loodud, kuid evolutsionistid usuvad, et maailm on pidevalt arengus olnud. Lükkab ümber areng, rudimendid, sarnane looteline areng, 3. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Lamarkism - liigid ei ole ühevanused, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, liigid muutuvad erinevates keskkonnatingimustes, modifikatsioonid on pärilikud, suunavaks teguriks on organismide sisemine täiustumistung, elu tekkis isetärkamise teel. Darvinism -olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). Suunavaks teguriks on looduslik valik Ühine: Mõlemad usuvad, et liigid arenevad pidevalt ning toimub evolutsioon, mõlemad on evolutsionismi pooldajad, usuvad, et alguses ei olnud kõik liigid olemas. 4
vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline tegur mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. 7. Selgitada tolerantsusreeglist lähtuvalt kuidas mingi tegur võib olla piiravaks teguriks? tolerantsusreegel - selle kohaselt mõjub pidurdavalt see ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile. Optimum rahuldab organismi vajadust. 8. Missuguste tegurite alusel saab iseloomustada populatsiooni? Arvukus, asustustihedus, sooline ja ealine struktuur 9. Koosta ökoloogiline, milles on ära märgitud neli troofilist taset1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane Esimene troofiline tase: moodustavad produtsendid ehk
(akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste
10. 17,20 0,13 0,0169 Arvutan mõõtetulemuste keskmise n 1 đ= n ∑ di = 17,070 mm i=1 Arvutan juhusliku vea ehk A-tüüpi mõõtemääramatuse. Selleks on vaja teada Studenti tegurit, mille leian juhendaja antud tabelist. Kuna β (usaldusnivoo - tõenäosus, et tulemus on õige) on 95% ehk 0,95 ja vabadusastmete arv (n-1) on 9, siis saan Studenti teguriks 2,3. Ümardan vastuse kolme kehtiva numbrini. Varunumber on vajalik täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. d i−d k ¿ ¿ ¿2 UA(đ) = tn-1,β n ∑¿ ¿ = 2,3 √ 0,116 10(10−1) = 0,0826 mm i =1
kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18-30 kg mett pere kohta. Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3-4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. Temperatuur, niiskus jm. Ilmastikuolud, seega kolmandaks teguriks on ilmastikutingimused. Esiteks temperatuur. Üle 30 °C kuivatab nektari, 20-25 °C juures eritavad nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid jt), aga ka 6-10 °C
otsustas tuttav, kes töötab arvutitega. 5) Kuidas toimus ostmine? Kas oli midagi, mis mõjutas Teid just ostmise etapis? Miks Te otsustasite osta konkreetse toote just sellest ettevõttest? Ostmine kulges kiiresti. Käisin küll ennem mõnda printerit vaatamas ja mõngingaid näitas mulle ka tuttav. Määravaks sai see, et kodu lähedal asuvas Elioni poes oli just tulnud neid printereid juurde. Positiivseks teguriks sai ka see, et mu ema on elioni klient ja sai miniglmääral ka soodustust. 6) Milliseks kujunes ostujärgne rahulolu? Millest see rahuolu sõltus? Kas julgete ostetud toodet (või toodet pakkunud ettevõtet) ka sõpradele soovitada? Esialgne rahulolu oli rahuldav, sest printeriga ei olnud kaasas arvuti ja printeri vahelist kaablit. Nüüd ei ole minu rahulolu paranenud, sest pidin päris kiiresti ostma uue 1 tindikaseti, mille hinnaks oli 999 krooni
püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Kui monopol tekib võib tekkida riigis olukord, et majandus hakkab hoopis pidurdama edendamise asemel. Et seda ei tekiks on vaja riikliku kontrolli riigis toimuva üle, mis on minu arvates ka õige tegu, sest kui kontrolli poleks siis võib monopole kõikjal tekkida ja see muudaks majanduse kaootiliseks ja see ei pidurdaks enam vaid seisaks. Kõige suuremaks majanduse pidurdavaks teguriks pean mina aga meie negatiivset välismajanduse bilanssi. Me ostame sisse rohkem, kui välja müüme. See tähendab, et Eesti ühiskond tervikuna elaks justkui üle jõu. Ma arvan, et kui see ei lõppe siis peab valitsus sekkuma, kuna see näitaks kui tugev riik me oleks majanduses. Majandust on võimalik edendada ja pidurdada mitmete tegurite poolt. Enamik neid tegureid on riigi käsutuses ja see on riigi enda teha, kuidas ta oma majandust arendada või kaitsta tahab
