Pangavahetuse korral läbiviidad muudatused Kanda vahendid uutelt arvetelt vanadele Avada vajalikud arved uued pangas Suruda ettevõttes läbi pangavahetuse otsus Säilitada väimalikult pikaajaliselt vanad arved Teavitada aegsasti kliente pangavahetusest 8. Varade rentaabluse näitaja Koosneb kasumiga seotud näitajatest Koosneb kohustuste käibivuse näitajatest Saadakse kasumimäära ja varade käibivuse korrutamisel Väheneb kui suurendada tegevuskulud Koosneb varade käibivuse näitajatest 9. Käibekapitali arvelt saab kujundada odava rahastamisallika Suurendades ostjatelt laekumata arvete hulka Vähendades laoseisu Pikendadaes tarnijatele tasumise tähtaega Kasutades faktooringut Leevendades krediiditingimusi 10. Varude positiivse seisu aitavad kujundada Mitte kasutades just õigel ajal tootmismeetodit Ladustades valmistooteid rohkem kui pooltooteid Ladustamise koondamine
Müügitulu 1 729 616 1 421 160 Muud äritulud 0 28 730 Valmis - ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus -7 693 124 932 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 10 791 84 342 Kaubad, toore, materjal ja teenused -767 570 -741 994 Mitmesugused tegevuskulud -359 832 -257 860 Tööjõukulud -584 365 -644 416 Põhivara kulum ja väärtuse langus -17 704 -13 434 Ärikasum (kahjum) 3 243 1 460 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 243 1 460 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 243 1 460
Müügitulu 45943 95% 50725 Saadud toetused 1388 3% 1298 Muud äritulud 883 2% 653 Äritulud kokku 48214 100% 52677 Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -14087 30% -16984 Muud tegevuskulud -7362 16% -7413 Tööjõu kulud -23089 49% -22491 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2516 5% -2988 Muud ärikulud -177 0% -463 Ärikulud kokku -47231 100% -50339 Ärikasum 984 84% 2338
Valitsuse roll majanduses Riigi roll ja turu puudulikkus Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3 Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus, omavalitsus, nende allasutused, haridus, tervishoid, korra-, riigikaitse Seadusloome Maksud Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne. Turu puudulikkus – turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes. Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine – mittetäielik konkurents. Turg ei suuda rahuldada paljusid sotsiaalseid vajadusi Tulude ebaühtlane jaotumine – vastuolud ...
Muud äritulud 672 737 Kokku äritulud 3058867 2535697 ÄRIKULUD Lõpetamata toodangu jääkide muutus -2784 -1978 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel -87265 -110553 Kaubad, toore, materjal ja teenused 2682699 2236405 Mitmesugused tegevuskulud 32161 49644 Tööjõu kulud a) palgakulu 82569 80793 b)sotsiaalmaksud 27744 26824 Põhivara kulum ja väärtuse langus 104445 99708 Muud ärikulud 1647 1817 Kokku ärikulud 2841216 2382660
....................10 2.5 TOODETE TURUSTAMINE JA MÜÜGIPROGNOOS............................................................................................. 11 3.FINANTSOSA....................................................................................................................................................13 3.1 KÄIVITUSKULUD...........................................................................................................................................13 3.2 TEGEVUSKULUD............................................................................................................................................13 3.3 LIKVIIDSUSPROGNOOS.................................................................................................................................. 14 3.4 KASUMIARUANNE......................................................................................................................................... 14 3
