viivad Mäe ja Oru peremehed nii kaugele, et hakatakse kohut käima. Vargamäe peremeeste ühiseks iseloomuomaduseks on kangekaelsus, kuna kumbki ei anna järele. Mõlemad mehed on jonnakad ega anna alla – nad tahavad tõde ja õigust. Naabrid ei lepi sellega, et keegi teine on temast parem. Raamatu lõpu poole sarnaneb Andres vähesel määral Pearuga – ta saab aru, et ainult pettusega suudab ta oma naabrist parem olla. Alkoholilembelisus tuleb välja ka raamatus. Teose tegevuspaigaks on vahel kõrts, kus mehed joomas käivad. Rohkem on see probleem küll Pearul, kuid ka Andres veetis vahel aega kõrtsis.
Loodust austav maakunst RICHARD LONG – Tema kunst seisneb ühes tegevuses – käimises Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999) https://www.youtube.com/watch?v=39G_rXkJanw WALTER DE MARIA – Pani kõrbesse piksevardad, mille kaudu on äikese ajal näha imelisi vaatemänge ANDY GOLDSWORTHY kasutas materjalidena kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. ROBERT SMITHSON sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"( 1970) Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne- Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad
Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/ kohta. Naljand Naljand on rahvaluule lühizanr, mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu, rahvalikku naljalookest. Näide: Tauri ja Carolyn jalutasid mööda tänavat. Järsku
● luuleajastu - eelistati kirjanduse liikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane ● kasutati groteski ● väärtustati loodust Romantismiaja tegelased ● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud ● tegelasi vastandatakse ● mehed - julged, õilsad, vaprad, ausad ● naised - naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed Loodus romantismis ● tegevuspaigaks sageli nt metsik maastik ● eriline loodus ● looduskirjeldus kirjeldas sageli tegelase meeleolu, nt tormine ilm → ärevus äikesetorm → segadus rebase hiilimine → kavalus Prantsuse romantism ● kuna klassitsism oli seal väga tugev, jõudis romantism sinna suhteliselt hilja ● suurim teoreetik ja peaesindaja Victor Marie Hugo (1802-1885), kes nõudis loominguvabadust, kõrgete ja madalate žanrite ranget lahutamist jne
· Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus elas Ormesta mõisas Örebro lähedal. · Rootsis Eesti pagulasproosa grand old man · Suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming · Iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis · Ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924
Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" Tegelikult on see metaromaan ehk romaan romaanis, või siis kuidas romaani. Autor on kohati otseses kontaktsis tegelastega - Onegini ja Tatjana sõber. Vahel autor esineb luuletajana, kes vestleb lugejaga, küsides, kuidas peaks romaani edasi kirjutama või siis räägib iseendast. Romaan läheneb realsimile, (võrreldes lõuna poeemidega ei ole tegevuspaigaks mingi eksootiline koht, vaid Peterburg, Puskini kaasaegsedinimesed (inimesed kes olid kaasaegsed 1820ndatel) on kirjeldadtud). Tegelased ei jaotu positiivseteks ega negatiivseteks . Autor ei mõista nende üle kohut, see annab elutruuduse---realistlik teos. Kui rääkida süzeest, siis romaan algab justkui keskelt ja lõppu ka otseseltpole. Lõpp ühildub kulminatsiooniga, (see on ka üks realismi jooni) kuna pole tavapärast lõppu - samastab tõelise eluga.