tegelevad oma probleemidega. Kes käib tööl, kes koolis, saades sinna kas autoga, ühistranspordivahendiga või kasutades mõnda veelgi keskkonnasäästlikumat varianti. Loodus on aga väga tundlik ning registreerib kõiksugused muutused, püüdes tasakaalustada tervet süsteemi Maal. Teadlased on täheldanud kliima soojenemises pausi. Miks maakera keskmine temperatuur ei ole enam tõusnud, seda uurimegi järgmistes lõikudes. Maakera kliimat mõjutavad mitmesugused tegurid. Üheks teguriks oleme kindlasti me ise inimesed. Mõjutame maakera kujunemist oma toimingute ja sihtidega, näiteks võtame maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuhoonegaase. Need aga omakorda neelavad päikesekiirgust muutes seda soojuseks, mille tagajärjel peaks maakera soojenema. Sellest tuleneb ka
Ööpäeva keskmine maksumus (krooni) 445 459 466 481 Allikas: Statistikaamet 2008. Tabeli andmetest lähtudes on ööpäeva majutuse keskmine hind näidanud tõusvat trendi ja ilmselt on see jätkuv ka 2008. aastal ning lähiaastatel. Sihtturgude analüüs. Soome turistide arvu vähenemine 5-6% aastas kolmandat aastat järjest on välisturistide koguarvu Eestis oluliselt mõjutanud. Üheks teguriks on kindlasti hindade tõus Eestis, mille tõttu on vähenenud nende arv, kes tulid Eestisse Soomega võrreldes odavamate hindade pärast (nii puhkusereisidele, ostureisidele kui ka näiteks firmaüritustele ja seminaridele). Teiseks teguriks on ilmselt küllastumine paljudele tundub, et peale korduvaid külastusi ei ole enam piisavalt stiimulit (uusi huvitavaid ajaveetmisvõimalusi ja vaatamisväärsusi) uuteks reisideks. Majutatud Rootsi turistide arv hakkas pärast 2004. ja 2005.a
aeglane põlvkonnavaheldumine kujundab välja adekvaatse rahvastiku vanuskoostise. Vanurite osatähtsus tõuseb seeläbi ligikaudu 5 protsendilt 25-35-le protsendile kogu rahvastikus. Kui eestlaste arvukaim põlvkond eelmise sajandi lõpust jõudis 1960. aastatel vanuriikka, oligi Eesti jõudnud eaka rahvastikuga riikide kilda, kust tagasiteed ei ole. Ometi oli kogu sõjajärgse perioodi vältel rahvastiku vananemine Eestis pidurdatud, mille peamiseks teguriks tuleb lugeda intensiivset sisserännet. Käesoleval aastakümnel on üks vananemist pidurdanud tegur teise järel mõju kaotanud: sündimus on kiiresti langenud, immigratsioon vähenenud ning eestlaste noorenemine lõppenud. Tänaseks on vaid rahvastiku eluea langus jäänud ainukeseks vananemist leevendavaks teguriks. Niisiis rahvastiku vananemise kiirenemine Eestis paratamatus, kuid protsessile annab erilise hoo suurearvulise sisserännanute põlvkonna jõudmine vanuriikka. Kõigi asjaolude
Seetõttu on juhtimisõiguseta ja mittekvalifitseeritud isikul raske ametiasutusi petta. 3 SÕIDUKIJUHI TERVIS Juhiloa saamiseks peavaks kõik EL sõidukijuhid vastama füüsilise ja vaimse tervise miinumumnõuetele. Sõidukijuhi tervist ohustavad tegurid: Alkohol ja narkootikumid teguriteks ~25% õnnetuste puhul ja Euroopas nõudnud igal aastal umbes 10 000 inimelu. Tänapäeval aina kasvav probleem. Väsimus teguriks 10-20% õnnetuste puhul.Õnnetusse sattumise tõenäosus on suur elukutselistel veokijuhtidel. ELi seadustega piiratakse elukutseliste juhtide rooli taga oldavat aega. Sõiduaeg ei tohi ületada 9 tundi ööpäevas või 56 tundi nädalas. Selliste õnnetuste vähendamiseks võiks olla moodus sõidukite varustamine jälgimissüsteemidega, mis hoiataksid väsimusnähtudega sõidukijuhte. 4 TURVAVÖÖ
KAKPM-1 Milliseid minu jaoks uusi tähelepanekuid olen enda õppimisprotsessi soodustavate ja pidurdavate tegurite kohta teinud pärast KAT7019 mooduli Lapse ja nooruki bioloogiline areng esimese ja teise loengu kuulamist? Minu tähelepanekud: Peale loengut hakkasin rohkem mõtlema, tähelepanu pöörama ja analüüsima millised õpivõimed mul on, kuidas ma üldse õpin, kui suur õpimotivatsioon ja millised õpiharjumused mul on, milliseid strateegiaid ma kasutan ja mis on minu nõrgad ja tugevad küljed. Kõigepealt tekkis mul küsimus (kui nägin seda suurt mahtu mis mul tuleb läbi töötada erinevates ainetes), kas ma saan hakkama? Töö, pere ja kiireelutempo. Ma pean muutma oma ja kas ma üldse soovin muuta oma elustiili, harjumusi, võib-olla ka eesmärke. (see mõte oli pidurdavaks teguriks) Kuna mu motivatsioon on täna üsna kõrge siis pean palju pingutama. (motivatsioon on soodustav tegur) Mida tähele panin: et ei suuda oma aega töökõrvalt planeerida ning...
