Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks: Faktide ja arvamuse lahusus. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. 4 Teooriaid, mis rõhutavad tegude olemust, nimetatakse deontoloogilisteks (kreekakeelsest sõnast „kohustus“). Nende teooriate järgi on teod oma olemuselt kas õiged või väärad ning inimesed on kohustatud käituma moraalselt õigesti. Tegude õigsuse või vääruse aluseks teatud jooned tegudes endis. Näiteks sellistes tegudes nagu tõerääkimine ja lubaduste pidamine on midagi õiget isegi siis, kui need võivad kaasa tuua teatud kahju; tegudes
Keegi justkui oleks piitsaga teie selja taga ning valmistuks kohe karistusi jagama vale sammu järel. See on vist meie südametunnistus, seda oskame me enamik võita. Aga kas me suudame siiski iseend võita? Selleks ei tohi me mõelda, peame lihtsalt käituma. Kuid kui me ei mõtle, siis on tagajärjed tavaliselt kõike muud kui head. Samas kui me võtame vastu tagajärjed, peame me mõtlema, seedima ja kaalutlema oma tegude põhjuseid. Sõda iseendaga lahingu võitsime, sõja võitis siiski keegi meie seest, sest Tema jääb alati peale. Tema on see, kes juhib meid ja järgneb meile kõikjale, Tema eest ei saa põgeneda .. seda ei suuda keegi meist, selles kategoorias erandeid pole. Iseendaga võitlemine ei ole maailmas midagi uut, seda on üritanud paljud ning enamik neist, ka kõige tugevamad, on alla vandunud või lihtsalt lagunevad vaimselt tükkideks
Ta arvas, et kui tal on raha millega kaasneb võimu on ta kõikvõimas ning tugev, kuid tegelikult sisimas oli ta nõrk. Märt isegi ei toetanud oma lapsi ega naist rahaliselt, kuna ta oli lihtsalt nii tujukas ja ahne. Märt ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, ta ainult mõtles iseendale. Peale iseenda hoolimise, hoolis ta ainult rahast. Naine, kes oli tema kõrval mitmeid aastaid olnud oli mehe tegude pärast meeleheitel. Lapsed kes väga vajasid isa õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid tegema äärmuslikke tegusid mis ei lõppenud kõige paremini. Ainus mida Märt mõistis oli see, et ta oli palju raha ning et rohkemat tal vaja polnudki. Kuid rahaga ei saa osta ei õnne ega ka armastust.
PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma. " 1721. a. võttis Peeter I endale keisri tiitli, Venemaa oli aga siitpeale keisririik (impeerium).
2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid. Diktatuuride liigitus Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed
inimese sees, mitte tema avaldub kõige rohkem kindlas ümber. keha osas. Hinge roll inimese kehas on Hing lahkub peale surma Uskus, et hing mõjutab meie mõõtmatu. kehast. keha mitmeid funktsioone. Inimene maksab peale surma Inimene võib kannatada nii Inimese hing sureb koos tema oma tegude eest. füüsiliselt kui ka hingeliselt. kehaga. (Mitte otseses mõttes) Rain Hiietamm G1B
Eesti Merekool Ranel Saare Okupatsioonide Muuseum Essee Juhendaja: Rein Tammik Tallinn 2016 Okupatsioonide muuseum Sissejuhatus Okupatsioonide muuseum on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.Muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003.Muuseumis eksponeeritakse esemeid, mis kajastavad Eesti arengut aastatel 1940–1991. Okupatsioonide muuseumi tegevust koordineerib Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Muuseumist Muuseumis oli väga palju suuri ja väikseid asju vanast ajast, mis näitas hästi selle aja olemust ja kuidas sel ajal elu ja eluolu olid. Muuseumisse sisse minnes nägin ma kalapaati, millel olid küljes aerud ja mootor. Muuseumil oli kaks korrust, esimesel korrusel oli sellin koht kus sai vaadata filme/videosid selle ajastu kohta. Seal oli veel väga palju väikseid asju mida ei oleks osanud oodata, et need nii kaua säilivad, näiteks relvad, noad, käerauad, suhkruv...
Konstantin Konik Konstatin Konik sündis Tartus 31. Detsemril 1873 aastal koorimehe pojana. Mees on väga huvitava ja kirju ajalooga tegegane. Ta on kandnud oma eluaastate jooksul paljusid rolle. Ta on olnud Tartu Ülikooli õpetlane, arst paljudes kohtades, Päevalehe juhatuse esimees, Riigikogu liige, Eesti Vabariigi haridus- ja sotsiaalminister. Ameteid on veel, kuhu ta on panustanud oma eluaastaid. Konstatin on proovinud kätt ka poliitikas, kuid peamine edu saatis teda arsti ning meditsiini valdkonnas. Tema võttis kasutusele sõna "põletik", mis oli tema meditsiinivaldkonnaga ka otseselt seotud. Ta on aidanud luua Eesti arstide seltsi ning olnud selle ühendamise juures. Üleüldse oli ta väga silmapaistev inimene. Ta on olnud Estonia ooperihoone ehitamiseks vajaliku rahakogumise eest vastutav, mis talle nii mõnegi halli karva pähe tekitas. Konik on olnud ka nimeka- Konstantin Pätsi asetäitja. Konik oli ...
Mulle meeldib, kui inimene tõesti hoolib endast nõrgematest ja vaesematesyt inimestest. Kultuurisoosijana hindas Karl Suur usku väga kõrgelt. Tal olid head suhted paavstiga ja tema ja ta isa olid palju teinud, et Roomas püsiks paavstlus. Mulle meeldib, kui inimene usub millegisse enamasse, kui see maailm. Paavsti sõbrana, aitas ta paavsti mitu korda hädast välja ja paavts tasus selle heldesti. Karl on paavstide poolt mitu korda ära kroonitud. Mulle meeldib, kui inimesed saavad oma tegude eest õige tasu. Mulle meeldib Karl Suur riigi- , sõjaväejuhina, paavsti sõbrana, kultuurisoosijana, valitsejana. Ta oli korralik ja tema riigis oleks parem elada, kui mõne teise selle aegses riigis.
Ikaros”. Näiteks kui Daidalos jäi Ateenas küll karistuseta, siis ei leidnus ta surmani õnne ega rahu. Sellest õppisid inimesed, et tuleb olla töökas ja kuulekas ning austama enda ja teiste elu. Antiikaja inimeste maailmavaade kujunes müütide põhjal, mille peategelasteks olid jumalad. Inimesed õppisid nendest lugudest, et tuleb olla aus, jumalakartlik ja ennast ei tohi kellestki teisest paremaks pidada. Halbade tegude eest saab alati karistada ja kõik teod tulevad endale tagasi, olgu need siis head või halvad. Sellised maailmavaated ja uskumused on püsinud sajandeid ja levivad tänapäevalgi ning nendes ei kahelda.
· Inimesed võivad soovida seda, mis ei ole nende huvides. S.t eeldus 2 on väär. · Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument psühh. egoismi poolt · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. · Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada. Argumendi probleemid · Aetakse segamini teo eesmärk (motiiv) ja tagajärg. · Tõsiasi, et tegu toob kaasa rahuldustunde, ei tähenda, et selle eesmärgiks oligi rahuldustunde saavutamine. · Hedonismi paradoks: heateost tuntakse rahulolu üksnes siis, kui eesmärgiks ei olnud
Siinkohal pidas see paika, möödus aastaid, kuid, pika ajaga kasvasid nad üksteisest lahku, kunagi oli seal leegitsev ja pulbitsev armastus, kuid nüüd on järele jäänud vaid hirm ja kahetsus. Inimene õpib vigadest see on kindel, aga kas tõesti peab käima läbi sellise pika ja vaevalise tee, et siis lõpuks mõista, et tegelikult oli kõik koguaeg hästi lihtsalt ei osatud hinnata seda mis oli. Inimese loovuses on ennem tegutseda ning hiljem hakata juurdlema oma tegude üle, mis oleks võinud olla teisiti, mida oleks saanud teha paremini ja mida üldse poleks pidanud tegema. Armastus on nõnda võimas tunne mis neutraliseerib kõik muu, inimene on otse kui suhtlemis võimetu, ei suuda vahet teha ei heal ega halval, kaotab kaine mõistuse. Ema armastusest ei ole mitte midagi tugevamat siin maailmas, ema võib oma lapse nimel kasvõi sõtta minna. Kuid miks peaks olema ema armastus midagi muud kui lihtsalt ligidase inimese armastus
olemasolul ma jätaksin teo tegemata, kui minule endale tuleb sealt kahju. Ma liigitaks selle mingil määral personaalegoismi alla, kuigi ma hoolin moraalist, mitte nagu sellele alaliigile omane on. Mulle meeldiks mõelda, et ma teen midagi enda heaolust sõltumata, kuid kui analüüsin oma tegude tagamõtet ja tagajärgi, siis saan aru, et kaudselt need on seotud siiski minu isiklike hüvedega. Utilitarismil on oma osa minu eetikast, kuna üldjoontes üritan otsustada tegude üle nende tagajärgede alusel ning üritan saavutada võimalikult suure hulga kasu kõigile, keda see tegu puudutab. Püüan tagajärgede hindamisel olla üle individuaalsetest huvidest ning näha tervikut. Spetsiifilisemalt liigitaksin eri vormidest end eelistus-utititarismi alla, kuna pigem soovin, et minu teod rahuldaksid igaühe soove ning liikidest reegli-utilitarismi alla, kuna minu jaoks on õigem näha suurt pilti. Samuto saab minu meelest tuua paralleele
võimalikult "olevikus". Isegi kui Oidipus sai teada oma saatuse, kas see muutis midagi? Ei. Kõik läks nii nagu minema pidi. Kas jumalik maailm juhibki meie elu ja kas meie saatus on ette määratud? Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. See on põhjuse ja tagajärje seadus ning karma tähendab meie tegude kogu pikka ahelat. Sophoklose teoses avaldus mõte, et jumalate vastu inimene ei saa. Oraakel ennustas Laoisele, et kui tal peaks sündima poeg, siis sellest pojast saaks isatapja, kes asub tema asemel troonile. Poeg üritati teelt kõrvaldada, aga tänu sündmuste keerdkäikudele kohtus poeg isaga ja tappis ta. Kõik algas juba sündimisest, kui ta viidi pere juurest eemale ja kogu selle aja kujunes nende saatus. Igal sündmusel ja hetkel oli põhjus
sõnadega Billyt, mis viis noore mehe enesetapuni, piisas McMurphyle, et tungida teda pidevalt ärritanud haigla töötajale kallale. Oma käitumise tagajärjel sai ta väga karmi karistuse osaks. Filmi lõpuks oli tal kujunenud sõbra suhe indiaanlasega, keda kutsuti Chiefiks. Ta lämmatas McMurphy, et ta ei peaks taolise zombina edasi elama. McMurphy polnud hull, vaid lihtsalt seiklushimuline, veidi lapsemeelne ja lõbus 'paha poiss', kes ei tahtnud oma tegude eest vastutada. Kui ta poleks hullumajja sattunudki, oleks kõigil parem olnud, sest tegelikult oli tema vaimne tervis korras.
Vastutame kõikide inimeste eest. Kui tahame sellel planeedil koos rahus eksisteerida, siis peame jälgima oma tegusid ja käitumist. Iga tehtud või tegemata jäetud liigutus mõjutab ülejäänud ühiskonda. Kui õpilane on leppinud õpetajaga kokku, et läheb vastama, kuid veab teda alt, raiskab ta väärtuslikku aega ning muudab õpetaja suhtumist õpilasse. Inimesed ei tohi üksteisele ootamatut pettumust valmistada. Vastutada tuleb nii enda, kui oma sõprade tegude eest. Arvan, et tänapäeva ühiskond peaks rohkem arendama globaalset mõtlemist, et anda kõigile võrdsed võimalused elu eesmärkide saavutamiseks. Inimesed kisuvad üksteist hädapatta tagasi, kui mõni neist põgeneda üritab, peaksime hoopis aitama teineteist pääseteele.
Inimese elu on tema enese nägu Sündides ei saa me endale valida vanemaid, sugu, välimust ja rahvust, kuid meil on võimalus elu jooksul end arendada ja täiustada. Kõigil on omad plussid ja miinused nind see moodustabki isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Inimese iseloom on tema saatus. Oleneb kuidas tahetakse oma elu elada ja mismoodi seda siiani tehtud on. Paljud omakasupüüdlikud inimesed ei hinda teist tema tegude põhjal vaid sõbrunevad tema paksu rahakoti või ilusa auto pärast. Tehes valikuid ja otsuseid mõjutame oma tulevikku suuremal või vähemal määral ning tuleb leppida ka negatiivsete tagajärgedega. Õigesti elatud elu suureks tunnuseks on rahulolu. Selle võib saavutada igaüks erineval ajal ja teistsuguse põhjuse üle. Väga palju eeliseid loob see, kui ollakse sündinud majanduslikult heal tasemel perre. Mingilmääral on neil elus lihtsam, võrreldes nendega, kelle rahalised
Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm) Tähtsamad filosoofiad: Vedānta filosoofia – „veedade lõpp“ - Teadmiste tee - Tegude tee - Armastuse tee (bhakti) Šankara Sānkya Jooga (rajaja Patanjali) - Radžajooga - Mantrajooga - hathajooga Püha linn Varanasi (Benares) Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm Casta port. ´seisus´ Varna –(sanskr värv) = seisus: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid)
tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vahel Kati seksuaalvahekord Markusega (Kati ei tahtnud seda, kuid samas ei teinud midagi selle takistamiseks) Kogu tegevus oli kaasajaga tihedalt seotud HUVITAV JA ÜLLATAV Käsitletakse ühe teismelise tegude tagajärgedega seotud probleeme Ootamatud ja põnevad probleemide lahendused, mõned etteaimatavad Noortepärane sõnavara Ülesehitus väga hea "Mmiks sa mind alvustava tooniga? Ise jood ka!" SISU KOKKUVÕTE Tänapäev Tallinn,Pärnu Olulised sündmused: Kati ärkab üles ja ruttab kooli Pidu Pärnus Kati saab teada, et tal on HIV Juhan rääkis Katile, mida ta öösel oma padjaga tegi HINNANG Tegelaste käitumine:
• Raamatu järgi on tehtud mängufilm „Külmale maale“ (1965), režissöörid Ants Kivirähk ja Valdur Himbek • Noore mehe eluvaadete kujunemine ühiskonna survel Raamatu sisu • Raamat jutustab noorest mehest Jaan Vapperist, kelle elutee kujundajaks on vaesus ja ühiskonna eelarvamused. Tema suurimaks varaks on noore tütarlapse Anna Vadi sügav ja tingimusteta armastus. Noorest ausast mehest saab teose käigus kurjategija, kellel tuleb oma tegude eest karmi karistust kanda. Külmale maale e. Siberisse karistust kandma sõidab Jaan koos armastatud naise Annaga ning nende mõlema hing on vaatamata olukorrale rahul. Tegelased • Tegevustik: ühes Eestimaa külas 19. sajandil • Peategelane: Jaan Vapper • Kõrvaltegelased: Kõverkaela-Juku Kohi-Kaarel Anna Vadi Andres Vadi Kai Vapper Tänan kuulamast!
populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujuneski barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid dramaatiline ja koloratuurne meloodia. Eksisteerisid ka kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna hakati piiblimüütide asemel eelistama ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esindulikkust ja liikumishoogu. Minu jaoks on barokk suurte uuendustega igati mitmekülgne muusikastiil, sest just barokk-ajastul hakati muusikat edukalt esitama ka väljaspool kirikut ehk muusika jõudis avalikesse kontserdisaalidesse. Samuti hakati muusikat looma tellimise peale, tänu millele arenes muusikaelu suure kiiruse ja õhinaga. Muusikas jäi püsima palju vana, kuid tekkis juurde ka palju uut, mis tegi barokiajastu muusika mitmekülgseks.
nagu tahame, aga mis elu see on, kui ei ole takistusi, mida ületada. Kui kõik asjad kohe pihku jookseksid, tunduksid need palju väärtusetumad, kui asjad, mille nimel me ise oleme vaeva näinud. Saavutades kogemegi elamusi ning vahel ka kannatame. Minu arvates ei tohi kaotada lootust, kui elu vahel allamäge veereb, vaid ikka uuesti üles poole rühkida. Miski ei kesta igavesti, nii on ka inimeluga. Kõigile on antud elada vaid korra. Me saame sälitada end tulevikus, vaid oma tegude ja saavutustega. Elu võimaldab meil kogeda unustamatuid hetki, lahendamatuna näivaid probleeme. Tuleb kasutada igat võimalust, mida maailm pakub, sest hiljem kahetsedes on juba hilja.
Sõltuvusest ei saa lahti. Kuid kui viin otsa saab, siis ei osata enam midagi ette võtta ning hakatakse lollusi tegema. Minu arvates oleks Huhuu meie ühiskonnas inimesena nagu üks rõve märatsev venelasest joodik. 3. Mida sümboliseerib isand? Isand sümboliseerib seda isikut, keda austatakse. Talle ei vaielda vastu, tema sõna kuulatakse. Isand on nn alama jaoks kõik, kogu elu. Talle peab kuuletuma, käskusid täitma. Isanda tegude üle ei nuriseta, sest ta ju ometigi hoolitseb ka. Isand sümboliseerib käskijat.
Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aastat Täiskasvanuiga ei ole vanus vaid seisund, milles inimesel on teatud teadmine iseendast - John Fowles. Täiskasvanueaga seondub mõiste küpsus. Seega: Täiskasvanu vastutab oma tunnete, tegude ja mõtete eest. Ta suudab võtta vastutuse ka teiste inimeste, nende heaolu eest. Ta tunneb ennast, oma tugevaid ja nõrku külgi, suudabpüstitada endale ja arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine
täisväärtuslik inimene. Temast hoiti meeleldi eemale, sest seal, kus oli Villu oli alati riid ja tüli. Villu elus oli ka armastust ja unistusi. Tema südames oli Kõrboja perenaine Anna, kuid kelle ettepanekust tulla tema majja peremeheks Villu keeldus. Ta ei suutnud ennast näha sellise sandina suure talu peremehena, see oli alandav. Ta kosis hoopis sauniku Eevi ja sai temaga poja, väikese Villu. Kui näiliselt oleks elu võinud edasi minna, oli Villu tegelikult kaotanud kontrolli oma tegude üle. Möödalaskmised ja õnnetu armastus viisid ta enesetapuni. Ta oli liiga nõrk, et edasi liikuda, kuid väga tugev, et sellist tegu sooritada. Villul oli olnud alati õnne õnnetustest eluga pääseda, kuid tundus, et alateadlikult otsis ta surma kogu oma lühikese elu. Ta ei osanud hinnata seda, mis tal oli. Ta ei hoidnud oma elu. Lihtsam oli mineviku ja tuleviku eest põgeneda.
Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides
Kuidas saada ettevõtjaks? Kokkuvõte Kõige olulisem, et saada ettevõtjaks, pead sa suutma mõelda raamist välja. Tavainimesest erineb ettevõtja sellega, et ta oskab loovalt mõelda, tegutseb arukalt ja vastutab oma tegude eest. Miks tahavad inimesed saada ettevõtjaks: kuna neile meeldib see, et neil on vabad käed, keegi ei ütle mida nad peavad tegema. Samas, kui sul on vabad käed, on sul ka suur vastutus, kuna sa ei tea kunagi, kas su idee läheb rahvale peale. Kuidas jõuda oma ideeni: sa pead oskama leida enda ümbert probleemi, mida sa püüad lahendada teiseks, kus sa võid oma idee leida on hobid. Ettevõtjat eristab veel tavainimesest see, et ta mõtteviis on teistsugune. Ettevõtlik inimene näeb asju
kõrvalteemad armastuslugu; Agamemnoni tüli; end leseks peab, ja võitlusmängud; allilm; Patroklose surm ja kosilaste vaidlused võitlused Itaalia Achilleuse kättemaks hõimudega Karakterikujutus Karakterid on vähem Inimesi kujutatakse peamiselt nende sõnade ja reaalsed kui Homerosel, tegude kaudu. Kangelased on tugevad, ilusad ja kuid Vergilius kirjeldab üllad ega häbene oma tundeid avaldada. Elavad paremini inimese hinges karakterid, luust ja lihast inimesed, mitte toimuvat. ebajumalad. Jumalate osalus Jumalad osalevad Mõlemas eeposes sekkuvad tegevusse jumalad, eepose tegevustikus, kelle ilmumine selgitab tavaliselt inimeste äkilisi
„Kaod nagu nael laastukuhja sisse”lk214 Nagu raamatus Liisu targasti ütles: „ Kaupasid sa teed, aga paate pole näha! ”(lk 29),nii see paljude inimeste puhul ongi. Iga inimene võib kõva tegude mees sõnade järgi olla, aga kas ta seda ka teeb see on iseasi. Tänapäeval on selliseid inimesi minu arvates rohkem, kuna vanasti kõik pidid tegema palju talutöid ja hoolitsema oma talu eest mis nõudis väga palju vaeva. Tänapäeva inimesed on aga harjunud istuma kodus ja vahtima arvuti ekraani taga, samal ajal kui riik maksab neile veel töötuabiraha. Kuid kaua sellisel inimesel elu niimoodi hästi ei lähe, kuna lõpuks talle enam raha ei maksta, ning siis ootab teda ukse taga pankrot
Juureldes põhjuste üle miks võib ühiskond inimesele vaenulikuks muutuda, leiab ta, et põhjused peituvad hoopis inimeses endas. Hea raamat peaks pakkuma elamiseks tuge - aitama näha oma eluprobleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuste kaudu. Tänu sellele suudame märgata elu ilusamana. Minu jaoks peab kirjandusteos andma emotsionaalseid tundeid ja mõtteainet. Kindlasti peaks olema ka side peategelasega. Tähtis on saada aru tema mõttemaailmast ja tegude põhjustest, sest kui ma ei suuda leida empaatiat tegelase suhtes, siis muutub raamat igavaks. Väärtuste poolest tahan ma raamatust saada teada tõde ja mitte niivõrd ilustatud kujul lugu, sest üks hea raamat peaks näitama, et hea ja halb käivad koos. Minu arust peab kirjandus ka andma meile mingisuguse õppetunni mida võibolla saaksime ka oma elus kasutada. Sõnakunstil on suur mõju. Kirjandus aitab meil tulla toime argieluga viies meid korraks
- ema ja lapse vaheline seos (attachement): ema ja lapse vaheline kiindumus on ilmselt mõlema poolne kohastumus, mis soodustab lapse ellujäämist. Biheiviorism B F Skinner (1904 1990) Kogu inimkäitumine on kogemuse teel õpitud. Õppimine toimub nii loomadel kui inimetel järgmiselt: (a) indiviid teeb kogu aeg midagi; (b) mõned teod toovad kaasa meeldiva tagajärje (hüvituse), mõned ebameeldiva (karistuse); (c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e. sarrustavad (reinforce) inimeste käitumist. Sellist õppimisprotsessi nimetatakse operantseks tingimiseks (operant conditioning). John B Watson (1878 1958) "Andke mulle tosin tervet imikut ja vaba voli neid üles kasvatada, ja ma
Apostel Pauluse elu ja tegevus Kõik inimesed on vähemalt midagi apostel Paulusest kuulnud. Kui just täpseid fakte ei teata, siis selge on, et varajases kristluses ta tähtis mees olevat olnud ning Uuest Testamendist saab tema kohta lugeda ka. Paulus on esimesel sajandil elanud Jeesuse järgiatest kõige tuntum just tänu Luuka kirjutatud ,,Apostlite tegudele" ja paljudele tema kirjadele Uuse Testamendis. Esimesi viiteid tema kohta leiabki Apostlite tegude raamatust, mis on jätk Luuka evangeeliumile ning kirja pandud umbes 1. sajandi lõpus. Selle kirjatüki eesmärgiks on näidata, kuidas kristlus levib üle maailma. Raamatu seitsmendas peatükis kohtumegi Paulusega, keda siis veel Sauluse nime all tunti. Räägitakse seal aga hoopis esimesest kristlikust märtrist Stefanosest, kes oma usu pärast kividega surnuks loobiti. Saulus, kes sealsamas viibis, oli tema hukkamise poolt.