Kairi Pulst, SS M.Merimee ,,Colomba" Teoses ,,Colomba" on peategelasteks vanem, pisut kartlikum ja alandlikum vend Orso ning tema mõjukam noorem õde Colomba, kes mõjutab tihtipeale meelega oma venda, et asjalood kulgeksid talle sobival kujul. Peamine tegevus kulgebki Orso, Colomba ning ühe teise perekonna, Barricinide vahel. Vaen on kestnud sajandeid ning keegi ei mäleta enam täpselt, millest see alguse sai. Tegevuspaigaks on Korsika saar, kus on omane, et probleemid lahendatakse omavaheliselt ning vägivaldselt, kohtu poole pöördutakse äärmiselt harva ning viimases hädas. Au sees on aga bandiidid, kellega häid suhteid hoida on soovitatav, et vajadusel nende abi vaenlaste vastu kasutada. Teoses ei puutumata ka armastuse teema. Raamat algabki sellega, et kolonel oma tütre miss Neviliga otsustab külastada Korsika saart. Peetakse läbirääkimised paadiomanikuga, see
üliõpilasprobleeme ,palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi.Süveneb matsi ja vurle probleem.Nn üliõpilasnovellide tsüklis "Pikad sammud" ,"Noored hinged" ja "Üle piiri"eritleb Ta noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega, mis ületas toonaste kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid."Varjundid"- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik."Kärbes" - irooniline sümbolnovell. Loomingu III periood-loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid.Psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn."Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada
Teda käib külastamas üks vana meesterahvas (Chete Lera) ning aitab tal meenutada, mis juhtus tüdrukuga. Lõpuks jõuavad nad ühe arstini, kes pakub võimalust igaveseks uneks. Arst toob näiteid, mis juhtuks, kui Caesar võtab vastu pakkumise. Terve filmi jooksul on segadus, kas hetkel on uni, tegelikus või hoopis meenutused varasemast ajast. See on film, mida tuleb vaadata algusest lõpuni korralikult, muidu ei pruugi aru saada, kus tegevus toimub. Filmi tegevuspaigaks on suurlinn, lõpuks jõutakse kõrge korrusmaja katusele, kus katuse äärel esitab Caesar endale küsimuse: ,,Kas elu või surm?" Palju kujutatakse inimest üksinduses tema mõttemaailma. Selles filmis oli kokku segatud erinevaid zanreid alustades draamast ja lõpetades õudusfilmiga. Filmi vaadates ei oska ette aimata, mis edasi saab. Filmi lõpus olin kindel, et nüüd Caesar äratatakse kellegi poolt ülesse
3. Romantilised tegelased. Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud ar mastajad, uhked ja kindlameelsed. 4. Romantism looduses · Salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli m etsik maastik , salapärased vanad lossid, vare m ed v õi eksootilised paigad. · Ka loodus on eriline. Pildid annavad edasi tegelaste tundeid: · Tor mine ilm ärevus · Kaunis päikesepaiste õnnelik ar mastus · Äikesetor m segadus · Kotkas kindlus · Rebane kavalus · Koera usaldus 5. Romantism sai alguse Saksamaalt 6. Victor Hugo elust (1802-1885) · ,, Hüljatud"
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjan...
XII 1890 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). See boheemlasromaan avab Gailiti küünikumaski.
AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja ...
Tallinn 2017 Ma käisin 6. aprillil Estonia teatris vaatamas Georges Bizet'i ooperit "Carmen". Ooper on kirjutatud Henri Meilhaci ja Ludovic Halevy libretole ning põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil. Tänapäeval üks populaarsemaid oopereid, esietendus maailmas 3. märtsil 1875, Pariisis Opera Comique's. Estonias esietendus see 26. mail 2011. Ooper on sisu poolest suhteliselt traagiline. See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp.
PIIBEL Inimese üle ei saa otsustada milline ta on tema tegude põhjal, ta teod võivad olla tahtmatult sellised mis ei ole õige. Et keegi ei taha et neid süüdistatakse ja ssiis nad hakkavad teistmoodi käituma. Ning pärast tunnevad kahetsust. Inimene hakkab oma elu eest alateadlikult võitlema. Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema ilmutusse. Kristlus on lunastuse religioon. Kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab Piibel. Piibel on kristlaste pühakiri alustekstide kogumik. Piibli kohta öeldakse tavaliselt Raamat, teda peetakse kõige tähtsamaks sellepärast nimetataksegi teda nii. Kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr ja uuemad osad 2saj pKr. Kogu keskaeg põhineb Piiblile. Piibli lugude aluseks on müüdid, just vana-idamaa loomismüüdid. Peamiselt räägib juutide ajaloos. Tegevuspaigaks on Palestiina oma erinevate linnadega, Jeruusalemma, Egi...
armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. · Romantilised tegelased. · Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. · Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. · Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. § Tormine ilm ärevus § Kaunis päikesepaiste õnnelik armastus § Äikesetorm segadus § Kotka laskumine kindlus § Rebase hiilimine kavalus § Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirjandus · Väljaspool Eestit § Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" § James Fenimore Cooper (1789-1851) ,,Nahksuka jutud"
Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Romantilised tegelased. Erandlikkust toonitatakse. Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. Tegelasi vastandatakse. Mehed – julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised – naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. Ka loodus on eriline. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Klassitsism- Renessansikirjandusest arenes välja XVII sajandil kaks vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Esimene valdav Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Teine suund saavutas suurema õitsengu Prantsusmaal, kus teda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus
"Etüüd punases" Autor: Arthur Conan Doyle Arthur Conan Doyle oli Soti kirjanik, luuletaja ja arst. Ta on tuntud ennekõike Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autorina. Tegevuse aeg ja koht: Raamat koosneb kahest osast: I osa (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest) tegevuse ajaks on aasta 1881. Tegevus toimub Londonis. II osa (Pühakute maa) tegevus toimub aastatel 1847-1860. Tegevuspaigaks on Utahi piirkond Põhja-Ameerikas. Tegevus liigub ka Euroopasse, käiakse Pariisis, Peterburis, Kopenhaagenis ning jõutakse lõpus ka Londonisse. Peategelased: Doktor Watson- endine sõjaväearst Afganistanis. Sherlock Holmesi toakaaslane ja lähim sõber. Watsion oli tasakaaluka iseloomuga ja tihti pahviks löödud Holmesi teadmistega ja tähelepanelikkusega. Sherlock Holmes- nõuandja-detektiiv Londonis. Holmesil oli teadmisi igast valdkonnast nii palju, kui ta seda ise vajalikuks pidas
eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates linnades ning ka taaslavastatud. ,,Maskiballi" tegevustiku aluseks sai Rootsi kuninga Gustav III mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. 1859. aastal jõudis ooper Rooma lavale, kuid tegevuspaigaks oli saanud Boston ja kuninga asemel tapeti kohalik kuberner Riccardo. Muudatused tehti selleks, et mitte näidata laval riigipea tapmist. Seekordsel lavastusel, mis oli Estonias juba neljas, on tegelaste nimed lihtsalt Kuningas ja Peaminister. Kuningas oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, kes kuningat vastu armastas. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema keelatud tunded kuninga vastu ära kaotaks
Paljud tema elust huvitatud inimesed on teinud uuringuid ja avastantud, et naine kannatas eluaeg õudusunenägude küüsis. Kui teda parasjagu avalikkuse ees ei olnud, rääkisid inimesed, et ta püüdvat politseid uskuma panna, et Arhibald olevat ta tapnud. Usutavam versioon aga seisneb ilmselges närvivapustuses lahutuse ning ema surma tõttu. 1930. aastal abiellus Agatha Christie arheoloog Max Mallowaniga. Nad reisisid palju ning sellest tulenevalt kirjutas naine mitmed detektiivilood, kus tegevuspaigaks oli Egipus, Kanaarid või mõni muu riik. Teise maailmasõja ajal töötas Agatha Londoni Ülikooli haigla apteegis, kuhu ta võeti rõõmuga tööle eelnevate kogemuste tõttu. Tema paljude kirjandusteoste auks määrati ta Briti Impeeriumi Ordu komandöriks. Järgmisel aastal aga Detection Clubi presidendiks. 1971. aastast hakkas Agatha tervis halvenema. Kanada teadlased arvavad, et ta kannatas Alzheimeri tõve all. Siiski jätkus naisel jõudu, et kirjutada veel mõned raamatud. Sealhulgas
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides. Ta hoolib oma endistest klassivendadest (Albert Kropp, Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus,
Romaani analüüs 1. Lugesin Ericha Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" 2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud: 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsooni Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud
1.Ericha Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" 2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud : 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt
Kui professor oma naisega mõisast lahkub jäävad onu Vanja ja Sonja taas kahekesi nagu ennegi. Kuid nende elust on jäädavalt lahkunud kõik lootused. Draamas on nukrat irooniat peene ja õrna hingega inimeste üle, kes ei oska leida teed mõtestatud ellu. Draama `'Kolm õde'' Selles teoses on dramaatiliseks teemast asjatult hukkuv ilu, kuid erinevalt `'Onu Vanja'st'' jääb siin peategelastele usk paremasse, õnnelikumasse ellu. Tegevuspaigaks on väike Vene kubermangulinn. Elame kaasa manalasse varisenud kindral Prozorovi nelja lapse elule mõttetus ja igavas väikekodanlikus maailmas. Andrei, kes andeka noormehena valmistus professorikarjääriks, mandub väiklaseks ja tahtejõuetuks provintsiametnikuks. Ka Andrei õed, haritud ja peene hingelaadiga naised, igatsevad pääseda provintsielu ahistusest. Selles näidendis on tunda autori iroonilist suhtumist haritlaskonna nõrkustesse, suutmatusse tegutseda
Nad tegelesid ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina. Teda kutsutakse araabia pärasel Avicennkas. Tema pani kirja raamatu ,,Arstiteaduse kaanon". Koraan oli üks araablaste kirjanduse tippteoseid. Teine tähtis teos oli muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" Seal oli palju islamiusuliste rahvaste muinasjutte. Paljud muinasjutud olid toodud Egiptusest, kuid kõigi tegevuspaigaks oli toodud Bagdad. Araabia muusika Araabia kultuuri mõju ulatub Hispaaniast läbi Põhja-Aafrika Kesk Aasiasse. Neid rahvaid ühendab araabia keel j aislami usk. Muinasaegne Araabia karavani laul oli huda. Araabia muusika alus on erilised meloodiamudelid makaamid. Igal makaamil on kindel varjund näiteks uhkus, ilu ja elujõud. Araabia maades on levinud ühehäälne soololaul, mida saadetakse pilli või väikse andsambliga.
