b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 3. Devalvatsioon on: a. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast b. valuuta ametlik kurss c. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud d. teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine 4. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 5
Proportsionaalne võrdsus on siis, kui jagatud hüved in vastavuses saajate väärtusega.Matemaatikud nimetavad põhimõttelist vastavust geomeetriliseks mille puhul tuleb välja, et terviku suhe tervikuga on nagu osa suhe osaga. Siiski ei saa ainult matemaatilise proportsiooni järgi õiglust arvestada: see on võimalik raha puhul, kuid keerulisem juba au ja kuulsuse osas. Edasi uuritakse teist liiki õigust, mis esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas vastastikustes tehingutes. Siin vaadatakse tegu mitte ei hinnata teo tegijat, olgu ta siis kõlvatu või korralik nimene. Aristoteles toob välja teo motiivide tähtsuse õigluse suhtes hinnangu andmisel. Kui kaks isikut on võrdsed ja üks võtab teiselt midagi ära, siis võrdsus kaob ja äravõtja saab kasu, omades suuremat osa. Taastatakse õiglus äravõetu tagastamisega. Seega sinna kus on vähem lisatakse juurde, et mõlemad pooled oleksid võrdsed.
Teise rühma kuuluvad tarneklauslid transpordiks merel ja siseveeteedel: •FAS – free alongside ship – franko laeva kõrval •FOB – free on board – franko laeva pardal •CFR – cost and freight – hind ja prahiraha •CIF – cost insurance and freight – hind, kindlustus ja prahiraha. Pikaajaliste ärisuhete korral ei tekita kauba tarnimise ülesannete ja kulude täpne jaotus probleeme. Pooltel on välja kujunenud lepingutava, mida nad tehingutes järgivad. Kui sõlmitakse uus kaubandussuhe või leping on sõlmitud maaklerite vahendusel – nagu on tavaline tarbekaupade puhul – peab müügilepingus rakendama eritingimusi. Kui lepingusse on lisatud Incotermsi klausel, rakendatakse selle ülesannete, kulude ja riski jaotust (Äripäeva käsiraamat- täpsem viide). Kasutatud allikad Pane siia ka see artikli nimi, mul pole netti arvutis:D 09/10/2014. Allikas:http://estonia.marsh
■ õigus- ja siseküsimustealane poliitika ● 1995 liitusid Austria, Rootsi ja Soome ● 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. ● 2007. aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. ● 2013. aastal liitus Horvaatia. d) EL-i olulisemad märksõnad (näiteks Schengeni viisaruum, euro jm). ● 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis ○ aluse pani Maastrichti leping ● Schengeni viisaruum- ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll ○ 26 riiki Euroopa Liidu riiki, v.a Rumeenia, Bulgaaria, Küpros. Horvaatia ○ lisaks EL mitteolevad riigid Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits
43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46. Raha ringluskiirus- näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab
See muutis mündid vastupidavamaks ja nende väljalaskmise odavamaks. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Aja möödudes avastati, et palju lihtsam on kasutada maksevahendina kviitungit, ja nii sündiski paberraha. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. 1 1.2. Raha mõiste Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend, mis on kõikides inimestevahelistes tehingutes üldiselt aktsepteeritav maksevahend. 2 Raha peab olema suhteliselt väikeste mõõtmetega ja kerge ning sellisest materjalist, mis ei kulu ega kaota aja jooksul oma omadusi. Olenemata sellest, missugusest materjalist on raha tehtud, peab teda 1http://www.practicaltradingschool.eu/mis-on-raha 2http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/raha_miste.html 4 majanduses ringlema suhteliselt piiratud hulk. Ringleva raha hulk peab olema vastavuses
toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõt mine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, klude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes. Statistika Esimene lähisuhtevägivallale keskendunud uuring viidi Eestis läbi 2001. aastal (Pettai: 2001). Uuring hõlmas nii elanikkonna küsitl st kui ka kvalitatiivseid intervjuusid vägivallaga kokkupuutunud inimeste ning ekspertidega. Kvantitatiivne uuring näitas, et iga viies naine oli uuringule eelnenud aasta jooksul kannatanud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla all (Kase: 2001). Seni oli Eestis puudunud adekvaatne statistika perevägivalla leviku kohta, kuna
Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. a. 782,97 b. * 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Devalvatsioon on: a. valuuta ametlik kurss b. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast c. * teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine d. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud 12. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. * määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 13. Eesti väliskaubanduse arengu üks põhimõtteid on: a. tõmmata partneril igal võimalusel nahk üle kõrvade b
metallimaterjali. Kuna Cronimet ostab suure osa oma materjalist sisse ning peab tihti selle kätte saamiseks ka ise lammutustel või lahtivõtmistel osalema, siis on nad soetanud endale ka seadmed, mille abil seda teha. Tänu sellele lammutusettevõtteid nad oma partnerite sekka ei vaja. Nii materjali kokkuostu kui ka ekspordi puhul on suureks mõjuriks valitsev hind turul. Kui hinnad tõusevad, on ettevõtetel väga keeruline konkureerida suurtes tehingutes, et pakkuda selle eest parimat hinda. Samas ekspordi puhul võib müük peatuda juhul, kui vanametalli hinnad turul liialt langevad. Kui transpordihinnad püsivad endisel tasemel, siis on müüjal veelgi kahjulikum oma kaupa madalama hinnaga müüa ning vahel on kasulikum oodata ja ladustada kaupa seni, kuni hinnad turul taas tõusevad. Antud veo puhul kasutatakse tarneklauslit FCA ehk Free Carrier, mille puhul kõik kaubaga
rahakordaja. Euroraha teke. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11 liikmesriigi uus ametlik vääring, millega asendati kahes etapis vanad omavääringud, näiteks Saksa mark ja Prantsuse frank. Esmalt võeti euro kasutusele virtuaalvääringuna sularahata tehingutes ning raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro ,,allühikutena"; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena.
Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes poolena võlgniku asemel (PankrS § 541 lg 1). Halduri pädevus on erinev sõltuvalt sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoimingutes, füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. Võlausaldajad valivad endale pankrotitoimkonna, kes kaitseb nende huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid (PankrS § 73 lg 1). Toimkond kontrollib, et haldur
hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus , ootamatu inflatsioon majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, menüükulud inflatsiooni korral on pidevalt vaja ümber teha hinnasilte, menüüsid jm pudi- padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha ringluskiirus kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul, vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu,
