nõustumuse andma viivitamata, vastasel korral pakkumus üldjuhul enam ei kehti (selline põhimõte kehtib ka nt telefoni teel) Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja enne nõustumuse kättesaamist muutub piiratult teovõimetuks või sureb või kuulutatakse välja tema pankrot, välja arvatud juhul, kui võib eeldada esitaja tahet selleks. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või tavadest. 14. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste v...
mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 14. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) 1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: o kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; o vigade kuhjumise vältimiseks; o kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: o omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Xxx 3. Mida nimetat...
Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine ja need erinevad õigusharuti. Õigusrikkumisteks on ainult inimeste teod ja tegevusetus, mitte aga nende mõtted ja kavatsused. 6. Õigusrikkumiste liigid. Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised nelja rühma: ·kuriteod karmilt karistatav tegevus või tegevusetus, karistuseks rahatrahv või vangistus ·väärteod ehk haldusõigusrikkumised kergem süütegu, karistuseks rahatrahv või arest ·tsiviilõigusrikkumised lepinguliste kohustuste mittetäitmine, karistus lepinguline vastutamine (kahju hüvitamine) ·tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüütegu töölepingu rikkumine töötaja poolt, karistuseks noomitus, rahatrahv, töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine 1. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid.
Õigusvastane ei ole tegu, mille isik sooritab temale pandud teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmiseks. 9.oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10.alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 47. Õigusrikkumise objekt. 1)teo õigusvastasus 2)kahjulik tagajärg 3)kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. 48. Õigusrikkumiste liigid. 1)kuriteod- karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu- tegevus või tegevusetus, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus/vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus/sundlõpetamine. 2)väärteod ehk haldusõigusrikkumised- süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, formaalse tunnuse järgi eristab teda kuriteost vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused. Rahatrahv või arest 30 päeva.
nägema (müüja unustab seifi ette võtme ja varas varastab selle). 19 2) Kergemeelsus on siis, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (sõidukijuht ületab kiirust ja sõidab inimesele otsa). Õigusrikkumise objektiivsed tunnused Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo motaliteedid. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud 1) Hädakaitse 2) Hädaseisund 3) Kurjategija kinnipidamine 4) Kuritegude matkimine 5) Kohustuste kollisioon 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus 7) Kannatanu nõusolek 8) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud kuritegu
õigustatud isiku, s.o. subjektiivse õiguse kandja huvides. Nii nagu subjektiivne ôiguski ei ole igasugune käitumine juriidiline kohustus. Vajalik käitumine selle määr, peab tulenema objektiivsest ôigusest. Juriidilise kohustuse realiseerimine vôib seisneda mingis tegevuses, kuid ôigusnormidest tulnevalt ka tgevusetuses. Nii on näiteks kolmandate isikute poolt omaniku täieliku vôimu aksepteerimine tegevusetus, omaniku nôudeôiguse aksepteerimine täieliku ôigusliku vôimu rikkuja poolt aga tegevus. 13. Õiguse realiseerimise vormid realiseerida saab vaid subjektiivset õigust. Õiguse realiseerimisest on huvitatud pôhimôtteliselt ühiskond tervikuna. Realiseerimine toimub kolmel viisil. Neist ôiguse kasutamine ja ôigusest kinnipidamine kujutavad endast ôiguse vahetu realiseerimise viisi. Nende ôiguse realiseerimise viiside puhul realiseerivad
äärmiselt ulatuslik ja erinevae õigusharudes erinev. Tsiviilõiguse objektiks on alati teatud varalised suhted, karistusõiguses aga inimsuse vastased teod, riigi vastased teod, isiku vastased kuriteod jne. 4) objektiivne külg õigurikkumisteks saavad olla vaid inimeste teod, mitte aga nende kavatsused ja mõtted. Seega on õigusrikkumine reeglina aktiivne tegu. Teatud juhtudel on rikkumiseks ka tegevusetus. Tegevusetuse puhul tuleneb õiguslik vastutus isiku kohustusest tegutseda ja ta ei tegutsenud vastavalt sellele. Seaduse järgi peab lapsevanem isiku eest hoolitsema, valvus peab kaitsma teatud objekti(ei täida kohustust, magab). Kohustus aktiivselt tegutseda võib tuleneda ka ametialasest seisundist. Nii nt arst peab alati osutama üldiseloomuga esmaabi, see on esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, eri võteid ega mingeid eri sisseseadeid jne
asjaolude esinemisega. Need on juriidilised faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Juriiidiliste faktide liigid: 1) Tekkimise iseloomust sõltuvalt JURIIDILISED SÜNDMUSED a) absoluutsed: ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest b) suhtelised: sündmused, tekkepõhjus sõltuvad küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess enam mitte JURIISILISED TEOD On füüsilise või juriidilise isiku tegevus või tegevusetus , millega õigusnorm seostab õigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise või muu juriidilise tagajärje. Juriidilised teaod on enim esinevateks juriidilisteks faktideks. 2) Õigusliku tagajärje poolest ¤ õigusi ja kohustusi tekitavad, nt lepingu sõlmimine, tapmise fakt ¤ õigusi ja kohustusi muutvad, nt lepingu muutumine ¤ õigusi ja kohustusi lõpetavad, nt surmanuhtluse tühistamine seadusega 3) Faktide kogumi järgi a) lihtfaktid: nõutav vaid üks juriidiline fakt (toiming)
metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju. - regulatiivne norm (hüpotees ja dispositsioon) hüpotees (kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju; tavaliselt on hüpotees küll alguses; alguses samuti hüpotees) dispositsioon (õigus marju seeni...) § Kütuse-ja energiaettevõtja tegevus- ja arenduskohustus Vähemalt 10 elulist asjaolu! 1) Kütuse või energiaettevõtjale, kelle tegevus või tegevusetus põhjustab tarbijate kütuse või energiaga varustamise vähenemise või katkemise või vähendab Eesti elektrisüsteemi töökindlust, paneb Energiaturu inspektsioon tegevus- ja arenduskohustuse. MIs siis on õigusnorm? Kirja pandud, reguleerib ja kaitseb, loogilise struktuuriga, ...... eks õigusnorm ongi see sotsiaalne fenomen, mida me konkreetses situatsioonis iselomustame tema konkreetsete tunnuste kaudu.
