·8. Küsige vajaduse korral abi psühholoogilt või perearstilt. ·9. vererõhuvastaste (antihüpertensiivsete) ravimite regulaarne kasutamine. PROGNOOS ·Prognoos sõltub ravi alustamise kiirusest ning ravi korrektsest tarvitamisest. Pidevalt peab jälgima vererõhu väärtusi, et vajadusel korrigeerida ravi ning tagada võimalikult stabiilne vererõhk. Püsivalt kõrge või ka kõikuvate väärtustega vererõhk on tüsistuste teket soodustav. ·Kõrge vererõhk on üks põhilisi tegureid, mille toimel arenevad aterosklerootilised muutused elutähtsate organite (aju, südame, neerude) arterites. Kõrge vererõhk on lisakoormus südamele ja kahjustab veresooni, kiirendades nende lubjastumist. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad organite kahjustused pöördumatuks. Õnneks saab kõrget vererõhku alandada. See tähendab, et kui raviga saavutatakse normaalne vererõhk, lakkab arterites aterosklerootiliste muutuste arenemine või vähemasti aeglustub see.
Füsioloogilisteks ohuteguriteks loetakse: 1) müra, vibratsiooni, ioniseerivat kiirgust, mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) 2) õhu liikumise kiirust, õhutemperatuuri ja-niiskust, kõrget ja madalat rõhku 3) masinate ja seadmete liikuvaid või teravaid osasid, kehva valgustust või selle puudumist, kukkumise- ja elektrilöögiohtu ning muid samalaadseid tegureid. 1.2 MÜRA Müra on soovimatu, kahjulik heli, mis halvendab töötajate kuulmist ja tänu sellele peab häält tõstma. Mürarikas keskkonnas pikaajaliselt viibides kahjustab töötaja 4 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas oma kuulmisorganeid. Samas võib see pealtnäha kahjulik füsiloogiline ohutegur olla kasulik
väljapressimismeetod. Suitsiidid on sageli planeeritud, kuid võivad olla sooritatud spontaanselt afekti seisundis. Kuna suitsiididele eelneb sageli depressioon võib seda pidada üheks enesetapu põhjuseks. Kindlad põhjused ei pruugi alati selguda, sest teine inimene samas või veel hullemas olukorras enesetappu ei soorita. On avastatud suitsiidiriskile viitavad tegurid, milleks on hulk kliinilises mõttes iseloomulikke ja ühiskondlikke tegureid. Alkoholism ja narkootikumide tarbimine võib olla ka kaudseks teguriks, on teada palju juhtumeid, kus enesetapp sooritatakse just üle doosiga. Narko- ja alkoholi joobes sooritatakse tormilise tundepuhangu seisundis enesetappe. Vanemate alkoholi ja narkootikumide tarbimine võib samuti olla üheks teguriks, mis soodustab laste enesetappe. Näited: Sl õhtuleht kirjutab: Tõsielusarjas «Buss» kaasa löönud 22aastane Nele kukkus eile 28 meetri kõrgusest Iisaku vaatetornist surnuks
b) vedude paindlikkus(võimalus valida vedude aega ja marsruuti) c) kaubakogused (sobib suurte, mahukate kaupade või väikeste kaubakoguste jaoks) d) rajatiste ehitamine (teed, terminalid, hooned jne.) e) tööviljakus (kas kaubakoguste edasitoimetamiseks on vaja teha vähe või palju tööd) 74. oskab tuua näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; sidevahendite kiire areng oli 20.sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, Massi- ja multimeedia kiire areng · Too näiteid, kuidas side areng on mõjutanud globaliseerumist ehk üleilmastumist. TEENINDUS JA PUHKEMAJANDUS 75. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi; Teenuste klassifikatsioon: isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne)
sajandil toimus sama ka Põhja- Ameerikas. Tänapäeval on metsade vähenemine eriti tõsine probleem troopilistel ja ekvatoriaalaladel Kagu- Aasias, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas ning Aafrikas. Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete reziimis ja kogu planeedi kliimas. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. 1.4.VEEKRIIS JA VEE REOSTAMINE Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal
rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Pikaajaline intressimäär on küll olnud Eestis stabiilselt madal, aga kuna Eestil ( Eesti Pank juuli 2009, 8) puuduvad valitsuse pikaajalised kroonivääringus võlakirjad ( vähemalt 10 aasta ), siis puudub siinkohal ka otseselt võrreldav intressinäitaja. Seetõttu võtab Euroopa Komisjon intressimäära kriteeriumi hindamisel arvesse einevaid tegureid. Erasektorile eraldatud kroonilaenude intresside madala taseme ja väikse riigivõla põhjal on Euroopa Komisjon oma 2008. aasta lähenemisaruandes järeldanud, et Eesti täidab intressimäära kriteeriumi. Samuti oli Euroopa Keskpank oma hinnangus positiivne. Selle põhjal võib oletada, et kui järgmised korralised lähenemisaruanded valmivad juba kevadel 2010, siis ei tohiks tulla probleeme Maastrichti intressimäärade kriteeriumi täitmisel.
