MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet AMETIJUHEND Ametijuhend 2 Tallinn 2009 Ametijuhend 3 AMETIJUHEND 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Personalijuht Personaliosakond 1.3 Tegevusvaldkond Tootmine/töötlemine 2. STRUKTUUR 2.1 Otsene juht 2.2 Kes asendab 2.3 Keda asendab Direktor Tootmisjuht Tootmisjuht 2.3 Otsesed alluvad 2.4 Alluvate arv 2 Personalispetsialistid Ametijuhend 4 3. TÖÖ KIRJELDUS 3.1 Ametikoha eesmärk
1.3. Sekretäriga sõlmib ja lõpetab töölepingu juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.4. Sekretäri asendaja määrab juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.5. Asendaja määramiseks peab sekretär oma võimalikest puudumistest ette teatama vähemalt 7 päeva, v.a puudumine haiguse tõttu. 1.6. Sekretär juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusest ja korraldustest, töösisekorraeeskirjadest ja käesolevast ametijuhendist. 2. TEGEVUSVALDKOND 2.1. Juhi ajakava planeerimine 2.2. Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 3. PÕHIKOHUSTUSED 3.1. Võtab vastu, jaotab ja toimetab täitjale edasi büroosse saabunud korrespondentsi. 3.2. Kontrollib välja saadetavate dokumentide vormistuslikku korrektsust, vajalike lisade olemasolu ja ettevõtte andmete õigsust ning saadab dokumendid välja
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise õppetool Projektijuhtimine Projekt Juhendaja: Tiina Puusalu Tallinn 2012 Sisukord Projektijuhtimise projekt Projekti ülevaade Põhilised andmed Ettevõtte nimetus: OÜ E-Vabaaeg Aadress: Vabaduse väljak 10, Tallinn Telefon: 57575755 Asutamise aeg: 30.03.2012 Juriidiline staatus: Osaühing Osakapitali suurus: 2500 EUR Projekti finantseerimine Osaühingu registreerimisel 3 osaniku poolt investeeritud summa moodustab firma algkapitali 2500 EUR. Plaan on taotleda erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest...
Enim neist on toimunud Soome Vabariigis 40, 28 väljaspool EL riike ning 13 Rootsis. Eesti töötajatega rohkem kui üks tööõnnetust on toimunud veel Hollandis, Norras, Lätis, Poolas ja Leedus. Soomes on enim tööõnnetusi toimunud ehitajatega, personali otsingu ettevõtete töötajatega ning jae- ja hulgikaubanduse töötajatega. Väljaspool EL riike on enim tööõnnetusi registreeritud meie relvajõudude rahuvalvajatega, teine suurem tegevusvaldkond oli transpordisektor. Surmaga lõppenud tööõnnetusi registreeriti 21 (2006.a - 27; 2005.a - 24). Uurimise tulemusena selgus, et 7 tööõnnetust 21-st ei toimunud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise tagajärjel. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulevate nõuete rikkumisega seotult toimus 12 surmaga lõppenud tööõnnetust:
1. METSANDUS · METSAMAJANDUS · Metsamajanduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet).Metsa majandamine hõlmab mitut tegevust: metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. · METSAHALDUS Metsahalduse tegevusvaldkond jälgib, et metsa kasutamise ja kasvatamise vahel püsiks tasakaal. Metsahalduse tegevusvaldkonnas töötavad inimesed hindavad metsavarusid, planeerivad ja hindavad metsakasvatuslikke töid ning kannavad hoolt selle eest, et meie mets oleks võimalikult mitmekülgselt kasutatud. Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub 17 metskonda, metsakasvatusosakond, metsakorraldustalitus, looduskaitseosakond, metsaparandusosakond, jahindusosakond ja maakorraldustalitus. · PUIDUTURUSTUS
1. Ettevõtte tutvustus, ettevõtte tegevusvaldkond AS Tallink Grupp on 1989. aastal asutatud Euroopa juhtiv laevandusettevõtte, mis pakub minikruiisi- ja reisijateveoteenuseid ning kaubaveoteenust Läänemerel. Tegevusvaldkondadeks on laevandus ja transport. Ettevõte pakub oma teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmel laevaliinil Soome ja Rootsi, Eesti ja Soome, Eesti ja Rootsi ning Läti ja Rootsi vahel. Ettevõte tegutseb põhimõttel „Nulltolerants laevadelt merre sattuvale reostuseleˮ. Tallinki eesmärk on kõrvaldada võimalik reostus tekkekohas, tagades, et nii maal kui ka merel tegutsetakse alati keskkonnateadlikult ning järgides rangeid ohutusstandardeid ja kõiki asjakohaseid seadusi. 2. Missioon, visioon, tunnuslause (slogan) Missioon: saavutada maksimaalne kliendirahulolu, pakkuda eri klientidele mitmekesiseid kvaliteetteenuseid ning seal juures tagada kulusäästlik äritege...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS.......................................................3 1.1.Tegevusvaldkond/pakutavad tooted ja teenused..........................................................3 1.2.Ettevõtte juhtimise struktuur........................................................................................5 1.3.Ettevõtte tegevuse analüüs.....................................................
