Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"teine maailmasõda" - 501 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Teine maailmasõda

 Stalingradi lahing – Saksamaa Wermachti ja Punaarmee lahing 1942 – 1943  Teherani Konverents 1943  Jalta Konverents 1945  Potsdami Konverents 1945  Normandia dessant – USA, Poola, Sb ja Kanada sõjajõud vabastavad Prantsusmaa 06.juuli 1944  Saksamaa kapituleerumine – Jalta konverentsil arutati Sm lõplikust hävitamisest 7. – 8.mai 1945  6.aug 1945 heitis USA Hiroshimale tuumapommi  9.aug 1945 heitsid USA Nagasakile tuumapommi  2.sept 1945 teine maailmasõda lõppeb Sõja põhjused:  Hitler soovis Versaill’e süsteemi likvideerida  Stalin soovis soovis riigipiire nihutada läände ja laiendada kommunistliku mõjuvõimu  Hitler soovis arendada sõjatööstust (võttis suurpankuritelt laenu)  Stalin soovis sõjaarmeed arendada (venelaste raha)  Hitleri põhiidee oli, et sakslased vajavad ruumi Holokaust ja sõjakuriteod:  Holokaust – juutide massiline (genotsiid) hukkamine koondus-ja...

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo KT- Teine maailmasõda

Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tsehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala (Sudeedimaa) Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda ? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Teine maailmasõda

klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist ­ 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome...

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis k...

Ajalugu
267 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teine maailmasõda, kordamine, küsimused ja vastused

Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa ­ NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida?

Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda algas 1939 aastal ning kestis kokku 6 aastat. See oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Toimusid mobiliseerimised ning sõda nõudis miljoneid ning miljoneid inimelusid. Enamik tapetuid olid tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo verisema kokkupõrke. Minu arvates, ei oleks suudetud II maailmasõda kuidagi moodi ära hoida. Kuigi on käinud selle ümber erinevaid arvamusi, siis mulle tundub, et see oli kui esimese maailmasõja jätk ning...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene Maailmasõda

juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid...

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Maailmasõda

Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailm pärast II Maailmasõda märkmed

Demokraatlik maailm Külm sõda Euroopa ja Ameerika Ühendriigid Lk. 6-12 India vabanemine 1)Riigipiiride muutumine Lk. 13-18 2) Rahvastiku ümberasumine 3) Kahe vastasleeri kujunemine Demokraatia laienemine II Uus jõudude vahekord maailmasõja järel · Demokraatliku riigikorra omaksvõtmine. Raudne eesriie · Valimisõiguse laienemine. · 1946 · Demokraatia stabiliseerumine. · W. Churchill · Fulton, USA · Mass...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda

Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusv...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
13
odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Teises maailmasõjas kasutas seda Hitler et rahu allkirjastada. Prantslastele hakkas see sümboliseerima alandust ja kaotust. Türgi tegi esimese maailmasõja ajal armeenlaste suhtes genotsiidi. 1915. aastal tapeti 0,6 ­ 1,5 miljonit armeenlast (umbes 1 miljon). Armeenlased olid niigi jagatud Vene tsaaririigi ja Osmani impeeriumi vahel. Tänapäeva Türgi genotsiidi ei tunnista. Prantslaste jaoks oli suur sõda esimene, mitte teine maailmasõda . Esimeses tapeti üle miljoni prantslase, teises kestis sõjategevus vähe (1940. aastal ja veidi 1944. aastal), aga esimeses kestis 4 aastat. Hukkunuid oli kokku 10 miljonit, kuid need olid põhiliselt sõdurid. Teises maailmasõjas tapeti pommitamistes palju tsiviilelanikke. Sõja lõpuaastatel, 1917 ja 1918 levis Hispaania gripp. Suri 20 miljonit inimest. Kindlasti oli selle üks põhjus ka sõda, sest inimeste toitumine oli kehv ja organism oli nõrk....

