nimetatakse otsitava(te)ks ehk tundmatu(te)ks. Näiteks: x+6=7 Võrrandi lahenditeks nimetatakse tundmatu(te) selliseid väärtusi, mille asendamisel võrrandisse saame tõese arvvõrduse ehk samasuse. Võrrandi samaväärsus Kaht sama tundmatut (tundmatuid) sisaldavat võrrandit nimetatakse samaväärseks, kui nendel on kõik lahendid ühised või puuduvad. Näiteks: x + 2 = 9 ja 2 x 10 = 4 Võrrandi samaväärsust säilitavad järgnevad teisendused: a) Võrrandite pooli võib vahetada b) Võrrandi mõlemale poole võib liita (lahutada) ühe ja sama arvu (avaldise) c) Võrrandi mõlemat poolt võib korrutada (jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Lineaarvõrrand Lineaarvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax+b=0, kus a ja b on antud arvud ning x on tundmatu. b ax + b = 0 ax = -b | :a x=-
Arvude teisendamine ühsest koodist teise, NRZ-kood, I 2C-kood, NRZI-kood. NRZI-koodi kasutamine optilistes mäludes. NRZ-koodi teisendamine Manchesteri koodi XOR lülituse abil. Impulsside kestvus- ja positsioonikood (PWM ja PPM). PWM signaali formeerimine komparaatorlülituse abil, PPM signaali formeerimine PWM signaali baasil. Kahendarvu teisendused teistesse koodidesse Binaarkood Positiivsete arvude märgibitt on 0, negatiivsetel 1. Kümnendkood, kui Kümnendkood, kui H Binaarkood binaararv on H Binaarkood binaararv on otsekoodis täiendkoodis otsekoodis täiendkoodis F 1111 15 -1 7 0111 7 +7
Diskreetne matemaatika II Suulise eksami konspekt IABB 2011 [1]. Hulgad. Alam- ja ülemhulgad. Tehted hulkadega. [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]. Tasandi tükeldamine n sirgega ja n nurgaga. [14]. Lineaarsed rekurrentsed võrrandid. [15]. Rekurrentsete võrrandite lahendamine genereerivate funktsioonide ...
Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus sõltub sisend signaalide tugevusest teatud bioloogiliste seaduste järgi. Bioloogilises
levipaketi ARP protokolli päringuga, kus ta soovib teada kelle IP aadress on B. Arvuti B saadab see peale vastuse, kus teatab oma riistvaralise aadressi. A kannab nüüd saadud info oma tabelisse, et seda järgmise paketi saatmisel taas küsima ei peaks. Kui nüüd B tahab A-le IP paketti saata, siis õppis ta A riistvaralise aadressi ära juba A poolt saadetud päringust. Taolised õpitud teisendused ei püsi neis tabelites muidugi lõputult kaua. IPØARPØEthernetØRARPØIP Kuidas ARP töötab: IP küsib mis etherneti aadressil asub aaa.bbb.ccc.ddd. Kui vastus on vahemälus, siis vastab. Kui ei ole, siis saadab üldaadressil küsimuse ,,Kes on aaa.bbb.ccc.ddd". aaa.bbb.ccc.ddd saadab oma etherneti aadressi. ARP peab selel vahemälus meele ja saadab IP-le. ARP ei vaja konfigureerimist, RARP vajab.