o Loomingu II periood temaatika muutub, loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb üliõpilasprobleeme palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi süveneb matsi ja vurle probleem Nn üliõpilasnovellide tsüklis “Pikad sammud” (1908), “Noored hinged” (1909) ja “Üle piiri” (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. “Varjundid”- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik “Kärbes” - irooniline sümbolnovell “Poiss ja liblik” o Loomingu III periood loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn 1922. a “Kõrboja peremees” - romaan saatuslikust armastusest; teose
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekul...
Õudusfilm kui zanr sai alguse 19 sajandi lõpul kui Georges Méliès tegi 1896. aastal esimese õudusfilmi ,,Le Manoir du diable". Õudusfilmid on välja arenenud folkloorist, müütidest, kirjandusest, pärimusest, melodraamadest. Põhilisteks tegelasteks olid ,,tundmatud" või ennenägematud inimesed, üleloomulikud või grotesksed olendid, vampiiridest nõdrameelseteni, saatanad, ebasõbralikud kummitused, hullud teadlased, zombid, deemonid, libahundid, seestunud, kurjuse kehastus. Lisaks duaalsete omadustega tegelased, kelles on esindatud hea ja halb (nt ,,Frankenstein", ,,Dr Jekyll & Mr Hyde"). Õudusfilmide arengu ning leviku soodustajaks võib pidada ekspressionistlikke saksa tummfilme. Varaste õudusfilmide zanris oli kajastatud palju gootilist. See tähendas, et tegevuspaigaks olid tavaliselt kõhedates vanadest mõisades, lossides või udustes, hämarates ning varjuderohketes paikades. 19. Sajandi lõpul ning 20. Sajandi alguses ol...
Romantismi keskseks mõisteks on armastus ja usk. Romantismi tegelaste kohta võiks öelda, et nende erandlikkust toonitatakse, positiivsed tegelased on tihti idealiseeritud, tegelasi ka vastandatakse sageli, mehed on tavaliselt julged, õilsad, ausad ning vaprad ja naised seevastu naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, uhked ja kindlameelsed. Romantilistes teostes iseloomustab loodus salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks on sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või hoopis eksootilised paigad. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Tormine ilm tähendab sageli ärevust, kaunis päikesepaisteline ilm aga õnnelikku armastust, äikesetorm segadust, kotka laskumine kindlustunnet, rebase hiilimine kavalust ning koera lamamine peremehe kõrval usaldust. Romantismis kirjutatud teoseid nimetatakse romaanideks, mis on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT
Peamine tegevus kulgebki Orso, Colomba ning ühe teise perekonna, Barricinide vahel. Korsikal surrakse vaenlase käe läbi; ainultet sageli on raske öelda, mis põhjustel vaenlasi omistatakse. Paljud sugukonnad vihkavad üksteist iidsest harjumusest ja pärimus selle vihkamise esialgsest põhjusest on ammuilma hääbunud. Nagu üks tegelane raamatustki ( kolonel Ellis) ütleb: ,, Korsikal võib lasta kõiki alates rästast ja lõpetades inimesega." Tegevuspaigaks on Korsika saar( saar on olnud kunagi Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa valduses. See on Prantsusmaa piirkond Vahemeres. Alates 1998. Aastast on Prantsuse keskvõimu ja korsiklaste vahel suhted pingestatud, kui tapeti seal üks Korsika perfektidest) , kus on omane, et probleemid lahendatakse omavaheliselt ning vägivaldselt, kohtu poole pöördutakse äärmiselt harva ning viimases hädas. Au sees on aga bandiidid, kellega häid suhteid hoida on soovitatav, et vajadusel nende
