Erinevate ja suurte süsiniku sisaldusega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavuspiiri. Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga : Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga...
a3nxn = b3
Kolme moodi seotud: m=n , m
See on teostatud takistitega R3, R4, ja ta toimib inverteerivas sisendis. Selle tagasiside ahela alumises õlas on termistor mille takistus sõltub temperatuurist. See tagasiside toimib võnkumiste amplituudi stabiliseerivana. Kui mingil põhjusel suureneb väljundpinge siis suureneb ka vool ahelas R3, R4. Selle voolu toimel termistor soojeneb ja tema takistus suureneb (siin kasutatakse positiivse temp. teguriga termistori ehk posistori). Kui suureneb R4 takistus, siis suureneb inverteerivasse sisendisse antav tagasiside pinge, st. tugevneb negatiivne tagasisid ja kui negatiivne tagasiside tugevneb siis väheneb võimendi võimendustegur vähendades väljundpinget endisele tasemele. R=R1=R2; C=C1=C2 LC generaatorid LC genekad kujutavad endast võimendus astet, mille koormusahelas(kollektorahel) on kollektortakistuse asemel võnkering ja milles on teostatud positiivne tagasiside. Vaadeldaval...
1.5.3.11.Gaasikindlus Gaasi (õhu) kindlus on materjali võime takistada gaasi (või õhu) läbi tungimist materjalist. Gaasitakistus sõltub materjali gaasiläbivusest. Gaasiläbivust iseloomustab materjali läbinud gaasi (Vg) (õhu) hulk, mis on võrdeline materjali gaasiläbivuse teguriga (i), gaasi rõhkude vahega (p1-p2) materjali vastaspindadel ja pinnaga (Fo), mida gaasivool läbib aja z vältel ning pöördvõrdeline läbitava materjali paksusega 1.5.3.12.Aurujuhtivus ja läbilaskvus. Materjali auru(eri-)juhtivus (vapour permeability) on auru mass (kg), mis läbib materjali paksuseühikut (1m) ühe pinnaühiku suuruses (1m2) ühe sekundi jooksul kui materjali vastaspooltel on aururõhkude vahe üks rõhuühik (N/m2=Pa ) antud temperatuuri juures....
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25...
Koormamisel toimub müüritise deformatsioon peamiselt mördi deformeerumise arvel. Peale elastsete deformatsioonide tekivad ka plastsed deformatsioonid. Üldiselt võib müüritise elastsusmooduliks võtta E m = 650 fk silikaattellise ja autoklaavsete mullbetoonkivide puhul ning teiste müürikivide (savitellis, betoon- ja kergbetoonkivid) puhul Em = 1000 fk. Ristlõigete projeteerimisel soovitatakse elastsusmooduli E m väärtust korrutada teguriga 0,6 (arvutusjoon joonisel). Nihkemooduliks võib võtta (täpsemate andmete puudumisel) 40% elastsusmoodulist. 5. MÜÜRITISE TUGEVDAMINE ARMEERIMISEGA. 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine. Eelmises peatükis vaatlesime müüritise purunemise põhjusi survel. Üheks põhjuseks oli müüritise horisontaalsuunas laienemine (kutsutud esile vertikaalse surve poolt elemendile), mis põhjustas kivide pinnakihtides tõmbepingeid...
Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...
Ka ekspertidest vaatlejate oskused ja tähelepanu võivad erinevatel põhjustel olla eksperimendi kestel muutlikud. · Katseisikute valik katseisikute individuaalsed erinevused võivad mõjutada katsetulemusi, eriti kombineerituna mõne muu eelpool loetletud teguriga (kohalik ajalugu või individuaalne areng) · Väljalangevus (mortality) pikaajalistes eksperimentides juhtub paratamatult, et osa katseisikuid kolib mujale, sureb või ei saa mingitel muudel põhjustel enam eksperimendis osaleda. Nii võib isegi algul juhuslike valimitena komplekteeritud katserühmade võrdsus ajapikku muutuda mitteusaldusväärseks. (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid %20uurimist__s.doc) Sisemise valiidsuse probleemid:...
Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
1.Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökononomeetriliste mudelite abil on võimalik analüüsida erinevate majanduspoliitilisteotsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosi vastavate majandusnäitajate kujunemist tulevikus. Ökonomeetriliste probleemide lahendamiseks hangitavad arvandmed jagunevad kahte liiki: läbilõikeandmed , mis kujutavad endast valimit erinevate majandusüksuste(ettevõtete, talude, maakondade jne.) majandustegevust iseloomustavatest näitajatest. Kõik vaatlustulemused iseloomustavad ühte ja sama ajahetke või ajavahemikku.Aegread,mis iseloomustavad ühe ja sama majandusüksuse tegevust teatud perioodi kestel. Aegrida moodustavad näitajad kujutavast endast makromajanduslikke näitajaid( sisemajanduse koguprodukt, tarbijahinna indeks). Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . ....