raamatupidamisaluseid. Praktilise poole, õpingute ajal, teostasin AS Infoliin, kus töötasin kokku 3 aastat. Minu ülesanneteks olid peamiselt klientide haldamine, klienditeenindus, arvete koostamine, juhtkonna abistamine, grupitööde organiseerimine ning töögraafikute täitmine-korrigeerimine. Lisaks läbisin praktikal viibides klinediteenindus koolituse ,,Klienditeeninduse ABC". Olen kindel, et Teie poolt pakutav ametikoht oleks heaks väljakutseks ning positiivseks teguriks minu karjääriredelil. Lisasin kirjale ka CV. Lugupidamisega, Regita Eesmaa
mootorites, ahjudes) Elektrokeemiline korrosioon Võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes Reaktsioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses Toimub kahe omavahel seotud reaktsioonina Vase korrosioon Korrosiooni kiirus Sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, hapniku juurdepääsust ja metallis esinevatest lisanditest Näiteks: raua korrosiooni soodustavaks teguriks on kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses. Korrosioonikaitse Metallide eluea pikendamiseks töödeldakse metalle erinevate ainetega. Tuntuim korrosioonikaitset kasutav valdkond on autod ning teised sõidukid. Kasutatud kirjandus ,,Üldine ja anorgaaniline keemia" Vello Past, Jüri Tamm ja Lembi Tamm http://en.wikipedia.org/wiki/Corrosion http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://www.corrosionclinic.com/types_of_corrosion/galvanic_corrosion.htm
saanud aeglane põlvkonnavaheldumine kujundab välja adekvaatse rahvastiku vanuskoostise. Vanurite osatähtsus tõuseb seeläbi ligikaudu 5 protsendilt 2535le protsendile kogu rahvastikus. Kui eestlaste arvukaim põlvkond eelmise sajandi lõpust jõudis 1960. aastatel vanuriikka, oligi Eesti jõudnud eaka rahvastikuga riikide kilda, kust tagasiteed ei ole. Ometi oli kogu sõjajärgse perioodi vältel rahvastiku vananemine Eestis pidurdatud, mille peamiseks teguriks tuleb lugeda intensiivset sisserännet. Käesoleval aastakümnel on üks vananemist pidurdanud tegur teise järel mõju kaotanud: sündimus on kiiresti langenud, immigratsioon vähenenud ning eestlaste noorenemine lõppenud. Tänaseks on vaid rahvastiku eluea langus jäänud ainukeseks vananemist leevendavaks teguriks, aga vaevalt soovime niisuguse trendi säilimist. Niisiis rahvastiku vananemise kiirenemine Eestis paratamatus, kuid protsessile annab
Milline on Cantori minimaalne normaalkuju? Milline on täielik normaalkuju?
Minimaalne on lihtsaim cantori normaalkuju. Täielik on selline cantori normaalkuju, kus igas
ühisosatehtes või ühenditehtes osalevad operandidena kõik avaldises leiduvad hulgad.
vt. kuidas neid teisendada(LK40, 44-46)
Mis on hulkade ristkorrutis?
