Sellist vara müüakse kiirreageerimisväärtusega ehk odavamalt, kui tema väärtus on. - Kindlustus – pank võib nõuda ka isikukindlustust - Laenude analüüsimine – projektide ja tausta analüüs, analüüs laenu kasutamise perioodil Infoallikad Pank hangib infot põhimõtteliselt kahel alal, kahes rühmas: 1) Mikroökonoomika alane info – ettevõtete info, aruandlus, ettevõtete kontod ja tehingud, fie -..-, krediidiinfo, pangavõrgustik (kontorid, filiaalid, terminalid jms), 2) Makroökonoomika alane info – statistikaameti info, riigieelarvega seonduv info, valitsuse finantsalane statistika, majandurharude statistika, välisriikide info, panga statistika PANGAD valdavad väga suurt massi infot, mida ei ole ühelgi teisel asutusel Kontodel toimivad tehingud on ainult pangale kättesaadavad. Intressimäärad
Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju. Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka börsiväliselt. Börsiväliseid tehingud kannavad nime leti tehingud. Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega. Kapitaliturud jagunevad omakorda esmas- ja järelturgudeks. Esmasturul kaubeldakse
kasutusjuhised, mis laekuvad enne optsiooni tähtaja saabumist, isegi siis, kui need juhised on esitatud OCC-le optsioonituru eeskirju eirates. Seepärast valitseb oht, et optsiooni müüjale loositakse täitmine, mis on sooritatud pärast kehtestatud tähtaega avaldatud info alusel ja müüjal ei pruugi olla tõhusat vahendit optsioonituru eeskirjade rikkumisest tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks. MUUD RISKID 1. Tehingud, mis hõlmavad mitme optsiooni ostmist ja müümist või ostu ja müüki või mis on kombineeritud alusvara ostmise või lühikeseks müümisega, kujutavad endast investorite jaoks lisariske. Kombineeritud tehingud on keerukamad kui ühe optsiooni ost või müük. Kombineeritud tehingute sooritamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta järgmisi riske: mõnikord võib osutuda võimatuks sooritada samaaegselt tehinguid kõigi kombineeritud optsioonidega; kahe või
regulatsioon (arvelduskontode numbrid) · poolte kohustused (asja üleandmine, kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine) · tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks) · sanktsioonid kohustuse rikkumise korral · lõppsätted, muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord) · poolte allkirjad. 19. Tehingute kehtetus (vt ka nr 3) Tehingu kehtetus jaguneb kaheks: tühised tehingud ja tühistatavad tehingud. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise kohta käivatele sätetele, kui seaduses pole ettenähtud teisiti. Tehingu ühe osa tühisus aga ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Tühised tehingud on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing (nt. sõlmitakse
............................... 20 Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused.........................................................20 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud................................................................... 20 Lisa 21 Muud ärikulud......................................................................................... 21 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud..............................................................................21 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega.................................................................. 21 Lisa 24 Laenude tagatised ja panditud varad....................................................... 22 Lisa 25 Tingimuslikud kohustused.......................................................................22 Majandusaasta aruande allkirjad.............................................................................. 23 Majandusaasta aruandele lisatud dokumendid:
ja arve toonerikassettide soetamise kohta. Ka esitas kaebaja pangakontode väljavõtted nende tehingute kohta ning arved ja osaliselt pangakontode väljavõtted kütuse müügi kohta (II kd, tl 1236). OÜ Vollmond volitatud esindaja on kinnitanud maksuhaldurile äriühingu ettevõtlusega tegelemist ja andnud selle kohta seletused (II kd, tl 910, 6062 ja 64). 13.Maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla kaebaja esitatud dokumentidele vastavaid tehinguid, kuid leidis, et tehingud on vormistatud eesmärgil, et OÜ-d Vollmond ei saaks kustutada käibemaksukohustuslaste registrist. Ka ei võimaldanud esitatud dokumendid maksuhalduri hinnangul saada täielikku ülevaadet OÜ Vollmond ettevõtlusest. Lisaks avaldas maksuhaldur arvamust, et reaalselt tegutsevate ettevõtetega näidatud tehingud ei tee usutavaks kogu kaebaja tegevust. Maksuhaldur heitis kaebajale ette, et see ei esitanud andmeid kõigi väidetavate tehingute kohta ja kõiki maksuhalduri nõutud dokumente. 14
-Majanduskomisjon Majanduskomisjoni ülesandeks on menetleda üldisi Eesti majanduspoliitikat, ettevõtlust ja äritegevust kujundavaid seaduseelnõusid, hoolitseda riigi poolt garanteeritud laenulepingute ladusa ratifitseerimise eest, tegelda omandisuhete muutumisega päevakorrale kerkivate probleemide lahendamisega nii uute seaduste kui ka kehtivate seaduste muudatuste kaudu, otsustada riigivara üleandmine, võõrandamine ja muud riigivaraga seotud tehingud riigivaraseaduses ettenähtud juhtudel jne. Komisjoni esimees: Urmas Klaas Komisjoni aseesimees: Kalev Kallo Komisjoni liikmed: Hannes Astok Margus Lepik Aivar Riisalu Marek Strandberg Olga Sõtnik Jüri Tamm Ester Tuiksoo Toomas Tõniste Taavi Veskimägi Komisjoni ametnikud: Marin Daniel Piia Schults Liivia Soone Teele Taklaja Margit Ubaleht Sirje Viitmaa
oma elu jooksul unistas kehvusest lahti saada. Sünnitusmomendist saadik ta oli millionäär. Tema isa Fred Trump ehitusmagnaat, hoonestas eluhoonesid New Yorgis, vaatamata sellele, et tarkus ei olnud tema tugevam külg. Olles brutaalne, aus ning korralik ta suutis teenida 20 millionit dollarit. Tema poeg aga suutis sell summa nii palju mitmekordistama, et tegi perekonna miljardäriks. (Donald... 2013) Esimesed tehingud Niipea kui Trump sai hariduse, astus ta isa jäkgedes. Nrump isiklikult juhib projekte, kohati olles ka kriisi juhatajana. Tema esimene suur proejkti nimeks oli Seifton Village (1970-72 aastatel), mis tõi 3 millionit puhta kasumi. Pärast seda Trump sai suuremaks developeriks. Aastas 1986 ta saab Wollman Rink projekti juhiks. See periood väga hästi illustreerib tema oskust raskete olukordadega toimu tulla. See prijekt oli praktiliselt ,,surnud" sest
Raamatupidamise seadus(vajalik kõigile) 1. Raamatupidamise kohustatud : riik(ministeerium, riigi kantselei, president), juriidiline isik, fie, omavalitsuse üksus, filiaal nt. Prants on largemad eeskirjad 2. Algdokument, mis tõendab majandustehingut (nt.raamatupidamiskirjendi järjekorra nr) 3. Majandus tehinguid dokumeteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistris(käsitsi või elektroonselt). Seitse aastad peab säilitama 4. Kassapõhine(maj tehingud näidatakse raha liikumis(fied)) ja tekkepõhine(tehingute toimumise) arvestus 5. raamatupidamise sise-eeskiri reguleerid ise seda mis on reguleerimata seaduses Vara, kohustused ja omakapital Valem : Vara = kohustused + Tulu, kulu ja kasum Valem : Kasum= tulu kulu Majandusaasta aruanne aega teha 6 kuud aruanne esitatakse äriregistrile BILANSS Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis, mingil kindal päeval.
KLIENDITEENINDUS I "Oma kiiresti muutuvas äris ei saa me lubada endale loorberitel puhkamist ega isegi mitte hetkeks peatumist, et heita pilku tehtule. Ajad ja olud muutuvad nii kiiresti, et meie eesmärk peab olema kindlalt suunatud tulevikku". Walt Disney Teeninduse maht on kvantitatiivselt kasvanud: Sektor Osakaal majanduses Teenindav sektor 63% Tööstus, ehitus,energeetika 34% Põllumajandus, metsamajandus 3% TEENINDUSÜHISKOND · Tekkinud on ulatuslik nn. "peidetud teenindussektor" (hidden service sector). · Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest enam omavahel seotud. · Erinevate ettevõtete sam...
