parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus. Parkinsoni tõbi (PD) on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis sageli kahjustab liigutus- ja kõnevõimet. Parkinsoni tõve iseloomulikeks tunnusteks on lihaste kangestus, värinad, liigutuste aeglustumine (bradükineesia) ja raskeimatel juhtudel liigutamisvõime kaotus (akineesia). Teisesed sümptomid võivad sisaldada kognitiivseid häireid ja keelelisi probleeme. 12.Reproduktiivne ja terapeutiline kloonimine, nabaväädi ja täiskasvanute tüvirakud. Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks.
Samuti on seal ka suur temperatuuri kõikumine. Neis tingimustes purunevad kivimid ilma, et muudaks endi keemilist koostist. Rabenemise tagajärjel tekkinud pinnavorme esineb kõige rohkem polaar- ja lähispolaaraladel, kõrgmäestikus ja kõrbeis. 9.Keemiline murenemine ehk porsumine toimub samal ajal füüsikalise murenemisega, kuid maakera eri paikades. Porsumise käigus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teisesed mineraalid. Porsumise intensiivsust soodustavad hapnik, süsihappegaas ja taimedest eralduvad orgaanilised happed. Keemilise murenemise tagajärgi võib näha näiteks ehitistel. Selle üheks tulemuseks on ka karstinähtused. 10. Suurem osa aktiivsetest vulkaanidest on koondunud litosfäärilaamade servaaladele. Vulkaanide kuju ja suurus sõltub maapinnal tarduva laava keemilisest koostisest. On olemas happeline laava, aluseline laava e basaltne laava
käitumist - nukule antakse süüa ja pannakse ta seejärel magama. ➧Mina areng. Lapsed hakkavad end eristama täiskasvanust ja mõistavad, et nende soovid ei pruugi täiskasvanute omadega kokku langeda. Lapsed naudivad ise hakkama saamist ja seda, kui neil lastakse uusi tegevusi proovida. Vanus 3-5 aastat: ➧Üld- ja peenmotoorika areng. Lapsed muutuvad füüsilistes tegevustes oskuslikumaks ja kiiremaks ning nende peenmotoorika võimaldab tegelda kujutavate tegevustega. ➧Esmased ja teisesed eneseteenindusoskused. Lapsed õpivad ikka veel, et saavutada täielikku iseseisvust tualetis ja riietumisel. Ka söömisoskused täienevad puutudes kokku erinevate toitude ja lauanõudega. Hakkavad kujunema teisesed eneseteenindusoskused - nt õpivad enese järelt koristama. ➧Kõne areng. Täiustub sõnavara ja lauseehitus. ➧Tunnetustegevus. Maailma mõtestamisel toetuvad lapsed ikka veel põhiliselt tajule ja vajavad seega vahetuid praktilisi kogemusi
Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri alleelina. Soole omaste tunnuste kujunemist määravad keharakkudes asuvad sugukromosoomid. Lootelise arengu käigus arenevad välja sugunäärmed ja suguelundid. Hilisema arengu käigus algab organismis suguhormoonide süntees. Viimaste toimel kujunevad teisesed sootunnused, milleks meestel on nt. karvakasv näol, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad ja pikemad toruluud ning naistel rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon ja lühemad toruluud. 2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine
ja optiliste signaalidena. Seepärast on automaatikasüsteemides üheks põhiprobleemiks signaalide muundamine. Seadist, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (nt. rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda, nimetatakse anduriks. Enamikes andurites toimub signaalide muudamine kahes etapis. Esmased ehk primaarmuundurid muundavad signaali liiki, nt. mehaanilise suuruse elektriliseks. Teisesed ehk sekundaarmuundurid viivad signaali standardsele ehk normeeritud kujule. Anduri primaarmuundurit nimetatakse ka tajuriks või sensoriks. Elektrilise tajuri väljundsuuruste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi. Sekundaarmuunduriteks võivad olla erinevad seadised nagu võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaal-analoogmuundurid (D/A), impulsi- ja koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks
Nt. Külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude ruumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Esmased sugutunnused(sugunäärmed ja sugueluindid) on välja kujunenud sünnihetkest. Teisesed sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes.Meestel on nendeks karvakasv näol,madalam hääletoon,tugevam lihastik.Naistel on teisesteks sugutunnusteks rinnad,kõrgem hääletoon,nahaalunerasvkude. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus jaguneb:Pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele.Sel juhul on muutused toimunud kasgeenides võiukromosoomide
4. Mis ülesanded on munasarjadel naise organismis? 5. Miks ei lubata naistel töötada tervistkahjustavatel ametikohtadel? 6. Arutlege, miks ei säili naistel erinevalt meestest järglaste saamise võime elu lõpuni. Vastused: 1. Meestel hakkavad sugunäärmed talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni.Munandite tegevusega algab poistel murdeiga.Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teisesed sugutunnused: karvade kasv näos (habe ja vuntsid),tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Naistel hakkavad munasarjades ja ajuripatsis toodetud hormoonide toimel arenema munarakud ning nende hormoonide eritumine verre kutsub esile sugulise küpsemise ja teiseste sugutunnuste arengu murdeeas.Tüdrukutel kasvavad rinnad, mis on tegelikult piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht, mis annab kehale iseloomuliku naiseliku kuju.
