vaibuda. Noorsooliikumise lämmatamisega ei katkenud vastupanuliikumine Eestis lõplikult. Tekkisid ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad demokraatlikud liikumised. Liikumisest võtsid peamiselt kaasa teisitimõtlejad. Eesti NSV teisitimõtlejad proovisid kontakti luua teistega üle kogu NSV Liidu ja olla kursis maailmas toimuvaga. Demokraatlik liikumine ei olnud ainult eestlaste pärusmaa, seal osalesid ka muulased. Sellele järeldusele tuldi nii, et üks väikerahvas ei suuda suurt muutust teha. Jõudi veendumusele, et Eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. Liikumise eesmärgiks oli NSV Liidu demokratiseerimine. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandiumi, milles
Sellest saadud tulu eest osteti tarbekaupu, toiduaineid. Sõjatööstuse elavnemine, Läänest maas. Maj. Efektiivsuse poolest arenguriik. 1.3 Võimul Leonid Breznev, kes ei tegelenud riigiasjadega. Tegelik võim armee ning julgeolekuaparaadi käes. 1.4 Elatustaseme langus. Püsiv defitsiit, "letialuse kaubanduse" vohamine. 1.5 Dissidentide aktsioon tugevnemine protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. Teisitimõtlejad A. Solzenitsõn(kirjanik) ja A. Sahharov(akadeemik) ülemaailmse kuulsusega. Neid kiusati, ent NSVLi allakäik jätkus. 2. Sissetung Afganistasni 1979.aastal 2.1 NSVLi välispoliitlised avantüürid, karistamatuse tunne. 2.2 1979.a vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSVLi appi. 2.3 NLKP Keskkomitee poliitbüroodel tekkis mõte Afganistani segadust ära kasutada, võttes see maa oma kontrolli alla. 27. 12
Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Diktatuuride võimulepääsemise põhjused. 1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond ...
Eetikaväidetel on tõeväärtus, sõltub see aga iga indiviidi hoiakutest Hoiakud võivad tihti muutuda ja isikutevaheline kriitika ei ole võimalik 2. Ideaalse vaatleja teooria Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see vaatleja on nn. ideaalne ja hüpoteetiline. Moraal on universaalne ja üldine. Kogukondlik relativism Moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus on moraalifaktid erinevad) • Ei saa kritiseerida teisi kultuure • Teisitimõtlejad eksivad moraalselt, nad on kogukonnaga vastuolus • Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (riigi kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida moraalikonflikt • Et kultuure ja kogukondi hinnata, peaks moraal olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat 7 Mõned eetikaväited on tõesed ei jaa veateooria realism
(germaanlased kõrgeimad) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid, puuetega inimesed). Propagandaministeerium juurutas inimestes natsliku tervitust, hiigel tiraazides trükiti ,,Mein Kampfi", propaganda filmid, raadi, ajalehed. Koonduslaagrid: I koonduslaager Dachaus 1933, peamiselt laagrites juudid, teisitimõtlejad, homoseksuaalid jne. 4-aastaplaan seisnes riigivalitsemises-tehti plaanid 4 aasta kaupa. Autobahn´i ehitus- autoteede/maanteede rajamine. Sudeedimaa oli Tshehhoslovakkia osa, mida Hitler tahtis saada endale, moodustati lepe, mille alusel pidi T selle ka loovutama. Himmler juhtis SS-lasi. Goebbels juhtis propaganda ja haridusministeeriumi. Chamberlain oli Briti peaminister, kes soovis eriti Hitleriga kokku leppida
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
''. Helgi arust ei olnud õige see, et ta pidi kujunemisjärgus lapsena elama justkui kaht elu. Üks oli nii-öelda väljanäitamiseks ja teine oli tõeline. Murdeeas seisab noore inimese ees dilemma: kas omandada vanema generatsiooni kultuurilised, eetilised, religioossed jt. väärtused või lükata need tagasi ja luua iseenda väärtussüsteem. See valik kujundab ühed inimesed lojaalseks oma kultuurile, teistest saavad uuendusmeelsed teisitimõtlejad, kolmandaist aga võibolla isegi iagasuguseid konventsioone eitavad antisotsiaalid. Helgi mäletab Stalini surmapäeva kui kõik aeti saali ja lastekoor pidi laulma. Millegipärast ajas kogu see üritus teda õudsalt naerma. Järelikult oli Helgi Sallo lojaalne oma kultuurile e. eestlusele. Noorukieas arenevad välja ka huvid. Koolivälisest teevusest mäletab Helgi laulukoore. Üksinda ta nii väga lauda ei tahtnud, aga pidi seda siiski tegema. Sellega seoses meenub