Järvi Konsultant: M. Tamm Tallinn 2011 Sisukord 1 Sisukord 1 Sisukord ....................................................................................................................... 2 2 Praktikaettevõte............................................................................................................ 4 2.1 Tegevusvaldkond .................................................................................................. 4 2.2 Keskuse struktuur .................................................................................................. 4 2.3 Divisjonide Põhiülesanded .................................................................................... 5 2.4 Praktikakoha kirjeldus ........................................................................................... 5
otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Joonis. Tegevusvaldkonnad primaarsektoris. Primaarsektor Põllumajandus, jahindus Metsamajandus Kalandus Mäetööstus Ülesanne 8. Arutlege pinginaabriga, kuivõrd on järgmine tegevusala oluline kaubanduse seisukohalt. tegevusvaldkond Põllumajandus Metsamajandus Kalandus Sekundaarsektori moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted. Joonis. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. Keemiatööstus Ehitus
Rahvusvahelise ettevõtte iseloomustus: Fujifilm Firma ajalugu. Tegevusvaldkond. Firma asutati 1934. aastal Jaapanis. Fujifilm oli Jaapani esimene fotofilmide tootja. Esialgselt riigi siseturule orienteeritult tootis Fujifilm kino- ja fotograafiafilmi, 1940ndatest alates kaameraid ja optilisi seadmeid, peale II maailmasõda aga ka röntgenplaate ja ilmutusseadmeid. Alates 1950. Aastast laienes firma rahvusvahelisele turule,
Eesti Sukeldumisministerium OÜ PROJEKT TALLINN SISUKORD PÕHILISED ANDMED......................................................................................... 2 Projekti finantseerimine................................................................................2 Juhtkond........................................................................................................ 2 ANDMED PANGAÜLEKANDE TEGEMISEKS...................................................3 ANDMED PROJEKTIJUHTI KOHTA..................................................................3 MISSIOON...................................................................................................... 3 VÄÄRTUSED................................................................................................... 3 VISIOON..............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Beatrice Peetsalu Hedi-Kai Altvälja WELLBEING FITNESS CLUB OÜ ORGANISATSIOONI ARENDAMINE Kodutöö Juhtimine TMO0010 Juhendaja: Virve Siirde, MSc Tallinn 2018 Firma nimi: Wellbeing Fitness Club OÜ Tegevusvaldkond: Sporditeenused (jõusaal, rühmatreeningud, treening- ja toitumisnõustamine, personaaltreeningud) Igapäeva tegevuse kirjeldus: Inimeste nõustamine treeningu-ja toitumisalastes küsimustes. Inimeste motiveerimine ja inspireerimine olla aktiivse eluviisiga. Treeningvarustuse korrashoid. Klientidele meeldiva treeningkogemuse pakkumine. Missioon: Kliendi heaolu on meile kõige tähtsam. Suuname ja nõustame inimesi tervislikuma eluviisi poole, aidates neil luua parim versioon e...
....................................................................... 4 1.3 Staatus.......................................................................................................................... 4 1.4 Eesmärk........................................................................................................................ 4 1.5 Asukoht.......................................................................................................................... 5 1.6 Tegevusvaldkond........................................................................................................... 5 1.7 Omandivorm ja omanikud.............................................................................................. 5 1.8 Juhtimine, töötajad......................................................................................................... 5 2. Turuanalüüs..............................................................................................................
ALKOHOOLSED JOOGID 1.Kaupluse üldandmed, tegevusvaldkond ja joonis kaupade paigutuse kohta alkohoolsete jookide kategoorias Vaatlusaruande viisime Selveris asukohaga xxxxx.. Kauplus on avatud 8:00-22:00, kõikidel nädalapäevadel. Kaupluse tegevusvaldkonnaks on jaekaubandus. Meie valitud kaubakategooriaks said alkohoolsed joogid (Lisas 1 joonisel 1 on ära toodud alkoholi osakonna planeering ning joonisel 2 mõned pildid väljapanekust). 2.Hinnang ettevõtte kategooria juhtimise põhimõtetele, lähtudes teoorias õpitust
meetodil ehk klientidele vajaliku geoinfo tootmist ja töötlemist aeropildistamise ning satelliitinformatsiooni baasil. 7. AS Ökosil 1) Ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, s.h. Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine. 8. Keskkonnateabe Keskus 1) Keskkonnateabe Keskuse tegevusvaldkond on usaldusväärsete ja võrreldavate keskkonnaalaste andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine, avalikustamine ning aruandluse esitamine Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, samuti asjaomaste andmekogude pidamine. 9. Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut 1) Tegeleb ilmaprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste tegemisega, meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni osas
iseseisvalt analüüsinud 2-4 aastat ning mu vanemate väike kahe inimese OÜ. Kuna vanemate OÜ ei oma mitte mingisugust huvi kasvada, kuna nad on oma olukorraga rahul, siis otsustasin kasvuauditis käsitleda mõnda börsiettevõtet. Börsiettevõtete vahel valikut tehes otsustasin jällegi, et ettevõtte tegevus peaks olema võimalikult Eesti keskne, ettevõttel peaks olema võimalikult avalikud aruanded ning võimalusel võiks ettevõtte tegevusvaldkond olla seotud millegi tootmisega. Kasvuauditis otsustasin tegeleda Premia Foods AS-iga. Kuivõrd börsiettevõtetel on erinevalt tavalistest ettevõtetest märksa mahukam aruandluskohustus, siis otsustasin kasvuauditis lähtuda viimastest, st 2013 3Q tulemustest ning selle järgselt antud ettevõtte selgitustest. 1.2 Ettevõtte üldtutvustus Premia Foodsi toodangut saab liigitada vastavalt tootegruppidele kolmeks: jäätis, kala ja külmkaup
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Andzeelika Kurrusk AS Tallink Grupp, laev Victoria Praktika aruanne Juhendajad: Argo Saar, Gerli Lila Särevere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööd on laeval palju ning tempo kiire. Seltskond samas suur ja ruumid väikesed. Selles olukorras aitab teadmine, et üksteisega läbisaamisest sõltub kõik. Kõik endised teadmised tuli nüüd kokku korjata ja paljusid asju juurde õppida. Menüüs väljendub mitmekülgsus mõned road on teravamad, mõned magus-hapud. Suurimaks väljakutseks on eelkõige muutustega kohanemine, mis eeldab usku oma võimetesse, suutlikust oma arusaamu, käitumisviise muuta, üldoskuste arendamist, ümber orienteeruda ja valmisolek õppida lisaks ning ümber. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Tegevusvaldkond / pakutavad tooted ja teenused Kauplused: Boutique Boutique`st leiate eest ...
Islandi president on alates 1996. aastast Ólafur Ragnar Grímsson. Islandi majandus hakkas hoogsalt arenema 20. sajandil. Tänaseni on Islandi tähtsaim majandusharu kalandus. Kuigi kalanduse tulud moodustavad riigituludest suurima osa, töötab kalanduses vaid 10% islandlastest, kuna kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud. 60% elanikest töötab teenindussektoris. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond. Turismi tõmbenumbriteks on kauni maa omapärased loodusnähtused. Tänaseks on Island üks kõrgeima majandusarengu ja tsiviilvabadus-tasemega riike maailmas. 2007. aastal hindas ÜRO Islandi inimarenguindeksi alusel maailma arenenuimaks riigiks. Islandil räägitakse islandi keelt. Alates 1998. aasta sügisest õpetatakse koolides esimese kohustusliku võõrkeelena inglise keelt, teiseks võõrkeeleks on enamasti taani keel. Paljud
puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Helilooja, koorijuht, muusikaajakirjanik. Pätsi tähtsaim tegevusvaldkond oli muusikaõpetus. Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas aga hoopis kompositsiooni erialal (Artur Kapi klass) 1926. aastal.
Tulemustele orienteeritus Seame endale eesmärke ja saavutame neid, tunneme rõõmu saavutustest ning tunnustame nii ennast kui teisi. Loovus Oleme avatud uutele ideedele ning loomingulised lahenduste väljapakkumisel ja teostamisel STRUKTUUR EHITUS Tööde mahult kõige suurem osakond tegeleb ehitusliku projektijuhtimise, tehnovõrkude rajamise ja rekonstrueerimise, konsultatsioonide ning üldehitusega. Aastate jooksul oleme teostanud arvukalt erinevaid ehitusobjekte, kuid meie peamine tegevusvaldkond on mitmesuguste keskkonnaobjektide ja insener-tehniliste rajatiste ehitustööd. Ehkki suuremahulised projektid tingivad peatöövõtu osakaalu pideva suurenemise, teostatakse suur osa ehitustöödest omajõududega. Seda võimaldab kaasaegse tehnilise baasi ning pikaajaliste kogemuste ja erialase ettevalmistusega töötajate olemasolu. Oma tegevuses lähtume kliendi soovidest, üldistest kvaliteedinõuetest ning heast ehitustavast. Oleme oma eesmärgiks seadnud tegutseda parema ja puhtama
Jose Manuel Barroso- Ban Ki-Moon- Anders Fogh Rasmussen- Ülesanded Nimetage veel rahvusvahelisi organisatsioone. ....................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... Nimetage järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide põhiline tegevusvaldkond. ÜRO-......................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... NATO-...................................................................................................................................... ................................................................
3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS Olen käinud paljudes muuseumides, milledest kõige meeldejäävam on olnud Tallinna Meremuuseum. Tallinna meremuuseum asub paksude paekivimüüride vahel Paksus Margareetas. Muuseum pakub palju huvitavat Eesti meresõidu ja kalanduse algusaegadest kuni tänapäevani. Merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond. Muuseumi ekspositsioon asub neljal korrusel. Esimesel korrusel on näha muuseumi suurim mudel suur purjelaev. Teisel korrusel on esitatud lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel ning seal leidub ka suur kaljase mast koos purjega. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Seal on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni
baltisakslased olid oma senise positsiooni kaotanud eestlaste hulgas järjest enam kõrgharitlasi, ühiskonna uus eliit (võrreldes ärkamisajaga) Vene-Jaapani sõda (majanduskriss, sõjaväekohustus) ( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04/03/08 18.55) 20. saj. alguses Eestis kanda kinnitanud sotsiaaldemokraatlik mõte (üliõpilased, töölised) Arstiabi andmine oli sel ajal külatarkade tegevusvaldkond. Haigeid tohterdasid ka preestrid, eriti oli neist hinnatud F.Dubkovski (töötas Kihnul aastatel 1905-1920). 1905-1907 a revolutsioon kajastus Kihnus vaid rahvakoosolekutega. I Maailmasõda puudutas Kihnut vaid riivamisi. Sellegipoolest hävines kogu saare laevastik. Umbes 30 alust uputati Irbeni väina takistamats sakslastel sealt miinide välja traalimist. Mõned laevad sattusid merel sakslaste kätte, kes need põletasid, osa laevu uputati Pärnu jõe suudmesse. (http://www.kihnu
Esimene õmbluskoda kerkis Narva jõe saarele juba 1857. aastal. Tooted mida Kreenholm toodab: Esimene õmbluskoda kerkis Narva jõe saarele juba 1857. aastal. Kreenholm on väga konkureeriv firma maailma tasemel- aastas ekspordib ettevõte üle miljardi krooni jagu tooteid Ameerika ühendriikidesse, Saksamaale, Soome, Hollandisse, Inglismaale, Rootsi ja mujale. Ehistus- ja töötlev tööstus Ehitustööstus on üks paljutõotav tegevusvaldkond Ida- Virumaal. Korralik piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem, odav soojus- ja elektrienergia põlevkivi ning maagaasi näol ning lai maavarade valik lubjakivi, savi, liiva ja kruusa kujul rahuldab terviklikult kõik ehitusmaterjalide tootmiseks vajamineva. Tööstused Ida-Virumaal: Wienerberger, Wiekor, Silbet, Repo Vabrikud, Norwes, Narva Bark, Polyform, Mikro- Fix, Narova Pine. Vaatamisväärsused Ida-Virumaal on palju vaatamisväärsusi
2 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Ettevõtte juriidiline vorm Aadress Telefonid Faks E-mail Juhatuse liikmed Omakapital Omanikud, nende osa kapitalist Kontaktisik, tema telefon Ettevõtte tegevusala Ettevõtte tegevuspiirkond 3. Äriidee kirjeldus Väike- ja suurehitiste ehitus/viimistlus ja nendes vajaminevad elektritööd ning paigaldused. Töid teostame eraisikutele, väike- ja suurfirmadele. Konkurendi ees on eeliseks firma laialdane tegevusvaldkond (saab käik ehitusel vajaminevad tööd ühest firmast). Eeliseks on veel hea kvaliteet ja ehitiste ja siseviimistluste moodsus ning tänapäevalisus. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid Firma missioon on järgida kvaliteedi norme ja standardeid mis on firmas kehtestatud ning firma sisereeglite järgimine ja üleüldiste firmareeglite järgimine mis on firma töödega seotud. Eriti tuleb järgida, et klient oleks tööga rahus ja vajadusel töid ümber teostada. Klienti tuleb koheselt
abiõpetajaks kandideerides, et vanemate renditalu oli vaid 7 hetktari suurune. Juba lapsena hakkas ta tegema kõikvõimalikke abitöid väikeses majapidamises, nagu see oli sajandi alguskümnetel Eestis üldiselt kombeks. Peeter Singi silm nägi kõikjal ilu. Ka viltu vajunud majas leidis ta midagi huvitavat. Algul joonistas ta härmatanud aknaruudule, hiljem jõuludeks kingitud vesivärvidega paberile.Vanemate huvid ja tegevusvaldkond ületas aga tunduvalt tolleaegsete taluinimeste tavalise taseme. Isa Hans Sink pidas värvitöökoda ja oli ümbruskonnas hinnatud aednik. Ema Kai oli andekas naiskäsitöö tegija ning õpetas käsitöötehnikaid ja kodumajandust ka ümbruskonna taluinimestele. Oma nooruses oli Hans Sink kohtunud Johann Köleriga, kes oli selleks ajaks Eestis tuntud kui Peterburis töötav eesti soost kunstnik. Eestis tunti tema
käitumisele. Segmenteerimise eesmärk on sellise jaotuse leidmine, kus iga sihtgrupp mingis teatud segmendis reageerib sarnaselt turustusmeetmele. Turu segmentimise juures eristatakse tarbijaturu segmentimist ärituru segmentimisest. Tarbijaturu segmentimise alused: ● Geograafilised alused - riik, regioon, linn või maa, linna suurus, kliima ● Demograafilised alused - sissetulek, vanus, sugu, pereelutsükkel (n.perek.väikeste lastega), haridus, tegevusvaldkond (ametnik, teenindaja), religioon, etniline päritolu 7 ● Psühhograafilised alused - elustiil, hobid, arvamused, suhtumine, isiksus ● Käitumislikud alused - kasutamise sagedus, ootused (kvaliteet, teenindus, kiirus), lojaalsus, ostu otstarve (endale, kingituseks, puhkuse ajal, hooajal) Ärituru segmentimise alused:
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (WTO).....................................................3 1.1. WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid. 4 1.2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed.................................................4 1.3. Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur..............................................4 1.4. WTO tegutsemispõhimõtted.........................................................................6 1.5. WTO funktsioonid......................................................................................... 6 1.6
3) alus hariduse levikule Taanis astus rahvas katoliku kiriku vastu, et vabaneda kiriku kümnisest. 1536 võeti vastu uus luterlik kiriku korraldus. Norra oli Taani ülemvõimu all ja kirik jäi Taaniga seotuks. Madalmaad Mereäärsed maad Saksamaal, Belgias, Hollandis. Koosnesid 17 provintsist. Olid Saksa- Rooma keisririigi valduses, põhjaosa oli kaubanduslikult arenenud. Tegutsesid börsid, toimis krediidi süsteem Lõunamadalmaades oli tähtsaim tegevusvaldkond kalevi(villase kanga) tootmine, palju oli ka tükikodasid ja kaevandusi. Jõukuse kasvuga suurenes rahva eneseteadvus ja taheti võõrvõimust vabaneda. 16. saj keskel läks võim madalmaades Hispaaniale. Läbimõtlemata ümberkorraldused madalmaade siseelus tõid kaasa rikka kaubanduspiirkonna allakäigu: 1) tõsteti lambavilla sisseveo tolle 2) Hispaanial olid konfliktid Inglismaaga, mis kahjustasid madalmaade kaubandust.
kroonilist kiiritustõbe, mis kujuneb pikka aega kestnud nõrga kiirguse toime. Kiirguse mõju organismidele hinnatakse biodoosi järgi, sest erinevat liiki kiirguse mõju organismile on erinev. Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Inimesele kahjuliku kiirguse ohu märk Kiirguskaitse Kiirgskaitse on võimuorganite ja organisatsioonide tegevusvaldkond, millega kaitstakse inimesi ja keskkonda ioniseeriva kiirguse negatiivse mõju eest. Kiirguste ohtliku toime vältimiseks või leevendamiseks on välja töötatud kiirguskaitse meetmed. Ohtlikes piirkondades jälgitakse kogu aeg kiirguse tugevust, selles piirkonnas viibivate inimeste saadud kiirgusdoosi aga mõõdetakse spetsiaalsete seadmete, dosimeetritega. Omaette ranged reeglid ja meetmed kehtivad sõjaolukorras, kus on oht saada kiiritust tuumarelva kasutamise tulemusena.
Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Joonis . Tegevusvaldkonnad primaarsektoris. Ülesanne 17. Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb primaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Põllumajandus Metsamajandus Kalandus Mäetööstus Sekundaarsektori moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted. Joonis 9. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. 12 Ülesanne 18 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb sekundaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi.
Oliver Niinas AS Eesti Post ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Kooli praktikajuhendaja: Aili Trumm Ettevõtte praktikajuhendaja: Andrus Liiv Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ma valisin antud ettevõtte, kuna mul puudus praktika koht ja sellisel raskel ajal oli peaaegu võimatu endale praktika paika leida. Töö Eesti Postis on mulle varemgi meeldinud, kuna see on mitmekülgne töö ja seal on piiramatult vabaaega ning inimesed tunnustavad üksteist saavutuste ja muude tähtpäevade puhul. Praktika algas 27.03.10 ja lõppes 02.06.10, mis kestist kokku 12 nädalat. Praktika teemadesse kuulub, ettevõtte üldtutvustus,ettevõtte ajalugu, ettevõtte põhitegevused,lahti seletatatud mõisted, logistika divisjon ja tema põhikäigud, ettevõtte kvaliteedipoliitika,ladude planeerimine ja praktikal käimise kõige olulisemad momendid. Praktikas tegelesin ma pa...
Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaatame seda kui mingit tegevust, sündmuste jada. Kust algab, lõpeb. meedia- vahend. Ei ole sünon. Ajakirjandusega. See on laiem. Nagu keskkond. nt. Keel on meedium- ta vahendab. ajakirjndus- tegevusvaldkond. Tegelevad informatsiooni tootmise ja levitamisega, kasutades meediat kui informatsiooni vahendajat. Teadusest eeldatakse, et ta annab midagi objektiivse teadmise. Kommunikatsiooni tähendus erinevates valdkondades tehnilised kommunikatsioonid- infrastuktuur infosidemed- teabeväli sotsiaalsed suhtes ja sidemed- interaktsioon. On olemas suhe, mis mingil viisil muudab. Vaimsed sidemed-väärtused ja nomid(võimaldab vahetteha hea ja kuja vahel), teadmus(kujutame
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Äriplaan Juhendaja nimi: Avar Daniel Väimela 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Kokkuvõte...................................................................................................................................3 Ettevõte....................................................................................................................................... 3 Tulevikuvisioon.......................................................................................................................... 3 To...
jäätmeveopiirkonnas Jäätmeloa soovitav kehtivusaeg (täidetakse juhul, kui soovitav loa kehtivusaeg on alla 5 aasta) 1 Tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud» (RT I 2004, 23, 157). 3 Tegevusvaldkond vastavalt «Jäätmeseaduse» §-le 75. lisa 1 TABEL 1. Kavandatav jäätmete liikumine kalendriaasta jooksul Sissetulek (t/a) Väljaminek (t/a) Jäätmeliik1 Tekib Kokku Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kokku
Muuseum on avatud kolmapäevast laupäevani kell 11.00-18.00. Muuseum on suletud riiklikel pühadel ning suletakse kolm tundi varem 22. juunil, 23. ja 31. detsembril. Eesti Sõjamuuseum kindral Laidoneri Muuseum kogub Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemeid ja materjale. 1919. aastal asutatud Eesti Sõjamuuseum taastati 2001. a Eesti Sõjamuuseumi kindral Laidoneri Muuseumi nime all. Vastavalt põhikirjale hõlmab muuseumi tegevusvaldkond Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamist, kogumist, säilitamist, uurimist ja üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste vastavate institutsioonidega. Muuseumi praegusesse asukohta, Viimsi mõisa, ei ole võimalik ega ka sobiv paigutada kõige suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke
Sõja vallandas Sparta liitlase Korintose ja Ateena kaubanduslikust võistlusest tulenenud kokkupõrge. Ateena laevastik sõdis Peloponnesose rannikul. Spartalased tungisid Atikasse. Järk-järgult hakkas Ateena nõrgemaks muutuma ja tasapisi alistuma. Meresõda lõppes Ateena laevastiku hävinguga. Ateena piirati maa ja mere poolt ümber, mistõttu pidid ateenlased lõpuks nälja pärast alistuma. 3. Kreeka mütoloogia. a) Kreeka jumalad jumal Vana-Kreekas tegevusvaldkond tunnus(ed) Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal valitsuskepp, piksenool, kotkas Hera taevajumalanna, abielu ja kägu, paabulind, granaatõun abielunaiste kaitsja Poseidon merejumal kolmhark Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver
viidud. Hea strateegiline juhtimine on seega hea strateegia ja selle eduka elluviimise summa (Varendi, Teder 2008: 38). Strateegia on ettevõtte juhtkonna "mänguplaan" selleks, et leida kliente ja rahuldada nende vajadusi, tugevdada ettevõtte konkurentsipositsiooni ja saavutada seatud eesmärke. Strateegia väljatöötamist ja elluviimist nimetatakse strateegiliseks juhtimiseks. Selle käigus tuleb täita viis ülesannet (Varendi, Teder 2008: 39) : 1. Määratleda ettevõtte tegevusvaldkond, mission ja visioon. 2. Püstitada mõõdetavad eesmärgid. 3. Kavandada strateegia eesmärkide saavutamiseks. 4. Viia strateegia ellu. 4 5. Hinnata tulemusi, vaadata üle tegevuskeskkonnas ja konkurentitingimustes toimunud muutused. 5 2. KVALITATIIVNE UURIMISVIIS Ettevõtlus ja majandusuuringutes kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit, mis on oma
Makrokeskkonna analüüs (PEST) · Poliitilised tegurid Poliitilised muutused, mida OÜ Sõida Sisse jälgib ja analüüsib on seotud muutustega Eesti seadustes ja Euroopa Liidu regulatsioonides. Suurt rolli mängivad meie jaoks ka majanduspoliitika muudatused. Lisaks seadustele oleme me kursis ka kohaliku omavalituse poolt kehtestatud korraldustega. Oleme tutvunud õigusaktidega, et olla kursis sellega, kuidas riigis õigusloome protsess on üles ehitatud. Usume, et ettevõte peab olema teadlik seadustest tulenevatest reeglitest ja piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab ka ettevõtte reeglite muutumist, kuid kuna meie ettevõttel on suur teadlikkus regulatsioonidest, siis suudame me jääda paindlikuks tarbijale kahju tegemata. Olulist mõju võivad meie ettevõttele avaldada muudatus...
Sundus Isiksusest tulenev võim Asjatundlikkus Karismaatilisus 19. Kontrollimise põhilised ülesanded. Kontrollimise põhilised ülesanded: * aidata juhil veendumusele jõuda, et ühise tegevuse tulemused ühtivad püstitatud eesmärkidega ja ülesannetega; * varustada juht õigeaegselt teabega, mis võib teda sundida püstitatud eesmärke, tegevuskavu või otsuseid muutma, viima need praeguste või tulevaste vajadustega kooskõlla. Kontrollimise objekt on inimese tegevus, mingi tegevusvaldkond, asjaajamine, toodete omadused, teenuste tase või midagi muud. Keskpunktiks on inimene. § Kontrollimine on kavandamise vastaspool, st kontroll peab kaasa aitama, et see mis oli kavandatud, tõepoolest ka toimub. § Kontrollimine aitab organisatsioonil kohaneda keskkonnamuutustega, vältida vigade kuhjumist, vähendada omahinda, säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest. 20. Mis on tsentraliseeritud juhtimine, mis detsentraliseeritud juhtimine?
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi ERNST ENNO ISIKULUGU Referaat Juhendaja: Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... ELULUGU ............................................................................................................................ ...
SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜSI MEETODID..............................................4 1.1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜS...............................................................4 1.2 SUHTARVUDE ANALÜÜS.................................................................................................7 2.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKOND JA SENINE TEGEVUSSUUND.. 9 2.1. TÖÖJÕUKASUTUS.............................................................................................................9 2.2. MAAKASUTUS JA LOOMAÜHIKUTE ARV..................................................................10 2.3.TOODANG JA TOETUSED...............................................................................................13 2.4.KULUD............................................................................................
kuulub rohkem kui pool Euroopa kalaturust. Kalasaagist sõltub riigi heaolu. Kui on hea kala-aasta, tõusevad ka kalatööstuses töötavate inimeste palgad. Tänu kala strateegilisele tähtsusele on riik püüdnud leida üha uusi võimalusi kalale lisaväärtuse andmiseks, et vähendada toorkala hindadest tulenevaid järske lööke riigi sissetulekutele. 4.2 TEENINDUS 60% Islandi elanikest töötab teenindussektoris. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond. Turism toob sisse suurel hulgal välisvaluutat. Turismi tõmbenumbriteks on islandi maastik, maaliline loodus ja vulkaaniline maapind. Ettearvamatu ilm lisab sellele oma võlu. 4.3 RASKETÖÖSTUS Väga tähtis on Islandis ka rasketööstus, mille märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumiinium. Straumsvikki on rajatud alumiiniumitehas, mis toodab 160 000 tonni alumiiniumi aastas. Grundartangi on aga rajatud ferrosiliitsiumitehas ning plaanis on veel mitme tehase asutamine
Michael Porter oli Harvardi professor. 3. Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit. 5 jõu mudel on vajalik tegevusharu analüüsiks, sest selle abil on võimalik kokku panna objektiivne kokkuvõtte lihtsalt ja arusaadavalt. 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. · Disaini · Planeerimise · Õppimise · Võimu · Kultuuri · Ettevõtluse 5. Milline on strateegilise juhtmise protsess? 1. Määrata tegevusvaldkond 2. Luua visioon pikaajaline nägemus 3. Võtta endale missioon 4. Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid 5. Strateegia kavandamine 6. Strateegia elluviimine 7. Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on nägemus tulevikust, üldine eesmärk annab ettevõttele arenguuuna. Misioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste ning
.10 12. Riskitegurite hindamine......................................................................................................11 13. Kokkuvõte tähtsamatest abinõudest....................................................................................12 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 12 1.Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed · Ettevõtte nimi: OÜ Rekkaparadiis · Tegevusvaldkond: OÜ Rekkaparadiis majustab rekkajuhte ja valvab ning parandab vajadusel nende töövahendeid. Veoautode varuosade müük ja hankeriistade hooldustöö ja remonditöö. · Ettevõtte telefon: 56239102 · Ettevõtte e-mail: [email protected] · OÜ Rekkaparadiid asutajateks ja omanikuks on 100% osalusega Ronald Bertil Sang. · OÜ Rekkaparadiis kontaktisik: Ronald Bertil Sang · Omaniku telefon: 56239102 · Omaniku e-mail: [email protected] 1.3. Äriidee
Gümnaasiumi, Paide Ühisgümnaasiumi, Roosna-Alliku, Lehtse, Sargvere, Koeru, Väätsa ja Ambla rühm. Ringkonnavanemana on organisatsiooni juhtinud M. Laanemägi (2000-2004) ja S. Sitska (2004-). 2001.aastal loodi palgaline noorteinstruktori koht, millel on töötanud algusest saadik M. Hendrikson. Ringkonnajuhatus alustas tööd 2002.aastal. (T. Pae, H. Sokk,2009) Organisatsioon tänapäeval Tänapäeval on kodutütarde tegevusvaldkond väga lai, sest tegeldakse kõigega, mis noortele huvi pakub. Matkatakse, sporditakse, harrastatakse kauneid kunste, tehakse käsitööd ja õpitakse perenaisetarkusi. Järva ringkonna kodutütardele on traditsiooniliseks saanud Kodutütarde sünnipäeva tähistamine, matk Albusse A. H. Tammsaare sünnikohta, Eesti Vabariigi tähtpäevade ja emakeelepäeva tähistamine, kevadine ja sügisene väljaõppelaager, luureretk vanematele
tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme raamatupidaja peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld. Äriühingu ja Juhatuse liikme suhetele ei laiene töölepingu seadus ega muud tööõiguslikud aktid, kui seaduse või Lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatuse liikmel raamatupidajal ei ole õigust sõlmida iseendaga töölepingut. 2. JUHATUSE LIIKME RAAMATUPIDAJA TEGEVUSVALDKOND JA ÜLDISED KOHUSTUSED 2.1.Juhatuse liige - raamatupidaja korraldab Äriühingu igapäevast juhtimist, majandustegevust ja raamatupidamis toiminguid oma tegevusvaldkonnas, juhindudes seadusestest, Äriühingu põhikirjast, osanike koosoleku ja juhatuse otsustest ning muudest Äriühingu põhidokumentidest. Juhatuse liikme - raamatupidaja tööülesanded on: o korraldama Äriühingu raamatupidamist; o finantsjuhtijmine ,juhatuse finantsnõustamine;
Mikk Kaevats TEHNOLOOGIAPRAKTIKA ARUANNE ARUANNE Õppeaines: TEHNOLOOGIAPRAKTIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 41B Juhendaja: Ando Pärtel Esitamiskuupäev: 31.08.2018 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 2 SisseJuhatus............................................................................................................................................. 3 1. LÜHIKOKKUVÕTE ETTEVÕTTEST ....................................................................................................... 5 1. Tegevusalad ..................
geotermilisest energiast. Islandil kehtivad kalapüügi jaoks kindlad reeglid, et ei tekiks kalade üle püüki. Inimeste tegevusalad Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa. See annab 40% ekspordituludest. Kalapüüdmise ja töötlemisega on otseselt seotud vaid 10% islandlastest, kuna kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond. 60% elanikest töötab teenindussektoris. Paljud islandlased on spetsialiseerunud automaatsele andmetöötlusele ja programmide eksport on kasvuteel. Sellest tähtsam on siiski rasketööstus, mille märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumiinium. Energiat nõudev alumiiniumi tootmine on Islandile tulus, kuna energia on seal odav. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. Lambaliha jätkub ka ekspordiks, ent
Luuakse jms seaduse alusel, § 40 lg 1 Aruandekohuslane ministri ees, § 41 lg 1 Põhimäärus, eelarve, pitsat, sümboolika, § 41 lg 2 Ainujuhtimine – peadirektor § 41 lg 4, allub ministrile § 73 Pädevus seaduses või põhimääruses, § 42 Peadirektoril õigus anda teenistusalastes küsimustes käskkirju, § 74 Miks ameteid moodustatakse, ümber korraldatakse, lõpetatakse? Uus tegevusvaldkond Vajadus mingit tegevusvaldkonda eelisarendada Järelevalve funktsiooni täitmiseks Tegevusvaldkond ja ülesanded kattuvad Koostöö korraldamise asemel on lihtsam ühte liita Pole (enam) iseseisvat tegevusvaldkonda Liiga väikesed – mõttetud juhtimiskulud Liiga suured – juhtimisahel liiga pikk ja kohmakas jms Ametite mudelid: Rootsi mudel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
