Tsiviilseadustiku üldosa seadus näeb tehingu vorminõude järgimata jätmise õigusliku tagajärjena ette tehingu tühisuse. Riigikohtu senist asjakohast praktikat analüüsides saab tõdeda, et üldreeglina on Riigikohus tõepoolest käsitanud tehingu vorminõuet rikkunud tehingut tühisena, s.t õiguslikus mõttes mitteeksisteerivana. See on olnud eriti ilmne tehingu notariaalse tõestamise nõude rikkumisel. Seadustest tulenevad siiski mõningad erandid, mil ka vorminõuet eiravad tehingud jäävad kehtima. Mõnedel juhtudel on Riigikohus lugenud vorminõuet rikkunud tehingu kehtivaks vorminõude kehtestanud sätte eesmärgi tõlgendamise kaudu ning ühel erandlikul juhul ka hea usu põhimõtet appi võttes. Viimati nimetatu peaks aga Eesti õigusmaastikul kindlasti erandiks jääma ning edaspidi tuleks selliste lahenduste kasutamisel võimalikult ettevaatlik olla.
Sekundaarne primaarse toodetu töötlemine 3. Tertsiaalne müük, teenindus Majandussüsteemid Vahetusmajandus: - Kaup kauba vastu, puudub raha - Jagamine - Retsiprookuse printsiip kingius eeldab et saaja vastab samapoolse kingitusega - Seostatakse eelkõige primaarsega Kapitalism - Vaba konkurents tootjate vahel, riigi sekkumine minimaalne - Tootmisvahendite eraomandus - Kasu saamise motiiv, tegevus kasumi nimel - Anonüümne turg, tehingud võõrastega Sotsialism - Tootmisvahendite eraomandus puudub - Tootmine vastavalt riiklikule plaanile - Käsumajandus riik ütleb mida ja kui palju toota - Ümberjagamine võimukeskus kogub toodangu ja jagab ise tarbijatele Töö ja töötajad Uurimisteemad: töösooritus, tööga rahulolu, tööalane motivatsioon, organisatsioonile pühendumine, töölepühendumine, vabatahtlik töö
järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu, mis ei ole vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa lepingu tühisuse, või kui lepingupool selle asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama teisele lepingupoolele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju. 15. Tehingute kehtetus - Tehingud ehk lepingut on kehtetud, kui üks osapool või osapooled rikuvad selle täitmise kohustusi. Samuti kui tehing on sooritatud ähvarduste, vägivallaga siis on leping kehtetu ning tühine algusest peale. 15. Isikute paljusus lepingutes - võib olla võlausaldajate paljusus või võlgnike paljusus; tuleneb sellest, kui palju kellelgi midagi täita tuleb. Isikute paljususe regulatsiooni aluseks on kohustuse jagatavus ja mittejagatavus.
SÜSTEEM KLIENDID Vajavad Haritud klient Risk finantsteenuseid on tundlikum Tolerance pangainfo suhtes 20 PANGATEENUSED Finantsteenused Pankadevahelised Nõuanded klientidele tehingud PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa
- Maksõigus maksustamist reguleerivate õigusnormide kogum, finantsõiguse valdkond. - Maksuõigussuhe maksuseaduse alusel tekkiv õigussuhe maksumaksja ja maksu saaja vahel, millest tulevad kummagi poole õigused ja kohustused. - Maa maksustamishind korralisel hindamisel määratav maa maksustamise alus. - Tehing (TSÜS 5. Peatükk) on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguse ja kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed (lepingud). Tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades. Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt või või kaudselt. Tehingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka õigustoimingu suhtes, mis ei ole tehing kui seadusest ei tulene teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles otseselt avaldub tehingu
korteri võtmed, kuid kirjalikku müügilepingut ei sõlmitud.Kes on korteri omanik. (4) Subjektid:Piret, Mart (5) Objekt:korter, raha (6) Subjektide kontroll:piret, mart (7) Õigusushe:Piret peab maksma mardile raha ja vastu saama korteri. Mart pead üle andma korteri ja vastu saama raha. (8) Abstraktsiooniprintsiip:.kinnistusraamatusse pole keegi kantud kaasuse tekstikohaselt. Seega omanik ei ole teada. TEHINGUD Tehing on toiming kus on vähemalt üks tahteavaldus, kui on 2tahteavaldust on tegemist lepinguga. Tahteavaldusi tehakse kolmel viiisil: Otsesene tahteavaldus-sõnaselgne tahe/suuliselt väljendatud/väljendamine, suuline v kirjalik leping. Kaudne-väljendub teos, millest võib järeldada tahteavaldust (käe surumine)(kaupade asetamine kassa lindile). Vaikimine või tegevusetus-kui see tuleneb seadusest, kokkuleppest v tavast, siis on ainult tahteavaldus. Kuidas tahteavaldust tehakse?
