inimene võib ikka minna ja mõrvata (ted bundy) - Sotsiaalse õppimise teooria + bioloogilised tegurid (geenid, psühhofüsioloogia, neurotransmitterid, hormoonid, toksiinid jms) - Praegu teadusuuringutes populaarseim Eesti vanglasüsteem - Valdavalt on kinnipeetavad pärid ebasoodsast kasvukeskkonnast ja/või psühhopaatiliste/antisotsiaalsete joontega - Osadel on empaatiavõimega kõik korras aga teistel just bioloogiline faktor teguriks - Soodusteguriteks: Vaimne alaareng, käitumishäired, ATH, hüperkineetilised häired, isiksushäired - Ca 85% alaealistel kinnipeetavatel esinevad psüühika ja käitumishäired - Rasked kuriteod enamasti soovitatud oma pereliikmete, kõige rohkem kaasa vastu. - Beebid saavad 3. eluaastani vanglas olla Vägivalla vähendamine - Katarsise teooria – agressiivne käitumine „puhastab? o Ei päde, ventileerimine suurendab agressiivsust
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
õpetada inimkeelt, seletab tõenäoliselt see, et loomad pole inimesed. Palju vähem on kahjuks uuritud loomade võimet ise mõisteid moodustada. IX LOOMADE KOOSELU Solitaarsus, kodupiirkond ja territoorium – Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised. Enamasti kasutavad sellised loomad (nt kaslased, konnad, roomajad, palvetajaritsikas jt) hiilivat ja/või varitsevat jahipidamisviisi, mis juba oma olemuse tõttu eeldab eraklust, sest teised isendid osutuksid siin segavaks teguriks. • Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt ka kattuda. • Osal liikidel esinevad aga eksklusiivsed territooriumid, mida liigikaaslaste (vähemalt samasooliste) eest kaitstakse. Erinevate liikide territooriumidel on mitmesugused erinevad funktsioonid. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi on 1) Paarumisterritoorium (kaitstakse oma
horisontaalanalüüs, milles võrreldakse ettevõtte tegevuse mitme perioodi aruandluse kirjeid ja näitajaid. 5 3. Analüüsi tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine ning neist johtuvate otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks. Saadud näitajaid ei tohi võtta absloluutsetena, kuna need on olnud mõjutatud paljudest keskkonnateguritest. Üheks selliseks teguriks võib olla inflatsioon, kuna kiire inflatsioonitempo muudab eri perioodide aruanded praktiliselt võrreldamatuks. Ettevõtte peamise eesmärgi ehk kasumi edukal maksimeerimisel on möödapääsmatu omada ettevõttes põhjalikku majandusarvestuse süsteemi, mille puhul ettevõte tegevusega seotud andmeid pidevalt plaanipäraselt kogutakse, registreeritakse ja töödeldakse. Kogutud andmete põhjal paneb ettevõtte raamatupidamise üksus teatud perioodi kohta kokku
Cantori täielik normaalkuju sisaldab igas ühendis või ühisosas kõiki avaldises osalevaid hulki. Avaldiseliikmes puuduvaid hulki saab lisada kleepimisseadust rakendades: __ __ A=(A∪B) ∩ (A∪B) A=(A∩B) ∪ (A∩B) Hulkade RISTKORRUTIS ehk OTSEKORRUTIS × Kahe hulga ristkorrutis A × B on järjestatud paaride < a, b > hulk, kus paari esimene element on esimeseks teguriks olevast hulgast ja paari teine element on teiseks teguriks olevast hulgast: A × B = { < a, b > | a ∈ A ∧ b ∈ B } näide: A = { 1, 2, 3 } B = { a, b } A × B = { < 1, a > < 1, b > < 2, a > < 2, b > < 3, a > < 3, b > } Elementide (paaride) arv ristkorrutises: |A × B| = |A| • |B| Hulga A otseruut A × A on hulga otsekorrutis iseendaga: A × A = A2 = { < a, b > | a ∈ A ∧ b ∈ A } näide:
1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis (samuti saartel) ning vähemal määral P...
Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, st kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel.