Liugehõõrdumine: Veerehõõrdumine: Vedelikhõõrdumine- kaks tahket keha ja vedelik nende vahel. Kuiv-hõõrdumisest muutub vedelikhõõrdumisjõud kaha peatumisel 0-ks. Seepärast tekitavad kuitahes väikesed välisjõud viskoosses keskk. selle kihtide suhtelise liikumise. Tuleb silmas pidada, et keha liiku-misel vedelas või gaasilises kk.-nas tekivad peale otseste hõõrde-jõudude veel nn. keskkonna takistusjõud, mis võivad tublisti ületada hõõrdejõudusid. §18.Galilei teisendused, relatiivsusprintsiip mehaanikas. Vaat-leme kahte taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes jääva kiiru-sega v0. Loeme ühe nendest tinglikult liikumatuks. Siis teine süs. K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Valime süs. K koordinaatteljed x,y,z ja süst. K´ teljed x´, y´, z´ nii, et teljed x ja x´ ühtiksid, teljed y ja y´ ning z ja z´ oleksid paralleelsed. Leiame nüüd seose mingi punkti P koordinaatide x, y, z ning sama punkti koordinaatide x´,y´,z´ vahel
võimsuseks. P = A/t ,kus P (W) - võimsus, A ( Ws ) - voolu töö, t ( s ) - voolutarbimise aeg 15 Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt ( W ). 1 W = 1 J / 1 s Kasutatakse ka suuremaid võimsuse mõõteühikuid: 1 kW ( kilovatt ) = 1000 W ja 1 MW ( megavatt ) = 1000 000 W Asendame võimsuse valemis töö P = IUt /t = IU P = IU ( W ) Vöimsuse valemi teisendused: P = U2 /R P = I2 R Vool soojendab juhti, sest osa elektrienergiast muundub aine siseenergiaks. Energia jäävuse seaduse pöhjal elektrivoolu poolt juhis eraldunud soojusehulk peab olema võrdne energia hulgaga, mis kulub juhtme soojendamiseks. Katsete põhjal jõuti seaduseni, mis kannab avastajate Joule`i-Lenzì nime. Emil Lenz (lents) ( 24. II 1804 ..... 10. II 1865 ), baltisaksa päritoluga vene füüsik. Ta sündis Tartus. Katkestanud õpingud kodulinna
enne põrget võrdne kuuli impulsiga: Et liikumishulk ei saa väliste mõjude puudumisel muutuda (eeldame, et hõõrdumine klotsi ja aluse vahel puudub), peab liikumine ka pärast tabamust edasi toimuma. Tähistades selle tabamusjärgse liikumise kiiruse tähega v ning klotsi massi sümboliga m2, saame liitkeha massiks m1 + m2 ning süsteemi impulsiks Impulsi jäävuse tõttu ja lihtsad teisendused annavad, et klots saab kuulitabamuse tagajärjel kiiruse. 13. Newtoni I, II ja II seadus (definitsioonid, valemid, valemianalüüsid) + jõudude superpositsiooni printsiip 11 Newtoni I seadus: Iga keha liikumisolek on muutumatu (keha kas on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või kehale mõjuv resultantjõud on null.
. . f 15 ehk Seega saab mistahes loogikaavaldist esitada kujul, kus esineb ainult JA-EI loogikatehetest ja konstantidest 0 ja 1 saab moodustada 17 baasi : (VÕI-EI) tehe. Nendes baasides avaldistele saab koostada vastava loogikaskeemi, kasutades skeemis ainult JA-EI (VÕI-EI) elemente. Loogikafunktsioonide teisendused baasidesse { ⊕ → }: Loogikaavaldise esitamiseks mingis kindlas baasis tuleb ta esitada selle baasi x̄ = x → ( x ⊕ x ) loogikatehete abil. Baasis puuduvad tehted tuleb selle baasi x 1 Z x 2 = x̄ 1 → x 2 = x 1 → ( x 1 ⊕ x 1 ) → x 2 üleminekuseoste abil asendada baasis olemasolevate kaudu. Kuna mistahes loogikatehe on esitatav elementaartehete inversiooni,
