Teadlased asusid otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid aluse geneetikale. 1900. a jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Ta arvutas välja „energia-aatomi“ suuruse ja pani aluse kvantmehhaanikale. Sigmund Freud- psühhoanalüüs. 1900. a ilmus esimene selleteemaline teos „Unenägude tõlgendus“. Tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab alateadvus. 1905. a avaldas Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma erirelatiivsusteooria. 1911. esitas inglane Ernst Rutherford planetaarse aatomimudeli. 14. Millistes valdkondades tehti edusamme 20. saj algul? Muusikapealinnadeks Pariis ja Viin. Meloodia polnud enam esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Impressionistlik muusika. (tuntud helilooja Claude Debussy). Ameerikas arenes filmikunst. 1913. a ilmus vaatajate ette Charlie Chaplin.
lillehooldus. Mänguasjade valmistamise ja hooldamise juurde kuuluvad tööd on: saagimine, viilimine, nikerdamine, liimimine, igat liiki parandustööd, õmblemine. Väga olulised on aiatööd: kaevamine, külvamine, istutamine, kastmine, rohimine, niitmine, koristamine. Siia lisanduvad veel jalutuskäikude elamused: prügiautod, teetöölised, korstnapühkijad.(ibid, lk 59-60) Oluline on, et lapsel tekiksid mõisted just läbi isiklike kogemuste. Lapsel tuleb võimaldada kogeda nii enda tegusid, nende tegude tagajärgi kui ka pakkuda neid rikkalikke kogemusi, mida nad saavad täiskasvanuid jäljendades. Tegevuse läbiviimist iseloomustab see, et pedagoog ei "organiseeri" lapsi tegutsema, vaid alustab ise millegi tegemist ning loob lastele võimaluse endaga liituda ja seda jäljendada. (Gustavson 2004) Waldorfmetoodika põhimõtteks on, et maailm on hea, lapsepõlv on tähtis mänguaeg, igal lapsel on käia oma tee ja täiskasvanud on abivalmid saatjad ning eeskuju andjad (Reier 2012).
sihikindel. Ta oli plaaninud isa surma eest tasuda ja seda ta ka tegi. Gertrud oli kahepalgeline. Peale enda mehe surma abiellus ta enda mehe vennaga. Samuti uuris Hamleti selja taga tema kohta. Samas oli Gertrud armastav. Ta hoolitses Hamleti eest väga ja lapse tervise pärast. Gertrud oli ka siiras. Sellest on näide see, et peale Ophelia surma ütles ta, et just sellist mõrsjat ta oleks endale tahtnud. Gertrud ütles alati, et Hamlet on talle väga kallis, kuigi Hamlet tegi ka jubedaid tegusid. 5. Konflikt tekib Hamleti isa surmast. Hamlet ei usu, et tema isa lihtsalt ära suri. Kui ta näeb isa vaimu lossis, siis hakkab ta kahtlustama Claudiust. Kui lossi tuleb näitetrup, siis Hamletil tekib plaan. Ta laseb etendada mõrva kirjeldavat näidentid. Claudiuse emotsioonidest saab Hamlet kohe aru, et Claudisu tappis tema isa. 6. Kuulsaim tsitaat ,,Olla või mitte olla!". Huvitav on ka mõte ,, Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?"
Servituudid liigitakse: 1. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud tenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kin.asja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kin.asja kasuks teatud osas loobuma annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kin.asjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kin.asja kõige vähem koormab Levinumad on: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut jne; konkurentsi servituut tagab turusuhteid asjaõiguslike vahenditega 2. Isiklik servituut võib seada vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte
teadmisi. Muidugi võttis alguses suur hulk ajaloolisi fakte ja lõpmatult kirjeldusi lausa hingetuks kuidas 800 lehekülge sellist juttu läbi lugeda? kuid õige pea harjusin selle rahuliku kirjastiiliga. Claudiuse vaatenurk oma elule ja muudele sündmustele tundus, vähemalt esimeses raamatus, ainuõige olevat. Üleüldse, isiksusena paistis ta sümpaatne. Ta hindas inimlikkust ja põlgas väärituid tegusid, näiteks ei sallinud ta seepärast oma mõrvarist vanaema Liviat. Ta oli ka abivalmis: näiteks aitas ta oma venda Germanicust sõjakäikudel oma pere rahadega. Taibukust jagus tal ka omajagu õigel ajal lömitades ja narri mängides pääses ta Tiberiuse ja Caligula valitsemisajal eluga. Ajaloolasena oli Claudius põhjalik ning Pollio kombel täpne. Uuendusi rakendas ta mõistlikkuse ja vajaduse alusel (tema loodud tähed tähestikus).