ettevõtte SWOT - analüüs. ÜLESANNE · Tutvu SWOT analüüsi metoodikaga ja koosta see oma ettevõttele. · Koosta äriplaanile osa ,,Projekti kirjeldus". 3.5 TURUSTAMINE 12 Äriplaan 3.5.1 Turu iseloomustus Äriidee elluviimisel on kõige tähtsamaks teguriks teadmine, kes ostavad Teie poolt pakutavat teenust või toodet. Oma klientide põhjalik tundmine võimaldab firmal olla kindel, et toode vastab kõige paremini nende vajadustele. See aitab ka firmal vastu võtta otsuseid, kuidas ja kus reklaamida tooteid, kus müüa ning millist hinda on otstarbekas küsida. Lisaks sellele, et kirjeldada kliendigruppe üldiselt, peate suutma ka arvuliselt määratleda potentsiaalsete klientide arvu ja nende jaotust erinevates gruppides. Selle alusel
ringtee ja Tallinn-Narva maantee liiklusohutuse ja -sujuvuse parandamist. Objektide valikul lähtutakse maantee liiklussagedusest (sh koormussagedusest), teekatte seisundist, liiklusohutuse tasemest, samuti mõjust maakasutusele ja keskkonnale (sh mõjud piirkonna elanikele ja ettevõtlusele). Ehitusobjektide valik teostatakse lähtudes kulu-efektiivsuse analüüsist. Valiku kriteerium on sotsiaal-majanduslik tasuvus. Tasuvuse seisukohalt määravaimaks teguriks on teekasutajate ajasääst, mis tekib tee ja ristmike ümberehitamisega ja kohandamisega liikluse vajadusega. Samuti arvestatakse liiklusõnnetuste ning keskkonnamõjude (müra, õhusaaste) vähenemisest saadavate tuludega. Projektide ettevalmistuses arvestatakse Eestiga sarnases kliimatingimustes teiste Euroopa Liidu riikide (Soome, Rootsi jt) parimate praktikate ja kogemusega tehnoloogiate ja materjalide osas. Finantsplaanis on ehituse real kajastatud lisa 3 TEN-T võrgustikku kuuluvate
Gennadi Janajev SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSV Liidu liiduvabariikide vahel. NÕUKOGUDE LIIDU TAANDUMINE Kõige olulisemaks väliseks teguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine Ida-Euroopast. Sisekriisi süvenemisega Nõukogude Liidus nõrgenes järk-järgult Moskva kontroll Ida- Euroopa riikide üle. Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkumist sotsialismileeri riikide siseasjadesse. Euroopa parlamendis peetud kõnes teatas Gorbatsov: "Sekkumine siseasjadesse või suvalised katsed piirata riikide suveräänsust, kaasaarvatud sõprade liitlaste oma, on lubamatud"
Logistikatöö tähtsus Logistilised kulud ettevõtluses Logistiliste tegevuste ja toimingute sooritamine toob endaga kaasa kulude tekkimise suuremal või vähemal määral. Tegevuste sooritamiseks on vaja rakendada ja kasutada erinevaid ressursse (tööjõud, hooned, laoinventar, tõstukid, veotehnika, käibevahendid, aeg jne.), mille tulemusena tekitatakse tulu. Tulu kajastub kauba müügihinnas. Ressursside rakendamine toimingute sooritamiseks põhjustab alati kulude tekkimist. Määravaks teguriks on tekkinud kulu ja saadud tulu (lisaväärtuse) vahekord. Kõikide vahenditega on vaja pürgida sinnapoole, et minimaalse kuluga saavutada maksimaalne tulu ja efektiivsus. Ressurssidel on oma hind ja seda on võimalik rahaliselt väljendada. Efektiivsuse all mõeldakse üldjuhul võimet teostada teatud tegevused ja toimingud selliselt, et ressursikulu oleks rahalises väljenduses väiksem tulust, mis saadi ressursside rakendamise kaudu
Kuigi mõnikord on ,,ettevõtlus" esitatud iseseisva, neljanda tootmistegurina, võib ka ,,töö" sisaldada endas ettevõtlust kui väga spetsiifiliste oskuste, vilumuste tüüpi. Kasutatakse ka tööjõu mõistes, see on inimenergia, kehaline või vaimne, mida inimesed rakendavad kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks. Maa ja töö puhul kasutatakse koondnimetust esmased (e originaarsed või algsed) tootmistegurid (primary factors of production). Toodetud e tuletatud teguriks on aga (reaal)kapital. Kapital (capital) kitsamas, tootmissisendi tähenduses on a) inimtööga valmistatud ainelised (tehislikud) tootmisvahendid, mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel; b) tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem (väljund) ja millel on kestev toime pikema aja jooksul. Kapital on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis sisaldab kõiki varasemas
- kui suurt konkurentsi pakuvad importtooted/ teenused. - kui tootmisprotsess on keskkonnale ohtlik, peab ettevõtja ära tooma sammud, mida kavatseb negatiivse mõju kõrvaldamiseks ette võtta. Firma sisemise analüüsi ja väliskeskkonna analüüsi baasil on võimalik kokku panna ettevõtte SWOT - analüüs. 3.5 TURUSTAMINE 3.5.1 Turu iseloomustus Äriidee elluviimisel on kõige tähtsamaks teguriks teadmine, kes ostavad Teie poolt pakutavat teenust või toodet. Oma klientide põhjalik tundmine võimaldab firmal olla kindel, et toode vastab kõige paremini nende vajadustele. See aitab ka firmal vastu võtta otsuseid, kuidas ja kus reklaamida tooteid, kus müüa ning millist hinda on otstarbekas küsida. Lisaks sellele, et kirjeldada kliendigruppe üldiselt, peate suutma ka arvuliselt määratleda potentsiaalsete klientide arvu ja nende jaotust erinevates gruppides
Vastus 3 Tasakaaluhind ja -kogus on vastavalt 1 ja 200 TEST3 Küsimus 1 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Aga legend ongi sellepärast legend, et igaüks saab seda mugandada endale sobivaks. Kõigile viiele küsimusele vastasid ka viis turisti ehk 33%. Esimesele küsimusele vastas 27%, et nähti Jumalikku ilmutust ja seepärast lasti ehitada klooster just sinna, kus ta täna asub. 6% aga, et kloostri ehitamise kohta otsiti ka mujalt ja lõpuks jäi Sahhovskoi Kuremäe juurde pidama. Ilmselt oli siin mängus ka see legend imettegevast ikoonist ja Jumalaema ilmumisest. Samuti oli üheks teguriks eestlaste püha mägi/hiis, kus juba aastasadu oldi jumalat 30 kummardamas käidud ja kuhu nüüd uut kirikut taheti ehitada. Kuna tol ajal oli nn venestusperiood, siis kindlasti oli siin tegu õigeusu võiduga luterlaste üle. Teisele küsimusele vastas 33%, et on pistmist legendiga, mis räägib Jumalaema ikoonist. Kolmandale küsimusele vastas 6%, et otsus uskuda seda legendi või mitte jääb igaühe enda otsustada