,,Dorian Gray portree Tegevusaeg langeb 19. sajandi lõpupoolde, teos algab kevadel ning lõpeb niisamuti sirelite aegu. Tegevuspaigaks London: West End, kus elasid nii lord Henry kui ka Dorian Gray; Albany maja, kus lord Henry oma onuga kohtus ning Berkley hall, kus ta Londoni kõrgkihiga vestles; Vane'ide kodu Euston Roadil, ,,Bristoli" hotelli väike kabinet, kus kolmik kohtus; räpane teater, kus mängis Sibyl Vane; ooper, kus Dorian päev pärast Sibyli surma lõbutses; East Endi oopiumiurkad, kus Dorian oma närve rahustamas käis; Selby Royali talveaed, kus Dorian, lord Henry ja hertsoginna vestlesid; lagendik, kus Dorian James Vane'i juhuslikult maha lasi. Ülevaade sündmustikust: Romaan algab kaunil kevadpäeval, kui lord Henry jälgib, kuidas andekas kunstnik Basil Hallward maalib kena noormeest nimega Dorian Gray, kellest on saanud tema ülim muusa. Pärast seda, kui lord Henry tutvustab Dorianile oma maailma...
Referaat WOLFGANG AMADEUS MOZART Tartu 2012 SISSEJUHATUS Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." ...
Harilaid kerkis merest saarena 10002000 aastat tagasi. 14) Kiipsaare nukk on neem Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaare loodetipus Saaremaal. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn, mis ehitati neeme keskele, kuid on tänaseks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Kiipsaare tuletorn http://www.geopeitus.ee/pic/13043.jpg 3.2 Lahed Vilsandi rahvuspargi aladel paikneb 12 lahte : 1)Auksaare laht 2)Haagi lõugas 3)Junkru laht 4)Kiisa laht 5)Kööbe lõugas 6)Lülle laht 7)Uudepanga laht 8)Abaja laht on laht Saaremaa läänerannikul, Kihelkonna lahe kaugem kagupoolne sopp Papissaare poolsaarest kirdes. Laht on piklik, kagu-loode sihiline, lahesuu jääb loodesse.
J.H Rosenplänter (1782-1846) M(mõisted): · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K(koht): ,,Keisri hullu" tegevuspaigaks on pärisorjuse aegne Eestimaa ning keisrite Aleksander I ja Nikolai I aegne Venemaa, põhiliselt Võisiku mõis ja Kivijala härrastemaja, aga mingis osas ka Pärnu, kus Bockide põgenemisplaan koha leidis, Põltsamaa (proua Koltsi maja), Schlüsselburgi kindlusvangla, millest Timo paaris peatükis juttu teeb. A(aeg): 19. sajandi esimene pool, Napoleoni sõjad. Eestis on ärkamisaja eelne Mõisa aeg. T(tegevuskäik): Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega
A.Tsehhov: Anton Tsehhov oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst. Anton Tsehhov sündis 29. jaanuaril 1860 Taganrogis. Tema isa oli sügavalt õigeusklik ja väga despootlik mees, kellel oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada. Tsehhovi isapoolne vanaisa Jegor Mihhailovits Tsehh oli endine pärisori. Tsehhov on eelkõige tuntud oma novellide poolest. Tema jutustuste tavaliseks tegevuspaigaks olid vene väikeasulad ja need käsitlesid hingeüksildust, raisatud õnne jms. Tuntud on ka tema psühholoogilised näidendid, kus valitseb kurb ja lootusetu meeleolu. 1882. aastal tutvus Tsehhov Peterburi nädalalehe Oskolki peatoimetaja, kirjanik Leikiniga, kes pakkus talle võimalust avaldada oma jutte nädalalehes. Esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tsehhonte nime all. Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine
Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, miks Maša alati mustade riietega käib. Maša vastas, et ta leinab oma elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arvas vastupidist. Tulid Sorin ja Treplev. Sorin ütles, et tal on maal olles ebamugav tunne. Treplev
· ,,Ahjukoll ja teisi lugusid" (2003). Selle raamatu lood on juhtunud vanal ajal. Siin kohtad tegelasi nagu külmkingad, ahjukollid, ussikingad, kratid jne. · ,,Viimane minut" (2003) on siklusjutt poisist, kel õnnestub läbikäimisse sattuda teispoolse rahvaga keskteelised, härjapõlvlased, päkapikud jt. ja jõudumööda maailma hädadest päästa. · ,,Napakad jutud: postpõdernistlik raamat" (2003) sisaldab hulganisti vaimukaid vihjeid tänasele elu-olule. Raamatu tegevuspaigaks on mets ja tegelasteks metsaelanikud. Metsas elab igast masti loomi ja linde, aga seal liigub ka muid olendeid, nagu näiteks Punamütsike, mobla ja lukuauk. Juttude peategelasteks on aga omnibuul, kelle kohta ei tea isegi autro, kuidas ta välja näeb, ometi on ta olemas ja temaga juhtub kõiksugu veidraid asju. Mõned jutud on naljakas, teised jälle kurvad. · ,,Väike rüütel Rikardo" (2004) on päris väike ja kogenematu, aga seda südikam ja rõõmsameelsem
· süveneb matsi ja vurle probleem · Nn üliõpilasnovellide tsüklis "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega, mis ületas toonaste kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid · "Varjundid"- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik · "Kärbes" - irooniline sümbolnovell · "Poiss ja liblik" Loomingu III periood · loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist
rahvaste muinasjutte. Paljud muinasjutud olid toodud Egiptusest, kuid kõigi tegevuspaigaks oli toodud Bagdad. Religioon Ohverdati. Hiinlaste arusaamist Üks jõukas Usuti jumalaid ja kultuur Veedad on mööda olid jumalik kaubalinn ning neile toodi nende usu ja inimlik maailm Jeemenist põhja ohvreid, isegi aluseks. lahutamatult seotud. pool oli Meka. inimohvreid.
aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaigaks lähemad ja kaugemad linnad. Lisaks talu- ja mõisarahvale ilmusid tegelaskonda ka käsitöölised ja haritlased. Varasemat sentimentaalset tundlemist või otsejoonelist didaktikat hakkas välja tõrjuma asjalikum ja humoorikam vaateviis. Ilmus ka pikemaid jutustusi, mis haardelt ja põhjalikkuselt kohati lähenes romaanile. Selline oli näiteks Maximillian Põdderi ,,Bob Ellerhein." Esimeseks algupäraseks eesti
George Byron (1788-1824) Eelnev kirjas vihikus... Ülevaade elust ja loomingust Aastatel 1811-1816 on Byron Inglismaal kuulsuse tippaeg. Ilmuvad ida-poeemid: ,,Giaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". 1813 tekib intiimsuhe oma poolõe Augusta Legh'ga. Varjab seda suhet, abiellub ebaõnnestunult 1815 Annabella Milbenke'iga, sünnib tütar Augusta Ada. Avalikkuse hukkamõist, süvenev süütunne, poeemid on tulvil melanhooliat ja traagikat. Lahkub Inglismaalt. 1816 aastal elab Sveitsis, Genfi järve ääres, kus kirjutab ,,Childe Haroldi palverännu" III laulu, kohtub Shelly ja tema naise Maryaga. Byroni ettepanek võistelda õudusjuttude kirjutamises, M Shelly ,,Frankenstein". Byron külastab Chilloni lossi, kus XVI sajandil oli vabariigi nimel vaevelnud Genfi patrioot Bonivard. Byron kirjutab (1816) võimsa vabadusaatelise poeemi ,,Chilloni vang". Aastatel 1817-1820 elab...