· hea keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; · rahuldav kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; · piiratud tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; · halb piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Keevitatavuse kriteeriumid Metallide keevitatavuse kriteeriumideks loetakse järgnevaid tegureid, mis võivad põhjustada defekte (pragusid), aga ka keevisliite omaduste halvenemist: a) külmpragudekindlus (lamellpragudekindlus), b) kuumpragudekindlus, c) korduvkuumutuse pragude kindlus. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis (termilise mõju tsoonis) või harvem ka õmblusmetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid iseloomustab hele kristalliline pind. Külmpragusid
..: · tugevus valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid; 7 · suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 8 10 Kasutatud kirjandus:
Osad muudatused on healoomulised, kuid on muutusi, mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni: taim ei suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. Oleme olukorras, kus GMOd lastakse keskkonda vastutustundetult, tagajärgi absoluutselt teadmata. Praeguse seisuga oleme GM taimede ohutust uurides liiga selektiivsed ja arvestame liiga vähe tegureid, seega kobame täiesti pimedas selles küsimuses, mida geenmuundatud taimede tarbimine tervisele kaasa võib tuua. GMO-de loomine.. GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada.
4. Harjuta võimetekohaselt ja isikupäraselt 5. Õpi õigesti puhkama. Õige puhkamine on sama tähtis, kui õige treening. 4 Mis on treening Sihikindlat tegevust, mis on suunatud organismi võimete tõsmisele ja viib kõrgetele sportlikele saavutustele, nimetatakse treeninguks. Et aga sihikindlalt tegutseda, on vaja tunda kõiki tingimusi ja tegureid, millest sõltub organismi võimete tõstmine. Töö kujundab elundi. Liikumise, töötamise, harjutamise ja mängimise tagajärjel muutub üks või teine tegevus kergemaks ehk suureneb jõud, kõigega tegelemine kestvamaks ehk suureneb vastupidavus, liigutused täpsemaks ehk suureneb osavus. Füsioloogid ütlevad sel puhul, et organism kohaneb tegevusega. Kohanemine tähendab eelkõige ümberkorraldusi organismi elutalituses. Tööks või tegevuseks vajalike elundite talitus intensiivistub.
(a) hind ja keskmised püsivkulud (b) hind ja keskmised muutuvkulud (c) hind ja keskmised kogukulud (d) piirtulu ja piirkulu (e) toote piirtulu ja kulutegurite piirkulu 18. Standardne juurdehindlus (arvutatuna jaehinnast) võib ulatuda kuni (a) 25,9 protsendini (b) 50,9 protsendini (c) 99,9 protsendini (d) 199,9 protsendini (e) lõpmatuseni 19. Tähtsamaid tegureid, millega peab arvestama hinnakujunduses, on (a) raha pakkumine turul (b) nõudlus (c) reklaamiturg (d) tootmise juhtimine (e) aktsionäride kasumihuvi 20. Millal on tegemist hinnavälise konkurentsiga? (a) liikumine piki nõudluse kõverat vasakule (b) liikumine piki nõudluse kõverat alla paremale (c) nõudluse kõvera nihutamine vasakule toote täiustamise abil
põlve, annate märku oma soojadest tunnetest. 8. (Matthew Mckay, Suhtlemisoskused) 3 Inimestevaheline veetlus Mis tõmbab meid mõne inimese poole? Miks mõned meeldivad meile esimesest silmapilgust, aga teised mitte? Miks mõned inimesed hakkavad meile meeldima pärast seda, kui neid lähemalt tundma õpime? Meeldimise ja veetluse uuringud on kindlaks teinud hulga tegureid, millel on oma panus teistele inimestele reageerimise viisidele. Veetluse üheks teguriks on sarnasus. Meile meeldivad sageli inimesed, keda peame endasarnasteks. Kuidas suhtuda arvamusse, et vastandeid tõmbab teineteise poole? 1958. aastal esitas tuntud Briti filosoof Peter Winch täiend- ehk komplementaarvajaduste hüpoteesi, mis ütleb, et me võime tasa teha oma isiklikke puudusi selliste partnerite valikutega, kes on tugevad meie nõrgemate külgede osas
6154511 6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰ Riigi Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide nimi arv (‰) (‰) arv (‰) (‰) iive (‰) kasv (%) (‰) üldarv/tuh Norra 63 12 42 8 3,3 1,1 7 38 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon
võinud rohkem olla. Kõige rohkem aega võttis maatükkide ümberkruntimise joonise tegemine, sest maad kippus algul väheks jääma ja hiljem üle olema. Mistõttu tuli piirid korduvalt ümber joonistada. Kui võrrelda kahte joonist on selgelt näha, et ümberkruntimine võib olla vägagi kasulik, kui sellega luuakse kergemini majandatavad maatükid. Kindlasti ei käi ümberkruntimine nii kergesti, sest tuleb arvestada ka muid tegureid, aga antud tööga sai töövõtted küll selgeks. Samuti sai üle korratud esimeses praktikumis läbi tehtud maaüksuste kompaktsuse koefitsientide leidmist. 6
· pool-looduslike koosluste kinnikasvamine · mosaiikse maastiku kadumine · luitealade metsastamine · väikeveekogude halb seisund · maaparanduse negatiivne mõju 2. Põllumajanduse intensiivistumine · põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamine · tõhusama põllumajandustehnika kasutamine 3. Liikluskoormuse suurenemine · kahepaiksete hukkumine rände ajal Kokkuvõte Eelnevast lähtuvalt on konlasi ohustavaid tegureid mitmeid, mida põhjustab inimtegevus ja samuti ka looduses toimuvad muutused. Mõni konlaste liik on praegu heas seisus (nt. veekonn), kuid inimtegevuse mõjul ei tarvitse ta seda olla enam mingi aja pärast. Rabakonn on jällegi ka minimaalsele saastele väga tundlik ja tema väljasuremine on seotud suure riskiga, sest tema levila on võrdlemisi väike. Sellest tulenevalt tuleb tõdeda, et konlasi ja nende elupaiku tuleb kaitsta, kui me ei soovi nende väljasuremist. Kirjandus 1. Veldre, I
Ratsionaalne näide 2 Park, milles ilus roheline muru on jaotatud lõikudeks: Kõigi huvides on säilitada ilus muru, aga indiviidi huvides on valida lühim tee. Seega liigub ratsionaalne indiviid punktist I punkti J ning punktist S punkti L. Nii tehes suurendab indiviid oma kasulikkust, tekitades teistele aga kahju. Seega on ratsionaalsus küll individuaalse käitumise kategooria, aga mitte grupilise käitumise kategooria. Mikroökonoomika ● Uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid, seda kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. ● Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujundamisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. ● On seotud selliste nähtuste uurimisega nagu: nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika
Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervisehäireid, mille põhjuseks võib olla tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine (nt alaseljavalu). Karmimatel juhtudel võib raskuste teisaldamine põhjustada õnnetustes tekkinud haavu või luumurde. Raskuste käsitsi teisaldamisele on määratud erinõuded, et vähendada terviseriske põhjustavaid tegureid. Põhiosa terviseriskide vähendamisel on tööandjal, kes peab tagama, et töötajaid kelle tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine, on enne tööle lubamist antud töökohal vastavalt juhendatud õigete abivahendite ja töövõtete rakendamisest. Lisaks juhendamisele peab tööandja hindama riske ning nende vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võtma vastavad abinõud, et muuta töökohta ja tööülesandeid võimalikult ohutuks. Terviseriskide hindamine
Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (nt alkoholisündroomi puhul). On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt (roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta veel ei ole. (Leuska, 2013 9 Kokkuvõte Inimese looteiga on väga keeruline periood, kus toimub inimese kujunemine. Looteeas on .inimene kõige kaitsetum ning on väga palju tegureid, mis võib ta arengut häirida Enamus inimese tunnuseid on juba kujunenud looteeas, isegi kui need ilmuvad aastaid peale sündi. Üldiselt on hämmastav mõelda, kuidas vaid kahe raku kokkupuutumisel hakkab .moodustuma selline ülimalt keeruline elund, nagu on inimene 10 Kasutatud kirjandus weeks pregnant. (20 nädalat rase) 20 (http://en.wikipedia.org/wiki/File:20_weeks_pregnant.png (02.02.2013 weeks pregnant. (40 nädalat rase) 40 (http://en.wikipedia
Ökoloogiline amplituud ja selle näitajad Ökoloogiline amplituud nim. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab arenenda. Ökoloogiline amplituud jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. (taimedel 4C-40C). Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavad tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastastikmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: - Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. a.)endosümbioos tihe kooseluvorm, kumbki osapool teineteiseta hakkama ei saa. Nt: samblik seente/vetikatega b.)eksosümbioos nõrk kooselu, kus mõlemad osapooled saavad ka üksi hakkama. Nt: sipelgad ja lehetäid ning ninasarvik ja laululinnud.