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse
Aeg ja Raha Rahavood, kassavood, cash flows · Raha liikumine mingil kuupäeval ongi rahavoog Cash flow, CF · Rahavood saavad olla negatiivsed (maksan ära) ja positiivsed (makstakse mulle) · Rahavoogude suurust ja toimumise tõenäosust saab kirjeldada riskiga © Robert Kitt Investeerimise definitsioon · Investeering on rahavoogude genereerimine · Positiivsed miinus negatiivsed vood annavad tulu · Mida kindlamad on rahavood, seda väiksem on investeeringu risk © Robert Kitt Näited rahavoogudest ... · 1-aastane deposiit intressiga 10% · (-100;110) · 3-aastane võlakiri intressiga 7% · (-100;7;7;107) · Graafiliselt: aeg · Ka aktsia ost on rahavoog · Ost (neg. CF); dividend (väike pos. CF); müük (pos. CF) · Erisus: investor saab ise valida aega ...
Pank tagastab andmed. Klient jagab pangast tulnud andmed süsteemi erigruppidesse. Klient lisab süsteemi panga-välised andmed. Süsteem salvestab lisatud andmed. Kirjeldus ühes tulbas: 1. Klient avaldab soovi lisada panga andmed süsteemi. 2. Süsteem andmepäringu panka. 3. Pank tagastab andmed. 4. Süsteem kuvab tagastatud andmed. 5. Klient lisab ükshaaval tulnud andmed süsteemi erigruppidesse. 6. Klient lisab panga-välised tehingud vastavalt kulutus-gruppidesse. 7. Süsteem pakub andmed salvestada. 8. Klient salvestab andmed. 6 Alternatiivid: 1.1 Klient sisestab andmed käsitsi süteemi. 3.1 Pank tagastav vea teate. 3.2 Süsteem pakub sisestada andmed käsitsi 1.1 või saata uus päring 2. Nimi: PR-001 Andmete ülevaade panga poolt Tegutsejad: Pangatöötaja Kirjeldus: Pangatöötaja saadab päringu kliendi info saamiseks
12 Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seaduse näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud, Mittetulundusühing, Sihtasutus. 13 Tehing. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed lepingud. 14 Mida tähendab tühine tehing. Tühine tehing: a: tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega. b: seadusega vastuolus olev tehing, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale, tühist lepingut ei pea täitma, tühise lepingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama selle rahas. 15 Tehingu vorm.
- Taastuvad: päike, biomass, tuul tuulegeneraatorid , liikuv vesi jõed , maa soojus - Taastumatud: fossiilid (süsi, nafta, gaas, põlevkivi), tuumaenergia - Esmane energiat saadakse keemiast - Teisene on mõni vaheetapp Muutused süsteemis - Prime mover mootor, see mis toodab midagi nt lõke - Muutused tootjas toimuvad prime moveri paranedes - Muutused tarbijas - Muutused transpordis Naftahinna kujunemine - Tehingud: o Kohapealne (spot) ostad ja saad kohe kätte o Tulevased (forward) tahan siis (tulevikus) saada ja maksan selle hinna mis siis kehtib o Futuurid (futures) maksad praegu saad hiljem - Turud o Kontango (contango) kui futuurid on kallimad o Mahahindlus (backwardation) kui futuurid on odavamad Naftatööstuse struktuurid Susan Strange neli struktuuri - Tootmine Nõudlus vs pakkumine
[1] Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. [1] 4. Rahaliste vahendite arvestus Ettevõttel on üks pangakonto Swedpangas. Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus). Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank 11 K 2810 Pikaajalised laenud
üksus, muu seaduse alusel loodud juriidiline isik; Eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Omab õigusvõimet. Mall Gramberg Tehing Tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus Mitmepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus Mitmepoolsed tehingud on lepingud Mall Gramberg Tehingu vorm Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui tehingu kirjalik vorm on kohustuslik, peab
seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi. 61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.(nt üürileping) 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest
maksevahendite aruandeid. Aitasin koostada maksegraafikuid, teostasin ka saldo võrdlusi. 3.1.2 Kontoplaan Kontsernikonto on kommertspanga pakutav lahendus, mis tähendab seda, et kõik kontsernikonto lahendusega liitunud kontserni ettevõtete pangakontod on koondatud ühe konto alla. Igal kontsernikontoga liitunud kontserni ettevõttel on oma alamkontod (kontserni ettevõtte oma kontod), millelt tehakse kõik tehingud ja mida käsitletakse kontserni ettevõtte seisukohalt tavapäraste tehingukontodena. NG Investeeringud OÜ kontsernikontoga (edaspidi ,,peakontsernikonto") on liitunud järgmised kontserni ettevõtted: Balbiino AS; 7 Liviko AS; Kitman AS; OÜ NG Kapital; Ganiger Invest OÜ; Roseni Majad OÜ; Roseni Kinnisvara OÜ; Motivo Grupp OÜ; Tallinna Kaubamaja AS Selverile suunatud kontoplaan on väga mahukas, koosnedes 35
Peale seadusemuudatust peale 2004 teostab haldur võimu ehk on ametiisik § 54- § 72. KOHUS tesotab seaduslikkuse järelvalvet. Väga suured sekkumisvõimalused, ent kohtunikul puudub majanduslik bvaasharidus. Tsiviilmenetlusest erineb pankrotimenetlus, sest on kollektiivne ja avalik. Tsiviilmenetlus on osapoolte vaheline ning ei ole avalik. ,,Osalised" erinevatel ajaetappidel: Tehingute tagasivõitmise alused ehk tühised tehingud: Tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni Ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve Tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve
Isegi nullis püsimine on juba saavutus, mille üle võib rahulolu tunda. 12. Riski- ja rahahaldus Kõige olulisem aspekt kauplemise puhul on riskide ja raha haldamine. Lühidalt on riski (ja raha) haldus kauplejapoolne tegevus, mille eesmärgiks on hallata süsteemselt kaupleja varasid, tehingute arve ja mahtusid, avatud positsioone, stopp-loss ja kasumi tasemeid ja optimeerida riski-kasumlikkuse suhet, eesmärgiga toota kasumit pikemas perspektiivis. Fakt on see, et kõik tehingud ei õnnestu nagunii. Varem või hiljem peab vastu võtma ka kahjumiga tehinguid. Selle tõsiasja mõistmine ja sellele vastav käitumine aitab kauplejal just pikema aja peale säilitada üldine kasumlikkus. Tehingute tegemisel lähtub kaupleja ennekõike tõenäosusest, tuginedes eelnevale kogemusele, tehnilisele ja fundamentaalsele analüüsile, kuid mis ei taga turgude liikumist vastavalt soovitule. Järgnevad mõningad „kuldreeglid“ riskide ja raha haldamisel
Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada. 28. Teovõime piiramine ja piiratud teovõimega isikute tehingud Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing - · Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.
olemas. Võiks isegi öelda, aga milleks mulle siis oli vaja seda pähe õppida, kui arvutiga saab ka. Aga igale asjale praktikas on vaja alust. Nagu ka enne praktikat tuleb teooria. Oma praktikakohal sain palju targemaks. Praktiliselt ise midagi läbi teha, on hoopis teine asi, kui koolis ülesandeid lahendada. Raamatupidaja, kes mind juhendas, oli väga sõbralik ja aitas, kui midagi arusaamatuks jäi. Põhiliselt sisestasin ostuarveid, aga tuli ka midagi muud ette nagu näiteks tehingud aruandvate isikutega. Tänu sellele praktikale sain veidikene täpsemalt aru, mida tähendab raamatupidaja töö. Oskan ka seostada teooriat praktikaga. 12 Lisad. Lisa 1 - Kassa sissetulekuorder Lisa 2 - Kassa väljaminekuorder Lisa 3 - Avansiaruanne Lisa 4 - Raamatupidamisorder LISA 1
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu
tehakse; 3) ühendava ühingu osade või aktsiate üleandmise tingimused; 4) mis ajast alates üleantud osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale ühendavas ühingus; 5) õigused, mis ühendav ühing annab ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele, sealhulgas aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikele; 6) ühinemise tagajärjed ühendatava ühingu töötajatele; 7) aeg, millest alates ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel (ühinemise bilansi päev); 8) ühinemislepingut kontrollivale audiitorile makstav tasu ning ühingute juhatuse ja nõukogu liikmetele või ühingut esindama üigustatud osanikele ühinemisega seoses antavad soodustused. Ühinemislepingus ette nähtud ühendava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat.
