TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagad...
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus ...
isiku õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes: Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitatakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. tegevuse õigusvastasus: See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseadusega ning seadusega või seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui õigusaktist tuleneb kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. kannatanule kahju tekitamine: varalise kahju hüvitamise; kahju jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks; mittevaralise kahju hüvitamise; tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise; tagajärgede kõrvaldamise. süü. Süü olemasolu arvestatakse vaid saamata jäänud tulu
sureb või kui kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele, välja arvatud juhul, kui võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul. Nõustumus ehk aktsept (§ 20. ) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 11 Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse
Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. süü 1) tahtlik: otsene või kaudne 2) ettevaatamatus: kuritegelik kergemeelsus või kuritegelik hooletus 68 Mis on õigusrikkumise objekt? Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 69 Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. 70 Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kutsealase kohustuste täitmisel toime pandud tegu, oma õiguste teostamisele suunatud tegu, alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 71 Mis on juriidiline vastutus ja milline on tema seos riigi sunniga?
vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised ja juriidilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet. 78 Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Karistatav on tahtlik tegevusetus, kui isik käitub passiivselt ja hoidub teatud kohustusest või tegevusest, milleks ta on õiguslikult kohustatud. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et:
milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 6. Lepingu poolte kohustuste sisu ja lepingu tõlgendamine prg 29 Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui lepingupoolel on kohustus teha
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja ...
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. Teise maailmasõja algus (1939-1942) Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. Sõjategevuse laienemine 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel
tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. (proportsionaalsuse põhimõte) PROTOKOLL NR 30 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakendamise kohta) tegevus sisaldab riikidevahelisi aspekte, mida ei ole võimalik liikmesriikide poolt rahuldavalt reguleerida; liikmesriikide tegevus või tegevusetus läheb vastuollu Euroopa Ühenduse lepingus sätestatuga; valdkonna reguleerimine ühenduse tasandil toob selget tulu. EUROOPA KOHTU OTSUSTEST TULENEVAD PÕHIMÕTTED LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSSÜSTEEMIDEST TULETATUD PÕHIMÕTTED PÕHIÕIGUSED JA VABADUSED inimõigused, poliitilised õigused; majanduslikud vabadused. Vaba liikumise põhimõtted EL ning nende järgimine 4 VABADUST Isikute; Teenuste; Kaupade ja kapitali vaba liikumine;
vaid juhul, kui absoluutset subjektiivset õigust on kellegi poolt rikutud. Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma. Juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes õigustatud isiku, s.o subjektiivse õiguse kandja suhtes. Vajalik käitumine peab tulenema objektiivsest õigusest. Juriidilise kohustuse realiseerimine seisneb mingis tegevuses, kuid selleks võib olla ka tegevusetus. 3. Õiguse subjektid. Õiguse subjektid on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandijad. Isikud, kes osalevad õiguslikus elus ja õigussuhetes. Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud. Objektiivse õigusega on kindlaks määratud, milliseid õigusi saab inimene omanda ja milliseid kohustusi tuleb tal kanda. Õigusvõime on inimese võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi
- rikutakse kauba tollile esitamise kohustust - rikutakse kauba vabatsoonist muusse tolliterritooriumi ossa toimetamisele kehtestatud korda 56. Tollivõla tekkimine kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviimisel Kohtupraktikas on käsitletud kauba ebaseadusliku tollijärelevalve alt väljaviimisena järgmiseid juhtumeid: 1) toiming, mille tagajärjel saab kaup alusetult ühenduse tollistaatuse; 2) tollijärelevalve all oleva kauba vargus 3) Igasugune tegevus või tegevusetus, mille tulemusena takistatakse tolli juurdepääsu tollijärelevalve all olevale kaubale ning ÜTS art 37 lg-s 1 ettenähtud kontrolli teostamist. 4) Kauba ilma tollil loata tollilaost ära viimine või kauba ajutise ladustamise kohast ilma tolli loata ära viimine; 5) Välistransiidi protseduurile suunatud kaubasaadetist ei ole sihttolliasutusele esitatud. Kauba ebaseaduslik tollijärelevalve alt väljaviimine tolliseaduses:
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN..................................................................................