rahaagregaat – raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas – keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha – saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon – majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus , ootamatu inflatsioon – majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, menüükulud – inflatsiooni korral on pidevalt vaja ümber teha hinnasilte, menüüsid jm pudi- padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha ringluskiirus – kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul, vahetusvõrrand – seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu,
varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme. Uued tehnoloogiad ja Interneti plahvatuslik areng muudavad maailma majandust, kuid toovad kaasa ka sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2000
Konventsiooniga · Väljendatud kolme ladina trükitähega [6]. 3.3 Kindlasti ei tohiks: · võtta tarneklauslit kui seadust, sest ICC on erasektori organisatsioon ja ei oma seadusandlikku võimet, alati tuleb tarneklausel lepingus välja kirjutada · kasutada tarneklauslit üksinda vaid tuleb seostada konkreetse geograafilise kohaga · läbi mõtlemata ja detailidesse laskumata kasutada tarneklauslit tehingutes kuna osad klauslid määravad ära ka kauba eest tasumise viisi · tarneklauslit tehingu sõlmimisel üle tähtsustada kuna mõnes osas on nad siiski ebamäärased · Selle teema lõpetuseks peab mainima, et rahvusvaheliste kaubandustehingute lihtsustamisel on tarneklauslil kindlasti oma suur osa, kuid "kümme korda mõõda ja üks kord lõika" kehtib ka siin [6]. 3.4 Kindlustused ja garantiid
määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Raha on: · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes bartertehinguid. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi
vahepealne ja võrdne, ja seda kellegi suhtes ning mingis asjas. ● See mis on jagamisel õiglane, peab vastama mingil määral väärtusele, kuigi väärtuse sisu ei pea kõik ühesuguseks: demokraatidel on see vabadus, oligarhidel – rikkus, ühtedel kõrge päritolu, teistel aristokraatlik loomutäius. Kasu ja kahju korraldavas õigluses Korraldav õiglus esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas vastastikustes tehingutes. See erineb võrdsuse õiglusest, sest ühisvahendeid jaotav õiglus peab alati lähtuma põhimõttelisest vastavusest – vastavalt osanike panusele. - rohkem head ja vähem halba on kasu ja vastupidi. - Korraldav õiglus seisneb vastastikustes tehingutes võrdsuse saavutamises. - Kasu ja kahju vahepeal on võrdne ja võrdsuses seisneb õiglus. - Seetõttu on õiglus kasu vahepeal. KOHUS JA ÕIGLUS
(bartertehingude või välisvaluuta) kasutamisele, hävitades riigi rahandussüsteemi. Sageli määratletaksegi hüperinflatsiooni kui hinnatõusu, mis on rohkem kui 50 protsenti kuus. (Amadeo 2013) Samuti võib inflatsiooni jagada kui indiviidide oskust ette hinnata raha väärtuse alanemist. Selle tulemusena eristatakse äraarvatud ja ootamatut inflatsiooni. Äraarvatud inflatsiooni korral on indiviidid suutnud õigel ajal ja täies ulatuses prognoosita ning seetõttu ka tehingutes kajastada hinnatõus. (Eamets, et al. 2005, :197) Enamikel juhtudel ei suudeta inflatsiooni tulekut ära määrata. Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsiooni korral majandussubjektid ei oska või ei jõua ennast kaitsta. (Mankiw 2008, : 378) Samuti võib avaldumise viiside abil kategoriseerida inflatsiooni kui avalikku, varjatud ja tõkestatud. Avaliku inflatsiooniga on tegemist normaalse majandusliku olukorraga, mis kaasneb majanduskasvuga