Absurdities (Absurdsete elementide test) - absurdsete detailide näitamine pildil Verbal Relations (Sõnaliste seoste test) - sõnade sarnasus-erinevus (4 sõna) II. Abstract/Visual Reasoning (Ruumilised võimed) Pattern Analysis ( Kujundi analüüsi test) - tükkidest kujundi tegemine Copying ( Kopeerimise test ) - etteantud kujundi kordamine Matrices ( Täiendamise test ) - kujundis puuduva osa leidmine Paper Folding & Cutting ( Voltimise test ) - ruumilised teisendused III. Quantitative Reasoning (Numbrilised võimed) Quantitative (Aritmeetiline test) - sõnalised ülesanded Number Series (Arvuridade test) - arvuridade jätkamine Equation Building (Võrrandite test) - etteantud sümbolitest võrrandi koostamine IV. Short-Term Memory (Lühimälu) Bead Memory (Kujundite järjestuse test) - kujundite järjestuse äratundmine pildil Memory For Sentences (Lausemälu test) - etteloetud lause reprodutseerimine
1. Funktsioon on tehe (eeskiri), mis seab antud arvule vastavusse mingi teise arvu. Näiteks: y=sinx; y=2x; y=x 2 2. Funktsionaal on tehe (eeskiri), mis seab igale funktsioonile vastavusse mingi b arvu. Näiteks: y = f ( x ) dx määratud integraal radades a, b. Y väärtus sõltub a funktsioonist f(x), sin x, x2 jne. 3. Operaator seab igale funktsioonile vastavusse mingi teise funktsiooni. Laplace teisendused on operaator. Laplace teisendus L = [ f (t )] = f (t) e dt = F ( s ) - st 0 Kus s on operaatormuutuja. Funktsiooni f(t) nimetatakse originaaliks ja F(t) nimetakse kujutiseks. Näide: Konstandi kujutis: f(t)=a, F(s)=(a/s) Tõestus:
protsesside toimumise seisukohast on võrdsed (ekvivalentsed) kõik inertsiaalsed taustsüsteemid. Avaldumisvorme füüsikas: Galilei ja Einsteini relatiivsusprintsiibid. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib üks absoluutne kiirus, seeon valguse kiirus vaakumis. See kiirus on ühesugune kõigis taustsüsteemides ja pole olemas suuremat kiirust. Avaldumisvorme füüsikas: Lorenzi teisendused, kogu relativistlik füüsika. Dualismi printsiibi kohaselt on mateerial üheaegselt nii ainelised kui väljalised omadused. Teiste sõnadega pole teravat piiri mateeria kahe eri vormi aine ja välja vahel. Avaldumisvorme füüsikas: mikroosakeste lainelised omadused, elektromagnetvälja kvantomadused, aine muutumine väljaks (annihillatsioon) jne. Atomismi printsiibi kohaselt ei ole aine ega väli lõpmatult väikesteks samade omadustega portsjoniteks jaotatav
järgmises mitoosis kaob. Kromosoomimuutuste aluseks on DNA-muutused. Kuna DNA modifikatsioonid tekivad molekulaarsel tasemel, siis nad ei väljendu tingimata silmaga jälgitavates kromosoomimuutustes. Muutus on jälgitav näiteks raku talitluse muutusena. Peale kiiritust ja rakkude jagunemise ajal aga võivad mõned kiirgusest tingitud kromosoomide muutused olla mikroskoopiliselt jälgitavad. Sellised kromosoomide teisendused ilmnevad raku jagunemisel metafaasi ja anafaasi ajal, kui kromosoomide kuju on paremini nähtav. Kiirguse toime kromosoomidesse ei ole otseselt nähtav, me võime ainult kaudsete tunnuste ja mitmsesuguste katseandmete alusel väita, et kiiritamisel on mõju kromosoomidele. Metafaasis ja anafaasis kromosoomide kondenseerumise (paksenemine) ajal on võimalik näha suuremaid toimunud ja parandamata jäänud kahjustusi kromosoomide kuju muutustena.