lepinguga õiguslikult seotud. Ofert: suunatud konkreetsele isikule, olema piisavalt määratletud ning väljendama isiku tahet olla ettepaneku vastuvõtmisel kohustatud. Ettepanek esitada oferte (VÕS § 16 lg 2) ei ole pakkumus (nt reklaam, hinnakirjade, näidiste jms saatmine jms). Nõustumus (VÕS § 20) (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. 5. Lepingu vormivabadus. Vormivabadus (§ 11 lg 1) Lepingu sõlmimisel on oluline, mis vormis võib lepingut sõlmida või peab sõlmima. TSÜS-s on üldlevinud lepingu vormi vabaduse printsiip: tehingu võib teha mistahes
kuuluvad? Defineerige õiguserikkumise mõiste Õigusrikkumise koosseisu all mõistetakse õigusvastast käitumisakti, milles on neli elementi: subjekt (õigusrikkuja, deliktivõimeline isik), subjektiivne koosseis (süü), objekt (õigusega kaitstud hüve - õigushüve) ja objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus). Õigusrikkumised kui käitumisviisid vastanduvad õigupärasele käitumisele, seega on õigusrikkumine käitumine sh tegevus või tegevusetus, mis eirab õigusnormide nõudeid ja on ühiskonnale ohtlik. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga: nii riigi kodanik, apatriid kui välisriigi kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik eelkõige deliktivõimet (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust ) omav isik. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joo...
Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja Peapostkontor Mäss suruti maha mõne tunni jooksul peamiselt improviseeritud üksustega. Kaitsepolitsei teadlik tegevusetus? Mässu tagajärjed: sisemaise kommunismiohu likvideerimine muutused rahva mentaliteedis Kaitseliidu taastamine, kapo tugevdamine EESTI ERAKONNAD Põllumeeste Kogud (PK). Päts, Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Soots, Jüri Uluots. 1920 – Eesti Maarahva Liit (Lõuna-Eesti suurtalunikud) + Eestimaa Talurahva Liit (Põhja-Eesti) + kaupmehed, töösturid, poliitikud. Alates 1923–24 oli ainult maarahva partei. Eesmärk:
piire Hädaseisund – tekib mitte inimese õigusvastasest ründest, vaid mingit ohtu põhjustava teguri toimel, selle ohu kõrvaldamine ei ole võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele; vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks, on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest Objektiivsed tunnused – tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivsed tunnused – tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süütteokoosseisu subjektiivne tunnus Tahtlus: otsene – teadlikult paneme toime kuriteo kaudne – olen teadlik, et minu tegu võib kaasa tuua kuritegeliku väljundi (arvestan
Siseauditi läbiviimise eest vastutava isiku ülesanne on määratleda objektid, mida selles organisatsioonis auditeeritakse ja millises järjekorras. Objektide kogum peab olema piisav ning katma asutuse kõik olulised valdkonnad, mis on olulised eesmärkide saavutamisel. Riskide hindamine Auditi esmane ja tähtsaim eesmärk on ennetada kvaliteedivigu ja riske sisekontrollisüsteemis. Risk on võimalik koht, et mingi sündmus või sündmuste komplekt, tegevus või tegevusetus võib mis tahes süsteemi osas põhjustada vara või maine kaotuse ning ohustada eesmärkide saavutamist. Siseauditi eest vastutav isik peab riskide hindamisel rakendama selget ja asutuse eesmärke arvestavat süsteemi. Riskide identifitseerimisel ja hindamisel tuleks siseauditi eest vastutaval isikul koos juhtkonnaga leida vastused alljärgnevatele küsimustele (liikumine sisu üldiselt üksikule). Milline on antud valdkonna üldine riskitase? (juhindutakse seadusandlusest)
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
samaaegselt. Kahju hüvitamine ei sõltu isikute õiguslikust kvalifikatsioonist, st üks võb sama kahju eest vastutada lepinguõiguse alusel, teine aga deliktiõiguse alusel. Kui kahju ühine põhjustamine on kindlaks tehtud, siis isikute vastutus on § 137 lg 1 järgi solidaarne. Sisesuhtes kohaldub lg 2. 21. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Eristame kahte kausaalsuse tasandit. Kõige pealt hindame, kas kahju tekitaja tegu või tegevusetus viis kannatanu õigushüve kahjustumiseni see on vastutust tekitav kausaalsus. Teisel tasandil küsitakse, kas õigushüve kahjustumine viis omakorda ka hüvitatava kahju tekkimiseni see on vastutust täitev kausaalsus. Õigusvastase delikti toimepanemine ei vii veel kahju hüvitamise kohustuseni. Näiteks: A lööb B-d, põhjustab kehavigastuse. Võib vabalt olla, et A poolne õigusvastane käitumine ei vii mingisuguse kahju tekkimiseni B-l
Juriidilised teod jagunevad ÕIGUSPÄRASTEKS ja ÕIGUSVASTASTEKS. Õiguspärased on Juriidilised toimingud Haldusaktid Juriidilised tehingud (ühepoolsed ; kahe-või mitmepoolsed) Õigusvastased on Kriminaalõiguserikkumised Haldusõiguserikkumised Distsiplinaarõiguserikkumised Era-ehk tsiviilõiguserikkumised -need võivad olla sooritatud tahtlikult (otsene; kaudne) või ettevaatamatusest (kergemeelsus; hooletus) 11. Kas tegevusetus (tegevusest hoidumine) on juriidiline tegu või sündmus? Miks? Sest tegevusetu nagu tegevuski on juriidiline tegu, millega õigusnorm seostab õigussuhte tekkimise. 12. Mida tähendab õigusallikas? Tutvusta lühidalt põhiallikate (õigusaktide) liike. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Põhiallikate liike:
- Riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Juriidilise vastutuse aluseks on õigusrikkumise koosseis selle kõigi nelja elemendi ühtsuses: - Õigusrikkumise subjekt – deliktivõimeline õigusrikkuja. - Õigusrikkumise subjektiivne koosseis – süü. - Õigusrikkumise objekt - õigusega kaitstud hüve. - Õigusrikkumise objektiivne koosseis – aktiivne tegu või tegevusetus. Teema 8. Õiguse tõlgendamine. 1) Õigusliku tõlgendamise olemus. Õiguslik tõlgendamine seisneb selles et õiguse rakendaja teeb endale selgeks õigusnormi sisu ja mõtte. 2) Tõlgendamise viisid. Grammaatiline tõlgendamine – õigusteksti uurimine, võttes abiks grammatikareeglid. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine – õigusloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine.
Siseauditi läbiviimise eest vastutava sisiku ülesanne on määrata objektid, mida auditeeritakse antud organisatsioonis ning millises järjekorras. Objektide kogum peab olema piisav ning kattma asutuse kõik olulised valdkonnad, mis on olulised eesmärkide saavutamisel. RISKIDE HINDAMINE Auditi esmane ja tähtsam eesmärk on ennetada kvaliteedi vigu ja riske sisekontrolli süsteemis. Risk on võimalik oht, et mingi sündmus või sündmuste komplekt, tegevus või tegevusetus võib mistahes süsteemiosas põhjustada vara või maine kaotuse ning ohustada eesmärkide saavutamist. Siseauditi eest vastutav isik peab riskide hindamisel rakendama selge ja asutuse eesmärke arvestava süsteemi. Riskide identifitseerimisel ja hindamisel tuleks siseauditi eest vastutaval isikul koos juhtkonnaga leida vastused järgnevatele küsimustele (üldiselt-üksikule liikumine): 1. Milline on antud valdkonna üldine riskitase? (nt: haridusvaldkonna puhul tuleb
Selles avaldub sõnaselgelt soov kaasa tuua õiguslik tagajärg. Sõnaselgelt nii suuliselt kui kirjalikult, kuid vahetult, otseselt väljendatud. 2) Kaudne ehk konkudentne tahteavaldus. See väljendub mingisuguses tegevuses, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine või tegevusetus. Reeglina need tahteavaldused ei ole. Vaikimine on tahteavaldus ainult siis, kui nii on kokku lepitud, kui see tuleneb seadusest või pooltevahelisest praktikast. 6.2.3. Tahteavalduse tegemine Tahteavaldus on laiem mõiste; see võib langeda kokku tehinguga. Tahteavaldusel pole iseseisvat tähendust, selle kohta käivad reeglid seonduvad tehingutega. Tahteavaldus võib viia lepingu sõlmimiseni.
