nõukogu koosolekud toimuvad teises riigis, põhimajandustegevus toimub teises riigis, sõlmitud töölepingud on allutatud teise liikmesriigi seadustele jne. Füs. Is. Comi kriteeriumid millises liikmesriigis on/oli võlniku (eelmine) elukoht, kus on toimunud kutsetegevus jne. Tegemist tõendamiskohustusega, pead ära suutma tõendada kus huvi kese. Ühe sama aegselt võib toimuda mitmeid menetlusi, erinevate riikide teisesed menetlus osalised peaksid hea tava järgi oma vahel suhtlema ning edastama andmeid teiste riikide menetlusosalistele. Võib juhtuda olukordi kus valdkond on ülereguleeritud või puudub regulatsioon. Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised. KÜSIMUSED KORDAMISEKS Edasikaebamise võimalikkus pankrotimenetluses PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses
toiduvõrgustik? Energiat vt. Eelmisest küsimusest Ökoloogiline püramiid: 1. Primaarprodutsendid, esmased tootjad. Kui mingi hingamine juba maha arvatud, siis see hingamine on NPP. Selle klotsi selga joonistatakse järgmine troofiline tase. Energia, mis ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub, jääb tavaliselt 10% piiridesse. Need on esmased tarbijad rohusööjad, herbivoorid. Nendest omakorda kümnendik liigub edasi kolmandale, kes on teisesed, sekundaarsed tarbijad, kiskjad (võivad ka nt seened olla, peaasi, et keegi sööks) püramiidi otsas on tippkiskja, neid biomassi poolest väga vähe. See on produktsiooni püramiid! Igast tasemest kõrvale läheb surnud orgaaniline aine DON-i, see otseselt aktiivselt ei liigu, vaid läheb lagundajatele. R hingamisena lahkub energiat maailmaruumi. Mitmendat korda asja süüakse näitab troofilist taset.
sekundaarsed looduskolded (ld. secundarius -- teisene) -- teisene looduskolle. Sünantroopne haiguskolle võib põhjustada sekundaarsete looduskollete teket, kui nakatatud inimene või koduloom satub looduses paika, kus on sellele haigusele vastuvõtlikud metsloomad (transmissiivsete haiguste puhul ka vektorid), kuid siiamaani puudus haigusetekitaja. Moodustub uus kauapüsiv looduskolle. Vt. ka looduskoldelised haigused. sekundaarsed nakkusallikad (ld. secundarius -- teisene) -- teisesed nakkusallikad. Sekundaarsetel nakkusallikatel on parasitooside levikus suur tähtsus, sest enamus parasitooside tekitajate noorvorme peab enne nakkusvõime saavutamist läbi tegema arengu väliskeskkonnas, vaheperemehes, lisaperemehes või siirutajas. Sekundaarseks nakkusallikaks on parasiitidest nakatatud väliskeskkond, sööt, joogivesi, mehhaanilised ja bioloogilised siirutajad, vahe-, lisa- ja reservuaarperemehed. siirutaja -- vektor. somaatilised ektoparasiidid (kr
planeerimine, uuringumetoodika väljatöötamine ja uuringu teostamine. Etappide teekond uuringu algusest on järgmine: Turunduse planeerimine ja infosüsteem (strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, andmebaasid) -> 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid või võimalused, alternatiivsed otsused/lahendused, uuringu kasutajad) -> 2.Uuringu eesmärkide püstitamine -> 3.Teabeallikate määratlemine (esmased- ja teisesed andmed) -> 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiivuuring, kvalitatiivuuring) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused). Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim, kihtjuhuvalim, klaster-
töötajate kohta. Võtmepositsioonidel olevate isikute kohta võiks märkida nende nimed, haridustee, funktsioonid firmas, eelnevad kogemused, erioskused jmt. 7. TURUNDUSPLAANI LISAD 40 Turundusplaani põhiosas tuleks välja tuua vaid olulised andmed, analüüside tulemused ja kokkuvõtted. Kogu kogutud detailsema informatsiooni, teisesed andmed, infoallikad ja muud olulised pisidetailid on aga võimalik lisada turundusplaani lõppu lisasse. Lisasse võiks panna näiteks alljärgnevaid andmeid: Müügiaruanded Müügiväljavõtted erinevate turustuskanalite lõikes Igakuised müügiaruanded jmt Müügiprognoosid Turustuskanalid Turustuskanalite nimekiri Täpsemad võimalikud investeeringud erinevatele turustuskanali osadele jmt Turundus-uuringud ja turundusuuringute tulemused Informatsiooniallikad