Eetikaväidetel on tõeväärtus, sõltub see aga iga indiviidi hoiakutest Hoiakud võivad tihti muutuda ja isikutevaheline kriitika ei ole võimalik 2. Ideaalse vaatleja teooria Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see vaatleja on nn. ideaalne ja hüpoteetiline. Moraal on universaalne ja üldine. Kogukondlik relativism Moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus on moraalifaktid erinevad) · Ei saa kritiseerida teisi kultuure · Teisitimõtlejad eksivad moraalselt, nad on kogukonnaga vastuolus · Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (riigi kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida 7 · moraalikonflikt · Et kultuure ja kogukondi hinnata, peaks moraal olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat Mõned eetikaväited on tõesed ei jaa veateooria realism
Kirjandusteose analüüs Koostaja:Linda Luig 5.jaanuar 2010 1.Teose sisu lühikokkuvõte Ameerika Ühendriikidest on saanud Gileadi Vabariik. Kõik teistkordsed abielud ja abieluvälised suhted kuulutati uue reziimi kehtestamisel abielurikkumisteks. Naistest, keda nüüd peeti abielurikkujateks, loodi reserv, kus nad pandi elama ühe katuse alla ja neid hakati ümber kasvatama. Nad võõrandadi oma endisest elust ning neile hakati selgitama nende uut funktsiooni rikastele laste sünnitamine. Raamatus keskendutakse ühe sellise naise mälestustele, kes räägib oma uuest elust ja võitlustest mida ta enda sees peab. Ta viiakse elama ühe komandöri juurde ning tema uueks nimeks saab Offred. Kuna komandöriga magades ei õnnestu tal rasedaks jääda, otsib ta abi koman...
seega nõukogude kirjanduses väga levinud. Nt Sorafimoviti "Raudne vool", kus vool haarab kõiki ja teeb kõik õnnelikuks (ka metalli kujund on väga oluline). Teede ehitusega oli muidugi nali sealkandis. Ideeliselt oluline, kuna võimaldas nagu liikumist. Ehitati kiirelt ja räpakalt, näiteks raudtee igikeltsale. Paradoksaalne on see, et kõrvuti liikumise paatosega olid suur osa inimesi sunnismaised (maarahvas sai passi alles peale Teist Maailmasõda) ja teisitimõtlejad vangistati laagritesse (ümberkasvatamiseks). Hiljem saab Stalini-aja metafooriks Venemaa kui üks suur laager. Tee kujund muutub ajas, eriti peale Teist Maailmasõda. Siis ilmub hulk noori kirjanikke (Näiteks Aksjonov), kes kõik hiljem emigreeriti. Nõukogude kirjandusse tekib uus, ebatüüpiline kangelane - enda tee otsija, isade traditsioonist lahtiütleja, äramineja (üks taoline võimalus olid geoloogilised ekspeditsioonid)
Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Umbes samal ajal ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Aastal 1697 esitas munk Avrami tsaarile palvekirja, kus ta osutas tsaari tegude ebaõigsusele ning tema käitumise vastuolule traditsioonidega. Pisut hiljem avastati suureulatuslik vandenõu, mis on tuntud "streletside ülestõusuna" (1698). Mõlemal korral said teisitimõtlejad ja vana aadlikorra esindajad range karistuse. Peeter I hävitas aadli matrikliraamatud ning jagas aadlitiitlid oma uutele soosikutele. Aastal 1697 läks Moskvast teele "Suur saatkond", mis sai nime oma rohkearvulisuse tõttu. Peeter I võim tundus siis küllalt tugev et lahkuda aastaks riigist. Saatkonna koosseisus oli Pjotr Mihhailovi (tänapäeval kaheldakse selles) nime all ka tsaar ise. Poolteist aastat kestnud reisil käis Peeter
tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada.