Kahe hulga AxB ristkorrutis on järjestatud paaride
Question text 3 Stressi toimel hakkab inimese organism rohkem tootma ....: Select one: a. kolesterooli b. kortisooli ja adrenaliini c. kortisooli ja noradrenaliini d. kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini e. ükski ei ole õige variant Feedback The correct answer is: kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini. Küsimus 8 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495951&qub 0 Question text 3 Inimese tervisekäitumist mõjutavaks teguriks on: Select one: a. demograafilised tegurid (nt vanus, sugu, haridustase) b. inimese väärtused, hoiakud c. inimese poolt tajutavad kehalised sümptomid d. kõik vastusevariandid on õiged Feedback The correct answer is: kõik vastusevariandid on õiged. Küsimus 9 Väär 0 punkti 1-st 0 qaid=495957&qub 0 Question text 3 Inimese poolt kogetav stressi taseme määra mõjutavaks teguriks on: Select one: a
Andre Aafrika a Nigol VÕITLUS ORJAKAUBANDUSEGA Eurooplased alustasid Aafrikas massilist orjakaubandust 16. sajandil Orjade püüdmisega kaasnes linnade ja külade purustamine, majanduse allakäik ja kultuuriväärtuste hävitamine 18. sajandil muutus orjade väljavedu takistavaks teguriks Orja kaubandust hakati keelustama: Taani tegi seda 1804. a., Inglismaa 1807. a. ja USA 1808. a EUROOPLASTE UURIMISREISID AAFRIKAS 19. sajandi algul olid eurooplastele tuntud vaid Aafrika rannikualad Üksikutel uurijatel oli õnnestunud tungida kaugele sisemaale Tõeliselt avastas Euroopa enda jaoks Aafrika 19. sajandil Aafrika avastamises osalesid sakslased, prantslased, portugallased jt AAFRIKA JAOTAMINE EUROOPA
kiiresti. Kindlasti tuleb kasuks minu õpingute aegne praktika, mille läbisin teie haiglas. Seega oskan juba praegu seal orienteeruda ning teha kõike vajalikku. Lisaks olen väga hea suhtleja ning mulle meeldib tegeleda lastega- olen väga abivalmis. Vajadusel olen valmis läbima ka koolitusi ning teema ületunde või kedagi asendama. Olen kindel, et teie poolt pakutav ametikoht oleks heaks väljakutseks ning positiivseks teguriks minu karjääriredelil. Kirjale on lisatud ka minu elulookirjeldus. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele teile sobival ajal. Lugupidamisega, Merilin Aavik Merilin Aavik Kopli 77- 14a 11713 Tallinn Tel 56362705
või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos. Oluline osa on pärgarterite spasmidel. Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva isheemiatõvena, kiiresti süvenev hüpoksia aga ka müokardi infarktina. Isheemiatõve ravi Ühed tähtsamad ravimid on nitraadid. Paljudel juhtudel aga ravimitest ei piisa ja siis on vajalik operatsioon. Üheks tähtsaks teguriks isheemiatõve ärahoidmisel on mitmekülgne ja suhteliselt mõõduka intensiivsusega liikumine
5. 13. Kisklus, 14. Konkurents, 15. Sümbioos, 16. Parasitism, 17. Kisklus, 18. Herbivooria 1.A 1. Põder mänd-H, 2. Lehetäi kask-D, 3.mutt-vihmauss- kisklus, 4.vetinad ja seened- S 5.Sinitihane rasvatihane KO, 6. Hamster kurk H 2. 7.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud CO2. 8. Ökoloogiliseks tasakaaluks nim. populatsiooni arvukuse tabiilsust pikema aja jooksul. 9. ÕIGE 10. Erosioono põhjustavaks teguriks on nt. tuul, suurtel lagedatel maa-aladel, mis puhub ära mulla mineraalse osa. 11. kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremise. 12. Meie rahvuspargis on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula, Soomaa 14. Natura 2000 hoiualadel kaitstakse peamiselt ohustatud , vähelevinud taime-,looma-,linnuriike. 3. 15. Tuul, vesi, päikeseenergia 16. põlevkivi suur kaevandamine. 17. Greenpeace Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2
Õli saagikus Madalaim oli 1,5t ha(Thyrow, 2009), kõrgeim 3,5t ha(Hohenschulen, 2008) Suurim saagikus oli Ohrensen’i (2009) ja Futterkamp’i (2006-2009) põldudel. Väikseim saagikus oli Thyrow’i(2009) ja Roda(2007-2009) põldudel. Kokkuvõte Katsed näitasid, et ilmastik mõjutab talirapsi saagikust märkimisväärselt. Kasvu algfaasis määrasid temperatuur ja langev kiirgus rapsi saagikuse kujunemise. Seemnete arengu ajal oli ainsaks mõjutavaks teguriks temperatuur. Analüüsi tulemused viitasid sellele, et saagikuse potensiaali saab kindlaks määrata alles pärast õitsemist. Ilmastikutingimused hilisemates kasvufaasides määravad selle, kas see potensiaal täidetakse või mitte.
lähtetasemest. 7.H1 ,H2 on vastavalt lõigu algus ja lõpp-punkti kõrgused m;L-lõigu pikkus m i= H2 -H1 *1000 8.Tee põikeprofiiliks nimetatakse tee teljega risti olevat püstlõiget. 9.Viraazidel peab teepeenarde põikkalle olema sma ,mis sõiduteel. Sõidutee kahepoolse põikkalde puhul tuleb teepeenardel normaalselt kaldelt sõidutee kaldele üle minna üldjuhul 10m ülatuses enne viraazi algust. 10.Viraazikalde suurendamist takistavaks teguriks on talvine võimalik jäite teke ja sellega kaasnev sõiduki külglibisemise oht.