Selles avaldub sõnaselgelt soov kaasa tuua õiguslik tagajärg. Sõnaselgelt – nii suuliselt kui kirjalikult, kuid vahetult, otseselt väljendatud. 2) Kaudne ehk konkudentne tahteavaldus. See väljendub mingisuguses tegevuses, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine või tegevusetus. Reeglina need tahteavaldused ei ole. Vaikimine on tahteavaldus ainult siis, kui nii on kokku lepitud, kui see tuleneb seadusest või pooltevahelisest praktikast. 6.2.3. Tahteavalduse tegemine Tahteavaldus on laiem mõiste; see võib langeda kokku tehinguga. Tahteavaldusel pole iseseisvat tähendust, selle kohta käivad reeglid seonduvad tehingutega. Tahteavaldus võib viia lepingu sõlmimiseni.
põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata. See tähendab, et piisab sellest, kui poolte vahel on mingi õiguslik seos, näiteks on poolte vahel sõlmitud leping ning kohtul on menetlusosaliste vahelisele õigussuhtele võimalik anda õiguslik kvalifikatsioon. Kohus ei uuri, kas ja mis põhjusel jäi lepingu järgi raha maksmata vms. Eeldatakse hagis esitatud asjaolude õigsust. Kui pool pole nõus tagaseljaotsusega, võib ta esitada kaja (poole taotlus menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis tingis tagaseljaotsuse, oli tingitud mõjuvatest põhjustest). Kui kohus nõustub kaja rahuldama, siis menetlus taastatakse. Täiendav otsus - TsMS § 448 (1) Asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui: 1) mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata; 2) hageja õigust tunnustanud kohus on jätnud märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse,
Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (peab võimalikuks vastava asjaolu saabumist). Kaasaaitamine - eelnev lubadus varjata kuritegu kujutab endast täideviija teotahte tugevdamist, seega intellektuaalset kaasaaitamist kuriteole. Kui eelnevalt lubatud varjamine ka aset leiab on seegi kaasaaitamisest hõlmatud. §307 Kuriteost mitteteatamine Õigushüve õigusemõistmine, karistatavad teod on õigusemõistmise takistamine. Objektiivne koosseis on tegevusetus, väljendudes ettevalmistavast või toimepandud I astme kuriteost mitteteatamisest. Tegemist on ehtsa tegevusetusdeliktiga (kohustava normi mittetäitmine). Põhjuslikku seost ei ole. Subjekt on isik, kes ei ole ise kuriteo täideviija ega sellest osavõtja, samuti isik, kes ei ole kuriteo varjaja, sest mitteteatamine on neil juhtudel raskema süüteo osa ja hõlmatud koosseisudes, mis näevad vastutust nende kuritegude eest. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust.
lask tulirelvast); rahalised sooritused (raha väljamaksmine ja vastuvõtmine, sh pangaülekannete teel); tehniliste seadmete käitamine ja avalike asjade kasutamise korraldamine (ametiautoga sündmuskohale sõitmine, soojasõlme tööshoidmine, heitmete paiskamine loodusesse, linna staadioni haldamine); ametiasutuste mitteformaalsed läbirääkimised ja kokkulepped eraisikutega; tegevusetus ja viivitus (mittereageerimine õiguserikkumisele, avaldusele vastamata jätmine). Haldusorgani poolt eraõigussuhte raames sooritatud toiminguid ei saa halduskohtus vaidlustada. Toimingute puhul on halduskohtu pädevuse piiritlemine veelgi keerukam kui õigusaktide puhul, sest paljusid toiminguid (nt info edastamine, raha maksmine) võidakse sooritada nii avalik- kui ka eraõigusliku suhte raames. Üks ja sama ametiisiku toiming võib
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT Avaliku õiguse õppetool Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Alar Salu ALTKÄEMAKS KARISTUSÕIGUSES Bakalaureusetöö Juhendaja: Olavi Jaggo Tallinn 2007 Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikad ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ___________________________________ 28. mail 2007.a. Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele ___________________________________ 28. mail 2006.a. ________________________________________________________ Kaitsmisele lubatud _____ . __________________ 2007.a. Kaitsmiskom...