Rakvere Ametikool Liikumine ja tervis Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool 1. Liikumise tähtsus tervisele. Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. Liikumise mõju tugevus on varieeruv. Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti ...
t��keskkond on �mbrus,milles inimene t��tab.ohutegur on igasugune tegur,mis v�ib p�hjustada kahju t��taja tervisele(t���nnetus v tervisekahjustus) v�i ettev�tte varale.t��keskkonna ohutust reguleerib t��keskkonna tingimusi,sekgitada v�lja v�imalikud ohud ja hinnata nende p�hjustatud risk. t��tajateke m�juvad ohutegurid. suurk��gi keskkonna ohutegurid. f��silised ohutegurid keemilised ohutegurid.---kemikaalid ja neid sisalduvad materjalid bioloogilised ohutegurid.---bakterid,seened,hallitus,muud bioloogilised ained mis v�ivad tekitada alergiat,m�rgitused. ps�hholoogilised ohutegurid.---monotoone t��,v�ga halb t��korraldus.pikaajaline t��tamine �ksi. f�sioloogilised ohutegurid.raske f��siline t��,�het��biliste t��,�levisimist p�hjustavad sundasendid. Eririietus ja isikuskaitsevahendid. kaitsekindad.---1 kordse kasutuse kindad(latex, mitmekordsed, puuvillased kindad, terastraadist kindad) et toodet kaitsta. Kaitseprillid.---kaitseb...
Visete tabavusprotsent: Et suurendada oma visete tabavusprotsenti, peavad mängijad õppima: millal visata või sööta mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt õigesti ja keskendunult lugematute korduste kaudu võib teha mängijast tõelise viskaja. Sellele aitab kaasa ka jätkuv mentaalne
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Kahetsuse väärtus: Kiiruseületajate vastused mõjutavad politsei karistuspraktikat. Avatud Ülikool I aasta Essee Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Essee Tartu 2012 Kahetsuse väärtus: Kiiruseületajate vastused mõjutavad politsei karistuspraktikat. Tänapäeva elav inimene ja tema eluenergia on pidevas liikumises ja sellest tingitud muutustes. Inimene on juba oma loomult püsimatu. Praeguses kiirelt arenevas ühiskonnas on kõigil meil kiire. Koguaeg me peame midagi tegema ja kuhugi jõudma. Nagu me teame, siis liikumiseks on inimestel mitmesuguseid võimalusi. Kiire elutempo juures on harjunud inimkond ühe enam kasutama transpo...
· Energiaheina kasvatamine aitab suurendada (säilitada) tööhõivet maal, on väga positiivne avatud maastike säilitamise seisukohast, · pikaajalise püsiva rohukamaraga energiahein vähendab taimekaitsevahendite kasutamise vajadust ning · vähendab taimetoitainete väljauhtmist, · Energiaheina pidev koristamine vähendab taimsete jäätmete sattumist veekogudesse ja nende eutrofeerumist. Kasvatamist piiravaid ning soodustavad tegureid · Päideroo kasvatamist energiaheinaks piirab hetkel päideroo seemne nappus ning vajaliku põllutehnika puudumine turbatootjail, kellele kuuluvate ammendatud turbaväljade rekultiveerimise vajadus on kõige pakilisem. Sellisel juhul on otstarbekohane vajalike masinate rentimine. · Kiukanepi vartes sisalduv tugev kiud raskendab tema koristust kuna enamus olemasolevatest koristusmasinatest ei suuda elastset ning tugevat kiudu läbi lõigata.