Ööd, pärast uue prefekti ja aseprefekti ametisse nimetamist, kutsuti Kloostriööks, mil uued „valitsejad“ õnnistasid sisse oma „alamaid“. Sel korral oli sihikul Erik, kellele taheti pange täis inimese väljaheiteid kaela kallata – see katse luhtus. Erik aga „valas õli tulle“ sellega, et koristas rooja kokku ning kallas selle magavale Silverhielmile näkku. Pärast seda juhtunud, milles ei saanud küll Eriku süüd tõestada, kuulutas prefekt Erikule sõja. Üks julmemaid tegusid oli poisi kinni sidumine maa külge varakevadel ning tema „kupatamine“. Selle käigus pidid Eriku liitlased teda kuuma veega üle kallama ning seda valu Erik blokeerida ei suutnud (erinevalt löökidest). Hiljem mõistsid Nõukogu liikmed ja prefekti liitlased, et Erikust ei vabane, kui teha temale haiget, tuleb rünnata inimest, kellest ta hoolib – Pierret. Viimne aga ei suutnud kaua vastu pidada ning lahkus koolist. Erik ei suutnud sellega kuni
Emotsionaalse erutuvuse teatud astmel intellektuaalsed protsessid intensiivistuvad: tajud ja kujutlused muutuvad eredamaks, mõtlemisprotsessid kiiremaks. Mõnikord aga eriti tugevate elamuste korral, intellektuaalsed protsessid aeglustuvad. Tekkinud kujutlused ja mõtted pidurduvad või koguni peatuvad, loogilised seosed nõrgenevad, mõtlemise kontrolliv, kriitiline tegevus nõrgeneb või lakkab. Sellises seisundis tavaliselt teeb inimene ebaloogilisi järeldusi, ebamõistlike tegusid ja ei saa hakkama kõige lihtsamate ülesannete lahendamisega ja orienteerub halvasti õbritsevas keskkonnas. Tundmusi eristatakse ka nende kestvuse järgi. Sõltuvalt tundmuste kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse emotsionaalseid seisundeid. Emotsionaalsed seisundid, olgu nad nii subjektiivsed kui tahes, on põhjuslikult tingitud, ehkki inimene sageli ei tunneta selgelt oma seisundi põhjust.
on selge, kuidas tuleb reeglit rakendada. Seejärel asutakse vaagima analoogilisi, kuid mõnevõrra erinevaid juhtumeid, kus reegli rakendamine on ebaselgem (nt kas tõerääkimisreegel kehtib ka olukorras, kus ainult valetamine võimaldaks preestril pihisaladust säilitada). Selliste juhtumiseeriate analüüsimisega püütakse kindlaks teha moraalselt olulised erinevused ja sarnasused olukordade vahel. Kategooriline imperatiiv käsk sooritada teatud tegusid sellepärast, et nad on vajalikud iseenesest, sõltumatult muudest eesmärkidest. Kausaalsusprintsiip teadusliku meetodina kasutatav eeldus, mille kohaselt kõikidel sündmustel on tuvastatav algpõhjus ja et loodusseadused kehtivad universaalselt ning ilma eranditeta. Kehtivus (loogiline) loogilise vormi argumentide kvaliteet, mille puhul argumendi muudab kehtivaks mitte selle tõene eeldus, vaid õige struktuur. Kohustused
kasutatakse tavaliselt tegude kohta, mis viivad heade asjade saavutamiseni. Toiming on moraalselt õige/hea, kui tema tagajärjel suureneb üldine kasu (õnne hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üldine kasu (õnn). Kui keegi püüab teha head tegu, kuid see kukub halvasti välja, siis see inimene ikkagi väärib moraalset usaldust tänu oma heale kavatsusele. Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. Õige ja ebaõige tähendused: Õigeks või ebaõigeks hinnatakse tegusid erinevates tähendustes: viisakus (nt: õige on nii, et vanemale pakutakse istet) arukus (nt: õige on tapeedi panemist alustada akna juurest) moraal (nt: õige on usaldust mitte kuritarvitada) seadus, eeskiri (nt: õige on nii, et juht annab teed jalakäijale) tava (nt: sünnipäev on õige aeg kingituse tegemiseks) sobivus (nt: leidis endale õige elukaaslase) etalonile vastavus (nt: see on üks õige eesti mees)
Kui kõik inimesed hakkaksid mängima Pollyanna ,,rõõmumängu", ei oleks kellelegi ükski anne enam koormaks. Kui vaadelda elu kristlikust vaatepunktist, siis on veel olemas ka nn. vaimuanded, mida Jumal annab neile, kes on Kristuse oma päästjaks tunnistanud. ,,Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu; teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus, teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist. Ent kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriti, nõnda nagu tema tahab." (Pauluse 1. kiri korintlastele ptk 12 salmid 8-11). Oma annete üle võib kas uhkust tunda või neid häbeneda. Uhkust võib tunda näiteks see , kes tänu oma andele on elus kaugele jõudnud. Kuid isegi siis, kui oled juba eluredeli
Eustace Leonides Sophia vend, endassetõmbunud noor poiss Josephine Leonides Sophia õde, Leonideste perekonna noorim liige, uudishimulik ja kriminaalromaanide poolt rikutud noor tüdruk 5. Josephine käitumine: Josephine ei kujutanud ise ettegi kui suure kuriteoga ta tegelikult hakkama oli saanud. Kriminaalromaanid olid rikkunud tema maailmapildi, mistõttu ta muutus ülbeks ja salakavalaks. Ta teadis, kuidas enda tegusid varjata ja teiste kaela ajada ning ta armastas uhkustada sellega, mida ta teistest paremini teadis. Lõpuks maksis kogu see isekus talle kätte ning ka sooritatud mõrva uurijad leidsid õige süüdlase. 6. Autori seisukoht: Autor tõestas, et inimesed tihti süüdistavad täiesti süütuid inimesi milleski, mida nad pole korda saatnud. Neid süüdistatakse mingitel tühistel põhjustel vihahoos ja kättemaksuhimus. Inimesed armastavad ajada kõik halvad asjad kellegi kaela, kellest
" (Thomas Hobbes) Kritiseerides võiks aga küsida, et kui mõni minu tegu pole determineeritud, siis kuidas saaks seda üldse minu teoks nimetada? Kuidas sellest teost aru saada? Kui loobuda kõikehõlmavast determinismist, siis tuleks leppida mõttega, et mõni tegu polegi seletatav ning selline tegu oleks üldse suvaline. Kas vabadus seisnebki suvalistes tegudes? Arvata võib, et mitte, sest suvalisi tegusid ei seostaks ma iseendaga; see oleks mingi arusaamatus, mille puhul oleks raske rääkida ka vastutusest. Proovides sulandada tahtevabadust ja selle eitamist saame jällegi vastaka tulemuse. Vaba teo tunnuseks on, et selle määravad minu soovid ja eelistused, mittevaba teo determineerivad mingid välised asjaolud. Näiteks kui inimene saab valida talle meeldiva töö, siis on see vaba valik; kui aga
Herman Hesse ,,Stepihunt" C. G. Jungi seisukohad: · Inimesele meeldib uskuda, nagu oleks ta oma hinge peremees. Senikaua kui ta ei suuda valitseda oma meeleolu ja emotsioone ega olla teadlik musttuhandest salajasest kanalist, mille kaudu alateadlikud tegurid mõjutavad tema otsuseid ja tegusid, ei ole ta kndlasti enda peremees. · On kurb tõde, et inimese tegelik elu koosneb halastamatutest vastanditest - päevast ja ööst, sünnist ja surmast, õnnest ja viletsusest, heast ja kurjast. Me pole sugugi kindlad, et üks teisest võitu saab, et hea võidab kurja ja rõõm on suurem kui valu. · Igale ühiskonnale on omane arhetüüpne idee paradiisist või kuldajastust, mida usutakse olevat kunagi eksisteerinud ja tulevikus uuesti saabuvat.