teos +teema 15. Nimeta neli Gogoli teost, lisa peamôte 16. Kellele kuulub "Robinson Crusoe", "Gulliveri reisid", Wilhelm Tell," "Carmen", "Othello", "Aeneas" 17. Lisa teose autor, pealkiri ja peategelase nimi, lähtudes antud teemast-probleemist 1) Romantiline armastustruudus madala elunautimise ja sadistlik-vôimuka elulaadi küüsis. Armastus ei nôua vastuarmastust, armastusvabaduse nimel surmaminek. 2) Rikka loomusega romantilise üksikkangelase traagika tegevusetus keskkonnas, mis viib spliinini. 3) Üksikisiku ja ühiskonna pôline vastuolu, alateadlik protest ema truudusetuse suhtes, teo ja môtte vaheline vastuolu. 4) Kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole, seitsme surmapatu hukkamôist läbi üheksa pôrgu astme. 5) Patriotismitunde sünd isasüdame kaudu. 6) Elumôtte otsimine teaduse ,armastuse, nooruse kaudu, vôideldes oma mina kuratliku poolega 18. Milles leppisid kokku Faust ja Mefistofeles? Teose pôhiidee. 19
alasti topitakse mingisse kambrisse, magab mingis kastis. Üksinda võttes need tegevused pole piinamine, aga kokkuvõttes moodustavad. · Piinamisega ähvardamisega ei käsitleta piinamisena. Ähvardamine võib tähendada julma kohtlemist, nt kedagi hoitakse kinni ja öeldakse, et kohe hakkame piinama, kui sa ei väljasta informatsiooni. · Piinamine ennekõike on tegevus. Mitte tegevusetus. See ei tähenda, et piinamine ei võiks tuleneda tegevusetusest, nt kinnipeetule ei anta süüa ja juua, sureb näljast. · Piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld on reeglina absoluutne. · Konventsioon käsitleb absoluutsena ainult piinamist ennast. Muudest nagu saaks taganeda. Riikidel on kohustus ära hoida piinamisi: (riigid on viimastel aastatel tahtnud terroriste piinata )
kujuneski välja rannamaastik koos poollooduslike kooslustega. Rannaalad on olnud Eesti üks tihedamalt asustatud piirkond (eriti Saare- ja Pärnumaal ning Läänemaa lõunaosas), seetõttu võeti mere alt vabanenud maa-alad kohe kasutusele karjamaadena. *Tänapäevane inimasustus on rannaeluga vähem seotud ja paljud lagedad niidualad on nüüdseks hävinud. Rannikumaastikud on kergesti haavatavad süsteemid, siinne tasakaal on väga ebakindel. Nii vale tegevus kui põhjendamatu tegevusetus võivad ranniku seisundit järsult ja pöördumatult muuta. Paljusid loodusväärtusi (s.h. rannaniite) saab kaitsta ainult nende majandamise kaudu. Rannamaastik poolloodusliku kooslusega. Saaremaa, pärnumaa, läänemaa lõunaosa. Püsivus. Karjatamine; lammaste pidamine- söövad noori kadakaid. veised. Raiumine. Roo niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem. *Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada
Postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest o 3.1 ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine o 3.2 ideaalidest, südametunnistusest ja üldistest moraaliprintsiipidest lähtumines Piaget: arusaam mängureeglitest reegliteta mäng muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng vastastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Mildred Parten (1932): o Üksimäng – sh pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) o Paralleelne mäng – lapsed mängivad kõrvuti sarnaste leludega o Sidusmäng – lapsed tegutsevad eraldi, kuid vahetavad mänguasju ja kommenteerivad teineteise tegevust o Koosmäng – mängul on ühine eesmärk nt kujuteldava stsenaariumi läbimäng, sh sotsiodramaatiline mäng ja müramismängud
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 ...