* Tabeli koostamisel on abiks olnud järgmised allikad: www.iccwbo.org/incoterms/ ; Incoterms 2010 kasutajajuhis (Tammemägi,T. Tallinn 2010 EMI EWT). Kindlasti ei tohiks: võtta tarneklauslit kui seadust, sest ICC ei oma seadusandlikku võimu ning alati tuleb tarneklausel lepingus välja kirjutada; kasutada tarneklauslit üksinda, vaid tuleb seostada konkreetse geograafilise kohaga; läbi mõtlemata ja detailidesse laskumata kasutada tarneklauslit tehingutes, kuna klauslid määravad ära ka kauba eest tasumise kohustused; tarneklauslit tehingu sõlmimisel üle tähtsustada, sest mõnes osas on nad siiski ebamäärased. Selle teema lõpetuseks peab mainima, et rahvusvaheliste kaubandustehingute lihtsustamisel on tarneklauslil kindlasti oma suur osa kuid “kümme korda mõõda ja üks kord lõika” kehtib ka siin. KINDLUSTUSED JA GARANTIID
majandusinfosüsteemi ning jõuab seal pärale vastuvõtmist ja edasist töötlemist ootava kirjena. 1.2 B2C ehk business to consumer B2C ehk business to consumer (mõnikord ka Business-to-Customer ehk firmalt eraisikule) näol on tegemist tehinguga ettevõtja ja tarbija vahel, mitte tehinguga ettevõtete vahel (nn B2B). Tehingu käigus pakub ettevõtja tooteid või teenuseid tarbijale interneti vahendusel. E– kaubanduse mõte seisneb sisuliselt tehingutes, kus pooled omavahel ei kohtu. B2C tehinguid iseloomustab enamasti võrdlemisi väike tehinguväärtus. Sagedasemad müügiartiklid on raamatud, muusika– ja videotooted ning tarkvara. B2C tehinguid iseloomustab veel üks tarbijaõiguslik aspekt: reeglina ei toimu selliste tehingute juures läbirääkimisi lepingu tingimuste üle ning teatavas mõttes asub müüja ostja suhtes jõupositsioonil. Lisaks online-
Sama juhtub ka toimimise juures: ebaõiglane inimene saab rohkem hüvesid, ebaõigluse all kannataja aga vähem. Pahede puhul on vastupidi: väiksem pahe muutub põhimõtteliselt hüveks suurema pahe suhtes, sest suurema asemel tuleb valida pigem väiksem pahe; see, mida peab valima, on aga hüve ja eelistatavamalt suurem. Selline on siis üks õigluse vorm. 4. Ülejäänu on korraldav õiglus, mis esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas vastastikustes tehingutes. See on eelnevast teist liiki õiglus, sest vastavalt eelöeldule peab ühisvahendeid jaotav õiglus lähtuma alati põhimõttelisest vastavusest (kui leiab aset jaotamine ühise vara alusel, siis sama põhimõtte järgi, mis osanikke vastavalt panustele üksteisega seob, sellisele õiglasele jaotamisele vastupidine on ebaõiglane ja on põhimõttelise vastavusega vastuolus)
saavutusi: praegu kasutab eurot ja naudib selle eeliseid umbes 337.5 miljonit Euroopa Liidu kodanikku ning see arv suureneb veelgi, kui teisedki ELi liikmesriigid võtavad kasutusele euro. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11 liikmesriigi uus ametlik vääring, millega asendati kahes etapis vanad omavääringud, näiteks Saksa mark ja Prantsuse frank. Esmalt võeti euro kasutusele virtuaalvääringuna sularahata tehingutes ning raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro ,,allühikutena"; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. Valuutareservi haldamise üks põhieesmärke on tagada, et Euroopa Keskpanga käsutuses on piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. Euroopa Keskpanga
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, ...
tulevikus tuleb neil see raha investeerida (kuna 3 kuu pärast peab kuskile investeerima , siis on sellisel investoril risk et vahepeal toimub rahaväärtuse muutus talle ebasoovitavas suunas või investeeringu objekti väärtuse muutus). Ning seetõttu sõlmitaksegi tulevikutehing, milles fikseeritakse objekti väärtus ning selle eest tasutud rahasumma. Panga roll väärtpaberi tehingutes Analoogselt raha ülekannetega teevad paljud kliendid ülekandeid ka väärtpaberitega. Seega on panga probleem teenindada kliente ning edastada väärtpaberitehingud maakleritele, kelle kaudu peavad väärtpaberi 7 müüjad väärtpaberid jõudma õigeaegselt ostja väärtpaberi kontole ja ostja rahakontolt raha õigeaegselt müügi pangakontole. Tegelevad vahendusega.
Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus kinkijal on kohustus tasuta kingisaaja üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks
valikul seda pärandada. Kui testamendi koostaja ( pereisa ) suri, pidi pärandi saama lähim isapoolne sugulane, kui sugulast polnud siis sugukondlased. Kui keegi on vastutustundetu oma vara üle ja hooldajat pole, siis olgu tema ja tema vara üle võim isapoolseil sugulastel ja sugukondlastel. Algselt lubas Rooma õigus pärandajal vormivaba üleandmist eelkõige võõrandatavate asjade üle, eelkõige raha, hiljem ka perekonna liikumatut vara. VI tahvel käsitles vara liikumist tehingutes. Mancipatio, kindla vormi kohast ja pidulikku res mancipi hulka kuuluva vara ( nt maatükid, orjad, kariloomad, põllutööriistad) ostu ning omandiõiguse ülemineku tehingut viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul ja in iure cessio, ehk teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminekut preetori juures. Samuti reguleeris see tahvel igamist ja sellega seoses abielunaise seisundit. Tunti ka abieluvormi, kus abielu naine polnud enam isavõimu ehk
Konossemendis fikseeritakse kauba kogus ja seisund selle laevale laadimise ajal. Kauba vastuvõtul sihtpunktis võrdleb kauba saaja kauba tegeliku koguse ja seisundi vastava kirjeldusega konossemendis. Kui need on erinevad, tegemist on nn. transpordikahjustusega (ingl transport damage) ja kaubasaajal on õigus esitada kahjunõue vedajale. Teiseks, on konossemendil ainulaadne funktsioon asendada temas fikseeritud kaupa selle edasimüümise, kinkimise, üleandmise jne. tehingutes kuni kaup ise on merel. Seda saab teha nn. ettenäitajale (ingl to order) konossemendivormi puhul. Ainult isikul, kelle valduses on konossemendi originaal (originaalid), on õigus saada kätte kaup sihtpunktis ning see õigus võib olla üle antud järgmisele konossemendi valdajale ehk konossement on läbirääkimiste objekt. Konossementi võib antud juhul käsitleda kauba sümbolina. Kolmandaks, on konossement eelnevalt saavutatud kokkulepet kinnitav dokument, s.o. ta
enam ekspordiks või impordiks. Ekspordi ja impordi maksustamisel lähtutakse käibemaksuga maksustamisel kahest printsiibist: a) sihtkohamaa printsiibi puhul ekspordil kaubad ja teenused vabastatakse käibemaksust ning maks tasutakse maal, kus teenust osutatakse või maha müüakse. b) päritolumaa printsiibi puhul tasutakse käibemaks maal kus kaup toodetakse või kus teenus pärineb Euroopa Liidus leiavad sõltuvalt kauba ostja isikust kasutamist mõlemad printsiibid Ettevõtjatevahelises tehingutes jääb kehtima siiski sihtkohamaa printsiip. Käibemaksuga maksustamise juures on just oluline kus ja millises riigis oled end registreerinud käibemaksukohustuslaseks, mitte aga ettevõtte loomine. KÄIBEMAKSU ARVESTAMINE Vastavalt käibemaksuseadusele loetakse käibe toimumise ajaks tehingu varaseim hetk, milleks võib lugeda: a) kauba lähetamist või ostjale kauba kättesaadavaks tegemist ning ka teenuse osutamist;
Eri ühiskondades kasutatavad rahavormid on aja jooksul muutunud. Eriti levinud vormidena tuleks nimetada kaupraha, metallraha, paberraha ja elektroonilist raha. Raha funktsioonid: · arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust · vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust) · maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm. Maksevahendi funktsiooni täidab raha siis, kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel: näiteks kaupluses toidu eest maksmisel. Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ning seega ka majanduslikku tegevust. Kujutagem ette majandust, kus ei ole
2. Olulised faktid/ Lisainfo: 3. Osalised/huvilised: 4. Eetiline probleem: 5. Analüüs: 6. Võimalikud abijuhised. Abitestid: 7. Eetiline valik: 6. Kokkulepitud hinna muutmine. Kortermaja ehitav kinnisvaraarendaja teatas korteri broneerinud klientidele, et kavatseb varem kokkulepitud hinda tõsta, kuna ehitushinnad on vahepeal kallinenud. Ostjate protestile ja ajakirjanduse kajastustele reageeris ettevõte kiiresti ja avalikult. Arendaja loobus hinna tõstmisest kõnealustes tehingutes ja muutis ka edaspidist müügistrateegiat. Firma kinnitas, et praegustele ja tulevastele klientidele antud lubadustest peetakse kinni ning välja pakutud hinnad jäävad kehtima algusest lõpuni. 5. Seksuaalne ahistamine. Jaana asus ettevõttes tööle andmesisestajana. Ta ei teadnud, et eelnevalt olid mitmed selle firma naistöötajad kaevanud ettevõtte juhile, et mõned meeskolleegid, eriti mister Q on teinud seksuaalse sisuga märkusi
USA pärast Teist maailmasõda USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-...
reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. 7. Raha funktsioonid Vahetusvahend kui raha kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel. Raha olemasolu lihtsustab kaupade ja teenuste vahetust ja seega ka majandustegevust. Raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes bartertehinguid. Väärtuse mõõt ehk arvestusühik väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. See võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu ja lihtsustab raamatupidamist. Akumulatsioonivahend kohe, kui raha muutub kõigi poolt tunnustatud maksevahendiks ja väärtuse mõõduks, saab temast ka akumulatsioonivahend. Raha
Eri ühiskondades kasutatavad rahavormid on aja jooksul muutunud. Eriti levinud vormidena tuleks nimetada kaupraha, metallraha, paberraha ja elektroonilist raha. Raha funktsioonid: · arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust · vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust) · maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm. Maksevahendi funktsiooni täidab raha siis, kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel: näiteks kaupluses toidu eest maksmisel. Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ning seega ka majanduslikku tegevust. Kujutagem ette majandust, kus ei ole raha barterkaubandust
Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300 x 0,30 = 90 eurot. Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole. Tööandja muu vara kasutamine tasuta või soodushinnaga Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe. Turuhind on hind, mida sarnastel tingimustel omavahelistes tehingutes kasutavad omavahel sõltumatud osapooled, näiteks sõidukite puhul hind ja tingimused, millega sõidukeid rendivad oma klientidele sõidukite rentimisega tegelevad ettevõtted. Tööandja peab piisavate dokumentidega suutma tõendada kas ja kuidas selle sõidukiga tehtud sõidud on/olid tema ettevõtlusega seotud või mitte. Juhul kui on piisavalt dokumente veendumaks, et kõik sõidukiga tehtud sõidud olid ettevõtlusega seotud ning
null ning maksimaalne amortiseerimise periood 10 aastat. Väärtuse teste tehakse kui on indikatsioone väärtuse languse kohta. Negatiivne firmaväärtus Negatiivne firmaväärtus on negatiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel (RTJ 11 § 48). Negatiivne firmaväärtus tekib olukordades, kus omandatud osaluse soetusmaksumus on väiksem kui omandatud netovara õiglane väärtus. Sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes tekib sellist olukorda suhteliselt harva. Seetõttu tuleks enne negatiivse firmaväärtuse kajastamist omandava ettevõtte bilansis veenduda, et negatiivse firmaväärtuse tekkimine ei ole tingitud ühest alljärgnevast põhjusest: 1) Äriühendus toimus ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel, mistõttu ostuhind ei peegelda omandatud ettevõtte tegelikku väärtust. Sellises olukorras tuleb tavapärase ostumeetodi asemel rakendada korrigeeritud ostumeetodit.
18.Raha ja raha funktsioonid Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on üleüldine kaup mille vastu saab vahetada teisi kaupu Raha on igasugune vahend, mis täidab järgnevaid funktsioone: arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust) maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm. hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata 19
20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes. Käsutustehingute sisu on aga valdavalt seadusega ette antud (vt AÕS § 1), et sellega teha õiguse esemetega (asjad, õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, k...