vähem viljakad. Seni kuni keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, et need tunnused oleksid endiselt adaptiivsed, muutuvad need tunnused populatsioonides tavalisemateks. Liigi ökoloogilise nisi kadumine või ülerahvastus arvukuse kasvu tagajärjel võib ellujäämiseks vajalikke adaptiivseid tunnuseid tunduvalt muuta. Sel juhul ning ka mis tahes keskkonnas, kus ellujäämist määrab rohkem ökoloogia kui teisesed sugutunnused, leiab aset ökoloogiline valik. Viimast terminit kasutatakse ainult selleks, et tuua välja ristumise ja paaritumisega mitteseotud tegurid. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.tervetel vanematel on hemofiiliahaige poeg.määrake kõikide inimeste genotüübid ja leidke milline on TS,et järgmisena sünnib terve poeg?-isa-xy-terve,ema- xHx-.terve,poeg-xHy- haige,poeg-xy-terve,tütar-xxH-terve(varjatud allel),tütar-xx-terve.terve poja sünn TS on 25%. VIII.1
Siis tekib paremini see tervik! Vene relfektroorne psühholoogia Rõhtutati, et kui mingit tegevust kutsutakse esile mingi välise stiimuliga, peab see situatsioon peegelduma meie ajus. Sellest peegeldusest lähtuvalt toimub reakstioon. Nt kui laps tõstab häält, siis ka õps vahel tõstab hält, seega nagu laps reguleerib seda asja. 1) esmased signaalid ; Kus otseselt tajume maailma meeltega /või keha tajume meeletga 2) teisesed signaalid - märgid , sümbolid on seotud kultuuriga, Meid huvitab: Kõne funktsionaalsüsteem , mis kujuneb kõnearengukäigus. Sõna nende arvates võrdub motoorse aktiga. Aga kas ikka on alati, tekib küsimus? Õppimine on nende jaoks assotsiatsioonide kujunemine (kas ainult nii lihtne?), oluline on kordamine. UusBIHEIVORISM Olulised ka motiivid kuidas midagi teha. On olemas küll , aga nad ei tea kuidas see toimib. Ja see vajab operantset tingitust
· vastutustunne teiste liikmete ees tegevuse kujundamine alati grupi kontekstist lähtuvalt Gruppide liigid: · Esmased grupid (primaargrupid) annavad inimesele esmase ettekujutuse ühiskonna ja inimsuhete vastasmõjust ja terviklikkusest. Suhted lähedased ja üldiselt üsna muutumatud. Grupid väikesed. Naturaalne. Soojad, intiimsed, isiklikud suhted. nt perekond · Teisesed grupid (sekundaargrupid) suuremad, suhteliselt ebaisikulisemad ja ratsionaalsemad. Tehislik, s.t loodud millegi pärast. Vähesed emotsionaalsed sidemed ja piiratud vastastikune mõju, mis hõlmab ainult osa grupi liikmete isiksusest. · in-grupid need esmased ja teisesed grupid, kuhu meie kuulume · out-grupid need grupid, kuhu kuuluvad "nemad" ja kuhu meie ei kuulu
Võimalik vaadata näitleja mängu kogu lavastuse vältel (kuidas esitab rolli ja kannab lugu edasi?) 4) Etendus kui tervik väikemaks struktureeritav 5) Iga teatrimärk = märk maailmast. Nt kuningakroon viitab võimumärgile. Kood märkide kasutamise reeglid: - Teatri erikoodid enamasti me neid ei taju, sest oleme koodid ära õppinud, aga tajume tugevalt võõrast süsteemi. - Esmased kultuurikoodid elukogemus, igapäevased käitumisnormid (riietus, zestid, keel, kombed) - Teisesed kultuurikoodid kultuurikogemus (kirjandus, kunst, mütoloogia, religioon). Oluline on viidatav, tuleb tunda intertekstuaalsust. Kui palju peab vaatama tundma etenduse koode? Kas etendusel tohib teda võõras keeles kõnetada? Kas etendus võib õpetada vaatajale oma kooda? On lavastusi, mis loovad oma sisekoodid, mida vaataja suudab mõista, juhul kui ta saab piisavalt infot.
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
kaugele nende looduslikust levilast. Ameerikast pärinevat kartulit ja päevalille kasvatatakse Euroopas rohkem kui lähtekohas. Aasiast pärit sojauba ja Aafrikast pärit sorgo on laialt levinud Ameerikas. Taimede sissetoomist võõrsilt nende aklimatiseerimiseks ja paljundamiseks uues kohas nimetatakse introduktsiooniks. Kultuurtaimede jagunemine N. Vavilovi järgi 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust
(endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt, perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Detridofaag detriidist toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt) Jaotatakse: esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Karnivoor imetajate klassi lihatoidulised loomad e zoofaagid; teisesed konsumendid, kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. Herbivoor e taimtoidulised e fütofaagid; esmased konsumendid, toituvad ainult taimedest. 4 Omnivoor kõigesööja e liik, kes kasutab vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi. Kiskja imetajate klassi lihatoiduline loom, kes jahib teist looma ja lõpuks tapab ta ning sööb ära. Ohver loom, keda teine loom jahib ja lõpuks tapab ning sööb ära.
primaarprodutsendid PELAGIAALI JA BENTAALI produtsendid (tootjad): fütopankton; KOOSLUSED. redutsendid (lagundajad): bakterplankton; Erandlikud: pagon-jäässe esmased konsumendid (taimtoidulised külmunud, pelon-kuivanud mudas, loomad): zooplankton; krüoplankton-jäälohkudes ja teisesed konsumendid (röövloomad): lumekõrbetes. nekton jne. · Liigierisus: seda kõrgem, mida Bentaali kooslused: primaarprodutsendid vähem on isendeid samast liigist (suurem ainult madalas vees, sest sügaval puudub soojades vetes). valgus. Siiski kemosüntees- bioloogilis- Süsteem seda stabiilsem, mida vähem
hea küsimustik kaalumine (weighting) Näit. kui respondentide hulgas on 16-24 aastasi 2x vähem kui peaks olema vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada). Kaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla Andmeallikate tüübid Primaarsed ehk esmased andmeallikad Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks PLUSSID Jääb ära andmekogumise vaev Kvaliteet kontrollitud Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui "ühemehe-uuringud" (rohkem teemasid, suurem vastajaskond, tsüklid) RISKID Andmebaasis ei pruugi olla mulle sobivaid Mõõdikuid (mis oleks valiidsed minu UK-le) Juhtumeid Aastaid Seega: Kõigepealt tee kindlaks riskide olemasolu.
Liikmesriikide liitumislepingud Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit ja EL ja liikmesriigid · Kirjutamata õigus (pretsedendiõigus ingl.k CASE LAW) · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine · Euroopa Liidu õiguse allikad teisesed õigusaktid o Kohustuslikud õigusaktid Määrused (ingl k. regulatsions) ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiivid (ingl. K directives) soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata Otsused (ingl k. decisions) adressaadi suhtes siduvad üksikaktid o Soovituslikud õigusaktid
14. Hüüdsõna e interjektsioon - Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots; 2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt. 3) Laenulised hüüdsõnad: halloo, marss, proosit, tsau, pakaa, jess, jepp, õu. Hüüdsõnade jaotus funktsiooni alusel: 1.Ekspressiivsed interjektsioonid osutavad või esitavad kõneleja tundeavaldusi, nt ai, oh, päh, vuih. Nende all kaks rühma:
temperamanditüüpi - sangiiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. Kretshmer ja Sheldon liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist: endomorfsed (rahumeelsed , naudinguhimulised, heatahtlikud), ektomorfsed (valvsad, erksad, intellektuaalsed, hea enesekontrolliga) ja mesomorfsed (ekstravertne ja agressiivne). Tegelikult on inimestele ainuomaseid isiksuseomaduste kombinatsioone palju. Allporti arvates määravad isiksuse kesksed (esmased) ja teisesed tunnusjooned. Allport jõudis arusaamisele, et igat inimest saab kiiresti kirjeldada vähem kui kümne sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Cattell arendas välja faktoranalüüsi ja sai 16 isiksusefaktorit. Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isikuseomaduste kogum kolmele põhimõõtmele 1) ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus), 3)