Omakorda on aga murekohaks, konsulentide vähesus. Sellest hoolimata on olemas põhilised tehnoloogilised lahendused kasvanduste rajamisel. Vähikasvanduse tähtsaim eeldus on piisav hulk kvaliteetset vett kogu vähi elutsükli aeg. Kui vee kvaliteet pole piisav, on tarvidus kasutada vee töötlemist, mis küll toob kaasa täiendavad kulud, kuid on oluliseks aspektiks vähikasvatuses. Lisaks vee kvaliteedile on üks olulisi tegureid temperatuur. Optimaalseks kasvamise temperatuuriks on 16-20ºC. Sigimine saab toimuda aga alles siis kui temperatuur on olnud mõnda aega 10ºC ringis. Oluline on, et kasvanduses olevad veesilmad oleksid võimalikult hõljumi vabad, sest vee hapnikusisalduse vähenemise ja vähkide lõpuste ummistumise oht on muidu suur, mis aga omakorda tähendab vähkide hukkumist. Igasse tiiki juhitakse värsket vett eraldi ja kasutatud
suur. Tähtis oli, et saaks ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt. Välditi arhitektuurseid kaunistusi, kadus dekoor. Funktsionalismi printsiibi järgi pidi ehitise välimus tulenema tema otstarbest ehk funktsioonist, sellest ka stiili nimetuski. Muidugi pole kunagi ehitatud päris funktsioonituid maju ja selle juured ulatuvad juba Vitruviuse teooriasse, siiski võib lugeda funktsionalismi algusajaks 1920ndaid. Hakati tähtsustama ka tehnilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid Ka oli oma mõju arhitektuuri ja disaini arengule futurismil. Uus vorm nõudis ka uut sisu, kõik pidi olema odav, aegasäästev (uued kodumasinad), tervislikult valgusküllane ja puhas liigsetest asjadest. Iseloomulik oli avatud põhiplaan, tuba ei olnud enam suletud kuup, mis sai võimalikuks uutele ehitusmaterjalidele - raudbetoon ja teras, kandvad vaheseinad polnud enam vajalikud, karkasskonstruktsioonid vajasid vaid tugesid. Kasutati terasel ja raudbetoonil
Sisemine looteleht ehk entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Välimine looteleht ehk ektoderm Kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Loote väärarengud Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Suguline ja mittesuguline paljunemine Pildid: Võrdlus: A. Suguline ja mittesuguline paljunemine Sugulise paljunemisel pärineb genetatiivne materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Näit: imetajad. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast ning pärilik info on ainult ühelt vanemalt. Näit. viinamäe tigu. B. Moondega ja otsene areng
esmapilgul, et enamik teemasid ja õpiväljundeid on omavahel suuremal või vähemal määral väga tihedalt seotud ja just nagu puuduvad ühte ja samu asju. Teiste sõnadega tekib tunne, et räägitakse ühest ja samast asjast, kasutades erinevaid sõnaväljendeid. Näiteks järgmised õpiväljundid: teab, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks; tunneb õppimist mõjutavaid tegureid ja oskab neid oma igapäevases õppetöös arvestada; oskab analüüsida ja hinnata ennast õppijana; analüüsib oma väärtushinnanguid ja hoiakuid ning nende mõju suhtlemises; oskab konflikte lahendada; teab meeskonnatöö põhimõtteid. Teemad: ,,Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess. Õppimise eesmärgid"; ,,Enesetundmine ja õppimine. Keskendumisoskus" 6
OÜ Parim Puit TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Objekt: Freespink Koostas: Välja antud: 30.12.2017 SISSEJUHATUS Töökeskkonna riskianalüüsi ühe osana on käesolevaga hinnatud freespingil töötavate töötajate töökeskkonna võimalikke alljärgnevaid ohutegureid: 1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid; 2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust; 3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas: 3.1 sisekliima ja valgustatus; 3.2 müra; 3.3 vibratsioon; 3.4 libisemis- ja kukkumisoht; 3.5 töökorraldus; 3.6 kokkupuuted kemikaalidega; 3.7 elekter; 1. Ettevõtte iseloomustus OÜ Parim Puit on puidutooteid valmistav ettevõte. Ettevõttes töötab 15 töötajat. Töötamine toimub vahetustes, summeeritud töögraafiku alusel. Tööpäeva pikkus E P 07.00 - 23.00. Vahetuse pikkus 7-10 tundi. Lõunapausi, pikkusega 30 minutit, peetakse üksteist välja vahetades. Lisaks puhkepausid vastavalt vajadusele. Koolitatud ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä16 KÕ xxxx KULUARVESTUS TOOTMISETTEVÕTETES Referatiivne analüüs Õppejõud: Kati Nõukas MA Mõdriku 2018 SISUKORD TOOTMISETTEVÕTTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE JA KULUARVESTUSE SÜSTEEM......................................................................................................................4 1.1Võimalikud eesmärgid.......................................................................................4 1.2Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks...............................4 1.3Erinevused seoses kuluarvestuse metoodikate kasutamisega............................5 SISSEJUHATUS Kui veel mõni aasta tagasi piisas kulude õigesti ja õiglaselt arvestamisest, siis nüüd see enam nii ei ole. Suunates peatähelepanu kulude arvestusele, võib ununeda peamine: milleks üldse k...