*Sensomotoorse intellekti periood (0-2 eluaastat) *Operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaastat) *Konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaastat) *Abstarktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastat) Keskendusime kahele kõige tähtsamale perioodile, sest puutume tulevikus just nende perioodidega kokku. Sensomotoorse intellekti periood: 1) Refleksid (kuni 1 või 1,5 elukuud) 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid (ehk käivitusreaktsioonid) (1,5-4 elukuud) 3) Teisesed trirkulaarreaktsioonid (4-8 elukuuud) 4) Teiseste tegevusmudelite koordinatsioon (8-12 elukuud) 5) Kolmanda astme tsirkulaarreaktsioonid (12.- 18. Elukuuni) 6) Mõtlemise alguse ehk sisemise kujutamine (18-24 elukuud) Operatsioonieelse mõtlemise periood: Piaget jagas operatsioonieelse perioodi mõiste-eelseks (2-4 eluaastat) intuitiivseks perioodiks (4-7 eluaastat) Operatsioonieelsele perioodi iseloomulikud tunnused:
MADALSOO . Madalsoo üldiseloomustus Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed Kujunevad veekogude kinnikavamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoo jaguneb 4 rühma toitmiselt 1). õõtsiksood 2). luhasood 3). allikasood 4). nõosood. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole Suhteliselt liigirakas ala PILDID MADALSOOST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level ...
c. madala kasvutempoga turg, rõhk kasuliku positsiooni säilitamisel d. hea konkurentsipositsioon turul, suur kasv, juhtpositsioon oma turusegmendis Küsimus 7 Toote elutsükkel: a. aeg turu kasvust kuni tootmise lõpetamiseni b. algab toote juurutamisega ja lõppeb turu kasvuga c. aeg toote kavandamisest kuni tootmise lõpetamiseni d. aeg toote kavandamisest kuni selle lõpetamiseni Küsimus 8 Mis on teisene uuring? a. teisese uurimise objektiks on teisesed andmed. S.t. andmed, mis on kogutud teiste inimeste poolt antund konkreetsest probleemist erinevate probleemide lahendamisel b. uuring, mis käsitleb ainult käibeturuga kaasnevaid võimalikke probleeme c. teisene uuring on järjekorras teisena teostav uuring Küsimus 9 Reklaam on: a. mitteisiklik info edastamine, mis kasutab massikommunikatsiooni kanalit, toote müügi toetamine b. toote elutsükkel, mis on jaotatud mitmeteks etappideks c. mingi toote/teenuse kõrvaldamine turult
juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12. eluaastast kiireneb tüdrukute kasv, poiste kasv hakkab kiirenema 12.- 14. eluaasta paiku. Sel ajal kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõppeb 16.-20. eluaasta paiku. 4. Täiskasvanuiga jaguneb kolmeks perioodiks: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. Varases täiskasvanueas, mis on 20-40 aastaselt, on inimesed füüsiliste võimete tipul. Keskmises täiskasvanueas (40-60 aastaselt) hakkab füüsilise tegevuse tase langema, tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas (60+ )
muutvad ja täiendavad lepingud ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted (kirjutamata õigus). ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kogu ELi tegevusele. Teisesed õigusaktid (määrused, direktiivid ja otsused) tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. 8. Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte? El tegutseb aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piirides. Kui aluslepingutes ei ole ELile pädevust mingis küsimuses antud, ei saa ta tegutseda
Deletsioon- muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad genoomist kaduma. Genoom on 23. kromosoomi paari. Peamiselt tuleneb mutatsioonide puhul, kui arv on vale. Tekivad meioosis ja mitoosis. Down’i sündroom – 21. kromosoomi kolmekordsus Edwardi tõbi – 18. kromosoomi kolmekordsus (head lauljad) Datau sündroom- 13. kromosoomi kolmekordsus Teemeri sündroom- üks X+44 kromosoomi. Ei kujune välja teisesed sugutunnused Klinefelteri sündroom- XXY 47. kromosoom. Steriilne, naiselik keha. 6. Keskkond ja geenid. Variatsioonirida; variatsioonikõver; reaktsiooninorm; kaksikute meetod. Eugeenika. Vastus: lk 94. Variatsioonirida- mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust. Reaktsiooninorm- nimetatakse tunnuse varieerumise määra, mida sama genotüübi eri keskkonnatingimustes võimaldab