A Nõudmine (EUR) O B Valuuta hulk (EUR) Joonis 11.1 Valuuta nõudmine ja pakkumine (EUR) Maksebilansi tasakaalu iseloomustab järgmine seos: CA + B = L kus CA on jooksevkonto ülejääk, B on välislaenamine ja L iseloomustab muutust rahvusvahelises likviidsuses. Maksebilansi tehingud iseloomustavad välisraha liikumist. Seega on valuutaturgu arvestades antud tingimus täidetud. Vabalt ujuvate vahetuskursside puhul keskpank valuutaturule ei sekku ning vahetuskurss kujuneb valuuta nõudmise ja pakkumise tulemusena. Seega võime oma rahvusvahelist likviidsust pidada konstantseks, mis tähendab et muutus rahvusvahelises likviidsuses (L) on null. Ujuvate vahetuskursside tingimustes: CA + B = 0
Usaldus Väike Suurem Kommunikatsi Piiratud, formaalne Laiem, avatud oon Probleemid Süüdistamine Lahendamine Lepingud Jäigad Paindlikud Risk Endal minimaalne Jagatud Varud Kõik hoiavad igaks juhuks Ahelas tervikuna midagi optimeeritud Fookus Oma tegevus, tehingud Lõpptarbija, väärtuse loomine Parema koostöö eelised: · On eeliseid, mis on läbi tarneahela koostöö saavutatavad ainult pikema stabiilse ärisuhte puhul · Parem teave tarbijate soovidest · Rohkem infot partnerite protsessidest · Parem teave tarneahela suutlikkusest: mis on võimalik ja mis mitte (mis tingimustel ja mis aja jooksul) · Madalamad kulud · Kiirem läbimisaeg
b) suhtelised - teke sõltub inimesest, edasine protsess enam mitte 2) Juriidlised teod - tegevus või tegevusetus, millega seadus seostab õigussuhte tekke, muutumise, lõpu a) õiguspärased · juriidilised toimingud - tekivad seaduse alusel, kuid kavatsust selleks ei olnud · haldusaktid - adresseeritud konkreetsele isikule · juriidilised tehingud era- või tsiviilõiguses b) õigusvastased · karistusõiguslikud õigusrikkumised (kuritegu, väärtegu) · haldusõiguslikud rikkumised · era- ja tsiviilõiguslikud rikkumised · distsiplinaarõigusrikkumised Õigusliku tagajärje poolest: 1) Õigusi ja kohustusi tekitavad 2) Õigusi ja kohustusi muutvad 3) Õigusi ja kohustusi lõpetavad Faktide kogumi järgi:
keisri määratud asehaldur, kelle allusid provintside asehaldurid. Varasemast ajast olid aga säilinud ka provintside oma esindusoranid ehk staasid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. majandus - Majanduslikus arengus ilmnesid piirkondlikud erinevused. Põhjaprovintsid, (holland, Zeeland) paistsid kogu euroopas silma oma arenenud kaubanduse poolest. Suurim sadama ja ärikeskus oli Amsterdam.Uudne ostumüügikoht oli kaubandusbörs, kus kaup ei pidanudki tingimata kohal olema, vaid tehingud sõlmiti esitatud näidiste põhjal. Arenev kapitalism tõi kaasa krediidisüsteemi, mis tähendas, et kauba eest ei pidanud maksma kohe, vaid lepiti kokku aeg ja ostja andis müüale selle kohta veksli. Lõuna-madalmaid iseloomustas arenenud manufaktuuritööstus. (Flandria, Brabant). Domineeris kalevitootmine.Üle kohu euroopa saavutasid tuntuse trükikojad. hispaania võimu all - Hispaania kuningas Felipe II. Madalmaad sattusid hispaania võimu alla. Kõiki tähtsamaid asju