Kõigepealt peaksime arvestama toodetega ja nende valikuga. Järgmisena peaks kindlasti silmas pidama ka lao süsteeme, et millised on riiulid või alused, või spetsiaalsed tugikonsoolid. Muidugi tuleks ka pöörata tähelepanu seadmetele millega kaupa käsitletakse, nende järgi saab määrata ära hõiustamis kõrguse, koridoride laiuse ning kauba liikumise laos. Et aga liigset segadust ladudes ei tekiks jälgitakse ka liikluskorraldust laoterritooriumil. Üheks väga tähtsaks teguriks on see et asukoht peab olema sobiv ning võimaldama parimat tarne võimalust. Lao planeerimine jaotatakse erinevatesse etappidesse. Esimeseks peab valmima algne kavandamine, mille järgi hakkatakse valmistama ladu. Siis määratakse vajalikud ressurssid ning lõpuks tegeletakse detailsema planeerimisega, et võimalikult hästi oleks lao pinnad kasutatud. Põhjus miks ladusid planeeritakse ongi see et soovitakse luua tulus ja effektiivne töö võimalus, et olla konkurentis võimelised
225 -237,36 -352,80 80,64 72,00 -295,08 76,32 25100 -197181 -59,4223 Joonis 3. Pinge-moonde diagramm Joonis 4. Moonete sõltuvus joonpingusel Youngi moodul E = 0,203×106/10-6 = 0,203×1012 = 203×109 = 203 GPa Piki- ja ristimoonde vahelise proprtsiooni määrab Poissoni tegur. Graafiku 4 sirge tõus annab Poissoni teguriks = 0,256 = 0,26 Nihkeelastsusmoodul G = 203/2(1+0,26) = 81 GPa 3
c. EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 22. Krooni üledevalveerimine a. raskendas arveldusi Lääneriikidega b. muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c. muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks 23. Eesti tööstustoodang vähenes a. kolm aastat järjest (1991- 1993) b. neli aastat järjest (1990-1993) c. viis aastat järjest (1990-1994) 24. Aastatel 1991-1992 oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks a. tooraine ja materjalide nappus b. tööjõu puudus c. vananenud seadmed 25. Alates 1993 aastast oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks a. varuosade puudumine b. vähene nõudlus c. häired energiaga varustamisel 26. Ehitusmaterjalidetööstuse toodangu vähenemist mõjutas enim a. ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine b. välismaiste ehitusmaterjalide sissevool c
2.1 Veeõitsengud Veeõitseng on veemassiivis elavate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku roheka, pruuni või punaka värvuse. (2) Need on muutumas üha suuremaks keskkonnaprobleemiks. (3) See põhjustab vee läbipaistvuse vähenemise, hapnikupuuduse, pikema ajaperioodi jooksul veekogu eutrofeerumise ja veekogu põhja mudastumise. Teatud juhtudel võib põhjustada kalade hukkumise ja olla toksiline inimesele. (2) Nende teket oluliselt soodustavaks teguriks on veekogude eutrofeerumine inimtegevuse tagajärjel. Veeõitsengute sagedus kasvab, kui veekogusse satub rohkelt fütoplankterite kasvuks vajalikke mineraaltoitaineid, mille madal kontsentratsioon oli varem vohavat kasvu limiteerivaks teguriks. (3) Veeõitseng esineb eelkõige rohketoitelistes järvedes, tiikides ja rannikumeres. (2) 3.Zooplankton Zooplankton ehk loomne hõljum on veemassiivi asustavate planktilise eluviisiga loomade kogum. (2) Meredes koosneb zooplankton valdavalt
keegi tulekahjus. Miks ei võiks olla nii, et Kalevipoeg tuleb ruttu ja kustutab tulekahju oma suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi. Inimesed jäävad töökohata, laenavad ennast lõhki ja ei suuda varsti endale ka kõige elementaarsemaid asju osta. Kalevipoeg võiks kiiresti ehitada ühe suure firma, mille kaupa ta põrguväravas müüma hakkaks. Kolmandaks halvaks teguriks on see, et tormid, üleujutused hävitavad inimeste kodusid, mida nad on nii kaua ehitanud ja mis on neile väga kallid. Samas rikuvad ebasobivad ilmad ka põllusaagi. Kui meil oleks selline kangelane nagu Kalevipoeg, siis ta puhuks kõik pilved eemale, ehitaks vallid, tammid veekogule ette enne üleujutust. Niisiis arvan ma, et Kalevipoja suguse kangelase olemasolu oleks väga kasulik. Ta looks ühtekuuluvustunnet. Kõige parem oleks siis, kui Kalevipoegi oleks mitu ning igas eestlases
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök
Mis soodustab ja mis takistab vägivalda Juba lasteaialapsed lahendavad oma konflikte vägivalda kasutades. Neil on põhiliseks vägivalda soodustavaks teguriks kadedus ning ahnus. Noored ei oska konflikte mõistlikult lahendada ning hakkavad kasutama nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Vägivalla ühtedeks peamisteks soodustajateks on lahkarvamused. Noored tahavad, et just neil oleks õigus ning hakatakse tülitsema. Tüli käigus loobitakse üksteist labaste sõnadega, mis võivad haiget teha. Säärane tüli võib edasi areneda ka kakluseks. Sellise käitumise takistamiseks
Mulle meeldib Eestis elada Kõige suuremaks teguriks, miks mulle meeldib Eestis elada, on kindlasti see, et siin elavad minu pere, sõbrad ja tuttavad, kes on lahutamatu osa minu elust. Kui nad ei oleks kasvanud Eestis, poleks nad just need inimesed, kes nad hetkel on. Eestis on ka ilus puutumatu loodus metsad, rabad ja linnulaul. Eesti on väga turvaline koht elamiseks, kuna siin ei ole looduskatastroofe tsunamisi, maavärinaid, tornaadosid ja vulkaanipurskeid, mis hävitavad mujal maailmas
saavutamises. Elukvaliteet on ühiskonna heaolu. Selle näitajaks on inimarengu indeks. See väljendab inimeste võimalusi riigi ja lähtudes sellest, riigi üleüldist heaolu. Selle arvestamisel vaadatakse sündimust ja suremust, haridus taset ja elujärge. Elujärge mõõdetakse SKP ehk sisemajanduse koguprodukti abil. Turvalisus avaldub kahes osas majanduslik ehk materiaalne ja sotsiaalne, mis sõltub inimesest endast. Majanduslik turvalisuse saab tagada riik. Üheks suureks teguriks on näiteks kulude jaotamine õiglaselt vastavalt inimeste toimetulekutele. Muidugi loeb ka tervishoid ja haridussüsteem. Viimane tagab inimeste edasi arengu. Sotsiaalne turvalisus on tihedalt seotud majandusliku turvalisusega. Kui inimene saab hea hariduse on ta võimeline tegema objektiivsemaid otsuseid. Tänu sellele on inimesel suurem võimalus olla toimetulev kodanik. Tulemusena suureneb inimese elukvaliteet. Iga ühe jaoks on turvalisus ja heaolu väga olulised. Kui ei
Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2
Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Kuidas, kellega ja millal tuleks suhelda? Suhelda tuleb viisakalt. Enamus tänapäeva noortest ei oska seda reeglit küll järgida, kuid see on äärmiselt tähtis. Suhtlemisoskust rikuvad näiteks keelepärase sõnavara ehk slängi kasutamine.Noored ei tee tihti vahet, kellega võib slängi kasutada ja kellega vesteldes pole see sobiv. Suhtlemisoskuse juures on üheks väga tähtsaks teguriks kuulamine. Hea kuulaja on meeldiv suhtluspartner. Suhtlemiseks on mitmeid viise ja võimalusi. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab suhleda ka distantsilt. Üheks populaarsemaks kaugsuhtlemise võimaluseks on telefon. Telefoniga saab helistada ning on võimalik ka sõnumite kirjutamine. Aina laialdasemalt kasutatakse suhtlemiseks Internetti. Seal on piiramatul arvul suhtlemisprogramme, tänu millele saab sõpradega pidevat kontakti hoida. Mina
CURRICULUM VITAE Nimi: Merilin Aavik Sünniaeg: 09.10.1991 Kontaktandmed: Aadress: Kopli 77- 14a, Tallinn, 11713 Harjumaa. Telefon: 56362705 (mobiil) E-post: [email protected] Perekonnaseis: Vallaline. Hariduskäik: 2011-2015 Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool Eriala: ämmaemand (bakalauruseõpe) Bakalaurusetöö teema: Sünnitus tingimuses Eestis. 2005-2011 Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 1999-2005 Haapsalu Linna Algkool Täiendkoolitused: 2014-2015 inglise keel, Lingva OÜ 2013 oktoober MS Word, MS Excel, AS Arvutiabi. Keelteoskused: Eesti keel- emakeel Inglise keel- rääkimine väga hea, kirjutamine hea. (B2) Vene keel- rääkimine hea ( tulen toime lihtsama ...
ta lepingu pikendamisest ära öelda ja otsustas astuda Mefistofelesega ühte. Sellest ajast alates oli Faustist saanud sootuks teine inimene, ta muutus sellest kõigest sõltuvusse ja hakkas tegema tegusid, mida poleks enne temast oodanud. Näiteks Gretheni venna tapmine ja sündmuskohalt põgenemine. Kuna inimloomus on väga keeruline asi, ei ole ühest vastust küsimusele, mis meid muuta võib. Kuid mina arvan, et enamasti on muutvaks teguriks midagi negatiivset, mis paneb sind elu nägema hoopis teise nurgaalt. Kuid kindlasti on muutusi mõlemas suunas.