4 FENOLOOGILISED AASTAAJAD Looduses korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse fenoloogilisi aastaaegu. Paikkonniti ilmuvad fenoloogilisi aastaaegu piiritlevad nähtused eri aegadel, sest nad sõltuvad õhutemperatuurist ja teistest klimaatilistest tingimustest. Sügisega seotud fenoloogilised nähtused on pilvisuse suurenemine, sademete hulga kasv, öökülmade algus, keskmise õhutemperatuuri langus. Neist tulenevad ka teisesed fenoloogilised nähtused, mis kaasnevad sügisega nagu lehtede värvumine ja langemine, rändlindude lahkumine ja loomade talvevarude kogumine (seotud päeva pikkusega), seemnete valmimine (seotud õhutemperatuuri ja valgustingimuste muutumisega). Olenevalt ilmastiku käigust saabuvad elava looduse sesoonsed nähtused igal aastal erinevatel aegadel. Näiteks kevade tulek ja vegetatsiooniperioodi algus võib ühel aastal toimuda märtsis, teisel aastal aga mai alguses. Seega ei saa
Heliotsentriline teooria – Küsimus inimkonna positsiooni kohta universumis. Ptolemaios-Kopernikus debatt. Kopernikus seadis teadaolevad astroloogilised faktid lihtsamasse, harmoonilisemasse korda. Galileo Galilei (1564-1642) Geniaalne matemaatik. Aktsepteeris Kopernikuse teooriat – kirjutas raamatu mis vaigistas vastuargumendid. Ehitas teleskoobi. Avastas Jupiteri kuud – varasem Päikesesüsteemi käsitlus 7 planeediga osutus valeks. Esmased objektiivsed kvaliteedid ja teisesed subjektiivsed kvaliteedid. Esmased on need, mida on mõtet uurida. Objektiivne on see, mis ei tugine sensoorsele – ratsionaalsed objektiivsed kvaliteedid. Galileo jättis välja palju, mis on muutunud psühholoogiaks. Taaselustati materialistlik maailmavaade – jumal kaotas tähtsust ning inimese positsioon muutus küsitavaks. Inimene kui loodusnähtus Isaac Newton (1642-1727) Gravitatsioon ; Integraal- ja diferentsiaalarvutused ;“Jumal oli matemaatik“ ; panustas optika
tehnoloogiale. Turundusuuringu etapid I etapp probleemi määratlemine- 2 põhilist probleemivormi:Võimaluste ärakasutamise probleem, Takistuste ületamise probleem. Probleemi määratlemine koosneb järgmistest sammudest: Probleemolukorra tunnistamine, Probleemi tunnuste uurimine, Probleemi määratlemine, Uurimuse eemärk/eesmärgid (või uurimuse lühikirjeldus). 2 etapp - Teiesene uuring - Teisese, s.t. kirjutuslaua taga läbi viidava uurimise objektiks on teisesed andmed, s.t andmed, mis on kogutud teiste inimeste poolt antud konkreetsest probleemist erinevate probleemide lahendamisel. 2 peamist andmete allikat:Sisemine s.t. firmas olemasolevad andmed, Välimine s.t. teistest organisatsioonidest (valitsusasutused, akadeemilised uurimisasutused, autorid, kommertsallikad jne)Plussid: Suur hulk informatsiooni võib uurijale oluliselt kokku hoida raha ja aega; on võimalik paremini piiritleda üksikasjalikku lühikokkuvõtet välisuuringu
on vajalik, et sugurakus oleks 23 kromosoomi. 4. Soo määramise viisid Keskkonnaregurite poolt – nt temperatuuri toimel (merikilpkonnad) Sugukromosoomidega 5. Soo määramine Sugu määratakse viljastumise momendil ISA 44+XY EMA 44+XX 22+X 22+Y 22+X 44+XX 44+XY 6. Esmased sugutunnused kujunevad looteeas, teisesed suguküpsuse saabudes 7. Muutlikkus – organismi võime muutuda ja teistest erineda Pärilik muutlikkus Mittepärilik muutlikkus Muutus sugurakkude Muutused välistunnustes geeneetilisest Muutused järglastele ei materjalist pärandu Muutused enamasti