· Klienditeenindamine · Kassaga töötamine · Kaalumine · Kauba vastuvõtmine · Kauba väljapanek · Klientide abistamine Pidevalt kliente teenendades harjusin ära nendega. Osad kliendid ja õpetajad olid sellised, kes käisid iga päevaselt külastamas meie kohvikut. Päeva lõõpus lugesime kassas oleva raha kokku, millest arvutasime 20 eurot alati maha, mis pidi kasasse jääma alti. Pangakaardiga tehtud tehingud lugesime kokku, arvutasime summa kokku ja lasime siis kokkuvõtva tsekki välja. Praktikajuhendaja kontrollis hiljem meiega kõik üle. Maxima Eesti · Kauba väljapanek. · Planogrammi tegemine. · Hinnnasiltide koostamine arvutis ja müügiprogrammi õppimine. · Saalis klientidel abistama. · Kuumtoidu- ja lihaletis klientide teenindamine. · Õhtuti tõmbasin riiultel oleba kauba ettepoole. · Tõin laost kaupa juurde,
- hinnad on sageli väga erinevad, tegurid muutuvad - isegegulatsioon on piiratud - tehingu sooritamine võtab kaua aega - tehingu sooritamine on keeruline ja selleks on abi vaja Turu eripära on seotud kinnisvara kui kauba omapäraga, maa on eriline kaup: - maal on kindel asukoht - piiratus - igavene ja igavesti kasutatav - vajalik elu olemasoluks - väärtust säilitav - ilma omahinnata - seotud tunnetega - ei vanane, rikne ega lähe moest - tehingud on haruldased - tehingupooled on kogenematud - objektid on väärtuslikud ja nõuavad suuri investeeringuid - hinda mõjutavad maksustamine ja loodetav hinnatõus Kinnisvaraturu analüüsi võib teha kas üldiselt üksikule või üksikult üldisele. Üldiselt üksikule: majanduslik ülevaade >> konkureeriva pakkumise analüüs ja prognoos >> nõudluse analüüs ja prognoos. Tasakaal/ülejääva osa prognoos >> haarde analüüs >> parima
Vajalikuks võib osutuda töötajate või töökohtade ümberpaigutamine. · investeerimiskahju raha paigutamisel liialt riskantsetesse valdkondadesse võib tekitada olulise investeerimiskahju. Investeerimisrisk võib olla ettevõttele olulise kahju tekitajaks, mida ei ole võimalik hiljem heastada. Finantsjuhi ülesanne on välja töötada investeerimispoliitika, milles on kombineeritud suurema ja väiksema riskiga tehingud. Eesmärk on tagada likviidsus, mõõdukas kasumlikkus ning optimaalne kahjurisk. · intressimäära muutus kui firmal on suures mahus laenusid, mille intressimäär on seotud mõne turu intressimääraga, siis turu määra tõustes tõusevad ka laenuintressi määrad. Seega tekivad firmale täiendavad kulutused. Antud riski maandamiseks võib sõlmida fikseeritud intressimääraga lepinguid või
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
välja3 Kui on toime pandud nn maailmakuritegu, võib toimepanija vastutusele võtta see riik, kes süüdlase kinni peab. Maailmakuritegudeks, mis tulenevad rahvusvahelisest lepingust loetakse: Õhupiraatlus; Sõjakuriteod; Rahapesu; Terrorism; Piinamine ja ebainimlik kohtlemine; Narkoäri; Inimsuse vastased kuriteod; Korruptsioon; Illegaalne immigratsioon; Inimkaubandus; Tehingud võltsitud toodetega jne. Nagu loetelust selgub, on tegemist tõsiste ning väga raskelt karistatavate kuritegudega 3 (RT I 2001, 61, 364) §6 5 3. SÜÜTEOD Süütegude peatükis käsitlen mõistet süütegu, toon välja süüteokoosseisu tunnused ning seletan, millised on õigusvastasust välistavad asjaolud. 3.1 Süütegu Süütegu on tegu, mis on vastavalt seadustele karistatav. Süütegu peab vastama süüteokoosseisule.