seda, mida ta räägib: / ... / nii et ma tõepoolest / - tõepoolest - / täiesti ise / palusin tal ära minna / mind maha jätta / endale uus elupaik leida / ... / ja kas see kõik, mis mul on, / ja see kõik, mida olen saavutanud / teeb mind tõesti õnnelikuks / õn-ne-li-kuks / kas see ongi see, mida ma tahan / mida ma päris päris ise ise tahan tahan / m u i d u g i o n ! Kui jätta arvestamata seda, et luuletuse tegevuspaigaks on kõneleja mõtted ja kujutlusvõime, siis on autor loonud elavalt lapse tapmist kirjeldades kõnelejast ka vägivaldse ja südametu kuju. Küll aga on lihtne seda unustada, kui lugeda luuletust mitu korda ning teadvustada endale, et toimub siiski raske vaimne võitlus kõnelejal iseendaga ning lihast ja luust lapse tapmist siiski ei toimu. Pärast sisemise lapse tapmist kirjeldab kõneleja oma head ja lihtsat „magan-töötan-
Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl
selleks, et minna sõjakäigule Seidi pasa vastu. Seidi abikaasa kuninganna Gulnare armub korsaari ning selleks, et pääseda, tapab Seidi. Tagasi jõudes kodusadamasse avastab aga Conrad, et Medora on surnud. Byroni romantiline kangelane on võimsa tahte ja vaimuga uhke üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest. Draamad: ,,Manfred" ja ,,Kainis". ,,Manfred" tegevuspaigaks Alpid. Oma imetabaste võimete poolest vaime välja kutsuda ja nendega suhelda meenutab noor nimikangelane Fausti. Manfredi põhiküsimus on elu mõte. Olemise mõttetuse ängistus süveneb kangelases sedamööda, kuidas ta ei leia endale mingit vastust usus ega vagas kuulekas elus, mida elab enamik inimesi. Ta on uhke mässaja kõigi tavaarusaamade vastu. Et ta eitab jumalat, tuleb põrguvaim tema hinge endale nõudma. Ent Manfred ei allu talle
sünge poole kujutamine, peateg sageli vaimselt häiritud in, kellel on kinnisidee. Novellides ka irooniat, mida pole luules (must huumor). Poe on väga sisendusjõuline ja oskas hästi kujut sünget ja hirmutavat õhkkonda, osav meeleolulooja hea fantaasia. Meelsiteema noore ilusa naise surm. *õudusnov. kujut hirmu, aga tunnete tasandil, mitte jälkusteabil, kujutab elusat matmist ning in, kellele nende kuriteod või halb iseloom saab saatuslikuks. Tegevuspaigaks vanad lossid, peatg suguvõsa viimane järeltulija, kellel on vaimne häire. *kriminaalnov kujut kuritöö avastamise loogilist käiku. Peetakse üheks kriminaalkirjanduse algatajaks *ulmelise alatooniga nov. käsitleb nt. Teemat, kuidas teadlased üritavad in surnust tagasi tuua Kuulsaim luulekogu ,,ronk ja teisi luuletusi" ,,Ronk" mehel, kelle kallim hiljuti surnud, tuleb öösel külla ronk. Mees hüüab, kas saaks
,,Tõde ja õigus" Lugemiskontroll 1. Teose tegevuspaigaks oli Vargamäe Oru ja Mäe talu ning tegevus toimus u. aastatel 1870-1890, mil Eesti oli Vene võimu all. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg ka suuresti teose sündmustikku. Eestlased olid hiljuti saanud endale õiguse mõisnikelt talusid päriseks osta, paljud talupojad nagu ka Andres ei suutnud talu kohe välja osta ning maksid seetõttu nö. järelmaksuga, ehk siis maksti mõisnikele raharenti. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg sündmuste arengut ka selle poolest, et näiteks lapse
Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus. Tegevuspaigaks on moodsa, isetu ja voolujoonelise sisekujundusega kiirtoidukoht, nimelt kiirtoiduketi viimane, linna ääres asuv lüli, kus keegi ei käi. Atmosfäär on 1980.ndatest loodud muusikaga ning teenindaja (Evelin V...
Romantismi keskseks mõisteks on armastus ja usk. Romantismi tegelaste kohta võiks öelda, et nende erandlikkust toonitatakse, positiivsed tegelased on tihti idealiseeritud, tegelasi ka vastandatakse sageli, mehed on tavaliselt julged, õilsad, ausad ning vaprad ja naised seevastu naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, uhked ja kindlameelsed. Romantilistes teostes iseloomustab loodus salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks on sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või hoopis eksootilised paigad. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Tormine ilm tähendab sageli ärevust, kaunis päikesepaisteline ilm aga õnnelikku armastust, äikesetorm segadust, kotka laskumine kindlustunnet, rebase hiilimine kavalust ning koera lamamine peremehe kõrval usaldust. Romantismis kirjutatud teoseid nimetatakse romaanideks, mis on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. *Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib sellest, et ta naine tunneb inimesi ja teab, et tema ja Kitty on kokku loodud), kuid Kitty ei võta tema ab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