See on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Elemendid: subjektid, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, objekt. 11.Mis on õigusrikkumine ja millised on selle tunnused? Nimeta õigusrikkumise liigid. Ehk õigusvastane tegu, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi sõltuvalt sellest, millise õigusharu norme on rikutud(kuriteod, väärteod, distsiplinaarüleastumised, tsiviilõigusrikkumised). Õigusrikkumise koosseis: käitumise subjekt, käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt, käitumise objektiivne külg. 12.Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid? See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises
kui üks Trooja väe juhte. Kui Homerose eeposeid on kaks, siis Vergiliusel toimub sündmuste jagunemine ühe teose raames: poeemi 1.-6. laulus kirjeldatakse Anease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse ja 7.-12. laulus tema võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Homerose eeskuju järgides lõi Vergilius selle poeemiga eepose rooma rahvale. Ühtlasi on "Aeneis" Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Ajalookirjutus Roomalsed ise tegid esimesi katseid ajalugu üles kirjutada3. saj. eKr. Kuid need pole säilinud. Selegema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpupoole kirjapandud teosed. Mõnigi toonane ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või koguni kaasajast, seega sageli neist sündmustest ise osa võtnud. Nii kuulus ka Caesar ka ajalookirjutajate hulka.
Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. Inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Sageli
Ei saa seda kõike tõsimeeli uskuda. Tahtis näha laia maailma, kuid see kõik lõppes krahhiga. Peetrist sai Nõukogude riigi vaenlane, keda tuleb karistada ja ümberkasvatada. ,,Ma ei soovinud kellelegi kurja, ei teinud kellelegi halba."(lk 200). Tagasi Eestis olles mõistis, et tema jaoks puudus koht. Kõigil oli ükskõik. Sõbra abiga leidis üles uued väärtused, uued elu põhimõtted: tähtis on sõna pidada, ei tohi tahta kasu ja teha tegusid, mis tulevad hingest. c) Autori suhe peategelasega soe, sest tegu on autobiograafilise romaaniga. Sõbrad hindavad ja peavad ta meelekindlusest lugu. Metsavend ütleb: ,,Minu elu kõige tähtsam hetk on see päev, kui sain sinuga kokku ja sa rääkisid mulle tahtest ning õpetasid maailma teisiti nägema."(lk 231). Elu ei ole olnud kerge, kuid ei taha kedagi vihata. Raske on unustada ja andestada, kuid seda tuleb
võimalust oma last ülal pidada ja talle hea elu pakkuda, kuid kindlasti ei olnud see õige tegu. Inimene oleks pidanud viimata ta kas siis lastekodusse või kusagile aga mitte keset tühermaad jätma. Saan aru, et iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat aga siis tuleks enne mõelda kas sa ikka saad selle lapse kasvatamisega hakkama ja kas sa suudad talle pakkuda korralikku kodu. Inimene peaks ikka enne oma tegusid mõtlema ka tagajärgedel mis saab. Inimesed ise valivad kuidas nad oma elu elada tahavad. Kas olla õnnelikud ja rikkad või hoopis vaeses ja rikkad. Sest ole sa vaene või rikas õnnelik oled sa ikka, kui sind just raha õnnelikuks ei tee. Tavaliselt on ka see koolis nii et kui oled vaene siis sul ei ole just kõige rohkem sõpru aga sa õpid paremini kui rikkamast klassist õpilased. Jah inimesed peaksid ikkagi teadma mis nad oma elult tahavad ja kuidas seda elada
Perre jääb laste eest hoolitsema saunatüdruk Mari, kel endal kaks last ja meheks sulane Juss. · Jussile ei meeldi see, et Mari elab Andresega koos majas ning kasvatab tolle lapsi, ent naine ei saa sealt ka lahkuda, kuna ei saa lapsi hooletusse jätta. Lõpuks teeb Juss enesetapu, mis jääb Marit elu lõpuni piinama ning mida ta peab enda süüks. · Andres ja Mari abielluvad ning saavad ka ühiseid lapsi. Nende pojast Indrekust oodatakse suuri tegusid, sest poiss on juba sünnist saati olnud ,,targa" näoga. Tema koolitamisega nähakse ka pisut rohkem vaeva, kui teiste lastega. · Nagu Krõõtki, pole ka Mari Vargamäe perenaisena õnnelik, vaid kurvameelne, kuna tunneb pidevalt süümepiinu Jussi surma tõttu. Kui mitmeid peresid tabab epideemia, mille käigus surevad paljud lapsed, kaasa arvatud Krõõda ja Andrese üks tütar ning Mari ja Jussi lapsed, usub naine, et see on Jumala karistus talle tema pattude eest
Taavet 5. Milline usk on judaism? Natsionaalne monoteistlik religioon, käsuusk 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus uletab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad ules. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora 9. Loetle judaismi viis põhiõpetust. a) Tingimusteta monoteism. b) Jumala ilmutus juutidele kui Jumala poolt äravalitud rahvale. c) Usk Messiase tulekusse. d) Usk surnute ulestõusmisse. e) Kohus peale surma. 10. Mis ajavahemikuga seostatakse judaismi teket? 539-333 eKr 11. Kuidas nimetatakse hajuvil elavaid juute
peavad taotlema. Ühelt poolt tuleb kindlustada konkurentsi olemasolu, mis hõlmab nii tegevus- kui valikuvabadust ja tähendab võitlust monopolismi vastu. Teiseks konkurentsipoliitika suunaks on võitlus konkurentsi aususe eest. Seega põhieesmärk ongi ausa ja tegusa konkurentsi tagamine majanduses. Konkurents peab soodustama majanduslikku vabadust, toodete uuendamist jne. EBAAUS KONKURENTS Kõlvatuks konkurentsiks nimetatakse tegusid, mis on vastuolus kaubanduse heade tavadega ning millega taotletakse ebaausate konkurentsi eeliste saamist. Siia hulka kuuluvad: · eksitav reklaam, nt: ebatõeste andmete levitamine; · firma nime, kaubamärgi või muude teenuste lubamatu kasutus on siis, kui neid võidakse tavalise tähelepanelikuse juures ära vahetada tunnusega, mida mõni teine ettevõte kasutab (sarnasus); · konkurendi halvustamine, see on käsitletav juhul, kui konkurendi kohta levitatakse
kompenseerida. Heateo mainet rikuvad ka omakasupüüdlikud paharetid, kes aitavad rumalamaid, lihtsalt, et tunda ennast nendest targemana, või, et pälvida avalikkuse heakskiitu rahalistel eesmärkidel. Raske on eristada hingest tulnud heategu ülekavaldamisest. Nii palju võltsi headust on siin maailmas, et lihtsalt paha hakkab. Ehk selle tõttu ongi maailmas nii palju probleeme, et tehakse õigeid tegusid valedel põhjustel, ning heateo õndsus kaob, asendudes kahtlusega inimeste aususes. Kahepalgelisusest sündinud heateod ei vii nüüd küll kellegi elukvaliteedi parandamiseni. Juhiksin tähelepanu pigem sedasorti heategudele, mis on palju vaimsemad kui käega katsutavad asjad. Uus auto hakkab ajapikku roostetama ning taskuraha raisatakse poodides tõenäoliselt tervist kahjustavate kommide peale. See, mis jääb, on inimstevaheline headus. Üksainus naeratus võib
Õiguse rakendamine V peatükk 16.11. Õiguse täpsus ja õiguse realiseerimine Õigusnormid- kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis-ja otsustamisreegleid. Õigusnormid sisalduvad õigusallikates. Ühe või teise reguleerimise edukus sõltub sellest, kui täpselt ja arusaadavalt on õiguses endas määratletud, millal ja kuidas õigusnormist tulenevaid nõudeid realiseerida. Tõlgendusprobleemid tekivad sellepärast, et õigusliku reguleerimise juures peetakse ühetähenduslikeks sõnu, mis tegelikkuses seda ei ole. ILMA ÕIGUSE TÄPSUSETA ON ÕIGUST RASKE REALISEERIDA! Õigust võivad realiseerida kõik isikud, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Realiseerimine on tihedalt seotud õiguse tulemuslikkuse ja efektiivsusega. Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel paljukordsete inimkäitumiste aktide kaudul. Õiguse realiseerimise viisid: Kasutamine, kinnipidamine ja rakendamine Kui õigus...
oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi aga seda ei märgata kunagi." lk. 14 Holden valetas alatihti, et ta on kõvasti vanem. Ma arvan, et see oli seepärast ka, et ta ei tahtnud et teised teda mõistaksid. Ta tahtis olla erinev, teistsugune. - "Pole kerge olla arg."- lk. 81 Ma arvan, et Holden mõtles siin selle all seda, et kui sa oled arg, siis sa ei saavuta oma elus paljusid asju. Arad inimesed ei julge suuri tegusid teha, kuna kardavad, et nad ei saa nendega hakkama või neile osututatakse seetõttu liiga suurt tähelepanu. Holdeni arvates oli ka tema ise üsna arg inimene. - "Neetud raha. Alati peab põrguline su tuju ära rikkuma." lk. 101 Holden käitus rahaga tegelikult hooletult. Mulle tundub, et ta ikkagi ei saanud täpselt aru, kust raha tuleb ja et seda pole ilmatult palju ning ei saa kunagi otsa. - "Kui miski oli muutunud olid see sina ise." lk. 107
me mängime nendega mingite kindlate reeglite järgi, aga samal ajal nende tähendust muutes vastavalt mängu reeglitele ja oma vajadustele. John Austin- ,,kõneaktide" teooria, rääkimine on alati ka tegutsemine. Eristas 2 põhilist funkts: lokutiivne e asjade nimetamine, illokutiivne e ütlemisega kaasneb alati tegu.(nt abielludes ,,te olete nüüd mees ja nine" ongi paari pandud) Mida see tähendas ideedeajaloole? Autor teebki mingeid tegusid, mis pole suunatud meile, need pole ajatud, vaid ta on dialoogis oma kaasajaga. Selleks, et tema sõnade kogutähendusest aru saada, peame tema kaasaeg tundma. Collingwood: ,,selleks, et aru saada vastusest, peame teadma ka küsimust" Kuidas peame uurima? Peame uurima autorit ennast, kellega ta läbi käis, haridus, positsioon, miks kirjutas tolle teksti, milliste teiste tekstidega tema tekst suhestus, konkreetseid kaasaegseid probleeme, teadma tavasid, kuidas tollal kirjutati,
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga Kuldne reegel – tee teisele ...