•potentsiaalsetel investoritel on alati võimalik fondiga liituda, ostes fondilt uusi osakuid. KINNISED: •tegemist on juriidiliselt iseseisva isikuga; •fond ei ole kohustatud investoritelt aktsiaid tagasi ostma; •fond ei ole peale asutamist avatud uutele investeeringutele, st ta ei ole kohustatud uusi aktsiad emiteerima, kui mõni potentsiaalne investor neid osta soovib; •investoritevahelistes tehingutes erineb fondi aktsia hind sageli aktsia puhasväärtusest (NAV), olles sellest kas kõrgem (preemia) või madalam (diskonto). 18. Fondiosaku puhasväärtus NAV Investeerimisfondide ja privaatportfellide tulemuslikkuse hindamist(performance measurment) alustatakse tavaliselt tulususe mõõtmi-sest. Mõõtmisel tuleks lähtuda kas fondi aktsia/osaku turuväärtusest (kui fond on väärtpaberiturul kaubeldav) või lepingulise fondi puhul osaku puhasväärtusest (net assets value — NAV)
Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus kinkijal on kohustus tasuta kingisaaja üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks
Aktiva Passiva Vara 3500 Osakapital 2500 Kasum 1500 Oma osa -500 Aktiva kokku: 3500 Passiva kokku: 3500 Kui oma osa omandamine siiski toimub, siis osakapitali suurus jääb samaks (ei muutu) ning ka kasum jääb samaks, kuna tehing ei kajastu jooksvates tehingutes. Oma osa kajastatakse "-" märgiga, kuna kui oma osa omandatakse, siis makstakse midagi välja ja see ongi hind. Seega väheneb ühingu vara müügihinna (väljamakse) võrra ehk selle võrra, mida maksti oma osa eest. Oma osa ostmisega toimus väljamakse. OMAKAPITALI TEST (ÄS § 171 lg 1 p 1, 176; 292 lg 1 p 1, 301) Näide 1 Bilanss Aktiva Passiva 31
prognoosimatusega. Teadmatuse liigid: kvaliteedi-, kasu- ja hinnateadmatus. Kui kvaliteediteadmatusega kaasneb kvaliteediinfo ebasümmeetrilisus, tekivad negatiivse valiku ja/või moraalse riski olukorrad. Sel juhul võib turg kindlate(kõrgemate) kvaliteediastmete jaoks kokku variseda. Kasuteadmatus võib väljenduda mingite kaupade ala-või ülenõudluses. Hinnateadmatus seisneb turuosaliste infopuuduses tasakaaluhinna suhtes, mis võib tekitada viivitusi tehingutes ning tuua kaasa turutasakaalu ajutisi häireid. Määramatusest ja sellega seotud riskiest: Kahju suurus või selle tõenäaosus ei ole prognoositav. See on nii massiliste ja omavahel statistiliselt seotud nähtuste puhul (näiteks konjunktuurne tööpuudus); Asümmeetriline infojaotus, millega kaasnevad negatiivse valiku ja moraalse riski probleemid; Inimeste kalduvus sõita kaaskodanike arvel jänest, asendades isikliku riskikindlustuse lootusega sotsiaalhoolekandele. 39
tulumarginaali, kui hinnad ebasoodsalt muutuvad. Keskkonna saastamine Kui on tegemist maj.tegevusega, mille tulemusel võib tekkida saatse oht, peab FJ tegema olulisi investeeringuid selle ohu vähendamiseks ja mis tegelikult ei paranda otseselt finantsnäitajaid. Valuutarisk Investeeringute ja klientide võlgnevuste väärtus võib välisvaluuta väärtuse alanemisel langeda.Seetõttu peab FJ orienteeruma hästi valuuta turgudes ja tehingutes. Risk on suurem, kui välisvaluuta tehinguid on palju. Ebasoodsad õigusalased muutused Tegemist on välimise riskiga ning seetõttu firma siseselt seda otseselt juhtida ei saa. Riski vähendamiseks peab FJ olema kursis ettevalmistavate seadus eelnõudega ning võimalusel tegema ka lobbitööd. Ebaõnnestunud lepingud Sõlmitud lepingud võivad sisaldada punkte, mis on firmale kahjulikud. Näiteks tellida suuremaid koguseid, kui korraga vajatakse. Teha pikaajalisi tarnete ettemakseid jms
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi...