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
2
odt

I Maailmasõda küsimused ja vastused

Selgita väidet- maailm 20.sajandi algul oli Euroopa- keskne . 1) 20.sajandi algul oli enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. 2) Euroopa tsivilisatsiooni, mille mõte oli isikuvabadus, demokraatia ja eraomand, esitleti kui ainuvõimaliku tsivilisatsioonivormi. 2. Millest võis olla tingitud üldine vaimustus sõja puhkemisest ? 20 sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Arvati, et sõda kestab ainult lühikest aega ja eikujune eriti laastavaks. 3. Millest oli tingitud pikaleveninud positsioonisõda ( kaevikusõda ) ? Alates septembrist 1914 algas positsioonisõda – kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud; sõdivad pooled rajasid kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati; kindlustused moodustasid sügavuti 2 - 3 kaitseliini, igas tavaliselt 3 kaevikuterida. Väga vähe liigut...

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teine maailmasõda, talvesõda, jätkusõda, Suur Isamaasõda

· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager ­ sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon ­ sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima ­ oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll ­ rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agres...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikul lõppenud. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi....

Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti II maailmasõda

Ulatuslik põgenemine Soome toimuski 1943. aasta märtsis, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Kõik see aga ei vähendanud Punaarmee löögijõudu. 1944. aastal jõudis Punaarmee Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Eestlaste suureks pettumuseks, otsustas Hitler Eesti, Venemaale loovutada. Ometi loodeti, et sõjaõnn pöördub ja koos lääneliitlastega suudetakse kodumaa vabastada. Kõik see osutus aga farsiks. 1939. aastal alanud Teine maailmasõda oli ohvrite- ja purustusterohke. Kuus aastat kestnud sõda lõppes Saksamaa ning tema liitlaste lüüasaamisega. Eesti kaotas oma iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks, olles enne läbi elanud kolm okupatsiooni. Nõukogude okupatsiooni 1940- 1941, Saksa okupatsiooni 1941-1944 ja teise Nõukogude okupatsiooni 1944-1991. Eestlased ei võidelnud selles sõjas ühegi riigi poliitika ega ambitsioonide eest. Nad võitlesid oma vabaduse ja õiguste eest, otsides selleks võimalusi, mis neile antud...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kultuur peale II maailmasõda

2. Tallinn 2000 Esimesed sõjajärgsed aastad Tööstus- ehk industriaalühiskonna kultuur sõltus üha rohkem teadusest ja tehnikast. Teise maailmasõja järel süvenes uus ehk teine tööstusrevolutsioon, mida iseloomustas tootmise automatiseerimine ja selle seostamine teadusega. Inimene oli avastanud uue ja ülivõimsa energiaallika ­ aatomienergia. Teadlased otsisid võimalusi selle rahumeelseks kasutamiseks ning esimene aatomielektrijaam lastigi käiku NSV Liidus 1954. aastal. Kõik arenes väga jõudsalt ning ei osatud kujutledagi, et inimkonda võiks oodata energiakriis. Automatiseerimisega seda probleemi polnud. 1946. aastal valmis USA-s esimene arvuti. Suurenev teenindussfäär lausa neelas vabaneva tööjõu. 1950. aastail vallutas auto Euroopa, 1955 oli autotootmise rekordaasta USA-s ­ 8 miljonit. Kiiresti hakkas arenema...

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
1
doc

2. maailmasõdA

Eestlaste valikuvõimalused Teises maailmasõjas Liis Ventsel 11. B Teine maailmasõda , mis kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda? Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
7
doc

II Maailmasõda

3. Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, mida tuli sõjaga naaberrahvastelt võtta. Järelikult oli välisriikide sõjaline ründamine õigustatud. Stalin, aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Tänu Molotovi ­ Ribbentropi paktilejulges NSVL rahulikult Euroopa riike vallutada, sest ta ei kartnud Prantsusmaad ja Suurbritanniat. II maailmasõja algus Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal, kui Hitler tungis oma vägedega Poolasse. Juba 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuna nad kohe sõjategevust ei alustanud ei suudetud Poola vallutamist ära hoida. 17. septembril tungis Punaarmee Poolasse ning septembri lõpuks tuli poolakatel alla anda. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ning Pool riik kaotati. Sõjategevuse laienemine 1939...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maailm pärast Teist maailmasõda

Pariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ­ ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman ­ USA president W....

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
11
doc

II maailmasõda

klass Juhendaja: Lembit Tammsalu Virtsu 2007 Sisukord Virtsu Põhikool............................................................................................................ 1 Teine maailmasõda..............................................................................................................1 Referaat............................................................................................................................... 1 Sisukord......................................................................................................................2...

Ajalugu
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun