Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suure...
ja 16. eluaasta vahel. Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel (östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja , seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele ,enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus, identiteedi otsimine, tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Ebaküpsuse kriteeriumid: 1. Lapsik käitumine: pudikeel, viriseb, nutab, ei saa üksinda hakkama, suhtleb endast noorematega või enda ema ja isaga, lapse riided jne. 2...
NB! Antiikteadus oli eelkõige poliitiline õpetus õigest, s.t kosmilise korra ja looduse logosega kooskõlalisest eluviisist. Teiseks, väga tihe vastasseos poliitiliste ja eetiliste ideede vahel. Õigupoolest eetiline perspektiiv ja mure moraalse täiuse poole liikumise takistuste ületamisest domineeris poliitilise problemaatika üle. Poliitika suhet avaliku eluga kujutati analoogiliselt moraali ja eraelu suhtega. Eetika käsitleb poliitilist elu tegutseja vaatekohalt, poliitika aga riigivormide ja institutsioonide perspektiivist. Nii ühe kui teise suhte aluseks peeti omakorda looduse korda, logost. (Loodusseaduse mõistet tollal ei tuntud, küll aga tajuti looduse toimimises teatud püsivusi.) Parim kodanik oli parima loomutäiusega, eeskujuliku moraalse käitumisega inimene. Headuse domineerimist kurjuse üle indiviidi käitumises hinnati kui kõrgeimat...
Iteratsioon II 1.4 Planeerimine 1.4.1 II iteratsiooni sisu Siin antakse ülevaade mida II iteratsioon sisaldab, nii sisuliselt kui diagrammiliselt. St milliseid tegevusi, millist haru hakatakse analüüsima ning milliseid mudeleid selleks kasutatakse. II iteratsioonis käsitletakse deklareerimise kui äriteenusega otseselt seotud tegevusi detailsemal kujul kui 1. iteratsioonis. II iteratsioonis tuli välja uus tegutseja : instituut. II iteratsioonis tuuakse valitud teenuste kohta välja kasutusjuhud kõrgtaseme formaadis ja diagrammina, põhiprotsesside lausendid, tegevusdiagrammid, arvutikasutuse sündmuste- kasutusjuhtude vastavustabel, täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm ning põhiobjektide seisundidagrammid. Võimalik, et vajadusel lisanduvad funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõudmiste täpsustused. 1.4.2 Skoobi täpsustus...
Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon....
Küll mõistavad üksteist hukka usklikud ja ateistid, konservatiivid ja liberaalid, karsklased ja alkoholilembesed, taimetoitlased ja kõigesööjad. Kuid ajastust hoolimata on alati vaenujalal realistid ja romantikud. Kuidas on siis õigem elada kas faktidest ümbritsetult kahe jalaga kindlalt maa peal või pea julge mõttelennuga ja maailmamuutmisplaanidega pilvedes seda pole nad aegade algusest suutnud otsustada. Romaanis ,,Kõrboja peremees" oli palju töökaid eesti külainimesi, kellel polnud unistamiseks mahti, kuid nende hulka oli sattunud ka üks läbi ja lõhki romantik - Villu. Villu isa, Katku Jüri, oli kogu oma elu jäärapäine, aga usin talupidaja. Jüri ei olnud visionäär ta ei pooldanud suuri muutusi ning pidas oluliseks traditsioone. Tema noorem poeg oli temas...
Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused Kontekstuaalne meetod (Cambridge'i koolkond) peab uurima lisaks autori väidetele ka tema väite tagamaid. Oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad õigustamisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mille ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja . Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik oli militaarriik ja vabariiklik impeerium, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Impeerium ei püsinud koos vaid relvade jõul, olid ideoloogilised põhimõtted: · Rooma rahu (pax romana), millega olid seotud tsivilisatsiooni tunnetus ja kindel eluviis: kord, luksus, seaduslikkus. · Õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris Justinianus 6.saj Justinianuse koodeksiga...
Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Põhiteema on keelatud armastus. http://raamatublogi.blogspot.com/2011/08/romeo-ja- julia-william-shakespeare.html · *Andres- aktiivne tegutseja , plaanitseja, looja, nõudlik enese jt suhtes, püüab tegutseda ausust silmas pidades, elu sunnib oma ideaale jalge alla tallama, töö hindamine, kindel ja usaldatav mats * Pearu- kerglane uhkeldaja, praalija, vaimne alaealine, kellel pole tegevust tõeliste täiskasvanute maailmas. Sellest tulenev tembutamine, teiste kiusamine; hull, järeleandlik, puutumatu * Krõõt- hingelt tõeline perenaine, sellest tulenev enesekindlus, naiselikult õrn ja...
Selliselt kahju tuues ja eksides toimitakse ebaõiglaselt ja teod on ebaõiglased, kuid ometi pole inimesed seetõttu kuidagi ebaõiglased ega alatud, kuna kahju ei tulenenud rikutud loomusest. Kui aga tegu tuleneb eelnevast valikust, on inimene ebaõiglane ja rikutud loomuga. Seetõttu on õige, et viha mõjul tehtut ei peeta etteplaanitsetuks, kuna algatajaks polnud viha mõjul tegutseja , vaid viha põhjustaja. Edasi ei tule vaielda selle üle, mis aset leidis, vaid kas see oli õiglane, sest viha tekib ebaõigluse avaldumisel. Ja kui just mitte unustamise tõttu, siis ei vaidlegi ju inimesed lepingute puhul asetleidnud teo üle -- seal paratamatult on ühe poole tegevus paheline. Ühel meelel toimunu suhtes, vaidlevad nad, kummal on õigus, kes on enne kaalutlenud, peab seda kindlasti teadma: üks arvab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, teine mitte...
Millal on tegu kõlbeliselt hea? 4. Tegu on kõlbeliselt hea, kui ühtaegu on head niihästi selle objekt, taotlus kui ka asjaolud. Ainuüksi valitud objekt võib rikkuda kogu teo, isegi selle võimalikust heast taotlusest hoolimata. Ei ole lubatav teha kurja, et sellest võiks tõusta head. Kuri taotlus rikub teo isegi siis, kui objekt on iseenesest hea. Samas ei tee hea taotlus tegu heaks, kui teo objekt on kuri, sest eesmärk ei õigusta abinõu. Asjaolud võivad tegutseja vastutust vähendada või suurendada, ent ei saa muuta tegude endi kõlbelist väärtust; mitte kunagi ei saa nad teha heaks tegu, mis iseenesest on kuri. 5. Mis on tunded (ld passiones)? 5. Tunded on emotsioonid, meeleliigutused ja kired inimese psüühika loomuomased komponendid , mis kallutavad inimese toimima või toimimata jätma sõltuvalt sellest, mida kogetakse heana või kurjana. Põhilised tunded on armastus ja vihkamine, himu ja hirm, rõõm, kurbus ja viha. Peamine...
Andreas Knopken suri Riias 1539. aastal. 1522. aasta septembris saabus Hamburgist Riiga noor Rostocki ülikooli magister Sylvester Tegetmeyer. Kui Knopken oli oma vaadetelt põhiliselt humanistlik jumalasõna tõlgendaja-kuulutaja-õpetaja, siis Tegetmeyer oli sarnaselt oma eeskujule ja õpetajale Andreas Karlstadtile (kes oli Wittenbergis teoloogia dotsent) radikaalne tegutseja , kes tõi Riiga usufanatismi, nagu kirjutas Arbusow (Arbusow 1921: 236). Tegetmeyeri kujunemises näeb nüüdisaja Saksa ajaloolane Joachim Kuhles mitte niipalju Lutheri, kuivõrd just Karlstadti mõjusid. Oluline moment on juba seegi, et Tegetmeyer õppis Wittenbergis just Lutheri äraoleku ajal. Tegetmeyeri paigutab Kuhles juba radikaalsete rahvajuhtide poolele, kelle Karlstadtist inspireeritud jutlused Riias olid otseselt pildirüüste ajendiks. Tegetmeyeri...