BIOS Int 13h 782 128 63 Sektorite arv rajal ei muutu pidevalt, vaid hüppeliselt ning kõvaketas on mõtteliselt jagatud tsoonideks, milles see näitaja on püsiv. Näiteks toodud Quantumi kõvakettal on selliseid tsoone 15. 8,4 GB - BIOS-i võimalused on ammendunud Analoogiliselt 528 MB piiriga on ka 8,4 GB barjääri puhul kurja juureks BIOS. Erinevalt esimesest probleemist ei aita siin aga enam mingid teisendused, sest nagu tabelist 1. näha, on kätte jõudnud BIOS-i Int 13h poolt võimaldatava 24 bitise adresseerimise piir. Tegemist ongi puhtalt BIOS-i ja selletõttu ka teda kasutavate MSDOS-i ja Windows 3.11 hädaga, Windows 95 -t, rääkimata juba Windows NT-st ja Unix-itest see ei puuduta., kuna neil on ketta pööle pöördumiseks oma draiverid. Probleemist ka BIOS-i tasemel ülesaamiseks on välja töötatud nn. BIOS Int 13h laiendused (BIOS Int 13h extensions) ja paljud
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
Midagi ei ole ettemääratud. On ilus, mõjub maneerlikuna. 60ndatel sünnib "Tualettide kontsert" nt. Read pole joondatud, lähevad pikaks, visuaalne pool paisatakse laiali. Vormi lagunemine, rangete rütmiskeemide asendumine. Suletud tekstimall laguneb, tekstid oleks nagu avatud ja võiks edasi kirjutada. Kirglik andumine keelemängudele. Kirglikkus näha ka varasemas luules. A keelemängud rajanevad kõlamängudel. Kõla hakkab teksti juhtima: etümoloogiad, teisendused jne. Iseloomulik, et uus tekstitüüp toetub parallelismile: varieeruma hakkavad kordused. Moodustab improvisatsioonilisi ahelaid, liiguvad seostelt seosele. Krull räägib ka laiemalt mitmuslikkusest kui läbivast printsiibist. Ei piisa päikesest luuletamisest, päikeseid ja maailmaid on palju. See printsiip vormiliselt läheneb paljudele ridadele jne. Mõtteseosed toimivad rohkem kui kõlapinnal. Mõtlemine paradoksidest läbi pikitud mõtlemine. Võib rääkida ka teksti
osasünonüümid. Eestis on viitega Wüsterist selles küsimuses tolerantsema Lotte töödele ja „omadest kogemustest seljatagusega” (Saari 1980: 660) peetud sünonüümiat lubatavaks ja isegi soovitatavaks järgmistel juhtudel (vt ka Kull ja Saari 1975): • oma- ja võõrsõna, • põhitermin ja igapäevavariandid, • väljenduspragmaatilised ja kontekstist tingitud grammatilised variandid, • sisemõtte teisendused (energiakäitis – jõujaam), • üleminek pikalt motiveeritud väljendilt lühikesele arbitraarsele. On tavaline, et samale nähtusele viidatakse tekstis mitme süno- nüümi abil vastavalt kasutushetkel tarvilikuks osutuvale reaalsuse struktureerimise alusele. Näiteks võib üks ja seesama seade olla värviskanneritest rääkides flatbed color scanner ja lameskannereid liigitades color flatbed scanner (Bowker 1997). Eesti oskuskeeleteoorias on niisugust väljendusvabadust ikka
millest t2 - 1 2t2 x= 2 , x+1= 2 t +1 t +1 ja 4tdt dx = 2 . (t + 1)2 Integraalis esineva x - 1 j¨atame muutuja t kaudu avaldamata, sest on ilmne, et asendamisel see taandub. Tehes vajalikud teisendused, leiame (x - 1)dx (x - 1) (t24tdt +1)2 = 2t2 (x + 1) 1 - x2 t2 +1 t(x - 1) 2
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H...
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süste...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonom...