ained ning süsiv, AH. Kasvu soodustaad epidermise surnud rakud. ARV SUUREM- ÕITSEMISE AEG. Algusfaasis epifüüdid vähendavad idanevust, kuid moodustavad taimedel biloogilise barjääri, takistades parasiitide tungimist kudedesse. 19. Taimede epifüütne mikrofloora juured ja mugulad jne.: rohkem mikroobe kui risosfääris. Pseudomonas Herbicola, fluorescens, Myobacterium spp, Aerobacter aerogenes, Bacillus Subitilis. Jne. 20. Mikroobide elutegevust mõjutavaid tegureid viljadel. Epifüüdid mõjutavad-viljade valmimisel nende niiskusisaldus väheneb, mikroobide areng väheneb.Küpses viljas-mikroobid anabioosis. Mikrofloora- spoore mood.kepikujulised bakterid. Pseudomonas Herbicola aureum.Mikroobide elutegevust mõjutavad-niiskussisaldus ja temperatuur. Mikroobide paljunemisel-vilja kuumenemine-hingamine.kuni 60 kraadi. Esinevad mükotoksiinid.seened. Niisked ilmad-Frusarium Graminearum. 21. Juuretiste mõiste ja ülesanded
· inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist; · ressursi kontrolli info hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna-analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose; · finantsressursside kontroll rahavoogude juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha. TEEMA: Organisatsiooni keskkond 1) Nimeta organisatsiooni mikrokeskkonna tegureid ja kirjelda neid. a) konkurendid püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse nendega klientide pärast. b) kliendid nendest sõltub äri edukus kõige otsesemalt. c) tarnijad nendest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. d) regulaatorid on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust.
pank ehk rannajärsakud- lainete purustava ja kulutava tulemusena leetseljakud- setete kuhjumisel kujunevad veealused rannikuga 28. Miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega? a. merel on suurem soojusmahtuvus b. meri koguaeg aurustub ehk annab sooja ära c. meres soe ja külm vesi kogu aeg segunevad, vesi on pidevas liikumises 29. Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat? temperatuur on ühtlasem ja on rohkem sademeid 30. Võrdle kahe mere näitel soolsust mõjutavaid tegureid. Soolsust mõjutavad aurumine, temperatuur, sademed, jõed, liustikusulamine, ühendus ookeanidega Läänemeri 6 promilli, punane meri on 42 promili v vahemeri on 38 promilli, sest aurumine mõjutab soolsust. Meil on väike aurumine nii siis on ka soolsust vähem, sademed (sademete hulk on meil suurem), jõed , ühendus ookeaniga aga sealt sõltub kas tuleb soolasemat või magedamat vett, need 3 on sisemered ja ookeaniga ühendus on halb, see pole selle puhul väga põhjus 31
Mittejälgitavad süsteemid ei saa toimida. 3 Juhtmine kui protsess on ühesugune kõikidele ettevõtetele-asutustele, kuid erinevad on juhtimisel kasutatud põhimõtted, meetodid, menetlused, mis sõltuvad suurel määral sellest kui hästi juhid tunnetavad situatsiooni, millised on juhi isikuomadused ja milline on tema Juht peab oskama haritus. 1) peab oskama hinnata olukorda ja tegureid, mis olukordade kujunemisel on määravad 2) peab oskama hinnata tehtavate otsuste mõju ettevõtte lõpptulemustele 3) valima need meetotid, võtted, mis annavad antud olukorras parima tulemse. Käesolevaks ajaks on määratud palju olukordi põhjustavadi tegureid, mis on jagatud ettevõte sise- ja välisteguriteks. Organisatsiooni või ettevõtte tegutsemis effektiivsus Ettevõte tegutseb effektiivselt kui väljundiväärtus ületab sisendite väärtuse. Effektiivsusese
5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1. Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2. Loovmõtlemisoskus – loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3. Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon. 6. Millised on indiviidi loovmõtlemist takistavad tegureid? • Negatiivne mõtlemine • Hirm ebaõnnestumise ees (hirm näida rumalana vms) • Liigsed ja väga jäigad reeglid organisatsioonis • Stress, pinged grupis • Eelarvamus, et ei olda loovad 7. Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. 8
Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik Vundamendi süvise valik on esimene samm jaotusvundamendi projekteerimisel. Süvisest sõltub vundamendi kandevõime ja vajum. Vundamendi süvise valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid: • Ehituskoha geoloogilisi tingimusi (pinnaste omadused, kihtide asend ja paksus). • Koormuste suurust ja asetust. • Hüdrogeoloogilisi tingimusi (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised survelise pinnasevee olemasolu ja veesurve taset). • Olemasolevat ja planeeritavat maastiku reljeefi. • Pinnase külmakerkeohtlikkusest. • Ehitise arhitektuurset ja tehnoloogilist lahendust (keldrite ja süvendite olemasolu).
võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi omadusi, mille olemasolu pakub kinnitust asjaolule, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon.