........................................................................................... 14 1.4. Järeldused......................................................................................................... 15 2. Kuluarvutlus õhutranspordis ................................................................................... 17 2.1. Lennukulud ...................................................................................................... 17 2.1.1. Tegevuskulud ........................................................................................... 19 2.1.2. Tegevusvälised kulud ............................................................................... 23 2.2. Lendude hilinemised, puhvrid ja nende ette-ennustatavus .............................. 24 2.2.1. Hilinemised ja hilinemiste definitsioon .................................................... 24 2.2.2
aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (või kahjumit) TULU KULU = KASUM Tulu aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine Kulu tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine Kasumiaruande skeem Müügitulu + muud äritulud - kaubad, toore, materjal ja teenused - muud tegevuskulud - Tööjõukulud sh palgakulu sh sotsiaalmaks sh tööandja töötuskindlustusmakse - Põhivara kulum ja väärtuse langus - Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) + Finantstulud - Finantskulud + Erakorralised tulud - Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist - Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt (müüdud ühikute arv) = Püsikulud jagada Hind Muutuvkulud ühiku kohta Käivitamiskulutuste põhiliigid
Müügitulu 44144 83,01% 45943 Saadud toetused 1285 2,42% 1388 Muud äritulud 7752 14,58% 883 Äritulud kokku 53181 100,00% 48214 Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -13996 30,31% -14087 Muud tegevuskulud -6479 14,03% -7362 Tööjõu kulud -23215 50,27% -23089 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2356 5,10% -2516 Muud ärikulud -132 0,29% -177 Ärikulud kokku -46177 100,00% -47231
4. Äriidee kirjeldus 5. Visioon, missioon, eesmärgid 6. Ärikeskkonna analüüs 7. SWOT analüüs 8. Toode/teenus 9. Tootmine/teenindamine. Vajalikud ressursid 10. Turu analüüs. Turusituatsioon ja arengutrendid. 11. Konkurents 12. Turundusplaan. Hinnakujundus, müük ja turustamine. 13. Personal ja juhtimine 14. Müügiprognoosid 15. Käivituskulud 16. Ettevõtte käivitusprogramm 17. Investeeringute allikad 18. Tegevuskulud 19. Kasumiaruande prognoos 20. Bilansi prognoos 21. Rahavoogude prognoos 22. Riskianalüüs Struktuur EAS Tiitelleht 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed 3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 6. Klient, turg, konkurents 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan ja finantsprognoosid EAS2 1. Kokkuvõte 2. Meeskond ja juhtimine 3. Teenus ja toode 4
2009 (%) 2010 (%) Müügitulu 408 276 402 773 -1,35% 435 977 8,25% Muud äritulud 13 926 13 116 -5,82% 420 -96,79% Kasutatud materjal ja tarvikud -317 412 -306 951 -3,29% -321 503 4,74% Brutokasum 90 864 95 822 5,46% 114 474 19,47% Mitmesugused tegevuskulud -46 468 -44 301 -4,66% -44 353 0,12% Tööjõukulud -39 247 -34 764 -11,42% -34 145 -1,78% Põhivara kulum ja väärtuse -26 748 -10 432 -60,99% -9 976 -4,37% langus Muud ärikulud -2 195 -840 -61,73% -347 -58,69% Ärikasum (-kahjum) -9 868 18 601 288,50% 26 073 40,17%
Mis on selle teleri müügihind? a. 600 b. 500 c. 720 d. 480 16. Seenekülas elab 200 inimest, kellest 75% on tööealised. Töökohad on 90 inimesel. Töövõimelisi, kes eelistavad mitte töötada, on 15 ja töötuid on 10. Majanduslikult aktiivsete inimeste hulka kuulub selles külas a. 150 inimest b. 100 inimest c. 90 inimest d. 115 inimest 17. Anna ostis paari saapaid hinnaga 100 eurot. Kui suur on kaupluses saapapaari sisseostuhind, kui kaupmehe tegevuskulud ühe saapapaari kohta on 25% sisseostuhinnast ja kaupmehe kasum on 15%. Saapakauplus on käibemaksukohuslane. (Lõppvastus ümarda sajandikeni) a. 69,57 eurot b. 57,97 eurot c. 63,75 eurot d. 51,00 eurot 18. 20-aastane Anton läks esimesele töökohale. Tööandja ütles, et saab tema peale ühes kuus kulutada 1000 eurot. Anton esitas raamatupidamisele avalduse, et tulumaksu arvestamisel arvutataks maha tulumaksuvaba miinimum. Palgapäeva saabudes avastas