tõkkeid eelkõige tudengi ja professori ,,vastastikku kasuliku koostöö" teel. Nt 3. Riigi roll Maksud on teenustasu keeruka ja kuluka õigussüsteemi käigushoidmise eest, mis muudab indiviidide koostegevuse odavamaks ja suurendab koostöö võimalusi sh müügi- ja ostuvalmidust. Tavaliselt märkame õiguslikku võrgustikku alles mingi probleemi korral. Kõik vähegi keerukamad tehingud lähtuvad võimalusest vajadusel kohtu poole pöörduda. Kõik me kasutame õigusliku regulatsiooni hüvesid, alates tooteinfost pakendil ja lõpetades taara vastuvõtu süsteemiga 4. Turukonkurents Turukonkurentsi mehhanism (institutsioon) ajendab aga kõiki turuosalisi oma koostegevus-partneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist
kaubandusinstitutsioonideks ja teenustega tegelevaid teenindusinstitutsioonideks. Mille poolest erinevad teenused kaupadest? Millised on teenuste spetsiifilised omadused? . Siiski vajab ka kaubandusinstitutsioonide mõiste veel täpsustamist. Nimelt on kaupade hulgas põhjust eristada immobiilseid ja mobiilseid kaupu, juriidilises terminoloogias vallas- ja kinnisasju. Oma spetsiifilise problemaatika (ühekordsed tehingud, piiratud müüjate ja ostjate ring, vara hindamise ja omandiõiguse probleemid jne.) tõttu on ka immobiilsed kaubad (kinnisvara) üldiselt kaubandusinstitutsioonide ostu-müügi objektide hulgast välja jäetud. Nii jäävadki viimaste objektiks vaid mobiilsed kaubad, sh. nii tarbe- kui tootmiskaubad. Selline lähenemisviis on kauban- dusspetsiifiline ja võimaldab eelkõige piiritleda kaubandusinstitutsioonide mõistet tegevusobjekti kaudu
Eestis reguleerib keskkonnaseire seadus. Jaguneb - riiklik - keskkonnaministeerium - KOV valla või linna kkseire programm - ettevõtja omal soovisl või lähtudes seadusest, kuulub ettevaatusmeetmete hulka. Andmeid hoitakse kkregistris, andmete avalikustamise sätestab kkregistri seadus. Keskkonnajärelvalve Rikkumiste tuvastamiseks. Eestis reguleerib kkjärelvalve seadus. Hõlmab - isikute kk mõjutav tegevus - loodussaaduste valdamine ja nendega sooritatavad tehingud - kk mõjutavad seadmed ja tehnoloogilised protsessid - kohustuslike kk abinõude rakendamine Teostavad kkinspektsioon, KOV ja maa-amet. Ei tohi peatada inimeste vara või kk ohtlikku tegevust, kui peatamine põhjustaks üldisetle huvidele suuremat kahju kui tegevuse jätkumine. Parameeter on inimese tervis. Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine Vabatahtliku kkjuhtimise ja kkauditeerimise süsteemi korralduse kehtestab EÜ määrus 761/2001. Kehtib Eruoopa EMAS skeem, kus saab osaleda
Võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega. 48. Juriidilist isikute teovõime. Eraõiguslike juriidiliste isikute teovõime on piiramatu. Avalik-õiguslike juriidiliste isikutel esineb üks teovõime piirang, mis seisneb selles, et avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omandada õigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. 49. Tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õiguslike tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse kui alusetu rikastumise läbi saadu. Tühine on: · heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing · seadusega vastuoolus olev tehing · näilik tehing
majandustegevuse iseloom. Arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus 2. Sisekontrolli süsteemi risk antud risk tuleneb sellest, et ettevõtte sisene kontrollisüsteem ei ole piisavalt efektiivne ega avasta olulisi vigu. Sisekontroll peaks tagama järgmiste põhieesmärkide saavutamise: 1) majandustoimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud protsedurireeglitele. 2) kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses õigetele kontodele ning tekkepõhiselt perioodil, kui nad toimuvad. 3)arvestusandmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate andmetega ning hälvete avastamisel reageeritakse adekvaatselt. Sisekontrolli tase võib väga oluliselt varieeruda, kuid alati säilib oht, et see ei kõrvalda olulisi vigu. Et mõista sisekontrolli kvaliteeti peaks audiitor välja selgitama kuivõrd juhtkond mõistab
kasutusel olevatest aktsialiikidest nii Eestis kui väljaspool Eesti õigussüsteemi ning milliste aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud internetti on ka tehingud väärtpaberitega läinud operatiivsemaks ning aktsia ostu- ja müügitehingud võtavad tänapäeval aega ainult murdosa sekundist. Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on aktsia ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse.