Tööstuse areng toob kaasa tööstus- ja rahvusriikide tekkimise. Mindi üle demokraatiale, mis tähendas seadusandliku tegevuse kasvu. XIX saj kujunesid rahvuslikud õiguskorrad. Seadustega ei juhitud enam mitte ainult rahvast, vaid ka riiki. Kui üksikud riigiametnikus ei allu enam kontrollile, tekib haldusriik. Riikide tekkimise teooriad: Lepinguteooria – riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad loomulikust vabadusest. Sofistid pidasid otsustavaks teguriks kaitsevajadust. Orgaaniline teooria, Aristotelese õpetuse põhjal. Inimesel on ümbritsevatest oludest kujundatud loomus, ta on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Üksikuna ei jääks ta ellu, aga ta peab omama ühiskonnas mingit funktsiooni. Võimuteooria. Väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Selle järgi ei saa riik tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Sellel teoorial rajaneb ka marksistlik teooria
kätte. Hiljem on ajaloolaste poolt esile toodud ka mitmeid madalama astme revolutsioone – nt kaubanduslikud ja põllumajanduslikud revolutsioonid, kommunikatsiooni revolutsioon. Hakati intensiivselt välja andma ajalehti ja ajakiri. Sünnib see, mida me tänapäevases mõttes nimetame meediaks. Pärnu Postimees ja Sakala hakkavad järjest ilmuma. Nendes lehtedes toimubki debatt erinevate ideede üle. Toimub võimuvõitlus ja maailmavaate laiendamine. Meedia olemasolu on keskseks teguriks, mille kaudu formeerub rahvus. 18.saj – 19.saj I pool suur muutuste aeg. Puudutab nii ühiskondliku ja sotsiaalmajandusliku, kui ka kunsti ja esteetika paradigmat. Oluline erinevus varasema Euroopaga: alates 18. saj lõpust on märgata väikerahvaste tähenduse kasvu kogu Euroopa kultuuriruumis. Toimib väikerahvaste enesemääratlemise protsess. Väga paljudes euroopa piirkondades hakkab edenema rahvuslik mõtteviis. Toimub Tšehhis, Ungaris, Iirimaal, Leedus, Lätis, Soomes jne
Antibiootikumid ja aspiriin. Nina polüübid? Ninapolüübid:nina limaskesta sopistused. Tekivad allergilise ja kroonilise nohu tagajärjel. Limaskest tursub ja muutub paksuks, moodustuvad limaskesta voldikesed mis sopistuvad välja Larüngiit - tunnused ja ravi. LARYNGITIS-hingamisteede algusosa ehk kõripõletik. Aegamööda algav haigus, mille tagajärjeks või olla kõrivähi kujunemine. Ägedat kõripõletikku tekitab kõige sagedamini viirused harvem bakterid. Soodustavaks teguriks on hääle liigtarvitamine, liigne alkohol, suitsetamine. Tekib häälepaelte ja kõri limaskesta põletik. Kroonilise põletiku teket soodustab ninahingamise takistus (suu kaudu hingatakse sisse nina poolt puhastamata õhku), õhu saastatud (tolmud) alergia, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, hääle vale või liigtarvitamine. Sümptomid: hääl kähe või puudub, kurk kare ja kuiv, võib kaasneda noh, kuiv köha. Üldsümptomid: palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus, isutus
8.antropomeetrilised - kasv, kaal, istepikkus, käte siruulatus, rasva %, KMI 9. koordinatsioon ,,Flamingo" tasakaalutest, osavus- ja koordinatsiooniH-d, mitmesugused takistusjooksud, erinevate ül täitmisega 10. painduvus kere painutused ette, tahapainduvuse ulatus silla asendis, puusavöö liikuvuse määram spagaadi kõrgusega Koormustesti liigid: Optimaalne testi aeg 6-12 min Standardiseeritud koormustestid: *Ergomeetrilised koormustestid limiteerivaks teguriks jalaihaste väsimine VO2 max 10-15 % madalam kui treadmillil. Algkoormuseks tavaliselt 25 W (1-2 W/kg), iga 2-3 minuti järel tõstetakse koormust 25 W *Liikuva koormusraja (treadmill) testid spetsiaalsed protokollid jooksjatele, suusatajatele jne. Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne
08.2011 kuni 17.10.2012. Reaalseks ehituskestuseks, alates ehitusplatsi piirdeaiaga piiramisest kuni kasutusloa saamiseni, kuulub 235 tööpäeva. Töödega alustatakse 29.08.2011. ja lõpetatakse 12.10.2012. Ehitustöödelepingu alguskuupäevaks on tehtud arhitektuur-, konstruktiiv- ja eriosade põhiprojektid. Projekteerimisgraafik ei ole kajastatud koondkalendergraafikus. Ehitusperioodi sisse jääb talv 2011/ 2012, mis antud lühikese kestuse juures on oluliseks teguriks. Koondkalenderplaan on tehtud arvestusega, et 2012 aasta jaanuariks hoonekarp on monteeritud kokku ja katusetöödega on alustatud. See on üks olulisematest punktidest graafikus, kuna tagab seda, et hoonesse enam sademed ei sattu, ning hoonest on võimalik hakata niiskust välja eraldama. Suur niiskusesisaldus on üks põhilisteks takistuseks viimistlustööde tegemisel eriti seinte ja lagede värvimisel. Seinte ja lagede pinnakattetöid ei saa kiirendada, sest tehnoloogiline protsess
Gennadi Janajev SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSV Liidu liiduvabariikide vahel. NÕUKOGUDE LIIDU TAANDUMINE Kõige olulisemaks väliseks teguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine Ida-Euroopast. Sisekriisi süvenemisega Nõukogude Liidus nõrgenes järk-järgult Moskva kontroll Ida- Euroopa riikide üle. Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkumist sotsialismileeri riikide siseasjadesse. Euroopa parlamendis peetud kõnes teatas Gorbatsov: "Sekkumine siseasjadesse või suvalised katsed piirata riikide suveräänsust, kaasaarvatud sõprade liitlaste oma, on lubamatud"
töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi (damaskuse teras - Tootsi damasseri rauad). Idamaade ja Bütsantsiga kauplemisest lõikasid kasu eelkõige Itaalia linnad, millistest olulisemateks olid Veneetsia, Genova (Genau), Pisa, mis võitlesid omavahel tõsiselt turgude ja kauplemisõiguste pärast. Puhuti toimusid kaubandustülide tõttu tõelised sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ning tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ning kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed, kes maitseaineid euroopa kaupmeestele vahendasid mitmesajakordset kasumit. Samal ajal oli see aga ka jõuks, mis XV sajandi II poolel Euroopa meresõitjate pilgud Atlandile pööras. Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda
Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Majanduskasv 2000-2007 Aasta Majanduskasv 2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,50% Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada. Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Tuumaenergia Soomes Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima
perioode, millest ükski pole küllalt raske või kestev, et vastata bipolaarse meeleoluhäirele. Tsüklotüümiast võib välja kujuneda bipolaarne häire või depressioon. Mis põhjustab bipolaarset häiret? Lõplikult veel ei teata, mis põhjustab bipolaarset häiret, aga senised uuringud kinnitavad järgmist: 11 On leitud, et bipolaarse häire teguriks on geneetiline soodumus, mitte valest kasvatusest tingitud meeleolude kõikumine. Põhjuseks loetakse häireid sellistes ajusüsteemides, mis kontrollivad meie meeleolu. See seletab ka ravimite tõhusat toimet. Mõnikord esineb bipolaarseid episoode stressirohke kogemuse järgselt või kehalise haiguse korral. Depressiivne periood Emotsionaalsed muutused: 1) Kurbuse tunne, mis ei kao. 2) Kõrgenenud nutuvalmidus. 3) Huvi kadumine asjade vastu.
Käitumishälbed esinevad siis, kui indiviidi sidemed ühiskonnaga on nõrgad või katkenud. Sotsiaalsete sidemete neli elemendi on: • kiindumus-, ustavus-, sümpaatiasidemed (attachment), • kohustussidemed ehk enesesidumine (commitment), • hõivatuna olemine (involvement), • uskumused (belief). Enesekontrolli teooria R. Michael Gottfredson ja Travis Hirschi The General Theory of Crime. 1990 Kriminaalset käitumist vallandavaks keskseks teguriks on enesekontrolli puudumine. Enesekontrolli elemendid: • madala enesekontrolliga indiviidid on orienteerunud otsekohesekasumi saamisele; • madala enesekontrolliga indiviidid on sageli riski, põnevate elamusteotsijad. Nad on sageli füüsiliselt hästi arenenud; • madala enesekontrolliga inimestel on reeglina lühiajalised abielud, sõprused,sagedased töökohavahetused; • madala enesekontrolliga inmesed ei tunne vajadust akadeemilisest haridusestvõi muust
taevakehade poolt. 4. kriteerium. Missugune on nõustatava jumalapilt? Jumalapilti peetakse religioonipsühholoogias üheks olulisemaks usulise käitumise tõukejõuks. Inimesed, kelle jumal on vihkav ja hävitav, kalduvad käituma vastavalt oma jumalapildile. Nii nagu enesehinnang mõjutab kogu inimese käitumist, nii mõjutab ka arusaam jumalast inimese usulist ja sageli kogu käitumist. Uskumusi võib pidada üheks mõjusamaks teguriks. Lisapunkte andvad küsimused loengute põhjal 1.1. Isiksuse toimimistasandite osatähtsus pöördumisel Paloutziani järgi. Üldtaseme funktsioon muutub üldeesmärk, narratiiv Keskastme funktsioon eesmärgid, väärtused mutuvad Isikujooned ei muutu 1.2. Uskumuste mõiste religioonipsühholoogias. Uskumused (belief) arusaamise või veendumuste tõesusest/ religioossed uskumused
Tagasiside sagedus iseloomustab selle esinemiskordade arvu. Selles osas valitseb organisatsioonides illusioon, et tagasisidet antakse sageli, kuid tegelikult tehakse seda vähe ning tuleks leida optimaalne sagedus, sest ka liiga sage tagasiside võib kaotada mõju. Valents näitab, kas tagasiside on positiivne või negatiivne ning selle analüüsimiseks saab rakendada negatiivse ja positiivse kinnituse seaduspärasusi. Ühe käitumist muutva tegurina võib käsitleda raha. Raha on motiveerivaks teguriks paljude inimestele paljudes olukordades. Seega pole ilmselt mõtet küsida, kas raha võib inimesi motiveerida. Inimeste (töise) tegevuse mõjutamise seisukohalt tuleks pigem küsida, kas raha motiveerib kõiki töötajaid tegema maksimaalseid pingutusi saavutamaks parimaid tulemusi. Vastus sellele küsimusele on eitav. Raha osa inimeste töise tegevuse mõjutajana sõltub paljudest asjaoludest nagu töötajate väärtushinnangud, vajadused ja keskkonnategurid
taotlema NSVL viisat, kuid inimesed, kes külastasid ENSV'd olid avalikult häbistatud ning mitmed isikud visati korporatsioonidest välja oma riigi reetmise eest. Väliseestlaste, kultuuritegelaste ja teadlaste kontakt kodumaaga oli suur. Eesti NSV välisministeerium: Eesti NSV ja Soome suhted: Alates 1950ndate II poolest (1957) hakavad Soomega otsekontaktid spordis. Tartusse jõuavad esimesed soomlased 1950ndate II poolel. Alates 1960ndate keskpaigas on väga oluliseks teguriks Eesti NSV ja Soome vahel laevaliin. Soome televisioon (Põhja-Eestis ainult). Eesti NSV kui "läänelik oaas". Lisaks Tallinnast oli võimalik vaadata Soome televisiooni. KGB ja pagulased: VEKSA tegevus: Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (lühend VEKSA Ühing) oli Eesti NSV-s moodustatud väliseestlasteideoloogilise mõjutamise organisatsioon, mida kasutas variorganisatsioonina oma luuretöös Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteeinformatsiooni kogumisel välismaal.