Sellise katse peale viskas lesknaise vend sulase majast välja. Teiseks kuriteoks sulase poolt oli see, et ta tappis lesknaise uue sulase sest arvas, et kui tema lesknaist ei saa siis ei pea teda saama ka keegi teine. Sulase üle mõisteti kohut ja ta sai karistuse 7. Mida Werther sulase kuritegudest kuuldes arvas ja miks nii. Kas nõustud Wherteriga või mitte. Põhjenda. Wertheri meelest võis sulase teguviise mõista. Ta õigustas sulase tegusid suure armastuse kire ja kiindumusega. Ta püüdis sulase eest seista ja tema eest kosta, kuid seda ei võtud arvesse. Mina Wertheriga ei nõustu, sest arvan, et inimesed peavad suutma oma emotsioone valitseda. Tunded ja armastus ei saa õigustada vägivalda ja tapmist. 8. Mida tundis Lotte Wherteri vastu ja millest seda saab järeldada. Lotte tundis Wertheri vastu sõprust ja isegi kiindumust. Ilmselt ka armastust, aga ta ei lasknud seda välja paista. Talle meeldis Werther
oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi aga seda ei märgata kunagi." lk. 14 Holden valetas alatihti, et ta on kõvasti vanem. Ma arvan, et see oli seepärast ka, et ta ei tahtnud et teised teda mõistaksid. Ta tahtis olla erinev, teistsugune. - "Pole kerge olla arg."- lk. 81 Ma arvan, et Holden mõtles siin selle all seda, et kui sa oled arg, siis sa ei saavuta oma elus paljusid asju. Arad inimesed ei julge suuri tegusid teha, kuna kardavad, et nad ei saa nendega hakkama või neile osututatakse seetõttu liiga suurt tähelepanu. Holdeni arvates oli ka tema ise üsna arg inimene. - "Neetud raha. Alati peab põrguline su tuju ära rikkuma." lk. 101 Holden käitus rahaga tegelikult hooletult. Mulle tundub, et ta ikkagi ei saanud täpselt aru, kust raha tuleb ja et seda pole ilmatult palju ning ei saa kunagi otsa. - "Kui miski oli muutunud olid see sina ise." lk. 107
Õiguse rakendamine 1) Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegli...
jumal ja oma kurat. Mida siis ikkagi lõpuks arvata jumalatest ja meie saatusest? Sophoklese loomingut kokku võttes, selgub, et jumalad määravad meie saatuse ja seda ei saa muuta. Nad võivad tõesti juhtida meie elu. Juba ammustest aegadest saati on usutud, et kui midagi on ette määratud (määratud jumalate poolt), siis see ka juhtub. Meie saatus ehk elutee on mingil määral olemas, aga see ei pea ettemääratud olema. Me ise kujundame ennast, ise vaatame, milliseid tegusid korda saadame ja ise otsustame oma sõnade ja tegude üle. Kindlasti on inimese elu seotud ka tema karmaga, aga suures osas siiski võime kujundada oma elu ise. Praegusel ajal, kui kõik võimalused on olemas, on ka lihtsam oma eluteed kujundada. Näiteks ise valime kooli, kuhu minna, mis trennides käia jne. Samas oleme ka lihtsurelikud ja peame arvestama ka ettekuulutustega. Jumalik maailm on tahe, aga ka meie tahe loeb.
Naine veedab seal aega, sest mõtiskleb, on sõja pärast mures. Lüüriline episood, kus nad vestlevad. Naine mõistab,e t kui sõda kestab nii, kaotab ta oma mehe. Varemalt on naine kaotanud kogu oma perekonna. Kui Hektor sureb jääb ta ilma oma sotsiaalsest positsioonist. Naine annab Hektorile strateegilist nõu, kuidas sõda peaks minema, et see oleks parim pere jaoks. Soovitab kaitsestrateegiat. Kleos hiilgus. Teha niivõrd suuri tegusid, et sinust jäädaks laulma suuri lugusid, pead olema vapper, et lähed ka kindlameelselt surma, et saada hiilgust, sõnab Hektor vastuseks abikaasa kõnele. Võitlus Kleose nimel peaks siiski päästma kõik. Kuigi tulevik võib olla tume, jääb alles aukõla. Eleos kahjutunne, väärtustab lähisuhteid (abikaasa vaade). Nad on mõlemad nõus, et surm tuleb kindlasti. Eleose mõte, et jää meie kõrvale. Kultuurkonna seisukohalt jääb määravaks Kleos. Kaks erinevat vaadet,
Siiski on palju ahnust ning paljudel on omandit rohkem kui nad kasutada suudaksid, kuid seda olukorda aitab parandada raha, mille vastu vahetatakse vajalikke vilju ja esemeid. Poliitilise poole pealt on John Locke kirjeldanud just sellist ühiskonda, millest enamus inimesed unistavad. Inimkonnale kuulub ülim võim ning neil on alati võimalus võimukandjatelt seadusandlik võim ära võtta. Meie usaldus poliitikute suhtes ja kindlustunne, et esindajad võiksid reaalseid ühiskonnale kasulikke tegusid korda saata, suureneks kordades, kui selline olukord ka tegelikkuses eksisteeriks.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha
Zeus ülemvalitseja Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, ta käsutas piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalike võtteid, et oma truudusetust naise(Hera) eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Zeus ei abistanud kunagi valelikke, kes oma tõotust ei pea. Mõlemad alged, nii madal kui ülev, eksisteerivad temas kõrvuti. Zeusi lind oli kotkas, tema puu oli tamm. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Jumala funktsioonid, põhiolemus Jumalaid eristab inimesest eelkõige nende erakordne jõud, nad on igas mõttes tugevamad. See arusaam tuleneb ürgsest kogemusest, mille kohaselt maailmas tegutsevad üleloomulikud jõud.