Grupid ühiskonnas · Kogukond inimesed tunnevad üksteist pikka aega, mitmete põlvkondade vaheline side, esmased grupid · Ühiskond inimestevahelised suhted piiratud ja pigem ametlikud, sotsiaalsed suhted on vabatahtlikud, rajatud omakasust lähtuvalt, instrumentaalne käitumine Kas kaasaegses ühiskonnas vähenevad kogukondlike suhete tähtsus, mis asenduvad ühiskondlike suhetega? Grupid ühiskonnas · In-grupid esmased ja teisesed grupid, kuhu inimene kuulub · Out-grupid grupid, kuhu kuuluvad teised inimesed · Kontrollgrupid etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata selle grupi liige. Kontrollgrupp on grupp, kuhu inimene püüdleb või kellega end samastab meelsasti. Grupistruktuur · Grupp eeldab, et selle liikmed tunnustavad ühiseid norme ja väärtusi · Grupisidemete tugevdamine ühiste tegevuste, sõpruse, normide ja väärtuste
Melanhoolik Must sapp- muretsevad Sangviinik Veri – seltsivad, tormakad, rõõmsameelsed Flegmaatik Lima- kannatlik, aeglane, loid, reserveeritud Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • Kretshmer ja Sheldon kehatüüp Endomorfne- Ektomorfne- pigem hea enesekontrollija, ergas, intellektuaalne. Mesomorfne- väga ekstavertne, väljapoole elav, teatud olukorras võib olla kuritahtlik. – pükniline, asteeniline, atleetlik Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • G. Allport – Kesksed ja teisesed tunnusjooned Uuris, millised on üldse sõnad, mis on inimese iseloomustamiseks välja mõeldud. Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • R. Cattell – faktoranalüüs • 1946 • 16PF - 16 Personality Factor Scale • 185 väidet 56 57 Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • H.J. Eysenck 1916 – 1997 • Bioloogiline tunnusjoonte teooria – Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus,
Ei nõustu Freudi Idi ületähtsustamisega Üks esimesi, kes sõnastas lapsepõlve olulisuse lapse varased suhted vanematega loovad aluse alaväärsustundele, mis on oluline ja paneb end ületama, arenema Vanemate ületamise sooviga kaasneb võimutahe Teleoloogia ehk eesmärgi poole püüdlemise konseptsioon eesmärk tuleb sellest nõrgast kohast, mida on vaja arendada, tugevndada Objektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta peaks olema teisesed kui subjektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta primaarsed Margaret Mahler (1897-1985): Lapse arengu ja individualiseerimise teooria Põhihuviks lapse normaalne areng Kãsitleb ema ja lapse suhet ja mängu kui olulisi aspekte lapse normaalses mentaalses ja füüsilises tervises Arenguetapid: 1. Normaalne autism endassesulgumise järk, laps on suheldes hooldajaga ükskõikne; tohutu aistingute tulv sündides paneb lapse
detailse vaatluse metoodika, kindlaks tegema, missuguseid konkreetseid arvandmeid ta tahab saada ning kuidas neid peale vaatluse läbiviimist analüüsida. 59 Matemaatika ja statistika 2008/2009 9.3 Andmete olemus ja andmete kogumine On olemas kahte tüüpi andmete kogumise allikaid: esmased ja teisesed allikad. Esmased andmed on kogutud spetsiaalselt uurimisel oleva probleemi või küsimuse kohta. Esmased andmed võivad olla kogutud näiteks individuaalse uuringu käigus või posti teel saadetud küsimustike kaudu. Näitena võib siin tuua Statistikaameti, mis kogub esmaseid andmeid erinevate analüüside jaoks ning publitseerib saadud tulemused oma kuukirjades ja teistes väljaannetes. Teisesed andmed ei olnud algselt kogutud käsiloleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil
• Mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine • Teatud käitumise esinemise tõenäosus kasvab, kui sellele käitumisele järgneb tasu või positiivne kinnitus (nt. toit või autasu) Sarrustamine – mingi kindla käitumisviisi tugevdamine positiivse kinnitusega või sellest võõrutamine negatiivse toimega stiimuli abil. – Esmased sarrustid – Teisesed sarrustid • Eksperimentaalne väljasuretamine; Spontaanne taastumine Negatiivne vastandefekt • Latentne e. peidetud õppimine • Ekvipotentsiaalsus • Ökoloogiline perspektiiv Õpitud abitus • Läbikukkumine omistatakse sisemistele, stabiilsetele ja globaalsetele põhjustele. – Universaalne abitus • Läbikukkumise põhjused omistatakse uskumusele, et kellelgi ei tuleks selline ülesanne välja. Välised põhjused.
ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava/sulgeb kaanega. Eluviis: On taimesööjaid, röövloomi ja isegi parasiite (meres). Näide: kauri (Cypraea caurica), merikõrv (Haliotis), liudkodalane (Patella), rapaana (Rapana), ranniklane (Littorina littorea). Alamklass tagalõpuselised (Opisthobranchia) Ehitus: Paljud on muutunud (väliselt) uuesti kahekülgselt sümmeetrilisteks, pärak on taha pöördunud, ja selle ümber on tekkinud teisesed lõpused. Mõnedel on koda ja isegi mantel mandunud. Selle asemel võib olla kehaseinas lubinõelu või söödud ainuõõssetest pärit kõrverakke. Eluviis: On ujuvaid, ja isegi planktilisi, vees hõljuvaid vorme (selts tiibjalalised, Pteropoda), pikkade parapoodi moodi jätketega, ja hoiatusvärvusega. Paljud on röövloomad. Näide: merijänes (Aplysia depilans), nagajalg (Clione limacina). Klass karbid e. liistaklõpuselised (Bivalvia, Lamellibranchia, Pelecypoda)
amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtude riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitiliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Esmastel riigiorganitel on määrav osa kõigi teiste riigiorganite moodustamisel. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodustatakse valimiste tulemusel, kusjuures nii valijaskond kui ka valimisviis võivad olla väga erinevad. Nii moodustatakse Riigikogu üldiste ja otseste valimiste teel, st et teda valib kogu rahvas vahetult, rahvas väljendab oma tahet otseselt ilma vahendajata.
• Euroopa Liidu Põhiõiguste harta • Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) – kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) • Rahvusvahelised lepingud Teisesed õigusallikad Määrused Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Näide: Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 kehtestatud monopolidevastastemenetluste uue korra eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL) konkurentsieeskirjade tõhusam jõustamine tarbijate ja ettevõtete huvides ning kergendada Euroopas äriga tegelevate firmade halduskoormust
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
Kõige levinum vorm on glioom, mis moodustab kõigist ajukasvajaist umbes poole. Nii healoomuline kui ka halvaloomuline kasvaja kujutab inimesele peaaegu alati suurt ohtu, kuna iga peaajukasvaja avaldab oma paiknemise tõttu koljuõõnes rõhku ajukoele. Ajukasvajaid esineb igas vanuses inimestel, kuid sagedasemad juhud on varases lapseeas ja keskeast edasi. Täiskasanutel kasvajaid viis korda enam kui lastel. Primaarsed ajukasvajad on oma alguse saanud ajukudedest, sekundaarsed ehk teisesed ajukasvajad on mujal organismis paikneva kasvaja siirded. Ajukasvajate sümptomid jagunevad lokaalseteks ja üldsümpomiteks. *Lokaalsed sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast: hemiparees, kraniaalnärvi kahjustus, psüühikahäire, tundlikkusehäire, afaasia, epileptilised hood (suuraju kasvaja korral), ataksia. *Üldsümptomid tekivad siis, kui kasvaja on suur ning pahaloomuline (tagumise koljukoopa kasvajad).
Kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljude põlvkondade jooksul ning nad on omavahel mitteametlikult seotud. Esmasele grupile omased suhted. Ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskonnas on inimestevahelised suhted rohkem ärilised ja piiratumad. Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, rajatud teatud eesmärgi saavutamise soovist tulenevalt omakasule ja inimesi iseloomustab instrumentaalne käitumine. 4.9. Mis vahe on «In-» ja «Out-» grupil? In-grupp on esmased ja teisesed grupid, kuhu kuulume meie ja out-grupid on sellised grupid, kuhu kuuluvad "nemad" ja kuhu meie ei kuulu. Gruppidevaheline vaenulikkus on seotud etnotsentrismiga, mis tähendab, et meie oleme parimad ja mõõdupuuks teiste gruppide hindamisel. 4.10. Mis tähendus on terminil «kontrollgrupp» sotsioloogia teoorias? (Soovi korral võid lisada ka selle termini erineva tähenduse eksperimentaalse uurimistöö kontekstis).