Mänd Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.(3) Teda võib kohata kõikjal, isegi seal, kus enamik puid kasvada ei suuda.(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga ka...
eesti kultuuri viimine Euroopasse. Kuid enne eestlaste kultuuri tutvustamist Euroopale, pidid nooreestlased ise tutvuma euroopaliku kultuuriga. Nooreestlaste poliitilise näo moodustasid radikaalid, kes pooldasid uuendusi. Radikaalid tõstsid esile intelligentsi, keda nad pidasid progressi kandvaks jõuks. Suurt potentsiaali nägid nad ka töölisklassis, kes oleks vabanenud kodanluse võimu alt. Kuid talupoegi, kes moodustasid 2/3 eesti rahvast, peeti pidurdavaks teguriks. See on aga igati mõistetav, sest kes muu siis pidigi kultuuri arendama ja edasi kandma, kui intelligentne ja haritud inimene. Õnneks kasvas aga haritud eestlaste arv iga aastaga, sest üha enam eestlasi sattus ka ülikooli. Nooreestlased püüdsid Euroopas valitsevast sotsialismist haarata kõike, mis tundus meelepärane, eelkõige sotsiaalseid utoopiaid. Nooreestlaste arvates polnud õige piirata isikuvabadust. Nad püüdlesid hoopis niisuguse ideaalühiskonna poole, kus indiviid ja
liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Teiseks oluliseks teguriks on infotehnoloogia kiire areng, mis on märgatavalt lihtsamaks ja intensiivsemaks muutnud suhtlemise erinevate maade ja rahvaste vahel ülemaailmse arvutivõrgu kaudu. Siiski võivad globaliseerumisega kaasneda ka mitmed probleemid, millest teadaolevamad on arenguvahede suurenemine eri maade vahel ja kultuurilised vastuolud. Eestiski on märgata kohalikul turul välismaiste tootjate pealetungi, mille tagajärjel on välja tõrjutud mitmed väiksemad kodumaised ettevõtted.
põllumajanduses. Tööstuse arenemine Laiendati varem olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid ning uusi tööstusharusid. Juhtiv tööstusharu oli tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur Narvas oli Eesti suurim. Kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Tähtsaks kujunes ka paberitööstus. Tähtsaimaks tööstuskeskuseks kujunes sajandivahetuseks Tallinn. Militariseerimine Kaubandus Välis- ja transiitkaubanduse arengu oluliseks teguriks oli raudteede ehitamine. Veelgi enam arenes sisekaubandus. Linnastumine suurendas inimeste huvitatust nii toiduainete, kui ka vabrikukaupade ostmiseks. Linnade kasvamine Tööstuse areng ja sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. Muutus linlaste rahvuslik koosseis eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. Linnavalitsemine oli sakslaste käes. Eestlased avasid väiketöökodasid ja vürtspoode ning suurenes eestlastest haritlaste ja ametnike arv.
Kauplus- salongi kliendiks on inimene, kes soovib ja hindab personaalset lähenemist ning kvaliteetset kaupa. 4. Konkurendid- Minu ettevõtte konkurentideks on eelkõige Põltsamaa linnas töötavad kosmeetikud ning kõik kauplused, kes müüvad laiatarbe kosmeetikat. 5. Huvigrupid- Ettevõte puutub kokku tervisekaitsega, töökaitseinspektsiooniga, maksuametiga ning meediaga. Makrokeskkond 1. Majanduslik keskkond- põhiliseks teguriks pean piirkonna üldist majandustaset, töötust ja inflatsiooni. 2. Juriidilis-õiguslik v poliitiline keskkond- mõjutavad minu ettevõtte tegevust, kui seadustes tekivad muudatused, mis mõjutavad ettevõtjaid ja ettevõtlust. 3. Demograafiline keskkond- tegurid, mis mõjutavad minu ettevõtet on Põltsamaa linna väike rahvaarv ja vanuseline struktuur, kus ülekaalus on vanurid. 4. Kultuuriline keskkond- Põltsamaa linnas ei ole kosmeetikud pikalt tegutsenud, mis
õiguse tagamist järgida. Sunnivahendite kasutamine on päris sageli vajalik. Peamisteks sunnivahenditeks rahvusvahelises õiguses on: surve avaldamine diplomaatiliste kanalite abil, vaidluste rahumeelse lahendamise meetod rahvusvahelistes kohtutes või väljaspool, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, riigi privileegide ja õiguste kaotamine või piiramine, sanktsioonide kohaldamine, relvastatud jõu kasutamine agressiooni või selle reaalse ohu vastu. Üheks mõjutavaks teguriks rahvusvahelise õiguse järgimisel on ka hagide esitamise võimalus rahvusvahelistesse kohtutesse. Iseenesest on riigi kohtusse kaebamise võimalus sõltuvuses riigi nõusolekust ja seetõttu ei tundu see sunnivahendina olevat sobiv. Tänaseks päevaks on sõlmitud suur hulk rahvusvahelisi lepinguid, milles lepingu sõlmimise hetkel on lepingu osapooled pannud paika reegli, et lepingu pinnalt tekkivad vaidlused allutatakse rahvusvahelise kohtule