Saavutamaks sisemist tasakaalu, tuleb need välja elada tekib agressioon. Kriitikute kohaselt ei kehti see alati: on leitud, et kuigi frustreerunud inimesed said oma tundeid väljendada midagi lüües, ei vähendanud see ärrituvust frustratsiooni tekitaja suhtes. Kognitiivne neoassotsiatsiooniline mudel (cognitive neoassociationalist model) frustratsioon tekitab viha, see omakorda muudab tõenäolisemaks agressiivse käitumise tekkimise. Oluliseks teguriks on siinkohal aga keskkond: agressioon saab tekkida vaid siis, kui eksisteerib seda vallandav tegur, mis/kes on minevikus juba korduvalt viha tekitanud, nt ebameeldiv inimene. Erutuse ülekande mudel ühes situatsioonis kogetud erutus võib kanduda üle teisse situatsiooni. Ka mittespetsiifiline ärritaja võib mõjutada agressiooni väljendumist. Inimesed kogevad füsioloogilist erutust erinevates kontekstides nt kellegagi
Kui väljundi liikmesfunktsioonid ei kattu, on ka maksimumiga agregeerimisel tulemuseks kõver (a). Mida suurem on ülekate, seda rohkem hakkab interpolatsioonis domineerima liikmesfunktsioon, mille keskpunkt on punktis br + 1. Suurte ülekattumiste määrade korral (nagu variant (d)) hakkab domineeriv reegel teist reeglit "lämmatama" tekitades konstantse väärtusega piirkonnad sisend-väljundseoses. Veelgi olulisem on aga asjaolu, et sel moel muutub väljundi liikmesfunktsioonide ülekate teguriks, mis mõjutab interpolatsiooni rohkem kui liikmesfunktsioonide suurus ja on seetõttu eksitava kõrvaltoimega. 1.11.4 Interpolatsioon mitmemõõtmelises ruumis Kuigi järeldused süsteemide interpolatsiooni kohta, mis baseeruvad toodud lihtsatel näidetel võib üldjuhul üldistada keerukamatele süsteemidele, eksisteerivad siiski mõningad erinevused, näiteks pole vaadeldud lineaarne seos 1 sisendi ja 1 väljundiga 0-ndat järku TS süsteemides mitmedimensionaalses ruumis enam lineaarne.
teadmistega mälust ja selle tegevusest. Kulus hulk aega enne kui see tähelepanek seostus paljude teiste samalaadsete tähelepanekutega, mis paigutas selle õigele teoreetilisele taustale. Oli vaja jällegi Endel Tulvingu intuitsiooni, et huvitavas tähelepanekus ära tunda seni kirjeldamata mälu alaliik, mida tänapäeval tuntakse praimingu (priming) nime all (Tulving & Schacter, 1990). Otsustavaks teguriks siin olid katse tulemused (Tulving, Schacter, & Stark, 1982), mis näitasid, et ka normaalse mäluga inimeste (üliõpilaste) juures ilmneb lüngatäitmise katses lahknevus õpitud sõnade mäletamises ja nende produtseerimises: õppurid täitsid lünki sama hästi nendel sõnadel, mida nad mäletasid õppimisjadast, kui nendega, mida nad olid küll näinud, kuid mida nad ei suutnud meenutada. Kuna amneesikutel on episoodiline mälu oluliselt kahjustunud või -nagu K.C
1. Leida kiire langemisnurk maapinna suhtes Mahu planeerimine on otseselt seotud võimsusbilansiga ja selle kaudu levialaga. Kui võimsusbilanss on leitud mingi teenuse jaoks, siis teistsuguse andmesidekiiruse korral on ta erinev, seega on erinev ka võimsusbilanss ja teenuse leviala: UL suunal on piiravaks teguriks interferents teitsest kärgedest. 2. Leida signaali lainepikkus Koormus UL suunas avaldub: kus i- teiste kärgede interferentsi N- aktiivsed kasutajad kärjed 3. Leida suurim ebaühtlus h:
barbareid, kes 5. sajandil olid aidanud purustada Rooma keisririiki. (Allan 2004:10). 6 Ajaloolased vaidlevad senimaani nende põhjuste üle, mis sundis nii paljusid põhjamaalasi oma kodurannast nii kaugele suunduma. See võis olla tingitud tänu tehnoloogilistele edusammudele laevaehituses, kuid ajendit kui sellist ei saanud need ju endast kujutada. Kahtlemata võis olla üheks teguriks demograafiline surve, aga see ei võinud olla oluliselt tugevam kui varem. Pigem tundub, et sealsed elutingimused muudkui paranesid ja need võisid tulla kliima märgatavast soojenemisest. Soojenemine pani aluse liustike sulamisele, seega muutusid talved talutavamaks ja see vähendas omakorda väikelaste suremust, mille tulemusena tekkis arvukamalt nooremaid maaomandita poegi, kes olid valmis seiklema minema. (Allan 2004:12).