Kumb variant on tulusam? Kui tekib kiire vajadus raha kasutada, siis tekivad probleemid, kui raha pole likviidses vormis. Varad (aktivad) · Füüsline vara · Finantsvara 1. Reaalne rahatasakaal M/P a. Sularaha b. Nõudmiseni hoiused 2. Intressi andvad väärtpaberid a. Kodumaised B b. Välismaised B* Rahanõudluse motiivid · Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) · Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud (sissetulek, likviidsus (elektroonilised maksevõimalused), intress) · Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks (intress raha hoidmise alternatiivkulu) · Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: a. varimajanduse ulatusest b. majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) (nt mitteametlikult kehtiv USA dollar) Intress (raha hind) L likviidsus r inflatsioon (-)
Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2017. aastal: tulumaks 20%, maksuvaba tulu 180 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus), töötuskindlustusmakse on 1.6% ning pensionifond vastavalt 2% või 3% Näidis töötasu arvutamisest: On teada, et töötaja sai aprilli kuus brutopalka 800 eurot. Töötajal on loodud teise sambasse pensionifond ning on tööandjale esitanud avalduse saada maksuvaba tulu. Järgnevad tehingud: Töötuskindlustusmakse on 12,8 (800x1.6%) Kogumispension on 16(800x2%) Tulumaks on 118,24 (800-12,8-16-180)x20% 12 Väljamaksmisele kulus 800-12,8-16-118,24=652,96 eurot. Tööandja poolsed maksud on sotsiaalmaks(33%) ja töötuskindlustusmaks(0.8%) Tehing: 800x33.8% on 270.4 Aprillikuu maksu-ja palgakulu on 800+270.4=1070,4 eurot 5
Valdkonna eest vastutav minister tagandab Tehingute tõestamine on notari peamiseks on kehtestatud notariaadimäärustikus. ametitoiminguks, mille tulemusena valmib notari ametist järgmistel alustel: notariaalakt. Konkursi kuulutab välja Notarite Koda. kui notari suhtes on jõustunud Põhilised tehingud, mis kuuluvad Teade konkursi kohta avaldatakse vähemalt süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult notariaalsele tõestamisele on järgmised: kaks nädalat enne konkursil osalemise toimepandud kuriteo eest, samuti notari avalduste esitamise tähtaega kahes suhtes tehtud muu süüdimõistva
3) Faktide kogumi järgi a) lihtfaktid: nõutav vaid üks juriidiline fakt (toiming) b) litigated: nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus. Juriidiline koosseis - juriidilised faktid, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise. Juriidilise teo õiguspärase või -vastase tegevuse alusel liigitatakse: ÕIGUSPÄRASED TEOD: ¤ juriidilised toimingud ¤ haldusaktid ¤ juriidilised tehingud: A) ühepoolsed B) kahe- või mitmepoolsed 1) Õiguspäraseid teguseid võidakse sooritada kavatsuseta tekitada juriidilisi tagajärgi, kuid viimased saabuvad seaduse alusel sellest hoolimata, selliseid tegusid nim juriidilisteks toiminguteks. 2) Haldusakt on samuti juriidiline tegu, mis esineb juriidilise faktina juhtudel, kui see on adresseeritud konkreetsetele adressaatidele. Haldusakt kui juriidiline fakt on tavaliselt
.. - nõutav kahe juriidilise fakti esinemine, et tekiks õigussuhe, mis käivitaks järgneva. Juriidilisi fakte, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise, nimetatakse juriidiliseks koosseisuks. Juriidilise fakti tähendus on antud seadusega nii inimeste õiguspärastele kui õigusvastastele tegudele (õigusrikkumised). Juriidilised teod: 1.Õiguspärased teod 1) juriidilised toimingud 2) haldusaktid 3) juriidilised tehingud: * ühepoolsed 11 * kahe- või mitmepoolsed. 2. Õigusvastased teod 1) kuriteod 2) väärteod 3) distsiplinaarõigusrikkumised 4) era- ehk tsiviilõigusrikkumised 6. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus õigussuhte pooled esinevad subjektiivsete õiguste ja õiguslike kohustuste kandjatena. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on:
Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses. Seega turuhinna tuvastamine ei olegi nii oluline. Soetusmaksumuse hulka arvatakse ka seadmete transpordikulud, häälestuskulud, paigalduskulud. Monetaarsuse printsiip. Raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Aruannetesse koondatakse ainult kõik need tehingud, mida saab väljendada rahaühikutes. Tekkepõhine arvestusprintsiip. Majandustehingud kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas makse on tehtud. Näiteks, kui ettevõte saab telefoniarve, kajastatakse see summa kuluna arve esitamise momendist ,sõltumata sellest kas arve on tasutud või ei. Realiseerimise printsiip. Tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodide kohta. Realiseerimise
inimeste heaolu väga hästi peegeldada. Lisaks enamus inimesi valmistavad just töövälisel nn vabal ajal kodus süüa, nad toodavad seega toitu. Kuid kuna nad ei müü seda toitu turul, siis see ei kajastu ka SKP-s. Seega jääb arvestamata lisandväärtus, mida inimesed loovad väljaspool tööaega. Ø Ei arvesta varimajandust Varimajanduse alla kuuluvad illegaalsed tehingud (nt prostitutsioon, narkokaubandus) ning samuti tehingud, mida varjatakse eesmärgiga vähendada maksude maksmist (salakaubandus). Majandusanalüütikud küll annavad oma hinnanguid varimajanduse suuruse kohta, kuid ametlikult seda SKP-s ei kajastata. Ø Ei arvesta keskkonna saastamist Näiteks võib mõnes riigis olla küll väga kõrge SKP näitaja, kuid kui see on saavutatud
Loeng 8 ja 9. Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilseadustik. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted. Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja määrab ära olulisemad instituudi, nagu isikud, esemed, tehingud, esindus, tähtaja ja tähtpäeva arvutamine ning tsiviilõiguste teostamise viisid. Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Perekonnaseadus (PKS) reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid.
ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on lisaks ka nõukogu. 4. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused? Tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud 5. Mis on tehing ja millised tehingud on tühised? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisadub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tühine on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega vastuolus olev tehing e seadusega keelatud tehing, näilik tehing 6. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 12 Triinu Hansalu TTÜ 2008
(3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud: 1) alkohoolse joogi liik ja nimi; 2) õlle puhul värvus; 3) avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus - alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks. §44. Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud. [RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004] §45. Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks (1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule. (2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil. 21 (3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse
30. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 31
3.3. Välisvaluutatehingute arvestus Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita eesti kroonidesse. Konverteerimised teostab vastavalt vajadusele juhatajaga kooskõlastatult raamatupidaja. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev ettevõtte juhataja. Baltic Chess Group OÜ kasutab lisaks Eesti kroonidele ka välisvaluutat: USD (USA dollar) ja EUR (Euro). Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse Eesti kroonides Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud nõude laekumisel konverteeritakse välisvaluutas laekunud summa kohe Eesti kroonideks, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga, vastasel juhul aga kirjendatakse laekumist laekumise päeva Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud võlgnevus tarnijale tasutakse Eesti Vabariigis ametlikult
Töölepingu muutmine - Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel - Ühepoolselt võib lepingu tingimusi muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks töötasu vähendamine töö mitteandmise korral. Töölepingu tühistamise erisused - Tehingute tühisuse ja tühistamise regulatsioon on sätestatud TsÜS $84-101 ja see laieneb kõigile võlaõiguslikele lepingutele. - TsüS sätestab, millise tehingud on tühised: - 1) heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. - 2) seadusest tuleneva keelgua vastuolus olev tehing on tühine. - 3) näilik tehing on tühine Töölepingu vorminõuded - Tingimused, mis peavad töölepingus olema - Tingimused, millised poolte kokkuleppel võidakse võimalusel töölepingusse võtta. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kokkulepe mõlemat liiki tingimustes. TLS paragrahv 5 Kirjalikus töölepingus peavad olema:
Sellisel juhul sätestab § 878, et need ei mõjuta varem deklareeritud tahteavalduse seaduslikkust, juhul kui nad tekivad pärast seda, kui tahteavaldus on muutunud siduvaks ja kinnistusametile on esitatud avaldus sissekande tegemiseks. On vaieldav, kas piisab avalduse sissetulemisest või on nõutav selle esitamine vastavale ametnikule. Eeskätt tuleb arvesse võtta piirangutest puudutatud isiku kõikide õigustehingute puhul (näit. solidaarvõlgniku tehingud pankroti puhul), ka eelmärke tegemiseks nõusoleku andmise puhul. Kas ka õiguse omandamine sundtäitmise teel langeb § 878 alla, on vaieldav, kuid sellele tuleks vastata jaatavalt. §-s 878 sätestatud juhul säilitab asjaõiguskokkulepe niisiis vaatamata vahepeal tekkinud käsutuspiirangutele oma täistoime. Põhjus peitub selles, et asjaõiguskokkuleppega ja sissekandmisavalduse esitamisega on pooled teinud kõik nõutava ja neile ei ole antud õigust
kliendi majandustegevuse iseloom; arvestussüsteemi ülesehitus ja selle keerukus. 2) Sisekontrollirisk seisneb selles, et kliendi sisekontrolli süsteem ei ole piisavalt tõhus, ega too olulisi vigu esile. Sisekontrollisüsteem peab tagama järgmiste põhieesmärkide saavutamise: · majandustehingud sooritatakse vastavalt kehtestatud protseduurireeglitele · kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses, õigetel kontodel ja tekkepõhiselt perioodil, mil need toimusid · arvestuse andmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel reageeritakse neile adekvaatselt. Sisekontrolli süsteemitase võib oluliselt varieeruda, kuid alati säilib teatud oht, et sisek.süsteem ei kõrvalda kõiki olulisi vigu.
M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Rahanõudlus Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele >> reaalnerahatasakaal M/P Dilemma: kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Rahanõudluse motiivid (1) Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend Sissetulek (SKP) Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud Sissetulek Likviidsus Intress Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi vastu: Varimajanduse ulatus Majanduse dollariseerumise aste (valuuta asendamine) LOENG 14. nov 2011 Tööturg ja majanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärk: ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus - seos majandustsüklitega
Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (kuni 31.detsembrini 2010 Eesti kroon). Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate j...
MAARDU GÜMNAASIUM Marko Verismaa 12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 ...
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmene...
Valuutakursi muutumise seletamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest (seadus ütleb mitu riiki toodab ühesugust kaupa, ostjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune). See teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. 56. Hetketehingute mõiste Hetketehingud jagunevad viivitamatu tarnega tehingud (valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval) ja valuuta arbitraažitehingud (välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevustest erinevatel turgudel). 57. Forwardtehingu olemus Täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. 58. Valuutaoptsioon Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal. Kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 71. Hetketehingute mõiste Viivitamatu tarnega e hetketehingud jagunevad: Välismajandustehingute arveldused välisvaluutatehingud (ekspordi-impordiarvelduste teenindamine jne) Valuutaarbitraazi tehingud välisvaluuta ost-müük eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest. 72. Forwardtehingu olemus Forwardtehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. 73.Valuutaoptsiooni mõiste Valuutaoptsioon kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. 74. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?