Jagatakse: Pidevad arvulised tunnused- sisaldavad väga palju erinevaid väärtusi, Diskreetsed arvulised tunnused- sisaldavad väikese hulga erinevaid väärtusi (alla 10 väärtuse). Nominaal- ja järjestustunnuseid tuleb kodeerida, sest tegelikus andmeanalüüsi protsessis opereeritakse ainult arvudega. Esmased andmed- andmed, mis on spetsiaalselt kogutud uurimisel oleva probleemi või küsimuse kohta. Kirjastatud tegeliku andmete koguja poolt. Teisesed andmed- ei olnud algselt kogutud käesoleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil (nt maj. a aruanded, müügiaruanded jm). Vaatlusvead- nimetatakse vaatlusel saadud tunnuste väärtuste hälbeid nende tõelistest väärtustest. Eristatakse: Metodoloogilised vead- põhjustatud kasutavate vaatlusmeetodite ja- mudelite ebatäielikkusest. Registreerimisvead- tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest
prognoosib, analüüsib ja hindab avalikku arvamust, hoiakuid ning väärtusi, mis võivad mõjutada ettevõtte tegevust; annab lähtekohad juhtkonnale sihtrühmadega suhtlemiseks; planeerib ja teostab ettevõtte suhtekorraldusstrateegiat, mille ülesandeks on mõjutada avalikku arvamust ettevõtte eesmärkide saavutamiseks soodsas suunas. 28. Mis on turundusuuringus esmased ja teisesed andmed ja kuidas neid kasutatakse? Esmased andmed on need, mis hangitakse spetsiaalselt uuritava probleemi lahendamiseks. Küsitluste ja vaatluste kaudu konkreetsetele küsimustele vastamiseks kogutud andmed annavad uuringu oskusliku läbiviimise korral värsket, täpset ja konkurentide eest salastatud infot. Näiteks konkurentide kohta esmaste andmete kogumisel on väga tõhus meetod hakata ise konkurendi
Kõige sagedasemaks probleemiks peale aborti on põletik, mis võib põhjustada valu ja pikaaegset veritsemist. Seda saab ravida antibiootikumidega. Abordi tagajärjel viljatuks jäämist esineb harva, kuid päriselt välistada seda ei saa. ( Litter, 2008) Kuid osalt võib surmaga lõppenud abortide vähesus, selle tõttu, et nendele on keeruline jälile saada, kuna suurem osa surmadest ei leia aset lõikuse ajal, vaid hiljem. Seega märgitakse surma põhjuseks teisesed asjaolud. Võrreldes raseduse mitte katkestanud naistega, kahekordituvad ühe abordi teinud naised oma riski haigestuda emakakaela vähki, samas kui kaks või enam korda aborteerinud naine mitmekordistavad kasvaja tõenäosust peaaegu viis korda. Vähemalt 49 uuringut on näidanud eelnevalt aborti teinud naistel statistiliselt märkimisväärseid kasvu enneaegse sünnituse või madala sünnikaaluga laste osas. (Alcorn, 2004) Abordiga toimetulek
Maal pole nad kordagi muundumist ja toimunud pole ka muundumisega seotud kadusid või hajumist. Sellepärast on ka varud väga suured. Kõige ulatuslikumalt tarbitav on tuumaenergia, mis on väga ohtlik. Mõningal määral kasutatakse ka päikeseenergiat. Ülejäänud esmastel varadel pole erilist tähtsust. 1 1. november, 2007 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS V.II. Teisesed energiavarad tekivad Maa loodusprotsessides esmaste ühekodsel muundumisel. Muundumisele allub peamiselt päikeseenergia. Olulisemad on voolava vee, tuule ja biomassi energia. Muundumise kasutegur on väike, valdav osa energiat hajub kasutult. Sellepärast on teiseseid energiavarasid suhteliselt vähe. Nende varud täienevad ja uuenevad ise. V.III. Kolmandased energiavarad on geoloogilise mineviku biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks. Muundumisel on väga palju energiat kaotsi
mokakomissuur ja tupeesiku limaskesta ristikurd Siseehitus: Samasugune ehitus nagu sugutil, puudub kusiti. Kliitorikeha sisaldab paarilist korgas- ehk kavernooskeha (corpus cavernosum clitoridis), mis on omavahel liitunud korgaskehadevaheseina abil (septum corporum cavernosorum). Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus:
MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS Madis Veskimägi TÕSTAMAA TERVISEKESKUS 2005 TÄNASE KOHTUMISE EESMÄRGIKS ON · Ülevaate andmine mehe suguelundite ehitusest ja talitlusest · Anda enesekindlust noorukile kõik on korras · Saada teadmisi põhilistest seisunditest, millal peab pöörduma arstile · Hügieenireeglid: miks ja kuidas SUGUELUNDID NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES · Häälemurre · Habeme ja karvade kasv · Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht · Suurem ettevõtlikus, uudishimu, ratsionaalsus, agressiivsus MURDEIGA · Vanus 1219 eluastani · Lapsepõlve lõpp ja sirgumine täiskasvanuks · Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk · Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik · Armumine MEHE SUGUELUNDID · Suguti ehk peenis
arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid.) Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi): Refleksid (0-1,5 kuud)-1-4 kuul hakkavad seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima, võib vaadata kohta, kuhu see kadus. Esmased tsirkulaarreaktsioonid(6 nädal–4 kuu)–laps omandab esimesi harjumusi (ntpöidla imemine). Õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi. Teisesed tsirkulaarreaktsioonid(4-8 kuu)-uurib keskonda, kordab teatud tegevusi( nt raputab kõrinat, uurib oma riideid jm), tekib haaramine. Kordamine viitab objektide äratundmisele ja mälu tekkimisele. Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid(9-12 kuu)–tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu, selle saavutamiseks rakendab koordineeritud tegevuste jada (nt haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, kui ta seda osaliselt näeb.
7 4. Energia liikumine a) Tootjad ehk produtsendid Veetaimed toiduahela alguses kasvavad ja toodavad energiat päikese, mulla ja vee abil. Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas järgmisel kohal. c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell, kes sööb krevette ja tigusid. d) tipptarbijad Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas veelgi suurem lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON
kaenla all. mis AIDS-i välja raviks. *võib esineda leetrite taoline nahalööve. Sellised sümptomid kaovad 1-2 nädalaga ja edasi võib kuluda aastaid, enne kui tekivad teisesed haigusnähud.Selle aja vältel võib aga HIV- viirusekandja teadmatult nakatada paljusid teisi. Kondüloomid viirus Human *paiknevad enamasti Haiguse tekitaja on Kondüloome saab Papilloma Virus. suurte ja väikeste viirus Human eemaldada kirurgiliselt,
tagajärjed on halvad, on tõenäosus tegevuse kordamiseks madal ja vastupidi - lõi oma teadusfilosoofia RADIKAALBIHEIVIORISMI – eesmärk on mõista käitumist ja nähtust, mis tekib sarrustamise (kinnitamise) tagajärgede tulemusena. Ei arvesta organismi käitumise põhjuslikkuse selgitamisel privaatsete sündmustega nagu mõtlemine, tajumine ja mittejälgitavad emotsiooniväljendused. - operantne tingimine - sarrustamine - esmased - teisesed E. THORNDIKE ÕPPIMISSEADUSED - probleemkast – näljane kass kastis, toit väljas, õpib leidma tee - tagajärje seadus - - äsjasuse seadus - - harjutamise seadus – kordamise kaudu on õppimine lihtsam (- efektiseadus – käitumise tõenäosus on suurem, kui toimingule järgneb soovitud tulemus) KARISTAMINE - karistus - frustreeriv tasumatus KINNITAMINE/TASUSTAMINE (positiivne, negatiivne) - PIDEV kinnitamine - OSALINE kinnitamine
37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid Madal Eesti Kõrg-Eesti Vabanemine mere alt hiljem varem Kõrgused merepinnast madalam kõrgem
ADH - antidiureetilist hormooni Oksüdotsiini - aitab ujedusest vabaneda (osaleb sünnituses ja piimaerituses) Kilpnääre Türoksiin - reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri Pankreas e. kõhunääre Insuliin - muudab glükoosi glükogeeniks, muudab lihasraku membraanid glükoosile läbilaskvaks Neerupealised Adrenaliin ja noradrenaliin - aitavad organismil pingutuseks valmistuda Munasarjad Östrogeen ja progesteroon - reguleerivad menstruaaltsüklit Munandid Testosteroon - teisesed sootunnused Platsenta Rasedushormoonid Koorioni gonadotropiin - hCG - tekib juba 6 päeva peale viljastumist, lootekott hakkab kasvama Östorgeen - rinnanäärmete areng, liigeste veesisaldus suureneb 22. Miks ei saa vesilahustuvad hormoonid rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad? Vastus: Sest vesilahustuval hormoonil ei ole olemas vajalikke valke. 23. Positiivne ja negatiivne tagasiside. Näiteid.
kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõttu võime ka öelda, et ühiskond on üksteisega läbipõimunud sotsiaalsete gruppide kooslus. Esmased ja teisesed grupid. Referentgrupid. Formaalsed ja informaalsed grupid. Kogukond ja ühiskond Sotsioloogid on praktiliselt selle teaduse tekkimisest peale püüdnud sotsiaalseid gruppe üksteisest eristada. Esimese katse selles valdkonnas tegi juba Ferdinand Tönnies (1858 1918), kes sündis 1855.a. väikeses Põhja-Saksa külas, kus traditsioonid olid suures aus. Ta kasvas üles väikelinnas Husumis , kus väikesed grupid olid selgelt eristatavad ja nähtavad
Sooritusedukus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Territoriaalsus Territoriaalsus – käitumiste ja tunnetuste kogum, mida väljendab indiviid või grupp ning mis põhineb tajutud omanikutundel mingi füüsilise ruumi suhtes Esmane territoorium Teisesed territooriumid Avalikud territooriumid Personaliseerimine You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Kontoriruumide personaliseerimine Identiteedi toetamine Tööga rahulolu
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Nool Turunduse olemus Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: - turuuuringuid, - toote/teenuse kujundamist, - turustuskanalite valikut, - hinnapoliitikat, - müügi toetamist ja - müüki ennast. Turunduse eesmärgiks on tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundustegevus algab pikalt enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele (Joonis 1), kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Joonis 1 Kliendi vajadusi arvestav turunduse juhtimine Turunduse rolliks on mõjutada nõudluse suurust. Turunduse eesmärgiks ei ole mitte ühekordselt müügitehingult maksimaalse kasu saamine, vaid vastastikku kasulik...
Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..........................................
aastal kaubanduskeskuse parkimisplatsil ja vaatasid, kuidas inimesed panid oma oste auto pagasiruumi. Nähtu põhjal projekteeriti Toyota autodele suurem pagasiruum, et sellesse oleks kergem asju laadida. Vaatlus on ka see, kui firma personal käib konkurendi kauplustes, jälgib ostjate tegevust ning alustab nendega igapäevavestlust. Personal võib nii küll palju õppida, kuid ainult vaatluse teel hangitav info ei pruugi olla piisavalt objektiivne ja süstemaatiline. 5.2. Teisesed andmed. 7 Turundusuuring Kulukuse ja väärtuse poolest teisel kohal on teisesed andmed.Need on andmed, mis on algselt kogutud mingil teisel eesmärgil.Teisesed andmed võetakse kasutusele, et näha, kas probleemi saab osaliselt või tervenisti lahendada kogumata kalleid esmaseid andmeid.
26. Turundusandmed võivad pärineda nii ettevõttesisesest kui -välisest keskkonnast. Milline oleks nende andmete jaotus ja millistel alustel andmeid kogutakse? Turundusandmed võivad pärineda nii ettevõttesisesest kui -välisest keskkonnast. Mõlemal juhul võib neid jaotada, sõltuvalt originaalsuse tasemest: - teisesteks (ehk sekundaarseteks) ja - esmasteks (ehk primaarseteks). Teisesed andmed kogutakse lähtuvalt erinevate infovajajate huvidest, mitte konkreetse probleemi tarbeks. Esmased andmed on aga sellised, mida hangitakse vahetult turu-uuringu käigus. Pärast uuringu lõppemist muutuvad esmased andmed pikkamööda teisesteks (teiseste andmete hulka kuuluvad ka kõikide varasemate turu-uuringute tulemused). ETTEVÕTTESISESED ARUANDED
Puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni ja muid igapäevaseks eluks tarvilikku midagi vastu andmata. 2. Mis on niidud? Niidud on rohttaimede kooslused. Tekkeviisi põhjal eristatakse esmaseid ja teiseseid niidukooslusi. Esmased niidud tekivad maatõusu tõttu merest kerkival rannikul ja laidudel (rannaniidud) või säilivad metsatuna üleujutuse (mõned lamminiidud) või kasvukoha kuivuse tõttu (mõned looniidud). Teisesed niidud on tekkinud inimese majandusliku tegevuse tagajärjel kunagiste metsade asemele. Pärandkooslustena käsitletakse põliseid inimtekkelisi poollooduslikke koosluseid, eelkõige puisniite, alvareid, luhaheinamaid, rannaniite, aga ka teisi karja ja heinamaid, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega.