94. Maantee plaan koosneb sirglõikudest, laanikõverikest, eelkõverikest või eelkõveriku puudumisel üleminekulõigust. 95. Geomeetriliste elementide valik lähtub majanduslikest kaalutlustest, ohtliku liikluse nõudest ja tagab ühtlase kiiruse maantel. 6 96. Viraazikalde suurendamist takistavaks teguriks on talvine võimalik jäite tekke ja sellega kaasnev sõiduki külglibisemise oht. 97. Millega tuleb arvestada viraazikalde valikul (5)- · kliimatingimused, · maastikulised tingimused, · maantee paiknemine, · aeglaselt liikuvate sõidukite arv, · maanteehoole. 98. Millest sõltub külghaardetegur (3)- · sõoduki kiirus, · katte tüüp ja seisukord,
.. a ni2 . 3.5. Statistiline prognostika (aegridade uurimine) Paljude majandusnäitajate väärtused muutuvad ajas. Mingil perioodil ajas muutuva näitaja mõõdetud väärtuste hulka nimetatakse aegreaks. Aegridade uurimine on oluline selle näitaja käitumise trendi kindlaks tegemisel. Sisuliselt on aegridade analüüsi põhjal tegemist regressioon ja korrelatsioonvõrrandiga, kus ainsaks teguriks on aeg. Eesmärgid: x aegrea eripära lühiiseloomustus (sirge või kõver jne); x aegrida kirjeldavate statistiliste mudelite valik (lineaarne või keerulisem rakendus); x prognoosimine (mudel tuleks viia sellisele kujule, et saaks prognoosida); x protsesside juhtimine. (reaalajas protsessi juhtimine). Etapid: x aegrea graafiline uurimine x aegrea koostiselementide väljaselgitamiste (trend, sessoonne ja tsükliline komponent). Trend iseloomustab
kordused, lihtlause on domineeriv lause liik, kõrge hääletoon, rohkem küsilaused. · Sünnipärased eeldused ja kiindumuse kvaliteet. Kui turvaline on kiindmus ja kas see üldse tekkib. John Booby (?) uurimised sellega, et last jäeti võõra naisega. Maimikuiga. Lingvistiline periood- mõju suhtlemisele lapsega. 1)Sümboolne funktsioon. Klotsist saab juba auto või rong. 2)Sotsiaalne kontekst. Arengu põhiliseks teguriks on see kuidas räägitakse lapsega. Kõne seos sotsiaale kontekstiga : lapse tegevus, enne laps õpib midagi teeb, pärast saab sõnast teada, kui laps ei oska midagi teha ei tule sõna ka eriti kiiresti. Ühise tähelepanu kujundamine . Lapse arusaam tähistamisest, ta juba oskab suunata suhtlemist täiskasvanutega. 3)Kõne areng. Zestid on samasuguste tähendustega lapsele, nagu sõnad, st et zestidel on sümboolne tähendus. *Ühe sõna staadiume holofraas
· plaatjad struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mullavesi Tähtsus: · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina · mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Liigne vesi mullas on kahjulik. Veeliigid: 1. keemiliselt seotud vesi (taimed kätte ei saa) a. konstitutsiooniline vesi b. kristalisatsioonivesi 1. veeaur a. aktiivselt liikuv liigub kõrgema aururõhu suunas b. passiivselt liikuv liigub koos õhuvooludega 1. füüsikaliseltseotud vesi a. hügroskoopsus vesi
tehnovõrke; 5) võivad olla kaetud muru, haljastusega; 96. Millest koosneb maantee plaan Sirglõikudest, plaanikõverikest, eelkõverikest või selle puudumisel üleminekulõigust. 97. Millest lähtub geomeetriliste elementide valik Õige suhe projektkiiruse ja ringkõveriku raadiuse vahel. 98. Mis on viraazikalde suurendamist takistavaks teguriks Talvine võimalik jäite teke ja sellega kaasnev sõidku külglibisemise oht. 99. Millega tuleb arvestada viraazikalde valikul (5) Seda piiravate tingimustega: klimaatilised; maastikulised; aeglaselt liikuvate sõidukite hulk; maantee paiknemine; maanteehoole; 100. Millest sõltub külghaardetegur (3) 1) sõiduki kiirus; 2) katte tüüp ja seisukord; 3) sõiduki rehvi tüüp ja seisukord; 101. Pikikalde iseloomustus
(loodus)huvilistele. See, et 100 aastat tagasi võis lendoravaid Baltimaades kohata ka Lätis ja Leedus, peaks veel enam meid mõtlema panema sellel, kuidas me saame Eestis neid kaitsta ning mida teha, et liik jääks siia püsima. Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine Analüüsimaks lendorava seisundi halvenemist Eestis, tuleb põhiliselt keskenduda inimtegevusele, sest looduslikud vaenlased on teisejärgulise tähtsusega (Timm; 2008). Peamiseks lendorava elupaikade hävimise teguriks on talle sobivate pestsuspaikadeks raieküpsete ja metsamajanduse seisukohaslt üleseisnud sega ja lehtpuude maharaiumine, kus esineb õõnsaid puid, mis neile just sobivateks pesapaikadeks. Ka sanitaarraie korras võetakse maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte „eluea” jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale
(loodus)huvilistele. See, et 100 aastat tagasi võis lendoravaid Baltimaades kohata ka Lätis ja Leedus, peaks veel enam meid mõtlema panema sellel, kuidas me saame Eestis neid kaitsta ning mida teha, et liik jääks siia püsima. Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine Analüüsimaks lendorava seisundi halvenemist Eestis, tuleb põhiliselt keskenduda inimtegevusele, sest looduslikud vaenlased on teisejärgulise tähtsusega (Timm; 2008). Peamiseks lendorava elupaikade hävimise teguriks on talle sobivate pestsuspaikadeks raieküpsete ja metsamajanduse seisukohaslt üleseisnud sega ja lehtpuude maharaiumine, kus esineb õõnsaid puid, mis neile just sobivateks pesapaikadeks. Ka sanitaarraie korras võetakse maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte ,,eluea" jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale
eeltestimiseks (Batra, Ray. 1985): Lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta 2 küsimust: 1. Kas see meeldib või ei meeldi? 2. Kas see tundub kasulik või kasutu? Sõltuvalt reklaamisituatsiooni ning kauba asukohast osalusmäära mõõtmes, saame nende hoiakute põhjal ennustada, kas ostukavatsus võiks tekkida või mitte. Reklaamitavasse hoiaku kujunemise peamiseks teguriks loetakse reklaamitava margi tuntust. Avalik arvamus, maine, imidž Mis on mis? Imago või imidž – KUVAND (emotsioonid, pilt inimese peas) Maine - REPUTATSIOON (pigem ratsionaalne argument, üldisem arvamus) Maine mõõt: KÕRGE-MADAL või HEA-HALB; maine muutus on pikalisem kui avaliku/üldise arvamuse muutus. Imidži mõõt: TUGEV-NÕRK oma mitmekesisuses. Imidž on eelkõige emotsionaalne ostuargument Maine on pigem ratsionaalne ostuargument
on võrdsed. Sellist hinda nimetatakse tasakaaluhinnaks. 5. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus - Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus - Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida
puude keskmine vanus ning asukoht Eesti ja Balti elektrijaamast mõne võrra kaugemal. Saaste koldest kaugemal asumine võib vähendada aluselise saaste mõju avaldumise tugevust. Nimelt ei pruukinud sinna kanduda nii suuri koguseid aluselist saastet, mis oleks koheselt juurdekasvu hüppeliselt mõjutama hakanud, vaid vähendas ala puhverdusvõimet järk-järgult, mille tulemuseks on väiksem juurdekasvu suurenemine. Selisoost võetud proovide puhul on oluliseks teguriks ka seal tehtud kuivendused ja turba kaevandamine. Olenevalt sellest ei saa me Selisoo puhul rääkida enam looduslikus seisundis oleva sooga. Sood on oluliselt muudetud, mille tõttu on tema põhja-, ida- ja lõunaosas toimunud metsastumine. (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Tulemuste hindamisel ei saa me ka antud teguritest lähtudes olla päris kindlad leeliselise saaste mõju tugevusest, sest kuivenduse mõju võib rikkuda raba stabiilset kasvukeskkonda. Arvestades, et peale II
otsustada, milline töötaja hakkab uut tellimust täitma. Otsuste langetamise mudel: 1. Probleemi formuleerimine. 2. Otsuste langetamiseks vajaliku info kindlaksmääramine ja kogumine. 3. Alternatiivvariantide formuleerimine. 4. Sobiva variandi valimine. 5. Otsuse elluviimine. 6. Tulemuste hindamine. Otsustusprotsess: 25 Otsuste langetamisel on määravaks teguriks firma kulud. Alternatiive analüüsitakse sellest vaatevinklist, millised kulud on olulised ja millised ebaolulised teatud otsuste langetamisel. Kuna otsuste langetamine eeldab alternatiivsete variantide võrdlemist, on olulised ainult need kulud, mis on alternatiivide jaoks erinevad. Valiku tegemine alternatiivsete juhtimisotsuste vahel: 1. Alternatiivsete variantide muutujate identifitseerimine. 2
oluline informatsioon. Äriplaani tekstiosas ei pea sa ära tooma täismahus turu-uuringut või analüütiku raportit olukorrast turul. Nende koht on äriplaani lisades, kus nad toetavad põhiosas kirjutatut. 10. KONKURENTS Kaasaegses väga tihedas konkurentsisituatsioonis turul on ülioluliseks kujunenud küsimus: mis on ettevõttes ainulaadset ja unikaalset, millega konkurentidest eristuda? Konkureerimise vorm ja konkurentsieelise kujundamine on üheks põhiliseks teguriks ettevõtte säilimise (ellujäämise) tagamisel. Michael E. Porter`i (1991) arvates on konkurents alati ettevõtte edu või ebaedu algpõhjuseks. Oluline on määrata ettevõtte konkurentsisituatsioon turul ja kujundada strateegiad vastavalt sellele. Konkurent on iga ettevõte/isik: kes toodab sarnast toodet, mida saab müüa samal turul; kes toodab tooteid, mida on võimalik kasutada ettevõtte toote asendajana.