liigid hukkusid, kuid tänapäevased liigid jäid ellu. 4. Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean-Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on
väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus. Ajades nagu ikka taga suurimat pöördemomenti ja võimsust, võiks küsida: miks mitte teha megapika kolvikäiguga mootorit, et suure töömahuga suur võimsus saavutada? Loomulikult on üheks piiravaks teguriks mootoriploki füüsilised mõõtmed. Teiseks suurendab pikem kolvikäik küll väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja võimsuse arendamisel tuleb mängu see, et mida pikem on kolvikäik, seda suurema maa peab kolb mingi kindla mootori töökiiruse juures läbima. Näiteks, kui oletada, et mootor teeb 5000 RPM (revolutions per minute, pööret minutis) ja kolvikäik on 3 tolli, siis läbib ta ühe pöördega 2x3=6 tolli
Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. LK.57 1.Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2
kantseleisse kontrolli. Küsimusi esitatakse erinevate ainetega seoses, kooli ajalooga seoses või kooli tähtsa sündmusega seoses. Pärast eelkella teatatakse vastus. Reedel ehk viimasel sünnipäevanädala päeval teatatakse tulemused ja jagatakse auhind laiali. Toimud kooli sünnipäevanädala esimesel päeval. 2.3 Sihid Sündmise läbiviimiseks oleks vaja kooliraadio kasutamise luba, viktoriini küsimusi koolist. 2.4 Mõjutavad tegurid Mõjutatavaks teguriks võib olla ühe klassi killustatud erinevatesse ruumidesse. Oluliseks teguriks on ka kord klassis ja müra suurus koolis ning koridorides. 2.5 Sihtrühm Sihtrühmaks on iga klass alates 10.a- 12.e klassini. Sündmus on mõeldud kõikidele õpilastele kaasalöömiseks (välja arvatud õpetajad). 2.6 Võimalused ja probleemid Peab olema valmis viiki jäämisega ning neile esitatakse lisaküsimus, etselgitada välja kohapärijad
Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega. Arvatakse, et need orud tekkisid enne viimast jääaega. Suurem osa sellistest vanadest
Põlvkondade vahelised suhted Igas peres on suhted põlvkondade vahel erinevad. Leidub perekondi, kus lapsed, vanemad ja vanavanemad on väga lähedased ja saavad omavahel suurepäraselt läbi, kuid ka selliseid, kus absoluutselt ei suhelda ega kohtuta. Kuid mis on see, mis põhjustab vanavanemate, laste ning lastelaste suhete lõhestumise? Üheks suurimaks teguriks põlvkondade vaheliste suhete kujunemisel on ühiskonna, tehnika ja kogu maailma pidev arenemine ja muutumine. Vanema generatsiooni nimesed on harjunud eluga, mis oli viiskümmend aastat tagasi ning tihtipeale on nad selles niivõrd kinni, et ei suuda ega taha sellest lahti lasta ega unustada. Nad ei mõista, et miks noortel inimestel on vaja mobiiltelefone, nõudepesumasinat, mitu autot, uhkeid televiisoreid ja kallist remonti.
põhilist) 8. Pidamisala kindlakstegemine kodusel viisil. 9. Riietusele esitatavad nõuded, riietuse valik erinevateks suusatamisharrastusteks. (hingav, sooja-ja tuultpidav) 10. Suusakade määrimine uisustiili tarbeks. II. Suusasõidu tehnikaga seonduv. 1. Murdmaasuusatamise sõidustiilid (kaks põhilist) 2. Mis on suusasõidul edasiviivaks teguriks? 3. Klassikalise suusasõidutehnika sõiduviisid (kolm põhilist) 4. Kepi teravikud on suunatud suunaga..... kuhu? 5. Pöörded paigal (kolm erinevat varianti) 6. Tõusuviisid (vähemalt kaks põhilist+ alavariandid) 7. Laskumisasendid (vähemalt kaks põhilist) 8. Pöörded liikumisel ja laskumisel ( vähemalt kaks põhilist) 9. Pidurdusviisid (vähemalt kaks põhilist)
Mulle meeldib suvi Suvi on soe aastaaeg, päistab päike ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada ja ei pea nii soojalt riides käima. Kõige suurimaks teguriks, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käija nappides riides, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel on rannas hea ujuda ja päevitada, viimase kohta mulle meeldib eriti kuidas nahk muutub mõnusalt pruuniks. Kui olid talvel valge kui lubi, siis suvel pruun nagu sokolaad. Päike kõrvetamas, kerge jahe tuuleiil puhkumas ja jäätis näpus, seda vahvat suveilma nautimas. Teiseks miks mulle suvi meeldib on toidud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