Ilmselt arvataks, et tegemist on mingi nõiduse või muu ohtlikuga. Samas, meie jaoks on selline asi naeruväärne. Nii võib vastandada ka Bulgakovi moskvalased ja Peemoti, Fagoti ja Azazello. Pigem tegi neile nalja see, milline oli rahva reageering, kui nad seda pahatahtlikkusest tegid. Sest tegelikult kõik, kes nende pärast kannatasid, olid just mõtlematud, egoistlikud ja lollilt kindlad oma maailmavaates. Seega ei saa Wolandist põhjustatud tegusid nimetada kurjadeks või halbadeks - tegelikult oleks neist inimestele kasugi võinud tõusta, kui nad ise nii varjutatud mõistusega poleks olnud. Keegi on öelnud, et Saatan põlgab neid, kes temale kuuluvad. See iseloomustab antud olukorda imehästi. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja sellest õppust võtnud. Kuid enda väiklust, ahnust ja rumalust ei ole inimloomuses tunnistada. Kui moskvalased seda suutnud oleks, saaks nad kõik pühakuteks kuulutada.
ja laste vastu vägivalda, sisaldab koduvägivald peamiselt meeste vägivalda oma lähedasemate vastu, kelleks on siis elukaaslased, abikaasad ja lapsed. Intervjuud vägivaldsete meestega näitavad juurdunud sisekaemuse puudust: mehed ei mäleta, ei tea ega mõista seda, mis juhtus (1). Mehed ei kirjelda endid kui oma tegude subjekte. Selle asemel suunavad mehed oma tunded ümbritsevale. Need mehed ei võta endale vastutust oma tegude eest. Minu esimene idee ongi näha meeste tegusid kui subjektita vägivallaakte. Mees võib olla hirmunud ja ebakindel, tunda haavatavust ja jõuetust, aga meeste maailmas, kus sa pead olema tugev ja taluma raskusi, ei ole sellistele tunnetele kohta. Naine on see, keda süüdistatakse mehe vägivallategudes, kuna see tundub turvalisem kui oma tavapärase maskuliinsuse ideedest erinevate tunnete tunnistamine. Seda nimetan ma meeste võimetuse tundeks. Miks mehed vihastavad? Kusagil sisemuses tunnevad nad, et neil on õigus naist omada
kaevekeppe ning kulla pesemiseks lamedaid anumaid. Kullale omistatud väärtuse tõttu osutas kuldehete kandmine tugevalt kandja jõukusele ja võimule. Kuigi puuduvad kirjalikud allikad teame me üpris palju inkade kõrgelt arenenud kultuuri kohta tänu arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisele. Sellel kultuuril olid nii tugevad kui ka nõrgad küljed. Inkad olid võimas dünastia, kes oma lühikesel valitsemisajal suutsid korda saata palju tegusid. Nad olid tugevad valitsejad rangete reeglitega, kuid oskasid siiski elust lõbu tunda. Kasutatud kirjandus: "ENE 3", "Päikesepoegade riik"
Tüdruk ei teinud midagi, et poissi sundida. Ta pani poisi uskuma, et poiss on temast suurem ja tugevam. Poiss tundis muret vana hiiglase ees. Ta tuletas poisile meelde kuristikku, mis teda tõelisest elust eraldab. -poiss tundis kõikjal enda ümber hiiglase armastust. Ööd ja päevad möödusid joovastuse. Poiss oli hiidlase kaisus kui laps. Nad veetsid kirglikke öid. Poiss tundis enda väsinuna, kuid neiu mitte. Kohati sai neiu poisi mõtete peale kurvaks. Öösiti mõistis neiu poisi tegusid mitte mõtteid. Lõpuks hakkas poiss põgenema, kuid tüdruk oli kõikjal. Poiss tundis tema vastu hirmu. Tüdruk ei olnud poisile enam nii meeldiv, poiss tahtis temast eemale. Tüdrukus oli verejanu, poiss üritas põgeneda, kuid tüdruk jõudis talle ikka järele. Poiss nägi vana hiiglast, kes talle pilkavalt naeris. See aga täitis poisi aimusega. -Poiss jõudis järeldusele, et inimene võib armastada ainult inimest, ning hiiglase armastus surmab inimese
Jeruusalemmas. Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval 13 Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja mõtle järele: uurima kõike, mis Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille teaks, mis tal ees Jumal on andnud seisab. inimlastele nende vaevamiseks. 14 Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, 15 Kõike olen ma näinud oma tühiseil päevil: õiglane ja vaata, see hukkub oma kõik on tühi töö ja vaimunärimine. õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses. 5 Nõnda nagu sa ei tunne tuule teed
maailma ja inimese algupärast ja nende tähendusest. Juba siis teati väga hästi, et inimesed on oma loomult ekslikud, mistõttu vajavad endast targemate õpetust ning isegi korralekutsumist, mida teostasid jumalad. Karistusviisidest jumalatel juba puudus ei olnud ning igaühel neist oli kindel eesmärk. Müütides, eriti sellistes kus esineb jumalate erinevaid karistusviise, peitub palju õpetlikku, ning neid luues võisid inimesed püüda hoida ära tegusid, mis toovad kaasa pigem halba kui head. Üks võimalus selleks oli jumalate ees aukartuse äratamine. Seetõttu pole raske leida lugusid, kus jumalad on karistanud eelkõige selle eest, et neid pole kas piisavalt kardetud või austatud. Üheks selliseks looks on lugu kuningas Tantalosest, kellele osutus saatuslikuks suhtumine jumalatesse nagu oleks nad temaga võrdsed. Ta käis Olümposel nagu jumalad ikka ning nautis nende toitu, milleks oli ambroosia ja nektar