NÜÜDISÜHISKOND - tööleht. Ühiskonna mõiste. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Avalik ja erasektor. Riigi mõiste. Tsiviilühiskond. Majandussfäär. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. ESIMENE TASE Defineeri ühiskond. · Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19. saj - 20. saj lõpuni ja see areneb ning muutub pidevalt. Millal ja kus algas tööstusrevolutsioon. Tööstusrevolutsioon algas 18. saj lõpul Inglismaal. Defineeri kodanikuühiskond, kuidas seotud riigiga. Kodanikuühiskond - kõiki ini...
Peeter üritas neid kiusata nii palju kui võimalik. Ta muserdas streletse kahes Aasovi sõjaskäigus, millele ei järgnenud autasusid ega puhkust. Peetrit ei rahuldanud streletiside mässajatele määratud karistused. Ta soovis välja uurida kõik 1705 aasta Astrahani mässu kaasosalised ja motiivid, et teada saada, kes on tegelikult selle taga. Ta nuhtles neid kõige karmimate võimalike viisidega: 1182 streletsi hukati, 601 said piitsa ja saadeti pagendusse. Peetrile ei meeldinud teisitimõtlejad ja ta tahtis igasuguse vastasseisu välja juurida. Kuid tema vägivaldsed meetodid kasvatasid aina suuremat rahulolematust streletside seas. Peetri streletside tagakiusmine ei olnud õigustatud. Ta oleks saanud asju ja tunduvalt rahumeelsemalt ja demokraatlikumalt lahendada, kuulates ka teisepoole arvamust ja seejärel langetades ühene ning õiglane kohtuotsus, mitte pidada pidevat kahtlustavat luuretegevust. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei muutnud Venemaa
töötama plaane opositsiooni purustamiseks. (+ käis Jangtses ujumas) Konkreetsed plaanid töötas välja Kultuurirevolutsiooni grupp HKP Keskkomitee juures (juhtis Mao abikaasa). Biao alustas vallandamisi armees; Mao kirjutas 7. Lin mail 1966 kirja Lin Biaole. Nõudis: Page 12 of 1 Kogu Hiina ühiskond tuleb sõjaväestada Armee muuta suureks poliitkooliks Teisitimõtlejad saata ümberkasvatuslaagritesse (rahvas hakkas neid hüüdma "7. mai koolid") Ümberkasvatuslaagris oli oma tunniplaan, tuli selgeks õppida Mao ideed ja töötada ühiskondlikus korras. Osa tunde oli ette nähtud ka enesekriitikaks. Sellega sai revolutsioon hoo sisse. Parteiorganisatsioon puhastati teisitimõtlejatest. Sai hoo sisse, kui Mao avaldas oma üleskutse: "Tuld staapide pihta!" aridusreformi seadus 1966. aasta suvel:
Tähendas dem. institutsioonide ja vabaduste kaotamist, nende asemele riiklik meelsusjärelevalve. Majandus riigi kontrolli alla, hakati juhtima plaanidega. Kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Juutide tagakiusamine. 1935. piirati juutide poliitilisi, majandusikke ja kodanikuõigusi. Paljud sunnitud Saksast põgenema. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitler võimu tugisambaks SS, mida juhtis Himmler. SS-le allus Gestapo. Teisitimõtlejad paigutati koonduslaagritesse. Ehitati rohkesti uut sõjatehnikat, rajati uusi teid. Tööpuuduse likvideerimine ning rahva elatustaseme tõus. Majanduslik areng, aga väga lühike. Kommunistlik diktatuur Venemaal NL loomine Kommunism kehtestati relvastatud riigipöördega ning sellele järgnenud kodusõjaga. Üheparteisüsteem. 1922. ühendati Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki Liiduga Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV.