Lapse esimestel eluaastatel jääb kasv maha tasapisi ning ei torka esialgu silma. Ning alles noorukieas, kui toimub normaalne hüpe kasvus, hakkab see laps tugevalt eakaaslastest erinema. 6 Kasvuhormooni defitsiit toob endaga kaasa teiste sisesekretsiooninäärmete töö häired. Sageli on sellistel lastel häiritud kilpnäärme- ja suguhormoonide tase. Sel juhul võivad lapsel puududa teisesed sugutunnused, üleminekuiga algab hilja ning tulevikus on võimalik viljatus. Kõige sagedamini põhjustavad kääbuskasvu geneetilised hälbed. Kuid ajuripatsi funktsioonid võivad rikutud saada ka teistel põhjustel: sünnitraumad, kasvajad, väikelapseeas põetud infektsioonhaigused, näiteks meningiit või isegi gripi raske vorm. · hüpofüsaarne akromegaalia - kasvuhormooni liigproduktsioon täiskasvanueas, millele
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 021K INIMESE VANANEMINE JA SELLEGA SEONDUVAD MUUDATUSED INIMESE REVOLUTSIOON Ülevaated Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Mis on vananemine? Gerontoloogid (vananemist uurivad teadlased) on üritanud seda defineerida. Nad ütlevad, et lühidalt öeldes on vananemine inimese kronoloogiline elutsükkel. Ent vananemine on midagi enamat, kui aastate lisandumine. Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Me sünnime kõrge aluselise vere PH-tasemega 7.44. Kui me vanemaks saame, langeb vere PH-tase 7.35 või madalamale. Vananemise tunnused: · Luude hõrenemine · Lõhna ja maitsetundlikuse vähenemine · Ajukoore rakkude vähenemine · Kuulmise halvenemine · Nägemise halvenemine · Kopsumahu vähenemine ...
Paradigma püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigmaks nim. üldtunnustatud teooriat, millele rajatakse selle teadusharu uuringud (N: Keynesi teooria või Friedmanni teooria). Tõde objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. 14. Esmased ja teisesed andmeallikad - nende olemus, liigitus, eelised, puudused näited. Esmased andmed andmed, mis on saadud käesoleva uuringu käigus. N: vaatlus, suhtlus, eksperiment Eelised : Puudused : kulub palju aega ja raha Teisesed andmed andmed, mis on kogutud varem ja teistel eesmärkidel või on pidevalt olemas. N: Statistikaamet, aastaaruanded, paneeluuringud, monitorid jne.
• “Arvutikiht” – riist- ja tarkvara ja selle võimalused. • Arvutikultuur on sulam inimeste ja arvutite tähendustest Teatrimärk on mobiilne – ei pea tähistama sedasama, mis antud objekt reaalses maailmas; polüfunktsionaalne –muudab mängu käigus oma tähendust. Kood – märkide kasutamise reeglistik: esmased kultuurikoodid – elukogemus ja igapäevased käitusmisnormid, nt riietus ja žestid; Teisesed kultuurikoodid – kultuurikogemus, kirjandus, kunst, mütoloogia jne Fenomenoloogilise analüüsi objektid: atmosfäär, kehalisus (sh kohalolu), sündmuslikkus Performatiivsuse esteetika uuringud: Uuritakse etendust kui sündmust, protsessi, Etendus on ainukordne ja kordumatu, sündmuses osaleja on ka vaataja Geneetiline analüüs - Pööratakse tähelepanu lavastuse terviklikule loomisprotsessile ja arengule etenduste mängimise käigus.
2) Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - endomorfne (ülekaaluline: rahulik, heatahtlik), ektomorfne (sale: intellektuaalne, erk), mesomorfne (atleetlik: äkiline) - pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport *uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne
kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõnad e substantiivid On iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis?. Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4
avaldub teatava keeldude ja ettekirjutuste süsteemina. … definitsiooni poolest on kultuur sotsiaalne nähtus. See tees ei välista individuaalse kultuuri võimalikkust, juhul kui üksik käsitab ennast kollektiivi e s i n d a j a n a või ka kõigi autokommunikatsiooni juhtude korral, mispuhul üksik indiviid täidab – kas ajas või ruumis – kollektiivi eri liikmete funktsioone ja faktiliselt moodustab grupi. Kuid individuaalse kultuuri juhtumid on ajaloolises mõttes paratamatult teisesed. Olenevalt piirangutest, mida uurija vaadeldava materjali puhul rakendab, võib teiselt poolt rääkida üldinimlikust kultuurist, kultuurist üldse – selles või teises areaalis, sel või teisel ajal või selles või teises sootsiumis, mis suuruse poolest võib muutuda jne. Edasi, kuivõrd kultuur on m ä l u või teisisõnu – mälusalvestis sellest, mida kollektiiv on juba läbi elanud, on ta vältimatult seotud m ö ö d u n u d ajalookogemusega. Järelikult
Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. · Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täistub paraneb liigutuste kordinatsioon. · Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamise saab selgeks 8ndaks eluaastaks. · Puberteet ehk murdeiga 11-16 eluaastat. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku. · Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. · Varane täiskasvanuiga 20-40 aastaselt, füüsiliste võimete kõrgtase. · Keskmine täiskasvanuiga 40-60 aastaselt. Füüsilise tegevuse tase hakkab langema ja toimuvad organismisisesed muutused, nt menopaus ja nägemisteravuse langus.