elu, seda, kuidas ta linna tuleb, abiellub, õpetajaks ja haritlaseks kujuneb ja lõpuks sureb. Teose eesmärk on näidata, kuidas isiku otsused elu jooksul määravad ära selle, kelleks ta saab ja kellena sureb. Raamatu nimi tuleb Voltaire'i mõttest, et igaüks peab ise omaenda aeda harima. Teos algab Juulius Kilimiti gümnaasiumiaastatega. Koolis näitab ta erakordset nutikust ja koolikaaslased ning õpetajad ootavad temalt tulevikus suuri tegusid. Tal on annet keelte peale, tema lemmikuteks on ladina ja kreeka kultuur ja sealt pärit autorite teosed. Temast teatakse veel vaid, et ta on maalt, et ta vanemad on mõlemad surnud ja et ta isa oli olnud kihelkonnakooli õpetaja. Suvevaheajaks peab Juulius koolist tagasi maale naasma, kus elab ta ametlik hoolekandja onu Andres. Maal ei öelda Juuliuse kooliskäimise kohta küll eriti midagi, aga ometi tunneb poiss vaikivat, rõhuvat hukkamõistu selle eest, et ta oli valinud
Kaldale jõudes juba tants ja laul käis täiel hool. Külarahvas oli peoga rahul. Ükshetk, kui aga noormehed ja olid parajalt purjus ja Villu vihtus ka tantsida niimoodi, et teised platsilt läinud olid, tegi keegi külapoistest nalja ja pani Villule jala taha. Ta komistas ja sai väga vihaseks. Poistel läks juba päris suureks riiuks, aga lõpuks sai kõik ikkagi korda ja pidu võis jätkuda. Rääkisime Villuga vanadest aegadest, tuletasime meelde mälestusi ja tehtud tegusid. Siis tuli Villul mõte minna ja lasta tänase päeva auks üks kivikamakas õhku. Meie astusime tõrvikuga kõige ees ja näitasime teed, teised meie järgi, aga tükkmaad tagapool koos pillimehega ja lõbutsesid. Kõndisime pikalt. Ennem veel Kivimäele jõudmist käis Villu kodust läbi ja võttis lõhkeainet kaasa. Villu läks kivi juurde ja kohmitses seal koos Mikuga. Veel ennem, kui mehed ära joosta jõuavad käib hirmus pauk ja mürts ning mehed lendasid mõlemad kivist kaugele
kuld" seejärel viisid kristlased pühaku säilmed sobilikku paika, kuhu rahvas võis koguneda ,,tema märtriks saamist tähistama". Märtrite haudadest olid saanud kokkusaamispaigad, kus kristlased pidasid armulauda ja mälestasid oma pühakuid. Säilmetest oli saanud ainus kokkupuutepunkt pühaku ja inimese vahel. Väga levinud olid lood imetegevatest reliikviatest, mis tegid inimesi terveks ja paremaks. ,,Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi, nii et ka tema naha pealt võetud higirätikud ja põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist" (Apostlite teod 19:11-12). Reliikviate järgi oli suur nõudlus, nendega kaubitseti, neid varastati, ka võltsinguid püüti ehtsa pähe maha müüa. Kohad, kus reliikviaid hoiti olid pea alati suurejooneliselt kaunistatud. Veneetsia diplomaat 16 sajandil kirjeldab püha Thomas Becketi hauda järgmiselt: ,,Cantenbury peapiiskop,
mehikest suurte silmadega ning Jumiidrek lausus: „Ütlen teile üht, teie sõber Indrek tuli geniaalsele ideele 5 kuud tagasi, mil te esmakordselt koos palvetasite ning taevaisa poole pöördusite, te tegite kohe palju valjemat häält ning teid võeti kuulda, nüüdseks, mil olete juba vägagi pikka aega kannatanud selle vaesuse ja väga kohutava majandusliku olukorra all, tuleb sellele lõpp teha, sest te kõik olete head inimesed, te väärite head elu, millega saaks suuri tegusid ette võtta! Indrek, ma tean, et sulle meeldib kangesti tantsida, ma tean, et käid igal õhtul kuuvalguses silla peal tantsimas, kui kõik teised magavad, sa ju tahaksid sellega regulaarselt tegeleda ning raha teenida! Sulle on kingitud fantastiline anne, sa ei pea läbima raskeid tantsukoole ega trenne, sul tuleb tantsimine välja naturaalselt, fantastiliselt! Ülejäänud 10 noormeest ja 1 tütarlaps, te olete alles
pakkumast; psüühilise tervise hooletussejätmine, kus vanem ignoreerib lapse vajadust saada abi psühholoogiliste probleemide korral, meditsiiniline hooletussejätmine, kus vanem keeldub lapsele abi osutamast meditsiiniliste probleemide korral. Emotsionaalset väärkohtlemist on tihti keeruline defineerida ning eksperdid nõustuvad, et enamus vanemate puhul esineb aeg-ajalt negatiivset suhtimist või tegusid, mida ei käsitleta emotsionaalse väärkohtlemisena. Isegi mustervanematel tuleb aeg-ajalt ette hetki, mil nad kaotavad kontrolli ning ütlevad oma lastele valulikke asju, ei suuda neile pakkuda soovitud tähelepanu või hirmutasid soovimatult oma lapsi. Emotsionaalse väärkohtlemise eksperdi, James Garbarino sõnul on tõeliselt ohtlik aga püsiv, krooniline muster, mis lapsi alavääritab ja õõnestab nende enesehinnangut.