KASUMIARUANNE AASTA 2 AASTA 1 ÄRITULUD 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU 0 kr 0 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 7.2. Sotsiaalmaksud 7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7. 0 kr 0 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 8.2. Käibevarade allahindlus KOKKU rühm 8. 0 kr 0 kr 9. Muud ärikulud ÄRIKULUD KOKKU 0 kr 0 kr 10
Investeeringute jaoks võtan pangast lühiajalist kevadtööde laenu laenu 20,000€ Investeeri Investeeringu: ng Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) Diisel+mu 7,690 SEB aprill u seeme 2,520 SEB aprill 10,000 SEB Aprill - oktoober töötasu 17. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku töötasu 1338€ 1338€ 1338€ 4014€
992594 855955 Kokku kohustused ja omakapital 6 2 36 2 Anvol OÜ 2013 2012 Müügitulu 15 823 783 14 309 045 Muud äritulud 9 971 23 565 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 995 957 -8 839 769 Mitmesugused tegevuskulud -2 901 191 -2 529 821 Tööjõukulud -2 032 689 -1 876 748 Põhivara kulum ja väärtuse langus -161 134 -175 081 Muud ärikulud -49 339 -65 521 Kokku ärikasum (-kahjum) 693 444 845 670 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392
minna (laieneda korruse või terve hotelli võrra, värvata uut personali) Vajadus aktiivselt arendada nii lühi- kui pikaajalisi strateegiaid, vajalik kõrge paindlikkus Toote- ja teenustevaliku laiendamine, tarbija vajaduste tundmaõppimine (tagasiside), kohandumine Ladies hotel – Naiste hotell kasvufaas Turule võivad tekkida konkureerivad teenusepakkujad Käibe kasvuga kõrgenevad ka operatiiv- ja tegevuskulud Vajalik pidev kavaliteedikontroll, vajadusel personali jätkukoolitus, negatiivne reiting pärsib edasist arengut Senisest suurem osatähtsus suulistel soovitajatel Oht: kasv ei tarvitse vastata prognoositule Ladies hotel – Naiste hotell küpsusfaas Klientuuri ja müügimahu kasv aeglustub ja peatub Tähtis omada lojaalseid püsiklinte ja koostööpartnereid Turul on ilmselt teisigi konkurente analoogiliste
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED PIKAAJALISED KOHUSTUSED OMAKAPITAL Pikaajaline võlg Lühiajalised võlad Nõuded ostjatele Aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised finantsinvesteeringud Materjaalne põhivara Immaterjaalne põhivara Aruandeaasta kasum Raha Varud Võlad tartnijatele Ostjate ettemaksed Ettemaksed tarnijatele Muud nõuded Muud lühiajalised võlad Aktsiakapital nimiväärtuses Reservkapital Jaotamata kasum KÄIBEVARA PÕHIVARA 23. Muud tegevuskulud on: a) Intressikulud b) Tööandja töötuskindlustus c) Panga teenustasud d) Põhivara kulum e) Reklaamikulud 24. Raamatupidamisdokumentide liigid on: a) Koonddokument b) Raamatupidamiskirjend c) Raamatupidamisõiend d) Kontoplaan e) Algdokument 25. Maa ja kunstiväärtused on:
FINANTSSUHTARVUD KAASAJAL Pärnu Konverentsid Mai Palmipuu 1 27. september 2013 Tänased teemad: • Finantsanalüüsiks alginformatsiooni valik ja selle kajastamine majandusaasta aruandes • Finantssuhtarv ettevõtte üldises kontekstis • „uus“ ja „vana“ finantssuhtarv 2 27. september 2013 • Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. • Kirjeldatakse peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (RpS § 24 lg 1 ja lg 3 p 5) 3 ...
raamatupidaja eriala II kursus iseseisev töö õppeaines - finantsarvestuse põhimõtted teema - nõuete ja ettemaksete arvestus TÖÖ EESMÄRK – Õppija teab nõuete s.h. ebatõenäoliste- ja lootusetute nõuete arvestuspõhimõtteid, tunneb erinevaid arvestusmeetodeid ja oskab koostada vastavaid raamatupidamislausendeid. TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande ...
ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum 0 põhivara kulum ja väärtuse langus 0
Vanalinna Hariduskolleegium KESKAEGNE KAUBANDUS NING MÜNTIDE VERMIMINE Referaat Koostaja: Mai Moon Tallinn 2018 Keskaja ning müntimise algus Vana-Liivimaal Saksa ja Taani vallutustega algas Eestis ja Lätis keskaeg. Kehtima hakanud võimusüsteem andis enda alluvuses olevatele riikidele õiguse raha vermimiseks ning määras kindlaks ka selle väärtuse. Münte võisid vermida kuningad, piiskopid ja ordumeistrid. Raha valmistati linnale kuulunud rahapajas. Liivimaa esimesed mündid vermiti 1210. aastatel Riias. Algul vermiti Liivimaal ainult ühte nimiväärtust, penni, ja alati ühepoolse õhukese brakteaadi. Nii Riia kui ka Tallinna esimesi münte löödi vähe ja neile järgnes lühem või pikem vaheaeg. Riias jätkas müntimist 1230.–1250. aastatel piiskop Nikolaus, kes vermis kuusirbikujulist mitrat kandva piiskopi kujutisega münte. kujul. Tallinnas hakkas raha valmista...
Äriplaani kirjutamine x x 0 Ettevõtte registreerimine x 140,60 Tegutsemiseks vajalike x x 6700 vahendite soetamine Reklaamikampaania x x 195 läbiviimine Muud tegevuskulud KOKKU kulud 7005,6 8 ÄRIMUDELI KAVANDAMINE INFRASTRUKTUUR PAKKUMINE Peamised partnerid Peamised tegevused Väärtuse loomine (pakutav Kliendisuhted lisaväärtus)
Vahendite ost 30400 1 30400 Esmane sissemakse 20400 1 20400 Asutamiskulud 5000 1 5000 Remont 12000 1 12000 Töötajate palkamine 1000 1 1000 Avamisüritus 3000 1 3000 Kokku X X 71800 Reserv 71800 10% 7180 Tegevuskulud 44436 3 133308 Käivituskulud kokku X X 212288 3.2. Tegevuskulud Kulud, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus Kuluartikkel Summa Ruumide rent 6000 Töötajate palgad 29326 Laenu tagasimakse 4257 Liisingmakse 4053 A-kulu 500 B-kulu 300 Kulud kokku 44436 3.3. Likviidsusprognoos
Meie enda sissemakse läheb osakapitaliks. EAS starditoetust kasutame stardikulude katmiseks ning edaspidiste arenduste eest tasumiseks. Investeering Investeeringu: Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) 8000 Osakapitali sissemakse 1 1. 15 000 EAS starditoetus 1 2. 17. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku Palgakulud 2000 2000 2000 6000
Kokku X X 18 092 Reserv 18 092 10 1 809 Tegevuskulud 2 583 3 7 748 Käivituskulud kokku X X 27 650 Kasutatud allikamaterjal http://www.bauhof.ee/p/classic-mop-komplekt/657677 http://www.bauhof.ee/p/puhastuslapp-lilleline-35x35-cm/656525 http://www.bauhof.ee/p/porandahari-vileda-varrega/552413 http://www.ahoi.ee/et/hulgiladu/detail/soke-prugikuhvel-kummiservaga/id/1173137/ 3.2 Tegevuskulud Igakuised tegevuskulud on olenevalt külastajate rohkusest keskmisel ~2600. Põhilise osa moodustavad tegevuskuludest palgad ja palgamaksud. Järgneva kolme aasta vältel tuleb ettevõttel maksta ka laenu 332 kuus. Muutuv tegevuskulu vastavalt aastaajale on elekter, kuna hostelil on elektriküte. Muutumatuna püsib prügiveo ja Elioni arve. Igakuiselt tuleb soetada ka majapidamistarbeid ja koristusvahendeid. (vt tabel 10.) Tabel 10. Tegevuskulud Kuluartikkel Summa
samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit. Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused. Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103 Muud ärikulud 52 751 71 -4536 103 Ärikasum (-kahjum) 670 510 561 -169 341 79
laotegevus, transport, läbimüügikaotus)- mida rohkem ladusid, seda 79. Rongitranspordi eelised ja puudused. III osa suurem kulu. Eelised: *katkematu ühendus, öine vedu *regulaarsed, ühendus on 57. Mis on lao ülesanne? 69. Laotegevusega ja laovarudega seotud kulud. häireteta aasta läbi *suur läbilaske- ja veovõime *kauba lähetamisel On kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtmine, ladustamine, *Laovarude kulu ja *Laomajanduse kulu- suureneb ladude arvu kasvuga suurele veokaugusele eelis *ühenduskiirused on kõrged komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine. *Transpordikulu-...