omandamiseks vaid ka vahendamiseks ja signaalide edastamiseks. 4. Saastekulu ja kontrolli ulatuse dilemma, kasutage selgitamiseks joonist. ( 2.p.) ● Saastekulu puhul on tegemist maksuga, mida peab saastaja ise maksma. Reostad loodust = maksad. Selle määramisel on eesmärgiks panna inimesi rohkem mõtlema säästlikule eluviisile. Keskkonnakahjustusi põhjustanud ettevõte peab vastutama oma tegude eest ning peab rakendama ennetus- ja parendusmeetodeid, et loodust võimalikult vähe reostada. See maks on ettevõtetele motivatsiooniks reostada vähem. ● Allpool olev joonis on hea selgitav joonis, kuidas süsteem toimib. Telgedel on kulu ja kontrolli ulatus saastamise üle. Kui ettevõttel on võike kontroll oma tegude üle, peab ta maksma kõige rohkem saastamise kulu. Kui ettevõttel on hea kontroll oma tegude
religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha. 3) Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul parem tervis, inimesed tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes, teadlikud ja entusiastlikud loodushoiu küsimustes. 4) Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab madal majanduslik ja füüsiline turvatunne ning materiaalsete väärtuste esikohale seadmine. 5) Kui lähtuda vaid Maailma väärtuste uuringu viimase laine andmetest (2010–2012), jagab Eesti Lõuna-Koreaga viimast kohta selles, mis puudutab uhkustunnet oma riigi elanikuks olemise üle
tingimisele. On öeldud(ühe kirjaniku poolt), et biheiviorismi keskseks mõtteks on , et mõtted, tunded, intuitsioonid ei ole kuidagi seotud sellega, mida me teeme. Meie käitumine on tingimise tulemus. Oleme bioloogilised masinad, mis teadlikult ei tegutse, vaid reageerivad stiimulile. Selline idee on vastupidine piibli vaatega inimesele. · Biheiviorism õpetab järjekindlalt, et me ei vastuta oma tegude eest. Kui me olemegi lihtsad masinad, ilma mõistuse ja hingeta, reageerime vaid stiimulile ja tegutseme vastavalt väliskeskkonnale, siis kõik mis me teeme on vältimatu. Sotsiobioloogia, üks biheiviorismi alaliike võrdleb inimest arvutiga-prügi sisse, prügi välja. · Biheiviorism on manipuleeriv. See mitte ainult ei taha mõista inimese käitumist, vaid seda ka ette ennustada ja kontrollida. Skinner leiutas "vormimise" isee.
talle ise kätte mängiks? Rõugud kiirustavad aga tagasi Balti jaama, et korjata üles kogu oma ühte kohvrisse surutud varandus ning otsustada, kuhu oma eluga siiski suunduda. Nagu näha polnud elu tolajal sugugi lihtne, kuid siiski on see film väga asjalik just nooremate vaatevinklist, sest see annab üsnagi põgusa ülevaate kui kõrget hinda nad oma vabaduse eest maksma pidid. Mõtiskledes jõudsin järeldusele, et olla vaba, tähendab olla vastutav! Vastutav oma tegude ning sõnade eest, mida lausume. Vanasti oli nii, et mida suurem on inimese vastutus, seda suurem on ka vabadus, kuid praeguseaja inimeste käitumine ning mõtteviis panevad mind sügavalt kahtlema, kas see reegel ka nüüdisajal kehtib. Mulle tundub, et tänapäeval on asjad just risti-vastupidi. Arvan, et sageli ei oska me oma vabadust hinnata. Seega, mida suurem on vabadus seda vähem tunneme me end elu ees vastutavana. Sageli õpime me asju väärtustama
Sellistele tegudele ja mõtteviisidele ei oska leida mingisugust õigustust, küll aga on see selge näide, kuidas on stereotüüpide tekkimine ja kasutamine agressiivset käitumist põhjustav ning seega laastava toimega nii kannatanud välismaalastele kui ka kogu Eesti rahvale: taolised juhtumid näitavad Eestit Euroopas ja maailmas kõige halvemas võimalikus valguses ning on häbiplekiks ka nendele, kes selliste arvamuste ja tegude vastased on. Märkimisväärne on asjaolu, et Tartus peksmise ohvriks langenud õliõpilast rünnanud inimesed olid arvatavasti neonatside liikumisest, kes on omakorda üks grupp, kelle kohta stereotüüpseid arvamusi liigub, seega võib arvata, et agressiivse käitumise tagamaad peituvad nende endi ebakindluses. Miskipärast on selliste inimeste mõtetes kinnistunud arvamus, et mustanahalised ja välismaalt pärit inimesed on kuidagi halvemad kui ülejäänud ,,korralikud" inimesed.
Kehtestage piirid Piirid on kogum reegleid, mida me oma lapse käitumisele kehtestame, teatud laadi moraalse ülalpidamise raamistik, mille ta peab omandama, et elada. Piirid õpetavad lapsele, milline on vastuvõetav käitumine ja seeläbi areneb temas vajalik enesekontroll ja- distsipliin, mis temasse alati alles jääb. Väikelapse puhul tasub meelde jätta mõned väärt märksõnad. 1. Tema tähelepanuvõime on lühiajaline. 2. Tal puudub võime näha oma tegude tagajärgi. 3. Ta on kõige suhtes uudishimulik. 4. Tema tähelepanu on kerge kõrvale juhtida. 5 Tähelepanu Me kõik armastame tähelepanu ja lapsed ei ole erandid, kuid tähelepanu jagamiseks on olemas õiged ja valed viisid. Oleme kõik kokku puutunud valesti käituva lapsega ja mõelnud: " Ta teeb seda ainult tähelepanu võitmiseks". Jah,
ookeanini, mis oli jääga kaetud. Kuna ta arvas, et olend oli liikunud koerarakendiga mööda jäätunud ookeani tegi ta seda sama. Jää aga lagunes ja ta jäi triivima jääpangale, kust teda päästis Walton ja tõi oma laevale. Victor Francenstein suri laeval ja tema loodud koletis lubas talle, et liigub ära kaugele põhja ja kontakteeru enam inimestega. Teose mõte on see, et igaüks peab oma tegude eest vastutama ja alati tule väga põhjalikult oma tegevused läbi mõelda, et hiljem ei peaks oma tegude tagajärgede pärast kannatama. Raamat ei jätnud mulle erilist muljet. Kohati muutus tegevus põnevamaks, aga oleks võinud olla rohkem seiklusi ja huvitavaid ning põnevaid juhtumisi. Eanamuses jäi domineerima nii koletise kui tema looja õnnetu või vihane olemine.
Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni. Siiski tuleb ette ka olukordi, mil peame oma tegude eest tõsiselt vastutama ning põhjendama, miks ühtemoodi käitumine on õige ning teistmoodi vale. [2] Kõlbluse puhul seab piiri tõe ja väära vahel südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid kõlblusetu tegevuse eest saab jagada kaheks – sisemised ja välimised. Viimasel juhul saab moraalitu teo tegija tunda teiste inimeste negatiivset vastukaja. Sellega võib kaasneda isegi töö kaotamine või sõprusringkonnast välja heitmine. Kui indiviid saab aru, et
Rahvas jumaldas ja austas Olovernest, sest ta oli neile eeskujuks. Ta aitas alati, kui see oli tema võimuses. Juudit häiris olovernest oma jutuga. Juudit räägib üht, aga mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Juuditi soovid olid liiga suured olovernese jaoks. Juudit tappis magava olovernese. Ta võttis ta pea ja viis oma linna, pani pea teiba otsa, et tema rahvas näeks, et olovernes ei tee enam kahju. Vaenlased lahkusid linnast. Rahvas sai aga teada, et juudit on teiste oma halbade tegude kõrvalt tapnud ka oma enese mehe. Teda tahetakse kividega surnuks loopida. Ta kodu hävitatakse. Vaid juuditit armastava Osiase enesetapp päästab juuditi rahva viha eest. Tänu juuditile olid kaevud vabad ja olovernes ei takistanud tema rahval neid kasutada. Juudit tahtis surra, kuna tema jaoks pole elul ilma armastuseta mingit mõtet. Ta armas, et mitte keegi ei armasta teda enam, vaid vihkavad, kuid Siimeon armastas teda ikkagi. Juudit päästis oma rahva.
preesterjumala saviplaatide nustusi, *"rippuvad e. leviidid asemikud raamatukogu unenägusid aiad" lossi *muusikaõpetuse *pärast surma *vanim eepos *veterinaaria katustel alged templites viletsus, jumalad kangelasest *Babüloni *oluline eelaste tasuvad tegude Gilmesist värav kreeka-rooma eest eluajal või kultuuris järglastele India *budism *veedad -pühad *arvusüsteem *kloostrid *ülistuslaulud e. *Buddha raamatud *arv0 *uhkete raagad (võisid
o L.Meri muinasajast, põhjarahvast ,,Hõbevalge" , ,,Virmaliste väraval" ka reisikirjad ja filmid. o Ajaloolisi isikuid ei kujuta M.Traat ,,Tants aurukatla ümber" ja ,,Pommeri aed" Sõjaainestik: o Lisatud dokumentaalset materjali Kuusberg ,,Üks öö" Ü.Tuulik ,,Sõja jalus" J. Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" 70ndate II poolest hakkas kirjandust mõjutama sõnade ja tegude lahkvenus, avalikustamise kartus. Takistati teravate küsimuste käsitlemist. Palju keskpärast ajaviite kirjandust Ka 80ndate alguses olmeline vaatepunkt- argielu sündmused psüühikasse süvenemata. Proosa kasvas kvantitatiivselt. Ülimenukad: S. Anniko ,,Rusikad" E. Rannet ,,Kivid ja leib" R. Kaugver -enamik romaane.. ,,Tee isa juurde", ,,Meie pole süüdi", ,,Vanamees tahab koju" A. Uustulnd ,,Tuulte tallermaa" E. Tegova ,,Humalaaias" jt A
Igal sõnal ja teol on kindel tagajärg. Ühel sõnal võib olla väga suur mõju. Mõju võib olla nii positiivne, kui ka negatiivne. See tuleneb sellest, kellele ning mis põhjusega on sõnad suunatud. Vastavalt mõjule järgnevad tihtipeale ka teod, mille eest iga kord keegi vastutada ei soovi. Me kogeme elus asju, mida ei pruugi tahta. Kahjuks ei ole probleemide eest põgenemine alati kõige parem variant, mis aga võib tunduda lihtsaim. Samuti ei saa me põgeneda sõnade või tegude eest, mida oleme öelnud, või toime pannud. Me saame neid eirata, mitte nendest rääkides, aga mitte kauaks. Ei ole võimalik aega tagasi keerata, et muuta mõtlematult öeldud lauseid. Ei saa panna kellegile kellegi teise sõnu suhu. Saame aga mõelda enne, kui ütleme, et ennetada võimalikke probleeme. Probleem võib algada sõnadega ning lõppeda tegudega, kuid mitte alati. Õiglane ei oleks hukule määrata kedagi sõnade eest. Inimesed oskavad rääkida,
Kritiseerimine mõjutab kõiki inimesi ruumis või autos ning ei too mingit lahenudst vaid kaasab endaga halva tuju kritiseerijale ja ka inimestele kes on sunnitud seda kuulama. Kriitikat tuleks arutada selle inimesega kes seda teise arvates põhjustas mitte inimestega kes sellesse üldse ei puutu. Igas olukorras võiks inimene olla suuteline panna end teise inimese olukorda, et mõista teise inimese situatsiooni olgu see siis teiste suhtes kas halb või hea. Inimesi tuleks tunnustada heade tegude eest ning küsida tagasisidet tehtud või kogetud asjade kohta. Inimese tunnustamine muudab inimest terves elus. Inimesel ei ole elus mingeid puudusi ning näiteks tähelepanu vajadust kuna ta on saanud tunnustust kas oma vanematelt või healt lapsepõlve sõbralt. Ka negatiivset inimest tuleks tunnustada ning rääkida tema emotsioonist.