1. Ex nunc / Ex tunc Mõisted: Ex tunc – algusest peale Ex nunc – tuleviku jaoks kas RK tunnistab ühe seaduse kehtetuks algusest peale või tuleviku jaoks Tänapäeval kasutab Eestis Riigikohtu ex tunc’i üldjuhul kui riigikohus midagi ei ütle, on see ex tunc …….. kui aga ütleb midagi, siis saab ta otsuse edasi lükata, sest on tulemas muutus ehk ex nunc 2. Tegevusetus või tegevus kui tegemist on seadusandja tegevusega - PSJV esemeks saab olla vastuvõetud norm või määrus; tegevus väljendub situatsiooni reguleerimiseks vastu võetud norm kui seadusandja on normi jätnud andmata, on tegemist tegevusetusega Loeng 27.04.2017 3. PSJV kontrolli intensiivsus ja seadusandja mänguruum mida suurem on seadusandja mänguruum, seda väiksem tohib olla järelevalve intensiivsus ja vastupidi 3 intensiivsuse taset:
See on eeldus või tingimus, millal seda õigusnormi kohaldatakse. Kuidas milliste tingimuste korral see õigusnorm saab kasutatud. nt sõjaaeg, milline subjekt on. o Dispositsioon (siis) Näitab subjekti vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused (mis on lubatud, mis mitte kirjeldatakse subjekti käitumist). nt ,,Teise inimese tapmise eest" karistatakse kuue-kuni viieteistaastase vangistamisega. Tegu a) tegevus või b) tegevusetus. nt arst jätab abi andmata. o Sanktsioon (vastasel juhul) Näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete rikkumise korral. Karistusseadustikus (KarS) on H-D-S tüüpi seadused. Õigussüsteem (õigusperekond) Õigusnormid on paigutatud mingisse kindlasse süsteemi, mis kujutavad endast õiguskorda. Õigussüsteemide tüübid Mandri-Euroopa õigussüsteem (Eesti + Euroopa + Ladina Ameerika riigid,
abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene; mõõdukas on abinõu, mille puhul on kaalutud ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Sotsiaalne norm — käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. Kohustus on tegu või tegevusetus teatud viisil. Kohustuste liigid on: autonoomne kohustus, autonoomne imperatiivne kohustus, heteronoomne kohustus. Autonoomne kohustus — üksikisiku vaba tahte akt. Autonoomne imperatiivne kohustus — kohustuse allikas ei ole enam täitja ise, vaid teine subjekt. Tegemist on isikliku suhtega kahe või enama subjekti vahel: käsu või keelu andja ning selle täitja vahel, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja.
Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt: 1) juriidilised sündmused: * absoluutsed tekkepõhjus ja kulgemisprotsess ei sõltu inimese tahtest (nt maavärin,Maa meteoriiditabamus) * suhtelised tekkepõhjus sõltub küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess enam mitte eostamisele järgneb inimese sünd, tapmise järel saabub surm, jne. 2) Juriidilised teod: on füüsilise või juriidilise isiku tegevus või tegevusetus, millega õigusnorm seostab õigussuhte tekkimise, muutmise või lõpetamise või muu juriidilise tagajärje. Juriidilised teod on enim esinevateks juriidilisteks faktideks (nt tehingud). Õigusliku tagajärje poolest * õigusi ja kohustusi tekitavad - nt tapmise fakt, lepingu sõlmimine * õigusi ja kohustusi muutvad nt lepingu muutmine, karistusmäära pehmendamine * õigusi ja kohustusi lõpetavad nt surmanuhtluse tühistamine seadusega, kohtu poolt lepingu kehtetuks tunnistamine.
täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Õigusharud Riigiõigus Tsiviilõigus Haldusõigus Karistusõigus Protsessiõigus Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus.
Kaubandusliku meresõidu õigus 22.09.07 Transaction at arms length – võrdsete ja teineteisest sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehing, mis on asja hinna suhtes turuväärtust näitav. First right of refusal – eesõigus; esimese õigus. Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid ap...