vabatahtlikku integreerimist ettevõtte juhtimisse ja tegevusse, arvestades erinevate huvipooltega ning luues lisaväärtust kõigile asjaosalistele SELLE KASU ÜHISKONNALE Ühiskondlike kitsaskohtade lahendamine Puhta elukeskkonna säilitamine Regioonide areng Riskigruppide tööhõive edendamine Rahva tervis Ausam maksude maksmine KASU ETTEVÕTTELE Vähenenud tegevuskulud Parem brändi imago ja maine Suurenenud müük ja kliendilojaalsus Kasvanud tootlikkus ja parem kvaliteet Suurenenud võime köita ja hoida paremaid töötajaid SOTSIAALNE TURUNDUS Avalikkuse teavitamine sotsiaalse mõjuga tegevustest on üks võimalus eristada firmat tema turukonkurentidest, luua sellele ainulaadne kuvand ja suurendada ettevõtte läbipaistvust.
kaamerad 1000 Ise Jaanuar 2014 Statiivid 600 Ise Jaanuar 2014 Tarkvara 500 Ise Jaanuar 2014 Kaablid 1500 Ise Jaanuar 2014 Arvuti/jõujaa m Helipult 130 Ise Jaanuar 2014 Mikrofonid 300 Ise Jaanuar 2014 16. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Tegevuskulud on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 17. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Kasumiaruande prognoos on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 18. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja
Bilanss, kasumiaruanne 5 Triin Muulmann Skeem 1 Äritulud 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud Kokku äritulud Ärikulud 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõu kulud a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu 8. Kulum a) põhivara kulum ja väärtuse langus b) käibevarade allahindlus 9. Muud ärikulud Kokku ärikulud Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutusest e) muud intressi- ja finantstulud
Vabalt võid valida, millisega alustad tööd, kuid arvestama pead asjaoluga, et juba valitud skeemi firmas muuta ei saa ning tulemus peab tulema ühesugune, olenemata valitud skeemist. Ka kasumiaruandes võib põhikirjeid omakorda liigitada, kui see on otstarbekas ja informatiivsem. Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
kasumiaruanne 2009. aasta kohta, b) bilanss 31. detsembri 2009 seisuga ja c) rahavoogude aruanne 2009. aasta kohta. Lahendus: Kasumiaruanne 01.01- Võrdlusek 31.12.2009 s 2008 Äritulud 1 760 000 880 000 Kaubakulud -960 000 -480 000 Tööjõukulud -280 800 -140 400 Muud tegevuskulud (üürikulud) -156 000 -78 000 Kulum -140 000 -70 000 Ärikasum 223 200 111 600 Finantstulud ja -kulud -63 000 -35 000 Kasum majandustegevusest 160 200 76 600 Tulumaks -28 836 -13 788 Aruandeaasta puhaskasum 131 364 62 812 Võrdlusek
tegevustele. Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur – Müügiosakonna tööjõukulu -> klientide arv – Lao kommunaalkulud -> kinnisvarakasutus m2 alusel – Infotehnoloogia arenduskulud -> arvutite jaotus tulemusüksuste vahel Kulukogum – kululiigi (laos nt tööjõukulud, ruumikulud, inventarikulud, tegevuskulud...) , kulukandja (laos nt komplekteerimine, pakkimine, hoiustamine...) ja kulukäituri (laonduses laadimisel veokilt nt aluste arv, tonn, m3) kombinatsioon Näide: kulukoht Avalik liinivedu – Tootmise kaudkulud • Kulukäitur - reiside arv – Kulukandjad: busside puhastamine, dispetšeri siseteenus,
................................................................... 40 15. TURUNDUS- JA JAOTUSKANALID ..................................................................................................... 42 16. HINNAPOLIITIKA .............................................................................................................................. 44 17. MÜÜGITULU JA MÜÜGIKULU .......................................................................................................... 46 18. TEGEVUSKULUD............................................................................................................................... 58 19. PÜSI- JA MUUTUVKULUD ................................................................................................................ 65 20. KASUMILÄVE ANALÜÜS ................................................................................................................... 67 21. FINANTSPROGNOOSID .............................................................