Rahapesu andmebüroo juhend · isik taotleb ebatavaliselt suuri limiite, mis ei ole vastavuses selle isiku eeldatava käibega ning sotsiaalse välimusega; · enne laenu või liisinglepingu sõlmimist on oluliselt suurenenud laekumised tavapäraselt madala sissetulekuga või sissetulekuta isiku kontole; · ühele kontole tehtud mitmed sularaha sissemaksed lühikese ajavahemiku jooksul, mis kokkuvõttes moodustavad suure summa; (muud ebaharilikud tehingud pangakontol) · asutusele on saanud teatavaks, et deebet- või krediitkaarti kasutab selleks õigust mitteomav isik Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral · Kui kohustatud isik tuvastab toimingu, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele on ta kohustatud sellest viivitamata teatama rahapesu andmebüroole. · Kohustatud isik, teatab rahapesu andmebüroole viivitamata igast tehingust, kus rahaline kohustus on
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskur...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
Saaliteenindus: kui klient astub sisse, administraator tervitab teda ja pakub lauda, toob sinna menüüd. Mõne aja pärast võtab tellimuse vastu, edastab seda kokkadele , toob jooke lauda peale ja hiljem ka toidud, mis olid tellitud. Teenindaja peab jälgima, et lauad saalis oleksid puhtad ja pesta laud siis, kui klient läheb ära. Otseloomulikult peab teenindaja viima kööki ka nõud. Kassa juures teenindus on väga lihtne, kuna kassa ise teeb peaaegu kõik tehingud – teenindaja peab ainult leidma õige nimetus nimekirjast ja sisestama seda; kassa ise liidab tellimuse osad kokku. Ka allahindlusi kassa arvutab ise. Kui arve on koostatud, prindib kassa ka tšekki. Administraator peab võtta vastu tellimusi ka telefoni teel ning vormistama seda õigesti, anda tellimus kokkadele üle; peab jälgima, et tellimustel oleks ka kliendi nimi ja telefoni number, kui on tellitud kulleriga kohaletoimetamist – siis ka aadress. Teenindaja paneb kokku ka need
tuge majanduspoliitilistes aruteludes osalemiseks. Eesti Pank panustab majanduse stabiilsesse arengusse. Meie ülesanne on tagada, et ettevõtted ja majapidamised saaksid oma tehingutes ja arvestustes tugineda stabiilse ostujõuga rahale. Selle eelduseks on suurte hinnakõikumiste ärahoidmine. Keskpanga otsused raha hinna ja koguse kohta jõuavad majapidamiste ja ettevõteteni finantssüsteemi kaudu. Rahapoliitiliste otsuste väljundiks on keskpanga tehingud pankadega, kes omakorda väljastavad laene ja võtavad vastu hoiuseid. Rahapoliitika elluviimine tähendab tehingupartneriks olevate pankade usaldusväärsuse hindamist ja rahapoliitiliste operatsioonide tegemist. Euroopa Keskpank on juriidiline isik. Euroopa Keskpanga põhiülesanne on liidu rahapoliitika kujundamine ja elluviimine Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate riikide keskpankade kaudu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 127 sätestab Euroopa Keskpankade
perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud tarbeesemed, asjad mis on saadud enne abiellumist, asjad mis on saadud abielus olles kingituseks või päranduseks. · varalahusus - käitutakse nii nagu elaksid mees ja naine eraldi. Mõlemal on oma isiklik vara · vara juurdekasvu tasaarvestus - mõlemad on oma vara ainuomanikud v.a tehingud eluaseme suhtes. Lahutuse korral jagatakse abielu jooksul juurde saadud vara võrdselt. Põhivara on see, mis kuulus abikaasale algselt või on saadud kingituseks/päranduseks. Soetisvara on juurde tulnud vara. Koguvara on varasuhte lõppedes asjade väärtus kokku. Kui valikut ei tehta, kehtib automaatselt varaühisus. Varaühisuse esimene variant - ühisvara. Kehtib ainult nendele isikutele, kes on abiellunud alates 2010 juuli. Kes on ennem abiellunud,
Kvaliteetsel rahal on maksejõud. Rahal on neli funktsiooni. · 1. Maksefunktsioon · 2. Vahetusvahend · 3. Raha on väärtuse mõõt. · 4. Akumulatsioonifunktsioon- ehk siis raha saab koguda Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4. Muud teenused Arveldused: · Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud, kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto. Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress · Säästuhoius- eesmärk on raha koguda. Raha võib alati sisse maksta, teatud tingimustel välja võtta. Intress on kõrgem kui nõudmiseni hoiusel. · Tähtajaline intress- konktreetse summa, konktreetne tähtaeg, konkreetne intress.