Vanemate vendade ja õdedega elab 3% Sõprade ja tuttavatega 1% 78 last elab üksi 19% lastest ei ela enam oma kodus 338 lasteaialapse vanemad on läinud välismaale Laste käitumise muutumine Lapsed hilinevad kooli. Lapsi ei huvita nende õpiedukus. Külastavad tunde valikuliselt. Halvenevad suhted eakaaslastega koolis, treeningrühmades, huvialakoolides. Kujuneb hulkumine tänavatel, tegevusetus. Psühholoogilised muutused Lapsed on... muretsevad hajameelsed halvatujulised tundlikud ning muutuvad vanemate suhtes süüdistavaks Õpetajate küsitluse tulemused 38% küsitletutest märkis, et tõstatatud probleem on väga aktuaalne. 16% õpetajatest ei ole laste vanemate lahkumisest teadlikud. Vanemad ei informeeri oma lahkumisest kooli õpetajaskonda.
(f) neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigus, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena; (g) katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor; (h) negatiivsed sümptomid: hüpo-/apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia diagnoosi välistavad kriteeriumid: 1)sümptomite kestus on alla 1 kuu 2)skisoafektiivne häire? = kui skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus. Skisofreenia diagnoosi välistavad: 1) sümptomite seotus ilmse orgaanilise ajukahjustusega 2)skisofreeniale iseloomulike sümptomite seotus psühhoaktiivsete ja muude psühhotroopsete ainetega.
2. isiklikeks, kui nende esemeks on isiklikud õigused (nt abielu sõlmimine). Tehing on isiku tahte avaldus, millega isik väljendab soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahte avalduse võib teha otseselt, st avaldades tahte sõnaselgelt, või kaudselt ehk konkludentselt, avaldades tahet tegevuse kaudu, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg (nt kauba saatmine ostjale). Vaikimine või tegevusetus omab tahte avaldusena tähendust siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nende vahelisest praktikast ja tegevus- või kutsealadel kehtivatest tavadest. Tehingu vorm. Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, st üldpõhimõttena kehtib vormivabadus. Erivormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepingute osas, nt tarbijate käendusleping – tarbija peab avalduse kohustuste võtmiseks esitama kirjalikus vormis.
(negatiivne kinnitus Toimetulekustrateegiaid võib grupeerida: probleemi lahendamine emotsioonide ja suhete regulatsioon vältimine Stressiga toimetuleku strateegiad: (Carver, Scheier & Weintraub, 1989) Aktiivne toimetulek Planeerimine Emotsionaalne/instrumentaalne sotsiaalne toetus Huumor Uimastite kasutamine Religioon Tunnete väljaelamine/ -näitamine Leppimine Tegevusetus, mittemõtlemine Eitamine Keskendumine positiivsele Uimastite kasutamise ajalugu Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. · Vana Egiptuses - unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks; · Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks;
Rv-se Õ-se Komisjon tavaõ-st kodifits-des töötanud välja vastutuse eelnõu artiklid. Üksikisiku individuaalset rv-st vastutust regul Rv-se Kriminaalkohtu statuut. Rv-te deliktide alla paigutati tavalised rv-se õ-se rikkumise juhud ja rv-te kuritegude alla rv-se õ- se rasked rikkumised, millega rikuti kogu inimkonna jaoks kehtivad erga omnes norme. Al 2001 liigitatakse rv-lt õigusevastased teod ja ius cogens’i normide rikkumine. Õ-se vastane tegu võib olla nii tegevus kui tegevusetus (õsubj-l lasub kohustus tegutseda). Rv-lt õiguvastased teod: siseasjadesse mittesekkumise prints; terr puutumatuse prints rikkum; lepingulise koh mittetäitm. Ius cogens’i normide rikkum: jõu kasut keelu; enesemääramisõ-se raske; fundamentaalsete iõ-te raske rikkum. Tekk kriteeriumid: Rv-se õ-se vastane tegu Tekkinud mat või immateriaalne kahju. Põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel.
65. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. 66. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon. 67. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste? Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema psüühilist suhtumist oma teosse ja teo tagajärgedesse
ja nõustumust ettepanekule loetakse hoopis uueks oferdiks. Nõustumus (aktsept) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lepingu sõlmimise ettepanek aktseptitakse reeglina otsese tahteavaldusega (kirjalikult või suuliselt). Majandus- või kutsetegevuses võidakse lepingu sõlmimise ettepaneku vastuvõtmiseks teha ka vastav tegu (kauba ärasaatmine, ettevalmistuste tegemine täitmiseks jne). Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