o hea küsimustik •kaalumine (weighting) oNäit. kui respondentide hulgas on 16-24 aastasi 2x vähem kui peaks olema vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada). oKaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla Andmeallikate tüübid •Primaarsed ehk esmased andmeallikad – uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas •Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad – uurija kasutab teiste poolt kogutud toorandmeid (nt. teiste uuringute andmefailid, intervjuude mahakirjutused) •Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad – põhinetakse juba teiste poolt kogutud andmete analüüsile (nt. raportid, akadeemilised artiklid, raamatud). E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks PLUSSID Jääb ära andmekogumise vaev Kvaliteet kontrollitud Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui “ühemehe-uuringud” (rohkem
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
· Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte (iseloomujoonte) teooriad (trait theories · Hippokrates 4 temperamenditüüpi · Galenos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Tunnusjoonte teooriad (trait theories · Kretshmer ja Sheldon kehatüüp endomorfne, ektomorfne, mesomorfne pükniline, asteeniline, atleetlik Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · G. Allport 1930ndad Kesksed ja teisesed tunnusjooned · R. Cattell faktoranalüüs 1940ndad · 1946 · 16PF - 16 Personality Factor Scale · 185 väidet Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · H.J. Eysenck 1916-1997 · Bioloogiline tunnusjoonte teooria Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus · EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Tunnusjoonte teooriad (trait theories · NEO PI-R (NEO Personality Inventory Revised) · McRae ja Costa 1996
ennast mingite sõnadega kirjeldada). 5-7 a Lugema õppimine, tunnevad tähti, võiksid osata natuke lugeda, suudavad keskenduda juba sellele, mis huvitab ja kas ta on ergas/väsinud jne. Emotsioonide kontrollimine (oskab end tagasi hoida). Mingid arvutamisoskused, lihtsamad tehted sõrmedega, objektidega. Oskus ennast riietesse panna, paelte kinnisidumine(oskavad end ise riietada). Oskavad mängida nii üksi kui koos. Ka lauamänge juba oskavad (ehk vaimset laadi mängud). Teisesed enesteenindusoskused võimaldavad hakkama saada lähuümbruses: oskab voodit teha, võileiba teha, kapist asju võtma, tuba koristama. Minapilt ja enesehinnang oskavad end juba kõrvutada ka teistega ja võrrelda (hinnanguline komponent on neil). 7-10 a - Loetust arusaamine ja oskavad ka ümber jutustada, arvutamisoskus (korrutamine, jagamine juba). Kohusetunne( teab et peab kodus õppima, paneb õhtul asjad valmis, oskab õigeid asju panna), tp oskab koondada, on püsiv
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
• Pole diferentseerunud • Võimelised tootma uusi rakke • Võimelised jääma algkoeks/tüvirakuks või muutuma teisteks kudedeks Primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu; ◦ Toodab juurde uut taimemassi ◦ tekivad esmased koed ◦ Lõigustuv sügoot, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid ◦ Apikaalne-, lateraalne- ja vahemeristeem Sekundaarne tekib juba eristunud kudedest; ◦ tekivad teisesed koed ◦ Toodab taimele kaitsvat kihti ◦ Korgikambium ja haavameristeem Apikaalne meristeem Asub juurte ja varte tippudes – kasvukuhikud Sõnajalgtaimedel üks kiird- ehk initsiaalrakk Paljas- ja katteseemnetaimedel initsiaalrakkude grupp Apikaalne meristeem tagab elundite pikkuskasvu moodustades elundite tippudes uusi struktuure, mis omakorda kasvama saavad hakata. Lateraalne meristeem Külgmine algkude ehk kambium. Elundite teiskasv, jämenemine. Paikneb telgelundites pinnaga
ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistatud. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele, konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapp. Uue loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine, sihipärane mäluotsing ega tähelepanelik taju kujutlust/fantaasiat asendada. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kujutlus rajaneb varasemale isiklikule kogemusele
tunnustama (art 16). Teistes riikides asuva vara suhtes kohaldatakse põhimenetluse riigi seadust. Põhimenetluse haldur on üldreeglina pädev viima läbi teistes riikides menetlustoiminguid põhimenetluse riigi seaduste järgi (lähtudes universaalsuse printsiibist ). (Universaalsuse vs territoriaalsuse printsiip. Kummalgi omad probleemid). Teisesed menetlused kuulutatakse välja pärast seda kui esmane menetlus on algatatud. Selleks, et seda saaks teha, peab võlgnikul seal teises riigis olema tegevuskoht (art 3 lg 2). (tegevustkoht - art. 2(h)). * Tegevuskoha olemasoluks ei piisa vara olemasolust. Kui on ainult vara, siis teisest menetlust ei algatata ja põhimenetluse haldur saab selle vara lihtsalt müüa.
protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon on vahend, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest ja seostada olukordi lõppastmes ka siis, kui see on loogilisel teel võimatu. Fantaasialennu reeglid põhinevad kogemusel ja analoogiatel. Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse tunnetamise vormid,. Nad on teisesed ja üldistatud kui võrrelda neid teiste tunnetusprotsessis saadavate psüühiliste kujunditega. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele. Tegmist on seega konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapiga. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kõne ja keele omandamiseks peavad nii laps kui ka täiskasvanu seostama sõna konkreetse esmega. 4
. Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 12 o Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetaks maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist. Geene me veel ei suuda muuta. Õpetamine ja sekkumisstrateegiad. o Sekundaarsete puuete tekkimise oht kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võime tekitada juurde lisaprobleeme. Esmane ja teisene puue o Esmased e primaarsed puuded on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. o Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad siis kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. Arenguliinid Bioloogiline (sisse programmeeritud) ja kultuuriline (teostub läbi teiste inimeste meie ümber) arenguliin. Bioloogiline arenguliin annab ette punktid, kus laps on valmis omandama uusi oskusi. Kultuuriline arenguliin pakub tuge bioloogilisele arenguliinile hetkel kui see on vajalik. Tavalises arengus need liinid kattuvad
personaliosakonnas olevad dokumendid isiku töökäigu kohta. 3. personifitseerituse taseme alusel. Ametlikud (näiteks internetti üles pandud informatsioon avalikuks kasutamiseks) dokumendid ja isiklikud (puudutavad ühte konkreetset persooni, näiteks päevikud, perekonnafotod) dokumendid. 4. informatsiooniallika alusel. Esmased (koostatakse otsese vaatluse või küsitluse alusel sündmuste vahetu registreerimise teel) ja teisesed (töötlus; esmase allika baasil tehtud üldistus või kirjeldus) dokumendid. Sõltuvalt informatsiooni mahust sõltub ka asjaolu, kuidas on dokumenti võimalik hiljem uurida sellest hiljem järeldusi teha. Kui info maht pole väga suur, siis on võimalik teha teaduslikke järeldusi, mis puudutavad ühte väiksemat isikute ringi tavaliselt. Reeglina see materjal, mida sotsioloogias analüüsitakse, on mahukas. Kasutatakse meetodit, mida nimetatakse kontentanalüüsiks,
on plaanitud mõõtma. Valiidsuse ulatust näitab süstemaatiline viga ehk nihe. Sisemine valiidsus viitab põhjuslikele seostele sõltumatute ja sõltuvate muutujate vahel, st sisendite ja väljundite ehk tulemuste vahel. Skaala peamiseks tugevuseks- efektiivsust puudutavate järelduste tegemisel minnakse kaugemale kui ainult statistilise olulisuse kasutamine. Samuti saab seda skaalat rakendada metaanalüütiliste ja süsteemsete ülevaadete koostamisel. Peamisteks infoallikateks on esmased ja teisesed uuringud, mis kvaliteedi alusel lihtsustatult reastades moodustavad hierarhia, mille kohaselt on kuriteoennetuses olulisemateks infoallikateks süsteemsed ülevaated ja metaanalüüsid ning juhuvalimiga uuringud. Statistika Oma välise lihtsuse ja käepärasusega ahvatleb faktorite teooria kriminolooge, eriti kriminolooge- praktikuid veel tänapäevalgi. Politsei ülevaated kuritegevuse olukorrast, ajakirjanduslikud
i. Keskhaldusorganid (valitsus, ministeeriumid, inspektsioonid, ametid) ii. Kohalikud haldusorganid (maavanem) c. Kohtuvõim 2 2) Kompetentsi järgi a. Üldkompententsiga (valitsus) b. Erikompetentsiga (ministeeriumid) 3) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis a. Esmased (ainult Riigikogu) b. Teisesed (sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest) Riigivalitsemise vormid Monarhia ja vabariik Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia on riigivalitsemisevorm, mida iseloomustab kõrgeima riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis
Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel. Nii nt nimetab Riigikogu ametisse kõrgemaid ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne.
// Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe.
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
Kui keskmine kasumi tase selles tootmisharus on madal, on finantsedu saavutada palju raskem kui seal, kus keskmine kasum on kõrge. Tulukuse hindamiseks peame analüüsima tegevusharu struktuuri. Lähtealuseks võtame, et tegevusharu või turu aktiivsust mõõdetakse keskmise firma pikaajalise investeeringu tuluga. Turu-uuringute läbiviimiseks võib kasutada teiseseid(sekundaar-) ja esmaseid (primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja
proportsionaalset mudelit ja mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Üldkogum oli jaotatud piirkondadeks. Igas piirkonnas teostatati kaheastmeline valik. Esmased valikuühikud olid valimipunktid (täpsustusega kuni lähteaadressi tasandini), mis valiti juhuvalikuga asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Valiku baasiks oli Rahvastikuregister. Igas esmases valikuühikus valiti seejärel teisesed valikuühikud – inimesed. Küsitletavate valikuks valimipunktis kasutati lähteaadressi meetodit, mis kujutab endast reeglite kogumit lähteaadressist edasiliikumise marsruudi, majade ja korterite/leibkondade valikuks. Arvestades inimeste valikutõenäosust ja nendega kontakti saamise võimalust, võib kirjeldatud meetodil saadud valimit nimetada isekaaluvaks, st üldkogumit proportsionaalselt esindavaks. See annab võimaluse üldistada saadud tulemusi Tallinna elanikele.
Kaasasündinud motoorsed refleksid ja nende kohanemine (0-1 k), nt imemise refleks. Esimestel eluaastal need vallanduvad ja toimub nende kohanemine - refleksid kohanevad. Järgmised kolm kuud teevad tited esmaseid tsirkulaarrektsioone (1-4k): tahtmatult tehtu kordamine - laps teeb tahtmatult mingi liigutuse ja püüab seda järjest korrata eraldiseisvate reflektside kombineerimine üheks tegevuseks tegevused piirduvad oma kehaga Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8k) tegevused esemetega kordamine. Teiseste tsirkulaareaktsioonide koordineerimine (8-12k): kahe tegevuse järjestamine; põhjuse ja tagajärje taipamine (suudab kahte tegevust järjestada 14 põhjus, tagajärg-seosed); püsivad mentaalsed representatsioonid (mälupilt esemestest, inimestest) Kolmandased tsirukaarreaktsioonid (12
Konsumendid Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid alates mikroskoopilistest mikroorganismidest ja lõpetades hiiglaslike sinivaaladega. Siia kuuluvad vihmaussid, kalad, molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad (kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu allikale: 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja. tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad.
18.10.2011 Küsimustiku koostamine (3/4) Küsimustiku koostamine (4/4) Andmete kogumine (Tambur) Valim/Sample Characteristics · Esmased andmed kogutakse uurija poolt · Valim. The people who have a chance of ja/või tema poolt määratletud eesmärkidel being included among those selected, · Teisesed andmed on juba kellegi teise constitute a sample frame poolt kogutud teistel eesmärkidel (nt (Fowler, 2001: 11-12) Statistikaameti poolt) · Populatsioon/üldkogum. The target population of the research is the entire group about which the researcher wishes to draw conclusions
Demograafia uurib massi nähtusi koos üksikisiku demograafiliste tunnustega (sugu, vanus, rahvus). 2. Psühholoogiline lähenemisviis inimese käitumist püütakse seletada ja põhjendada isiklikul tasandil. 3. Ühiskondlik lähenemisviis käsitleb sotsiaalsete gruppide problemaatikat. Grupid: a. Esmased e primaarsed grupid nt perekond, tutvusringkond, sõpruskond. Liikmete vahel eksisteerib tihe emotsionaalne side. b. Teisesed e sekundaarsed grupid - Liikmed on kokku tulnud ajutiselt mingi ühise huvi eesmärgil (nt bussi täis rahvast) c. Formaalsed grupid töökollektiivid, firmad, kus grupiliikmed on koondunud sarnaste tööülesannete täitmiseks. d. Mitteformaalsed grupid liikmed on koondunud mingite huvialade sarnasuse tõttu (klubid). e. Kollektiivne käitumine grupiline käitumine, kus situatsiooni lahend sõltub sellest kelle käitumine võetakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