- läbisõidu kasutamise tegur q - bussi mahutavus, reisijat lk - reisija keskmine sõidukaugus, km - kohtade kasutamise tegur 9.05.2010 Transport ETV0120 116 58 Ühistranspordi ekspluatatsioonilisi näitajaid (3) Läbisõidu suhet üldisesse läbisõitu nimetatakse läbisõidu kasutamise teguriks Ll = L Staatiline kohtade kasutamise tegur saadakse bussi tegeliku täituvuse jagamisel bussi kohtade arvuga qt s = q 9.05.2010 Transport ETV0120 117 Ühistranspordi ekspluatatsioonilisi näitajaid (4)
aforismidest ja monoloogidest koosneva teose ,,Iseendale" 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? 54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik? Rooma kirjanduse sünd a 240 eKr Vanarooma ladinakeelne kirjandus. Rooma kirjandus oli laenuline ning selle eesmärgiks oli luua kuulsusrikas ajalugu. Rooma kirjandus tekkis 3 saj. eKr. Kirjanduseelne ajalugu (sõjad, vallutused) olid sellele oluloseks taustaks. Oluliseks teguriks oli kreeka jäljendamine. 55. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos? Lucius (?) Livius Andronicus (u 290pärast 207 eKr), Sattus noore sõjavangina Tarentumist Rooma.Livius Andronicuselt pärinevad kreeka tragöödiate ja komöödiate mugandused ning ka Homerose ,,Odüsseia" tõlge Saturnuse värssides. 56. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinesid rooma kirjanduses? 57. Mis on fabula palliata ja fabula togata?
kooperatsioone. 1840.aastaks oli kapitalism, s.o. eraomandusel ja turumajandusel baseeruv ühiskond Euroopas selgelt välja kujunenud. Ühiskonna struktuur oli muutunud endine feodaalühiskond, mis tugines seisuste põhimõttele (aadli, vaimulikkonna, linnakodanike ja talupoegade seisused) asendus kapitalistliku ühiskonna põhiliste sotsiaalsete klassidega (kodanlus ja töölisklass). Nende klasside omavahelised suhted (klassivõitlus) muutusid järjest tähtsamaks teguriks ühiskonna arengukäigu edasisel kujunemisel. Uusi tendentse arvestades rajasid Karl Marx ja Friedrich Engels hästi süstematiseeritud õpetuse teadusliku sotsialismi, mille kohaselt progressiivselt arenev ühiskond jõuab kapitalismilt uude sotsiaalsete suhete arenguetappi sotsialismi. Marxi ja Engelsi õpetuse järgi tekib sotsialistlik ühiskond seetõttu, et eraomandusel ja turumajandusel rajanev ühiskond satub sisemiste vastuolude tõttu (klasside vastandlike
- Igal õhtul mõtle viiele asjale, mille eest oled tänulik. - Hoolitse mõne taime või looma eest. - Leia iga päev aega sõpradega vestlemiseks. - Vähenda televiisori vaatamist poole võrra. - Kingi endale midagi. Olulised heaolu ja õnnelikkuse ennustajad: • ajaveetmine teiste inimestega on oluline subjektiivse heaolu allikas (Myers 2000). Õnnelikel inimestel on võtmeküsimuseks ajaveetmine pere ja sõpradega. • Õnnetuste puhul on üheks oluliseks vastupanuvõime (resilience) teguriks kohesiivne pere ja toetav sotsiaalne võrgustik; sotsiaalsete suhete kvaliteet on tähtis, abistamaks meid õnnetustega toimetulekul, samuti üldiselt meie subjektiivse heaolu suurendamisel. • Õnnelikkust suurendab ka religioosne usk ja praktika, kuigi ei ole teada, kas see on tingitud usust kõigekõrgemasse või sotsiaalsest suhtlemisest ja toetavast võrgustikust koguduses. • Õnnelikkus ja rõõm võivad olla eraldiseisvad heaolust, kuid sageli kogetud rõõm võib
indiviidile või kitsamale võrgustikule, millesse ta kuulub. Bourdieu näitab, kuidas indiviidi toimetulek ja edu on paljuski determineeritud just sellise sotsiaalse võrgustiku poolt. Ehk teisisõnu — õige päritolu ja sugulased, s.o sotsiaalne kapital, mis on kaasa saadud sünnimomendil, aga ka õiged sõbrad, tuttavad, ja miks mitte ka õige partei või kokteiliõhtud õiges seltskonnas, võivad olla inimese elutrajektoori kujunemisel üsnagi määravaks teguriks. Vastastikune usaldus, kohustused ja normid kehtivad sel juhul peamiselt antud võrgustikku kuuluvate inimeste keskel ehk nn isiklikus kogukonnas. Veelgi enam, usaldus on sageli sellist võrgustikku ehk kogukonda koos hoidvaks elemendiks. Indiviidi sotsiaalse kapitali tegusus sõltub sellest, kui ulatuslik on võrgustik, millesse antud indiviid kuulub, milliseid ressursse seal leidub ja mil määral konkreetne indiviid nendele ressurssidele ligi pääseb. 32
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