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
Teema 8 RAHA JA PANGANDUS RAHA Raha on tekkinud tänu kaubavahetusele. Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi va...
FINANTSJUHTIMINE Konspekt 2007 2 SISUKORD Finantsvahendite hankimine ja finantsturud............................................................................... 4 Lühiajalised pangalaenud............................................................................................................6 Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud................................................................. 7 Aktsiakapitali laiendamine..........................................................................................................9 Rahaturu instrumendid..............................................................................................................10 Rahaturu fondid........................................................................................................................ 11 Tööstusfinantseerimine..
· tähtajalise kursi (ingl. - forward) puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. 30. Hetketehingute mõiste. Hetketehingud (spot e. cash) jagunevad: Viivitamatu tarnega tehingud. Moodustub ca 60% välisvaluutatehingutest. Valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. Valuutaarbitraazi tehingud Välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevusest erinevatel turgudel. 31. Forwardtehingu olemus. Selle tehingu puhul kasutatakse lepingut, mille järgi kindlustatakse endale tulevikus vajaminev summa välisvaluutat kursiga, millega on arvestused tehtud ja mida loetakse vastavõetavaks majanduseesmärkide
ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Need asjaolud, mille mõjul tsiviilõigused ja -kohustused tekivad, muutuvad ja lõppevad, ongi tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusteks. Nimetatud asjaoludeks võivad olla kas sündmused, õiguspärased või õigusvastased teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud. Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi.. Mis on tehing? TsÜS § 67 - tehingu mõiste. (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (Teisiti õiguslik tahteavaldus.) (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille
ei ole erisoodustusega (§48). OECD Mudelleping art 9(1): Ettevõtted seotud: Kontroll kapitali üle Juhtimisõigus Kapitalist osalus Maksubaas – siirdehinna (seotud isikute vahelise tehingu hind) erinevus turutingimustel sõlmitud sarnase tehingu hinnast. Siirdehind oluline maksubaasi liigutamise takistamisel, kujundada enda maksubaasi. Millal on siirdehind oluline? Kui on piiriülesed tehingud, maksubaas liigub Eesti seadusest välja. Kui puudub maksuleping, siis teine riik ei tunnusta esimeses riigis toimunut. 2 riiki tunnustaks teineteise õigusi. 1) Kas maksuleping 2) Kas seotud osapool 3) Kui jah, siis selgitada, mis on turuhind 4) Kas pole varjatud kasumi väljavõtmine 5) Dokumentatsioon 6) Laenudel, kas intressimäär on põhjendatud Hollandi ja Eesti vahel ainuke leping kinnisvara ühingu müümise erandiga.
kinnitusi ja selgitas, et selleks et ta saaks iseseisvalt olla tehingu pooleks, on vaja tema teovõimet laiendada, kuid see õigus on kohtul. 5.1. Kas notaril oli õigus? Jah, notaril oli õigus. Täpsemalt on Kaie M.-il õigus sooritada tehingut ka tema seadusliku esindaja nõusolekul, sel juhul poleks vaja tema teovõimet kohtu teel laiendada. Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse?