Õiguslikud küsimused: 1) Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised) 2) Halduslepingud, mis on sõlmitud väljaspool KOV üksuse pädevust, on tõhised pädevuse ilmse puudumsie korral; kui pädevuse ületamine ei ole ilmnem on haldusleping lõpettav Tsüs ja VÕS sätestatud korras, arvestades HMS § 102 3) Väljaspool KOV pädevust sõlmitud eraõiguslikud tehingud on tühised; KOV organid võivad sooritada eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtestatud pädevuse raames. Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks. KOV üksuse tegutsemine võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja avaliku vastutuse riigivastutuse näol. Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Moodustatava KOV üksuse
30. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 31
· Ühiskonnaarengu soodustamine · Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine · Haldusvõime tagamine (töötajad, töövahendid) Riivehaldus- ühepoolne üksikisiku õiguste sekkumine sunni rakendamise võimalus, piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi Hüvehaldus- sotsiaalne kindlustatus, soodustuste andmine ja avalike teenuste osutamine. 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) · Eraõiguslikud tehingud ostmine/müümine · Majanduslik tegevus riigi osalemine äriühingutes · Haldusülesannete täitmine eraõiguslikus vormis avalike ülesannete täitmiseks kasutab haldus eraõiguslikke võimalusi 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. Avalik- õiguslik tegutsemine täidesaatva võimu elluviimine. PS ja põhiõigused. Haldusõigus annab haldusele vajalikud õigused. Sekkumiseks isiku õigustesse peab olema õiguslik alus. 47
vastavuses reaalse nõudlusega. · Kasutusel IT tehnoloogiad (vöötkoodid ja elektrooniline andmevahetus) · QR süsteemi puhul jõuab info kliendi varude muutumise kohta otse ja viivitusteta tarnija tootmise planeerimise funktsioonile, jättes vahele mitmed vajeastmed aidates säästa aega. · Aluseks on elektrooniliste müügipunktide süsteem, mis fikseerib tootega seotud tehingud. · Eelduseks on infovahetus ja ühise IT süsteemi loomine. · Tuntumaid kasutajaid on Zara. · Zara teeb ainult neid toiminguid, mida suudab kuluefektiivselt teostada (riide värvimine, lõikus, sildistamine ja pakkimine) · Kõik muud timingud teostatakse 300 alltöövõtja poolt (triikimine jne) · Tootmispartiide suurust hoitakse teadlikult allpool tegelikku nõudlust. · Tootmis- ja turundustsükkel on 22-30 päeva, tarnevõime 98,9% ja kaubakao määr
Töölepingu muutmine - Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel - Ühepoolselt võib lepingu tingimusi muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks töötasu vähendamine töö mitteandmise korral. Töölepingu tühistamise erisused - Tehingute tühisuse ja tühistamise regulatsioon on sätestatud TsÜS $84-101 ja see laieneb kõigile võlaõiguslikele lepingutele. - TsüS sätestab, millise tehingud on tühised: - 1) heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. - 2) seadusest tuleneva keelgua vastuolus olev tehing on tühine. - 3) näilik tehing on tühine Töölepingu vorminõuded - Tingimused, mis peavad töölepingus olema - Tingimused, millised poolte kokkuleppel võidakse võimalusel töölepingusse võtta. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kokkulepe mõlemat liiki tingimustes. TLS paragrahv 5 Kirjalikus töölepingus peavad olema:
Ühisvara kasutamine lahusvara huvides Lahusvara kasutamine ühisvara huvides Ühisvara süüline vähendamine 19 Vara juurdekasvuühisus Vara kuuluvus Abikaasade ainuomand (PKS § 40) Abikaasade ühine omand (kokkuleppel) Vara valitsemine (PKS § 41) Vara valitsemine ühiselt (PKS § 15) Üksikute esemete valitsemine üksi Ainuvalitsemise piirangud: Tehingud abikaasa nõusolekul: Abikaasa(de) eluruumi käsutus- ja kohustustehing Eluruumi kolmanda isiku kasutusse andmine Eluruumi kasutamise aluseks oleva õigussuhte lõpetamine Piirangud ei kehti: Abieluvaralepingu alusel Testamendi / pärimislepingu puhul Abikaasa vastutus kolmanda isiku ees Üldjuhul isiklik varaline vastutus Erandina solidaarvastutus: Seaduse alusel: Tehing perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18) Lepingu alusel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