Siis on ju väga selgesti näha seda, et kera ( pinnal oleva keha ) sfäärilised koordinaadid ( ehk ruumipunktid ) on erinevatel ajahetkedel erinevad. Sama on ka kera raadiuse pikkusega. Kohe vaatame me seda asjaolu matemaatiliselt järgmise näite toel. Kahe punkti vaheline kaugus Eukleidilises ruumis on avaldatav järgmiselt: See oli avaldatud Cartesiuse ristkoordinaadistikus, kuid sfäärilistes koordinaatides on see järgmine: Tehes viimases avaldises aga mõned teisendused ja r = a, saame järgmise avaldise Viimasest seosest saame võtta integraali 20 Nüüd aga teeme mõned teisendused viimases ds2 avaldises. Teisendame mõned järgmised väärtused: näiteks r ja dr väärtused saame ja d ning d2 väärtused saame Nendest lähtuvalt saame järgmise seose: Viimane seos näitabki meile nüüd seda, et mida enam Universum paisub ( ehk mida suurem on
Siis on ju väga selgesti näha seda, et kera ( pinnal oleva keha ) sfäärilised koordinaadid ( ehk ruumipunktid ) on erinevatel ajahetkedel erinevad. Sama on ka kera raadiuse pikkusega. Kohe vaatame me seda asjaolu matemaatiliselt järgmise näite toel. Kahe punkti vaheline kaugus Eukleidilises ruumis on avaldatav järgmiselt: See oli avaldatud Cartesiuse ristkoordinaadistikus, kuid sfäärilistes koordinaatides on see järgmine: Tehes viimases avaldises aga mõned teisendused ja r = a, saame järgmise avaldise Viimasest seosest saame võtta integraali Nüüd aga teeme mõned teisendused viimases ds2 avaldises. Teisendame mõned järgmised väärtused: näiteks r ja dr väärtused saame ja d ning d2 väärtused saame 21 Nendest lähtuvalt saame järgmise seose: Viimane seos näitabki meile nüüd seda, et mida enam Universum paisub ( ehk mida suurem on
Siis on ju väga selgesti näha seda, et kera ( pinnal oleva keha ) sfäärilised koordinaadid ( ehk ruumipunktid ) on erinevatel ajahetkedel erinevad. Sama on ka kera raadiuse pikkusega. Kohe vaatame me seda asjaolu matemaatiliselt järgmise näite toel. Kahe punkti vaheline kaugus Eukleidilises ruumis on avaldatav järgmiselt: See oli avaldatud Cartesiuse ristkoordinaadistikus, kuid sfäärilistes koordinaatides on see järgmine: Tehes viimases avaldises aga mõned teisendused ja r = a, saame järgmise avaldise Viimasest seosest saame võtta integraali Nüüd aga teeme mõned teisendused viimases ds2 avaldises. Teisendame mõned järgmised väärtused: näiteks r ja dr väärtused saame ja dϑ ning dϑ2 väärtused saame 21 Nendest lähtuvalt saame järgmise seose: Viimane seos näitabki meile nüüd seda, et mida enam Universum paisub ( ehk mida suurem on
Erinevalt pinge-sageduse juhtimisest nõuab see juhtimismoodus vooluvaheldi kasutamist pingevaheldi asemel. Vooluvaheldil on suurte mõõtmetega drossel, suur mass ja madal toimekiirus. Seetõttu kasutatakse vooluvaheldeid sageli voolutagasiside saamiseks traditsioonilistes alalisvoolu vahelüliga pingevaheldites. 176 5.3. Asünkroonmootorite vektorjuhtimine Park'i teisendused. Eelpool vaadeldud skalaarjuhtimine on üks võimalikest asünkroonmootorite juhtimismoodustest, kuid selle puudusteks on piiratud kiiruse reguleerimisvahemik ja ebatäpne juhtimine eriti madalatel kiirustel. Sellistel ajamitel on aeglane momendi juhtimine siirdetalitlustes, kuna staatori vool ja magnetvoog pole siis konstantsed. Antud ajameid kasutatakse ainult kiiruse juhtimiseks, sest koormuse asendit ei saa juhtida täpselt. Elektrimootori mudel on mittelineaarne ning ajast sõltuv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