ja nii-öelda „mäkerdamist“. Iga lasteaia õueala oleneb selle asukohast. Mõnedel on ilusad suured puud kasvamas, teistel ainult paar põõsast. Siiski on mõned asjad ja kohad, mille loomise ja kujundamisega võiks iga õpetaja tegeleda. Selgelt struktureeritud rajad pakuvad ruumilist struktuuri ja juurde pääsevust teistesse mängukohtadesse. Esmased rajad ühendavad siseruume õuega ning need on mõeldud lihtsaks liikumiseks väljas nii õpetajatele kui ka lastele. Teisesed rajad on niinimetatud „otseteed“, mis pakuvad esmastest rohkem avastamisrõõmu. Kolmanda astme rajad on laste silmis nagu seiklusrajad, mis vahepeal lõikavad teisi radu. Kõik rajad propageerivad kehalist aktiivsust, mida pakuvad kõndimine, jooksmine, tagaajamise mängud või mängimine ratastega mänguasjadega. (Natural Learning Initiative, 2012) Katusealused pakuvad kuivust ja soojust, mis on eriti kasulikud külma ja niiske ilmaga. Samuti
· Ilma andmeteta pole uurimustööd (selles on erinevus referaadist ja esseest) · Oluline on andmete ajakohasus ja usaldusväärsus · Andmeteks võivad olla: - Arvandmed - Dokumendid - Meedia- ja reklaamimaterjalid - Isiklikud seisukohad, meenutused Jagatakse kolmeks 1. ESMASED (primaarsed) andmed uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas 2. TEISESED (sekundaarsed) andmed ei olnud algselt kogutud käsiloleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul viisil - Uurija kasutab kellegi teise kogutud toorandmeid. Võib tekkida probleem, et minu uurimiseesmärl ja nende andmete koguja oma ei pruugi kokku minna ning andmebaasis pole seda, mis mulle vajalik. Koosolekute, eksamite jms. Protokollid, ametikirjad, kooli dokumentatsioon, listivestlused.., ettevõtete aastaaruanded, intervijuude mahakirjutised,
Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale
konkreetse õigusakti/sätte suhtes erikokkulepped ega üleminekuaega KUIDAS LUUAKSE EL ESMAST ÕIGUST- ELi esmast õigust loovad liikmesriigid. Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon. KUIDAS LUUAKSE EL TEISEST ÕIGUST- Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. ELi teisest õigust loovad ELi institutsioonid. Seadusandliku akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon. Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas
Vermikompostimine ehk vihmausskompostimine ehk vihmausskomposteerimine on lagunemisprotsess, mis on seotud nii vihmausside kui ka mikroorganismide tegevusega. Kuigi mikroorganismid vastutavad orgaanilise materjali biokeemilise lagundamise eest, on just vihmaussid protsessi peamised juhtijad, toimides mehaaniliste segistite ja peenestajatena. Lagundades orgaanilist materjali, muudavad nad selle bioloogilist, keemilist ja füüsikalist olekut, vähendades sellega märgatavalt süsiniku/lämmastiku suhet ning suurendades mikroorganismidele kättesaadavat materjali pinda, soodustades niiviisi mikroorganismide tegevust ja edasist lagundamist Vermikompostimiseks sobivad peaaegu kõik orgaanilised jäätmed, kuid peaks vältima liha, tärklise, kala ja rasva lisamist vermikompostrisse.Keskmiselt töötleb päevas üks sõnnikuuss pool oma kehakaalust orgaanilist materjali, järelikult kaks kilogrammi sõnnikuusse töötlevad läbi ühe kilogrammi jäätmeid päevas...
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