täitmiseni jääb muuja asja omanikuks. Ostjal tekib aga muugilepinguga õigus nõuda asja uleandmist ja omandi ulekandmist. Kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Iga õigus ja kohustus eraldi ule anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamis- lepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ulekandmise leping. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid uhel tehingu poolel. Nii on uhekulgseks tehinguks nt. kinkeleping. Vastastikustes tehingutes on kohustused mõlemal poolel. Kõige tuupilisemaks vastastikuseks lepinguks on muugileping, millest tekib muujal kohustus anda ule asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta. 18. Nimeta ja iseloomusta tehingu vorme Suuline leping on leping nagu iga teinegi, kui sellest peetakse kinni ja kui selle
42) Kõige levinumad on viivitamatu tarnega valuutaoperatsioonid, mis moodustavad ca 60% välisvaluutatehingutest (ekspordi-imporditehingute teenindamine, turismiga kaasnevad operatsioonid). Neid tehinguid iseloomustav joon on, et valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval (tehingu sõlmimise päeva mitte arvestades). See on aeg, mille jooksul kaasaegsete sidevahendite abil jõuab arveldada ükskõik millise maailma osaga ja lõpetada tehingu. Sellistes tehingutes kasutatakse hetkekurssi. Välisvaluuta hetketehingutega hoiavad pangad pidevalt minimaalsed vajalikud tööjäägid NOSTRO arvetel välispankades, õigeaegselt müües ühtede valuutade ülejääke ja kattes vajadust teiste järele. Tööpositsioonid hoitakse selliselt, et ei kuhjuks katteta välisvaluuta jääke. Teine liik hetketehinguid on valuutaarbitraaz, so. välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga
ning fikseeritud kursi ja valuutakomitee nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101- 112). 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga Eesti rahasüsteem rajaneb tänaseni valuutakomitee põhimõtetele, mille kolm kindlat põhitunnust on: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, keskpanga poolt ringlusesse lastud raha (baasraha) täielik tagatus vabalt konverteeritava välisrahaga ja valuuta täielikult vaba vahetatavus nii jooksev- kui kapitalikonto tehingutes. Põhi- tingimustest tuleneb veel mitmeid täiendavaid nõudeid, sealhulgas tasakaalustatud eel- arve ja reservide olemasolu, mis võivad realiseeruda mitmel erineval viisil. Eesmärgiks on : 1. Tagada fikseeritud kursile kindel "ankur"; 2. Välistada võimalus sisemise emissioonimehhanismi kaudu inflatsiooni ergutada; 3. Luua kattevara lisareserv maailmaturul toimuvatele kursimuutustele reageerimiseks jm võimalike manöövrite läbiviimiseks; 4
Kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ja kirjendatakse bilansi kirjel „müügiks ostetud kaubad“. Varude esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. RTJ 4 ütleb, et: Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üle antud mitte rahaline tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes. Soetusmaksumus koosneb ostukuludest tootmiskuludest muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9
isikuks olla. Lisaks osalevad tsiviilkäibes ka välisriigis ja ka tegutsemisriigis juriidilisteks isikuteks mitteolevad isikute ühendused (nt välisriigi äriühingute filiaalid, täisühing Saksamaal) ja varakogumid, mis on siiski õigusvõimelised. REÕS-s reguleerib juriidilisi isikuid ja muid isikute lepingulisi ühendusi (nt seltsing) §-des 14-17. Juriidilised isikud liigituvad eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks. Ka viimased osalevad eraõiguslikes õigussuhetes, tehingutes. Enamik riike tunnustab avalik-õigus-likke juriidilisi isikuid, kuid mitte eraõiguslikke juriidilisi isikuid. REÕ-s omab see liigitus tähtsust õigussuhte kvalifitseerimisel. Suhtes avalik-õiguslike isikutega võib tekkida küsimus, kas ta on konkreetses õigussuhtes vastutuskohuslane või kaitseb teda riigi immuniteedi doktriin. Nt rahvusvaheline pank kui organisatsioon võib omada teatud immuniteeti (kinnistu, arhiiv,
et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. (3) Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Prokuura äriõiguslik üldine esindusõigus, mis annab prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud tehingutes. Tal on keeld kinnisasja võõrandada ja koormata ilma vastava õiguse andmiseta prokuuras ja kandeta äriregistris. Teiseks äriõigusliku esindusõiguse liigiks on volitus ettevõtja majandus või kutsetegevusega seotud tehingute tegemiseks. Isik aga kellele on antud volitus teha teise isiku majandus või kutsetegevuses kõiki tavalisi tehinguid ei või eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