Demokraatlikud liikumised Noorte salaorganisatsioonide asemele tekkisid 1960. aastate teisel poolel demokraatlikud liikumised. Nendes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseerimine, seega ei olnud põhirõhk mitte rahvusel vaid demokraatial. Nüüdne vastupanuliikumine ei olnud enam Eesti keskne, vaid saadi aru et ükski ikestatud rahvas ei ole võimeline iseseisvust saavutama üksinda võideldes. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassamblee memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist ja ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljasaatmist. See pöördumine jõudis läände 1974. aastal kuid lääneriigid ei reageerinud sellele. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal, mil Helsingis kirjutati alla Euroopa Julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile. Avalik vastupanuliikumine 1970. aastate lõpus tekkis otsene side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud par...
1980. aasta 40 kiri Demokraatlikud liikumised. iseloomustab rahulolematust ja vastupanu kehtiva reziimi vastu. Kujunes dissidentide liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Demokraatlikud liikumised ei olnud enam kitsalt eestlaste pärusmaa, vaid nendes osales ka muulasi, kelle 44. Eestlased maailmas eesmärk oli NSVL demokratiseerimine.1972 koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks Kogu eestlaskond jagunes kolmeks: kodueestlased, väliseestlased ja Venemaa eestlased. vastuvõtmist ja NSVL vägede väljaviimist. 1960 loodi Balti pagulaste ühisorganisatsioon Välis-Eesti kujunemine BATUN, mis hakkas taotlema ÜROle saadetus memorandumi elluviimist selles
,,Mein kamf" · 1932. aasta suvel toimunud üldvalimiste tagajärjel said natsid Weimari vabariigi parlamendis suurima esindatuse 11. Mis iseloomustab totalitaarseid reziime? · Ainult üks partei ja üks liider, keda ümbritseb isikukultus. · Partei omab võimu kogu ühiskonna üle, eriti noorte. · Üksikisik on sunniviisiliselt allutatud riigi huvidele (vaimne või füüsiline terror) · Kodanike meelsust valvab salapolitsei, teisitimõtlejad paigutatakse sunnitöölaagritesse · Selgelt eristatakse üks ja ainus ideoloogia kogu ühiskond on sellele allutatud, see katab kõiki eluvaldkondi. Kõik peavad ühtemoodi mõtlema. · Propagandal suur roll (haridus, kunst, kirjandus, muusika) · Riigi täielik kontroll majanduse ja kõikide elusfääride üle. 12. Fasistlik Itaalia milles avaldus totalitarism? 185-189
Nafta ja gaasi eest saadud rahaga ostis riik Läänest tarbekaupu ja toiduaineid, sh teravilja. Näiline majanduslik stabiilsus säilis, kuigi mahajäämus Läänest aina suurenes. Stagnatsioon oli ka vaimuelus ja poliitikas. Endiselt võimul püsiv Leonid Breznev oli rohkem huvitatud ordenitest ja kõlavatest tiitlitest kui riigiasjadega tegelemisest. Tegelik võim koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid ka üha enam korrumpeerunud parteiaparaati. Vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid söandasid väljendada oma pahameelt nõukogude süsteemi üle. Nende esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Tuntumad dissidendid saadeti maalt välja või saadeti sundasumisele, kuid ülejäänud dissidendid pandi vangi või kasutati nende ja nende pere peal psühhoterrorit. Sissetung Afganistani 1979
Maailm pärast Teist maailmasõda Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