Kasutatakse tagasiside terviku käitumise mõistmiseks. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Kõik kolm logistilise juhtimise kontseptsiooni (hankelogistika, materjalilogistika jajaotuslogistika) moodustavad kokku integreeritud logistika juhtimises kontseptsiooni. 7. Mis on EVA ehk majanduslik lisandväärtus? Käive (müük): tegevuskulud (töötasud, materjalid, üldkulud, maksud) kapitalikulu (kapitali hind*kasutatud kapital) = EVA EVA võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. EVA iseloomustab väärtust, mille võrra tulud ületavad minimaalset tootlust, mida võiksid teenida kapitali allikate omanikud (aktsionärid ja kreeditorid), kui nad investeeriksid muudesse samaväärse riskitasemega väärtpaberitesse. EVA olulisimaks aspektiks on kapitali hind.
Katri-Helena Kaasik Johanna Joosep Kristjan Ilves Hannes Teiss IRL · IRL: ,,Me usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks." Tegijad Peamised eesmärgid · IRL-i jaoks on ideaalne riik, mis: · usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema · tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonnas Viljasalves: · kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke · hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt · annaks inimestele rohkem vabadusi ja kontrolli oma elu üle · teeks pered tugevamaks ja ühiskonna vastutustundlikumaks · seisaks iseseisva ja turvalise Eesti eest Turvalisuse tagamine Eesti julgeolek on paremas seisus kui kunagi varem, arvestades meie kuulumist NATOsse ja Euroopa Liitu. Esimene probleem meie ja Euroopa jaoks on kujundada poliitiline tahe uute julgeolekuohtude re...
c) üks eesmärk on juhtide karistamine eesmärkide mittesaavutamisel d) juhid korrigeerivad ebasoovitavaid hälbeid omal initsiatiivil 8. Milline väide on õige? Koondeelarve kõik osad: a) koostatakse eraldi b) sõltuvad piiravast tegurist selle olemasolul c) sõltuvad üksteisest d) koostatakse samm-sammult teatud järjekorras Ülesanne 2. Taksofirma on kogunud informatsiooni tegevuskulude ja läbisõidu kohta: Tegevuskulud (eurot) Läbisõit (km) Juuli 16 000 13 000 August 17 800 14 250 September 12 400 9 750 Oktoober 15 100 12 500 November 13 250 10 500 Detsember 11 500 9 000 1
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Tulundusühistute tegevust reguleerivad tulundusühistuseadus ja äriseadustik. Tulundusühistu nimetus ei ole päris korrektne, sest ühistulise ettevõtlusvormi eesmärgiks ei ole tulu teenimine ning kasumi jagamine, nagu see on äriühingute puhul, eesmärgiks on liikmete vajaduste rahuldamine. Samas aga katab tulundusühistu oma tegevuskulud majandustegevuse abil, mitte annetuste ja/või liikmemaksude abil, nagu on tavapärane mittetulunduslikele organisatsioonidele. Kui ühistu tarbija ja omanik on samad isikud, muutub mõttetuks tarbijalt kõrgema hinna nõudmine lisandväärtuse vormis, sest parimal juhul saab sama isik omanikuna kasumi vormis pisut vähem tagasi sellest summast, mille ta tasus tarbijana. Rahvusvahelises praktikas