Kolvi liikumise kiirus silindris on ebaühtlane, olles surnud seisudes null, keskosas aga maksimaalne. Niisuguse kiiruse muutumine iga kolvi käigu korral tekitab suuri inerts jõude. Nende jõudude suurus sõltub kolvi ja temaga liituvate massist. Kolb peab taluma gaaside põlemisel tekkivat kõrget kuumust ja paisumist. Kolbide enam levinumaks materjaliks on alumiiniumi sulam. Nad on kerged, samas tugevad, juhivad hästi soojust, väikese hõõrde teguriga . Kolbi tugevuse saavutamiseks on see valatud ribidega ja on silmade kohalt kõige paksem. Kolvi pea on väiksema läbimõõduga kui kolvi alaosa seetähendab, et kolb on valmistatud koonilisna. Uus kolb on ka ovaalne. Kolvi läbimõõt on kolvi silmadega risti suunas suurem, kui kolvi silmade suunas. Töösooja mootori korral muutub kolb soojuspaisumise tulemusel silindriliseks. Soojuspaisumise tulemusel võib kolb...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon...
Peale sideainete on plastmasside kostises lisandeid, mis muudavad plastmasside omadusi vajalikus suunas. Täite ained muudavad plastmassi tugevamaks ja annavad talle eriomadusi. Täiteainetena kasutatakse paberit, tekstiili,metalli laaste jne. Plastmassidel on palju häid omadusi, kerged, tugevad, korrosiooni kindlad, väikese hõõrde teguriga , heade isolatsiooni omadustega, dekoratiivsed, puuduseks väike soojusjuhitavus ja püsivus, vananemine ja sellega seonduv tugevuse vähenemine. Tekstoliit täiteaineks on tekstoliidid jäätmed, lisatakse grafiiti, saadakse lehtmaterjal. Valmistatkse laagreid, hammarattaid, tihendeid jne. Mootori kütused ja määrdeained Suurimad tsetaaniarvuga kütused on mootorid madalatel temperatuuridel, hõplsam käivitada. Diislikütuse visskoosuss mõjutab oluliselt mootori tööd. Suur viskoosuss...
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120...
'=d/d Seadusest järeldub, et isoleeritud süsteemi Suhteline pikideformatsioon ja suhteline siseenergia on jääv. ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud Poissoni teguriga : Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda ='/ Poissoni tegur on võrdetegur,mis iseloomustab ainult materjali omadusi. 1.5.Võnkumised 1.4.2.Tangensiaalpinge ja nihkemoodul 1.5.1.Harmoonilised võnkumised Eraldame deformeeritavast materjalis mõttelise kuubi ning käsitleme Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, mis on...
Seega X / Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk= (l * X+ k * Y) / X+Y= (2,65 * 0,41+2,55 * 1) / 1,41= 3,6365/1,41= 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 695,46 x 2,58 = 1794,29 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on : (1794,29 * X) / X + Y= (1794,29 * 0,41) / 1,41= 521,74 kg Tulemuse korrutame liiva ülehulga teguriga . 521,74 x 1,15 = 600 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1794,29 600 = 1194,29 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 106,54 kg - vett 198 kg - liiva 600 kg - killustikku 1194,29 kg Kokku 2098,83 kg, mis on ühtlasi betoonisegu tihedus....
mootori pidurdamiseks vaja muuta staatori faasijärjestust, milleks piisab mis tahes traadist, mille tõttu trafo tuleb odavam kahe mähisega ühefaasilisest trafost. Et at mähised ei ole elektriliselt kahe toitejuhtme ümberlülitamisest. As.mootori sellist tööolukorda nim ka elektromagnetiliseks isoleeritud siis ei valmistata neid suure ülekande teguriga . pidurdamiseks. Kui paigalseisva rootori korral (s=1) on staatorivool 5.....7 korda suurem nimivoolust, siis 17. Keevitus trafod. Elekterkeevitusseadmete toiteks kasutatakse ühefaasilisi pingemadaldustrafosid, mis...
HULKNURKADE SARNASUS Kiirteteoreem NKN - Kui ühe kolmnurga kaks nurka on võrdsed teise kolmnurga vastavate nurkadega, siis need kolmnurgad on sarnased. Kui nurga haarasid lõigata paralleelsete sirgetega, siis nurga ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega Näiteül.: Kas pildil olevad kolmnurgad on sarnased? Põhjenda http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/3matemaatika/images/image894.gif 180 70 30 = 80...
ptk Üksliikmed 8.klass Õpitulemused Näited 1.Üksliige - korrutis, mis koosneb muutujatest ja on normaalkujulised; ja arvudest ei ole normaalkujulised 2.Üksliikme kordaja - esimesel kohal olev kordaja on 10 arvuline tegur normaalkujulises üksliikmes 3.Sarnased üksliikmed - üksliikmed, mis ja on sarnased, sest täheline osa on erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse samasugune 4.Üksliikme teisendamine normaalkujule - kirjutame arvuliste tegurite korrutise esimesele kohale ning asendame samade muutujate korrutised astmetega astmealuste tähestikulises järjekorras 5.Üksliikmete koondamine - tuleb teha vastav Õ ül.161 tehe vaid üksliikmete kordajatega, täh...