Pärilikus, nagu nimetuski ütleb, pärandub järglastele. Muutused on seljuhul toimunud ka geenides v kromosoomides. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele. Päriliku muutlikkus esineb kahe vormina- mtatiivse ja kombinatiivse muutlikkusena. Mutatiivse muutlikkusega on tegemist siis,kui juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenides v kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Nim mutatsioonideks. Mutatsioone põh. Tegureid nim mutageenideks. Mutageene saab jaotada kolme põhirühma : bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Tuntumad bioloogilised on viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkoholid jms. Keemiliste hulka kuuluvad tugevatoimelised alused,happed ja olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised on kiirgused. Kõigetugevam on radioaktiivne kiirgus, ka röntgeni ja ultravioletkiirgus. Organismis on kaitsesüst, mis tegelevad DNA vigade otsimisega ja kõrvaldamisega
triibu värv määrab mahtuvuse kaks kohta, kolmas kordaja ja neljas nimipinge. Reeglina alustatakse koodi lugemist sealtpoolt, kus puuduvad väljaviigud või kus kooditriip on otsale lähemal. Põhjalikumalt on toodud koodid ja eri firmade tähistussüsteemid käsiraamatus LI. Kondensaatori aseskeem Reaalsed kondensaatorid erinevad ideaalsest eelkõige neis esinevate kadude ja niinimetatud "keritud"' konstruktsiooni puhul ka mingi väikese induktiivsuse poolest. Nimetatud tegureid arvestades tuleks vaadelda kondensaatorit joonisel 2.1 toodud aseskeemi kohaselt. JOONIS 2.1 Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o. mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina: tg = RS/XC = RSC
Energiavarad Põhilised energiavarud on nafta ja maagaas. Ekspordib ta naftat välja ja impordib naftast saadud produkte. Elektrit toodetakse saadud maagaasist ja naftast, ehk siis on seal tüüpilised elektrijaamad. Kasutusel on ka hüdroelektrijaamad. Arvan, et kuna Iraak on suhteliselt asustamata ja esineb palju tühjamaad ning on tegemist riigiga kus on palju päikest, oleks kasulik rajada päikeseenergia elektrijaamu. Kuigi on ka tegureid mis piiravad nende kasutusele võtmist. Esiteks on riik suhteliselt sõjaline ja võib esineda palju rünnakuid just nendele elektrijaamadele kuna nad vajavad palju ruumi ja neil on raskem silma peal hoida. Teiseks on need enamus alad ka jah sõjalises piirkonnas kus on elu täitsa võimatu. Põllumajandus Iraagi põllumajandussektor on väike, kuid oluline osa Iraagi majandust. Viimase mitu aastakümmet põllumajanduse osa majanduses on tugevalt
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon
· Impulsikaja: W(t)=Ke^(-1/T) · Hüppekaja: · H(t) =K(1-e^(-1/T) 2)Siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1 ja T = 2; PT1-lüli K=1 ja T=2. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 3) Tegurite K ja T mõju. Tegurite K (K=6) ja T (a)T=4, b)T=6) mõju. Kui võrdleme PT a) osa (kus K=1) Tegurit a) (kus K=6), näeme, et K suurendamisel 6 kord, suureneb ka väljundsignaal kuus korda. Tegureid a) ja 4 b) võrreldes näeme, et T suurendamisel kaks korda (2- lt 4-le), pikenes ajavahemik, mille jooksul väljundsignaal saavutab oma maksimaalse väärtuse, kaks korda. Võnkelüli: 1) Teoreetiline ülevaade: Võnkelüli võib nimetada ka PT2-lüli, sest see omab juba kaht ajakonstanti. Selleks, et paremini hinnata võnkelüli tööd, tuleb sisse tuua mõningad uued suurused. Meile on tuttav järgmine ülekandefunktsioon: (1)
Mutatiivne muutlikkus muutused geenide ja kromosoomidega: · Mutatiivse muutlikkusega on tegemist siis, kui juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või gromosoomide arvus. Selliseid muutusi nimetatakse mutatsioonideks. · Mutatsioonid võivad organismis tekkida kas iseenesest või neid põhjustavad mitmesugused tegurid. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nimetatakse mutageenideks. · Mutageene saab jaotada kolme rühma: bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. · Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused, toksiinid jne. · Keemiliste mutageenide hulka kuuluvad alused ja happed, ravimid jne. · Füüsikaliste mutageenide hulka kuuluvad radioaktiivne kiirgus, röntgen- ja ultraviolettkiirgus. Suurem osa mutatsioone on organismidele kahjulikud:
Painduvuse arendamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Põhiline on kordusmeetod. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutuse. Painduvust aitab arendada üldarendavad harjutused, abistavad harjutused, eesmärk on liigeste maksimaalne liikuvus, spetsiaal arendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu. Iga liigese liikuvuse suurendamiseks kasutatakse harjutuste komplekse, mis mõjutavad igakülgset painduvust piiravaid tegureid. Painduvusharjutused võivad olla aktiivsed ja passiivsed. Aktiivsed võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks ja staatilisteks. Passiivsed venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga. Kuna painduvus on kõige parem lapseeas, siis tuleks harjutustega alustada väga varakult. Harjutused peaksid olema mitmekülgsed, et vältida hiljem tekkivat ebatasakaalu lihaste vahel
b. Mikrokeskkond Koknurendid, Kliendid, Tarnijad, Regulaatorid, Strateegilised liitlased c. Sisekeskkond Juhtimine, töötajad, kultuur. Eesmärgid, Struktuur (org ülesehitus jne), Ülesanded, Tehnoloogiad, Inimesed. Organisatsiooni kultuur peamised tõeskpidamised, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ja sisemise koostegemise käigus. d. Keskkonnast on vaja teada: millest koosneb, elementide põhikirjeldused, keskkonda iseloomustavaid peamiseid tegureid (keerukus, muutlikkus, määramatus) Keerukuse aste Kõrge Muutujaid palju, aega palju Muutujaid palju, aega vähe Muutujaid vähe, aega palju Muutujaid vähe, aega vähe Madal Muutuste intensiivsus Kõrge Määramatus tähendab, et juhtidel ei ole kunagi piisavalt informatsiooni keskkonna üle seega nad peavad tegema otsuseid puuduliku ingo tingimustes
1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub
2011). Aga eaka kodus asetleidvast väärkohtlemisest on väga vähe räägitud ja uuritud. M. Tuherm (2012) lähtudes oma uurimustööst ,,Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel" tegi Sotsiaalministeeriumile ettepaneku korraldada üle-eestiline eakate väärkohtlemise uuring, et paremini korraldada ennetustööd ja varajast märkamist. Selleks, et tuua probleem ühiskonnas avalikkuse ette, on vaja seda esmalt põhjalikult uurida, selle ulatust, tegureid, mis seda põhjustavad ja inimeste suhtumist eakate väärkohtlemisse. Omades kindlaid uurimistulemusi tuleb valitsusel töötada välja universaalne meede, et teadvustada ühiskonnale probleemi ulatust ja tõsiselt võtmise vajadust. Antud uurimustöö ja üleriigiline teavituskampaania (telesaated, dokumentaalfilmid, reklaam) kujuneb kalliks, aga samas jõuab suure enamuseni elanikkonnast ja sellel on pikaajaline mõju. Probleemi lahendus
) Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine Kui sündmus kordub mitu korda, püsib see mälus pikema aja kui juhuslik ühekordne juhtum. (1.) Kodeerimise eripära Midagi on hõlbsam meenutada selles kontekstis, millises seda meelde jätsime. ( 1.) Motivatsioon Huvipakkuivad asju on palju hõlpsam meelde jätta. Materjali mäletamine oleneb huvidest, kalduvustest, selle töötlemise eesmärkidest, meeleolust ning tahtepingutustes. Neid tegureid võib arvestada meeldejätmise motivatsiooni kujundavateks teguriteks. ( 1.) Ainevalda süvenemine Fakt või väide jääb kergemini meelde, kui see siduda teiste tõikade või väideteda, vaadelda asja erineva nurga alt, näha seda teises väärtusskaalas või mingi teise eriala kontekstis jne. Veel paremini jääb õpitav meelde, kui kuuldu või loetu iseseisvalt läbi mõelda ja oma kogemustega võrrelda, teooriale rakendust otsida ning erinevad teemad ja probleemid omavahel siduda. ( 1.)
Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja kohanemistegevusega. Stressi allikad Stressi allikad võivad olla isikusisesed, teised inimesed ja mitmesugused olukorrad. Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus. Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike. Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked. Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab o...
Uurimustöö Tuleviku plaanid Tallinn 2010 2 Sisukord Uurimustöö.................................................................................................................... 1 Tuleviku plaanid...........................................................................................................1 Sisukord.........................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................. 4 Peamised suuunad valdkonnas.................................................................................... 4 Oodatavad tuleviku suunad valdkonnas....................................................................... 5 Alamvaldkonnad ja nende perspektiivikus.................................................................... 5 Õppimisvõimalused..........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