2008 2009 Rahaliselt %-s Netokäive 3 190 962 4 135 714 944752 29,6 Muud äritulud 1 763 875 60 -1763815 -100,0 ÄRITULUD KOKKU 4 954 837 4 135 774 -819063 -16,5 Kaubad, toore, materjal 1 112 210 1 094 887 -17323 -1,6 Mitmesugused tegevuskulud 3 246 891 2 553 858 -693033 -21,3 Tööjõukulud 373 107 344 869 -28238 -7,6 Muud ärikulud 116 022 85 413 -30609 -26,4 Kulum ja allahindlus 24 391 4 013 -20378 -83,5 ÄRIKULUD KOKKU 4 872 621 4 083 040 -789581 -16,2
KASUMIARUANNE (skeem 1) 20xx a. Müügitulu 200,000 Muud äritulud 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused -220,000 Muud tegevuskulud 0 Tööjõukulud palgakulu -60,000 sotsiaalmaksukulu -19,800 töötuskindlustusmaksekulu -480 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,600 Muud ärikulud -8,000
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus...
Logistika eesmärk Logistika Hankelogistika põhieesmärgi Konteinerite kasutamise probleeme: eesmärk on lähetada kaup või saavutamiseks tuleb lahendada terve • konteinerit on suhteliselt kallis inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, rida ülesandeid , mida võiks kasutada odavate kaupade õige hinnaga, õiges koguses, õige grupeerida järgmiselt: transportimiseks; kvaliteediga, õige informatsiooni • Materjalide ja komplekteeritavate • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab alusel. pooltoodete ostutähtaegadest olema konteineri tõstmiseks vajalik kinnipidamine (Ennetähtaegne tehnika (siirdetõstukid, jms. Logistika arenguetapid 1960- varumine nõuab täiendavalt seadmed); 2000a ja tegurid,mis ...
16.03.2010 Rahandus Riigieelarve. Eesti Pank ja . Riigikontroll. 16.03.2010 1 Raha funktsioonid: 1) vahetus- ja maksevahend, 2) väärtuse säilitamine, 3) kaupade ja teenuste väärtuse etalon Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03.2010 2 Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist regul...
seltsitegevuseks toetused, volikogu haridus ja spordikomisjoni eraldatud toetused) ja liikmemaksud. Lisa 17 „Tööjõukulud“ – siin on sellised kirjed nagu palgakulu, sotsiaalmaksud, töötuskindlustusmaksed, töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale. Antud tulemusi võimalik vaadata ka tulemiaruandes. Tööjõukulud on kajastatud ka tegevusalade lõikes. Lisa 18 „Majandamiskulud“ Lisa 19 „Muud tegevuskulud“ – Antud lisas avatakse muude tegevuskulud majandusliku sisu järgi. Lisa 20 „Eraldised ja tingimuslikud kohustused“ Lisa 21 „Bilansipäevajärgsed sündmused“ – Antud lisas avalikustatakse sellised sündmused, mille osas ei korrigeerita lõppenud aruandeaasta põhiaruandeid, kuna sündmust bilansipäeval veel ei ole eksisteerinud, kuid millel on oluline mõju tulevaste perioodide finantsnäitajatele. Lisa 22 „Seotud osapooled“ -
KASUMIARUANNE Kajastab aruandeperioodi tulusid ja kulusid. Koostatakse kas skeem1 või skeem2 järgi. Skeem1 liigendab kulud lähtudes kulude olemusest. Skeem2 liigendab kulud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes. Valikul tuleb lähtuda sellest, milline liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Koostatakse käibeandmiku ja bilansi alusel. Skeem 1sisu:müügitulu,muud äritulud,PV valmistamine,toodangu muutus,kaubad/toore, muud tegevuskulud,tööjõukulud,Pv kulum,muudärikulud,ärikasum Skeem 2sisu:müügitulu,müüdud kaupade kulu,brutokasum,turustuskulud,üldhalduskulud, muud äritulud,muud ärikulud,ärikasum Ärikasum kogukasum + muud äritulud - muud ärikulud Puhaskasum aruandeaasta kõigi tulu- kulusummade vahe Brutokasum on ettevõtte müügikasumi ja muutuvate palkade summa RAHAVOOGUDE ARUANNE Näitab RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende
Muud äritulud -Müüdud toodete ja teenuste kulu Valmis- ja lõpetamata toodangu BRUTOKASUM (-KAHJUM) varude muutus -Turustuskulud Kapitaliseeritud väljaminekud -Üldhalduskulud põhivara valmistamisel +Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -Muud ärikulud Mitmesugused tegevuskulud ÄRIKASUM (-KAHJUM) Tööjõukulud ................................. Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud ÄRIKASUM (-KAHJUM) .............................. 2/9/2015 Mai Takkis 52 Tulude ja kulude vastavuse tagamine kasumiaruandes Erinevate kasumiaruande skeemide rakendamisel on erinev tulude ja kulude võrreldavaks muutmise metoodika
eelarve, plaanilised kulud, ehk eelarve kulud, millega tuleb arvestada, tegelikud kulud, need mis tegelikult perioodis tekkisid. Ei pea olema ühesugused, ei saa 100% kindel olla, et müük nii läheb. Eelarve koostamisel saab prognoositud kulusid muuta. Tegelikud kulud, siis kui tehing on toimunud 2) Tekke aja ja kuludesse kandmise aja järgi- aruandeperioodikulud, müüdud toodete kaubakulu ja tööjõukulud, üldhalduskulud, muud tegevuskulud, pv kulum; ettemakstud kulud, tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi kuludega 3) Kulude tegemise otstarbe järgi- tootmiskulud/põhitegevus, turustus ja üldhalduskulud. Millise tegevuse juures kulusid tehakse. Skeem 2 järgi. 4) Vahekord tootmise põhiprotsesside ja nende teenindamise vahel - põhikulud, kõik kulud, ilma milleta ei ole võimalik toodet valmistada, olulisemad materjal ja tööjõud ja
Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 Arveldused Rita Sikk Raha Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja nõudmiseni hoiuseid. Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse...
Tootmistööliste kvalifikatsiooni tõstmine vähendab mittekvaliteetse toodangu hulka, mis mängu alguses on 4% ja väheneb iga kvalifikatsiooni tõstmisega ( ½ ) võrra. Kvalifikatsiooni tõstmisega seotud kulud on hetkel 2% aastasest personalikulust igas töötajate valdkonnas. Näide: Kui personalikulud müügis on 60 000 EUR siis ühepäevane koolitus teemal „Telefonimüük“ maksaks 1200 EUR. 5 Juhtimine ja ettevõtte tegevuskulud Lisaks turunduse, sisseostu, tootmise ja personaliga seotud kuludele tuleb arvestada ka ettevõtte tegevuse juhtimisega seotud püsikuludega, mis on 2 000 000 EUR/perioodi kohta. Finantsplaneerimine Mängu alguses on ettevõtte omakapital 4 000 000 EUR. Selle eest tuleb ettevõttel soetada hooned, seadmed, osta materjal, personal tööle võtta ja koolitada, investeerida arendusse ja reklaami ja lõpuks kanda ettevõtte juhtumis- ja tegevus kulud.
tarbeks põhivara valmistamisel изготовлении основного имущества для собственных нужд 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused Товары, сырье, материал и услуги 6. Mitmesugused tegevuskulud Различные расходы на деятельность 7. Tööjõu kulud Расходы на рабочую силу Palgakulud Расход на зарплату Sotsiaalmaksud Социальные налоги
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