Kas on õigus pöörduda kohtusse eesmärgiga raha välja nõuda? Lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega Abstraktsiooni printsiip (tuleneb TsÜS § 6 lg 3, 4.). Kui tegemist on õigusjärglusega!! , siis tuleb eristada asjaõigust ja võlaõigust. On käsutustehing (aõs tehing §– omandi üleminek) ja kohustustehing (võs tehing). Mõlemad ei pea esinema --- Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu. Miks on vaja abs. Printsiipi? Auto näide §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist.
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta
Kõnealused krediidilepingud on ühte poolt (antud olukorras kostjat) liigselt kahjustavad. Tehing on heade kommetega vastuolus juhul, kui on täidetud TsÜS § 86 tulenevad objektiivsed ja subjektiivsed eeldused. Kostja leiab, et täidetud on nii koosseisu objektiivsed tingimused kui ka subjektiivsed. Krediidilepingutes on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja seetõttu on tehingud tehtud ühele poolele äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Krediidilepingutega kohustus hageja andma kostja käsutusse rahasummad (900 eurot ja 2300 eurot) ning kostja kohustus krediidi kasutamise eest maksma tasu ning lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kõnealuste lepingute kohaselt oli krediidi kasutamise tasu võrdne krediidisummade endaga. Hageja nõudis intresse suuruses 900 eurot ja 2300 eurot, mis olid fikseeritud rahasummana lepingus. Tulenevalt VÕS § 397 lg
aastal, 3,36 % 2011. aastal ning 2012 esimene poolaasta 16,16 % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (Mänd, 2012). Tehingute maht kokku on samal perioodil kasvanud vastavalt 6,57 % 2010. aastal, 25,37 % 2011. aastal ning 2012 esimene poolaasta 7,47 % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (Mänd, 2012). 6 1.3 Ettevõttest Miniuuringus analüüsiks on valitud Tartu ettevõte Paski Varad OÜ. OÜ Paski Varad peamiseks tegevusalaks on tehingud kinnis-ja vallasvaraga, kinnisvara haldamine, kinnis-ja vallasvaraga üürimis- ja renditeenuste osutamine. Tegemist on väikeettevõttega, omanik ja töötaja on sama isik. Vaadeldes ettevõtte majandusnäitajaid on näha, et need on suurenenud. 2011. aastaga võrreldes on ettevõtte käive suurenenud 16 %, müügitulu 7 %, puhaskasum 28 %, omakapital 40%. Investeeringud põhivarasse on suurenenud 33 %, sealhulgas investeeringud
1. Turunduse alused hinnatakse pidevalt ning tehakse vajadusel muudatusi. Osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote Turunduskontseptsiooni omaks võtnud organisatsioonides on kõik kujundamis, turunduskanalite valikut, hinnapoliitkat, müügi tegevusalad integreeritud turu vajaduste rahuldamisele. Kasumi toetamist, müüki ennast. saamist nähakse eelkõige tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu. Eesmärk: tarbijavajaduste tundmaõppimine ja rahuldamine, Ühiskondlik turunduskontseptsioon ei lähtu ainult tarbija ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. vajadustest, vaid võtab arvesse ka ühiskonna vajadusi. Seda Tegevus: algab enne müügi toimumist ning jätkub pärast selle kontseptsiooni on nimetatud ka sotsiaal-eetiliseks, humaansete toimumi...
Kütuseäris pole valed otsused lubatud. Kütusebisnises on taktikalised, kütuse ostmisega seotud otsused mis hetkel ja kui palju. Hind kõigub sinusoidi mööda üles-alla, trend on pidevalt ülespoole, iga järgmine ost on kallim kui eelmine. Kui suudetakse leida sinusoidi madalseisu ja kiirelt tegutseda, läheb äri hästi. Põhitees, millest peab alati kinni pidama, on äris lihtne kunagi ei tohi kallilt osta. Kui sellest kinni hoida, siis on taktikalistest ostustest lähtuvad tehingud kasumlikud. Kogused on suured ja kui vale hinnaga osta, võivad kaotused miljonitesse ulatuda sellise olukorra klaarimine võib juba päädida firma lõpetamisega. Otsuste vastuvõtmine on ainuke edasiviiv jõud ja ka halb otsus hoiab firmat siiski liikumises. 5. Kontrollimine. Kontrollitakse kehtestatud juhendite, reeglite, standardite täitmist ja toimet, et õigeaegselt rakendada meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete eemaldamiseks,
AMETIVARA JA AVALIKE VAHENDITE KASUTAMINE: http://www.mnt.ee/public/looming11052012.pdf Loominguline riigivara kasutamine maanteeametis Piret Reilijan Äripäev 11.05.2012 Pärast Tamur Tsäkko skandaalset lahkumist maanteeameti peadirektori kohalt on ilmnenud, et ameti vara kasutamine oli pehmelt öeldes loominguline - puudus ülevaade, kus ameti vara parasjagu asub ning milleks seda kasutatakse. Näiteks pärast autoregistrikeskuse ja maanteeameti ühinemist ripakile jäänud muruniiduk, millega Tsäkko alluvad nägid teda viimati koos ameti autokäruga mullu suvel maanteeametist minema sõitmas, on lausa haihtunud. Tsäkko kommenteeris 2007. aastal 15 000 krooniga ARKile ostetud raider-tüüpi muruniiduki kasutamist selliselt, et niiduk oli tõepoolest viimati möödunud suvel tema käes, kuid reaalselt ta seda siiski ei kasutanud, vaid kasutas hoopis niiduki all olnud ameti autokäru. "Maanteeametil on üks autokäru, mille peal see niiduk oli. See autokä...
poole täitmisega nõustub). Kusjuures esimese poole eest maksmist ei saa müüja kohest maksmist nõuda ja haldur ei saa isegi siis ära maksta kui ta tahaks (ei saa pankrotivaraga suvaliselt ümber käia.. väljaspool pankrotimeneltust oleks see võimalik võlaõigusliku kinnipidamisõiguse kaudu - VÕS 110-111). Lepingute täitmise kohta erinormid: 48-52. Tehingud väärtpaberitega ( 48). Täitmist ei saa nõuda. Saab nõuda kahju saamata jäänud tulu eest. 48 lg 4: Kui teine pool esitab kahju hüvitamise nõude, siis on ta selle suhtes pankrotvõlausaldaja (s.t. tõenäoliselt saab reaalselt oma nõudest kätte vaid väikese osa). Omandireservatsioon ( 49) Üks peamisi mõtteid ongi müüja kaitsmine selle vastu kui ostja läheb pankrotti.
7 7. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? § 253 lg 4 kas need tehingud on kehtivad? o ei, § 274 lg 1? kas AS vara väärtus langeb nende tehingute tulemusel? nt: seadmete kokkulepitud väärtus miljon krooni kui läheb pankrotti, saab nõude maha müüa aga nõude väärtus 3 aastaga igal juhul väheneb
7 7. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? § 253 lg 4 kas need tehingud on kehtivad? o ei, § 274 lg 1? kas AS vara väärtus langeb nende tehingute tulemusel? nt: seadmete kokkulepitud väärtus miljon krooni kui läheb pankrotti, saab nõude maha müüa aga nõude väärtus 3 aastaga igal juhul väheneb
95) Kuidas toimub tehinguinfo kogumine? Tehinguinfo kogumine: vajalikud andmed (müügitehingud, pakkumised, poolelijäänud müügitehing), otsesed allikad (avalikud tehinguregistrid, avalikud andmed pakkumite kohta, informatsioon tehingus osalejatelt), kaudsed allikad (informatsioon tehinguga mitteseotud inimestelt, muud mis on vajalikud tehingu tausta kontrollimiseks 96) Kuidas toimub võrdlusobjektide valik? Võrdlusobjektide valik: välja jäävad mitte vabaturu tehingud, mida rohkem tehinguinfot, seda usaldusväärsem ja kvaliteetsem on lõpptulemus, mida rohkem infot tehingu kohta seda rohkem on võimalik rakendada erinevate parameetrite kohandamist, üldjuhul jätame välja kõige kallima ja kõige odavama tegingu. 97) Millised tehingud ei sobi võrdlustehinguteks? Võrdlustehinguteks ei sobi: sugulastevaheline tehing, sisetehing(ema ja tütarfirma), erihuvidega ostja(naaber),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