Juba Õim nimetas mõiste semantiline teadmine, mis tähendab, et suhtleja on teadlik suhtlusobjektiks levast keelevälisest tegelikkusest. Renate Pajusalu on kongitiivse semanti uurija ja on avaramalt uurinud eesti keele põhisõnavara tähendust ja kasutamiset. Ta on lisaks paljudele teistele projektidele, raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara...
loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
Tegurid, mis takistavad netisõltuvusest vabanega (mis ajendavad seda tegema?) Leida ja läbi viia nõrkuste/tugevuste harjutusi. Missugused on mõtted enne arvuti taha minekut Lastel kehtestada juba varakult limiidid 22. E-isiksus Uudishimulik, aga laisk isiksus Oma privaatsust ohverdav Virtuaalset mälu kasutav Ei talu vaikset aega Internetti kuritarvitav või sõltuv sellest Virtuaalsust üha enam hindav ja reaalsuseks pidav Kui teises elus tegutseja Avatarina tegututsev Eskapistlik kardab tõelisust, reaalsuse eest põgenev. Regressiivne- taandareng Destruktiivne- norm. Struktuuri vigastav Impulsiivne- hetke ajel toimuv Nartsissistlik- isiksusehäire, millele on omane üleolekutunne ja eneseimetlus Kompulsiivne- sunduslik...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid...
LOOMADE ISIKSUSTEST JA NENDE UURIMISEST (T. Sepp) · Mida mõeldakse loomade käitumise, mida loomade isiksuse all? Käitumise all: ühekordne tegutsemine vastusena keskkonnale Isiksuse all: isenditevahelised erinevused käitumises, mis püsivad ajas ja erinevates olukordades. · Kirjelda peamisi isiksusetüüpe, mida loomadel eristatakse (proaktiivne, reaktiivne). Proaktiivne: ehk tegutseja - iseloomult agressiivne, ründav, initsiatiivi haarav ja tegutsev; sobiv keskkond on stabiilne keskkond; käitumise paindlikkus väike ja avatus signaalidele väike (ei suuda signaale hästi vastu võtta) Reaktiivne: ehk jälgija - iseloomult reageerib ainult hädavajadusel ja väldib konflikti; sobiv keskkond on muutlik; käitumise paindlikkus on suur ja avatus signaalidele on samuti suur. · Miks uurida loomade isiksusi?...
· sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad. võim võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale; Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim), eeldab ressursse (kapitali) sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused)....
Selle definitsiooni järgi on tegevus: ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele, mis lisab mõõdetavat ärilist väärtust ning jätab endast maha andmed terviklikul kujul Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka, kus protsessis tegutseja : võtab sisendina eelmise või eelmiste, paralleelselt tehtavate tegevuste väljundi (kui on tegemist protsessi esimese tegevusega, siis sõnumi väliselt tegutsejalt); teeb midagi sisendiga või sellega seotult, kusjuures midagi tegemine peab olema mõõdetav ajaliselt, ressursiliselt ja rahaliselt annab oma töö tulemuse sisendiks järgmis(t)ele tegevus(t)ele või protsessi lõpptulemusena välisele tegutsejale · Tegevusdiagrammi notatsioon...
· protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks · protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) · protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) · protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist · ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja · tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või ,,käega katsutava" tulemusega (seisundi või objektiga), mida · oleks võimalik kontrollida · tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele ,,mida tehakse", mitte ,,kuidas tehakse" · tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti)...
Kahju hüvitamise kord Eksisteerib kolm võimalust: vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud; vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus- ei tee vahet, kas isik, kes on avalikke ülesandeid täites kahju põhjustanud, oli ametnik, abiteenistuja, üksikkorralduse täitja või muul alusel tegutseja . nn segavastutus- mille kohaselt ei vastuta ametnik ega abiteenistuja kannatanu ees vahetult, vaid kannatanu õiguste kaitseks ja võlgniku maksevõime tagamiseks on kannatanule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja. Kahju hüvitanud avaliku võimu kandjal on aga tagasinõude- ehk regressiõigus kahju põhjustanud isiku suhtes. Regress: avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik (teenistussuhte, lepingu või üksikkorralduse alusel või muul alusel)...