Tüdruk ei teinud midagi, et poissi sundida. Ta pani poisi uskuma, et poiss on temast suurem ja tugevam. Poiss tundis muret vana hiiglase ees. Ta tuletas poisile meelde kuristikku, mis teda tõelisest elust eraldab. -poiss tundis kõikjal enda ümber hiiglase armastust. Ööd ja päevad möödusid joovastuse. Poiss oli hiidlase kaisus kui laps. Nad veetsid kirglikke öid. Poiss tundis enda väsinuna, kuid neiu mitte. Kohati sai neiu poisi mõtete peale kurvaks. Öösiti mõistis neiu poisi tegusid mitte mõtteid. Lõpuks hakkas poiss põgenema, kuid tüdruk oli kõikjal. Poiss tundis tema vastu hirmu. Tüdruk ei olnud poisile enam nii meeldiv, poiss tahtis temast eemale. Tüdrukus oli verejanu, poiss üritas põgeneda, kuid tüdruk jõudis talle ikka järele. Poiss nägi vana hiiglast, kes talle pilkavalt naeris. See aga täitis poisi aimusega. -Poiss jõudis järeldusele, et inimene võib armastada ainult inimest, ning hiiglase armastus surmab inimese
Peategelasteks on Mihkel Raud, tema vanemad, vend ja sõbrad. Lühidalt sisust- see on autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas tolle ajastu noored pop jumalad kuulsused tipus marssisid. Nagu Mihkel Raud on ise öelnud, lood selles tükis ei ole just kõige süütumad. Noorena oli Mihkel Raud mitmes bändis kidramees, etendus räägibki bändiliikmetega koos veedetud ajast- kontserditest, pidudest. Selle kõige juurde käis ohtralt alkoholi, seksuaalsuhteid, purjus peaga tehtud koletuid tegusid, puudu ei olnud iga rokimehe juurde käivat ropendamist. Mihkel Raud rääkis juurde, mida ta antud ajahetkel asjadest arvas ja mida arvas nüüd. Etendus oli karm aga aus. Põhieesmärgiks oli iga hinna eest kuulsaks saada. Ära ei põlatud mingeid vahendeid kuulsuse saavutamiseks. Bänd- see oli elustiil, mille nimel loobuti õpingutest, teenitud raha laristati lihtsalt maha, enamasti alkoholile. Tänu lodevale elule ja alkoholile pöörati selg ka pereväärtustele
On teisigi sümpaatseid, aga nendega on elusa sisemise dialoogi tekkimine juba veidi juhuslikum. Sinu peategelane aina solvab ja provotseerib kaaskodanikke. Kui palju sa seda reaalses elus teed? Oi, olen iseenese kujutluses küll väga kena ja südamlik! Tore inimene, kes kellelegi paha ei taha. Mingi provotseerivus on mu loomuses ilmselt olemas, aga see ei ole kurjasti mõeldud. Raamatu üks teema ongi: kuidas kujutleda ennast hea inimesena, tehes samal ajal selliseid tegusid. Ja põdemine selle pärast, kui sinu teod ja vaated kokku ei lähe. ,,Ahvid ja solidaarsus" Kümme novelli, mis räägivad solidaarsusest ja selle piiridest, õigluse ja maitse-eelistuste, eetilise ja esteetilise suhetest konkreetsete elusündmuste kaudu, mis vahel on üsna grotesksed. Raamatus on maailmavaatelisi väitlusi, intensiivset tegevust ja ka üks horrori-sugemetega lugu. Kümnest novellist koosnev ,,Ahvid ja solidaarsus" on varem vaid luuleraamatuid välja andnud Maarja
Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi ,,Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu" inimene ise oma usulisele tõele toetudes peab elus edasi jõudma, jumal toetab õigeid tegusid (mitte loota vaid jumala peale ISE (individualism)). ,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole
Igaüks hakkab ise otsustama, mis on temale kasulik ning teistest enam ei hoolita. Kuid siiski tekib küsimus, et miks on üldse moraali vaja ning mis on selle eesmärk. Esimene moraali otstarve on hoida ühiskonda koos lagunemast. Oleks väga õudne, kui igaüks või peaaegu igaüks teeks seda, mida heaks arvab, moraalireeglitest hoolimata. Loius P. Porjman on oma raamatus „Eetika. Õiget ja väära avastamas“ öelnud järgnevalt: „Meil on vaja moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii ,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel ning omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe.“ Moraalil on reeglid ning nende abil saame saavutada enda parema olemise. [3] Kindlasti on kõik elus sattunud olukorda, mil keegi ütleb, et just see tegu oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