Kas on kerge olla noor? Raske öelda, sest inimeste arvamused on erinevad. Osad räägivad, et see oli ilusaim aeg nende elus, teised jälle, et mitte. Aga mis on õigupoolest noorus? Lihtsalt mingi ajajärk inimese elus? Seda küll, kuid kindlasti midagi enamat. See on aeg enne täiskasvanuks saamist, kus inimene õpib katse-eksituse meetodil suhteid looma ja enda tegude eest vastutama. Neil, kes arvavad, et noorus on ilus ja kerge aeg, on kindlasti õigus. Noorik võib (tavaliselt), kas üksi või siis sõpradega, minna kuhu tahab. Kui ta koju tuleb, ootab mõni kallis inimene teda ja pakub sooja toitu. Tema eest hoolitsetakse. Samuti saab ta taskuraha eest osta, mida tahab, või ostavad vanemad talle ise. Täiskasvanutel sellist elu ei ole. Nad peavad tihtipeale rasket tööd tegema.
pole kunagi olnudki! Teie türannist tohter, kes teid arstida lubab, pole keegi muu kui üks silmakirjalik suli, kes, samal ajal kui te sööte, mürki teie toidu sisse segab, ja seda otse teie silme all ning te ei ütle ühtainsatki sõna. Meid mõisteti süüdi riigireetmises seadusega, mille Päts oma käega kirjutas ja vastu võttis. Ta moonutas seadust, et meid oleks võimalik kinni pista. Meie vendi vangistati ja hukati tegude eest, mida polnud juhtunudki. Samad inimesed, kes meie riigi ja rahva eest Vabadussõjas võitlesid on nüüd luku taga. Inimesed, kes seda riiki kaitsesid on nüüd nurka surutud. Kas Eesti rahvas laseb oma pärandil nii lihtsalt ühel isehakanud valitsejal peal trampida? Me püüdleme parema Eesti poole. Me võitleme selle üle. Kuid meist üksi ei piisa. Toetage meid, Eesti rahvas. Toetage meid nii, nagu tegite seda enne Pätsi. Toetage Eesti Vabariiki!
· (1) Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: · 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; · 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Tegelik kasusaaja Rahapesust · Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teostab oma mõju ära kasutades lõplikku kontrolli ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab äriühingut või teostab lõplikku kontrolli äriühingu juhtimise üle: 1) omades üle 25 protsendi aktsiatest, osadest või hääleõigustest otsese või kaudse omamise
wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudoux ,,---" http://en.wikipedia.org/wiki/The_Trojan_war_will_not_take_place Simone Weil (1909-1943) ,,L'Iliade ou le poeme de Force" (1940). Tegelikult on Iliases väga palju sõjavastaseid ideid. Nemesis saatus. Thersites 7. okt. 09. a. Georges Duby ja ,,Guillaume de Maréchal" *kirjutamise aeg *lugemise aeg *teose (toimumise) aeg Michel Foucault Diskursus William Marshal ehk maailma parim rüütel ( meest mõõdetakse tegude järgi, vt ,,Ilias"!) - http://en.wikipedia.org/wiki/Guillaume_le_Maréchal - 1185 palverännak Kuidas Guillaume le Maréchali mäletati? - Kuninga järelehüüd Philippe Auguste'ilt Gatinais'is - Hauamonument - Verbaalne monument (mõeldud kuulamiseks, elukutselise ettelugeja poolt, avalikul sündmusel) - Geneetiline järjepidevus: mis sai Guillaume'i lastest? Mis on ,,ajasõlm"? · pöördepunkt · läbilõige
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest, ,,Inimene on kõikide asjade mõõt". Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb inimese absoluutse loomuse poolt. Eetiline relativism on doktriin, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Moraalirelativismi vormid: 1. Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. 2. Subjektivistlik relativism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