2) riive materiaalne põhiseaduspärasus (mõistlik ja asjakohane ehk mõõdukas põhjus). Kaitsepõhiõiguse kontrolliskeem on järgmine: (põhiseaduskonformne tõlgendamine või asjakohase põhiõiguse leidmine, st § 13 lg 1 koosmõjus vabaduspõhiõigusega) (1) põhiõiguse kaitseala riive (1.1) kaitseala (1.1.1) esemeline kaitseala (põhiõigusliku kaitse objekt on ohus ja oht ähvardab kolmanda isiku poolt) (1.1.2) isikuline kaitseala (§ 9) (1.2) riive (põhiõiguste adressaadi tegevusetus: puudulik kaitse) (2) riive põhiseaduslik õigustamine (kahe vastassuunalise põhiõiguse kaalumine). Põhiõiguse korraldusele ja menetlusele kontrolliskeem on järgmine: (põhiseaduskonformne tõlgendamine või asjakohase põhiõiguse leidmine, enamasti § 14) (1) põhiõiguse kaitseala riive (1.1) kaitseala (1.1.1) esemeline kaitseala (korralduse ja menetluse miinimumlävi) (1.1.2) isikuline kaitseala (§ 9) (1
Õigusushe:Piret peab maksma mardile raha ja vastu saama korteri. Mart pead üle andma korteri ja vastu saama raha. Abstraktsiooniprintsiip:.kinnistusraamatusse pole keegi kantud kaasuse tekstikohaselt. Seega omanik ei ole teada. 251. Kui tehingus on 2 tahteavaldus, kas tegemist on toiminguga? Ei,siis on tegemist lepinguga. 252. Nimeta tahteavalduse kolm viisi? Otsene, kaudne ja vaikimine või tegevusetus. 253. Mis on otsene tahteavaldus? Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.(sõnaselge tahe/suuliselt väljendatud/, suuline v kirjalik leping.)nt otsene kiri 254. Mis on kaudne tahteavaldus? väljendub teos, millest võib järeldada tahteavaldust (käe surumine)(kaupade asetamine kassa lindile). 255. Mis on vaikimine või tegevusetus?
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
Valikvastustega küsimused (10punkti) Kui haldusorgan arvab, et tal on kaalutlusõigus, kuigi tegemist on jäiga õigusega. Küsimus tuleb tagurpidi. Nt: ,,haldusakti õiguspärasus eeldab ..." Haldusorgani tegevusetus, kui seaduse järgi on tal kohustus tegevuseks. Otsus, mis sekkub põhiõigustesse. 1. Mis on õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes? 40. Kuidas on võimalik diskretsiooni mitte kasutada? Valesti kasutada? Objektiivne: õigusnormide kogum
g) Katatoonne käitumine, rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism, stuupor. Vähemalt kaks sümptomit neist rühmadest. h) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid esineb enam madalamates klassides. Kas a) sotsiogeneetiline hüpotee: vaesus, madal staatus, kehv töö jms on stressorid ja vallandavad skisofreenia või b) sotsiaalse triivi hüpotees: skisofreeniaga inimesed triivivad oma haiguse tõttu alla, liiguvad madalamasse klassi, kolivad vaeste linnaossa jne. 2. Perekond
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! ...
1. Milliseid uurimismeetodeid kasutatakse organisatsioonikäitumises teaduslike tulemuste saavutamiseks? 1. Vaatlused 2. Juhtumite analüüsid 3. Küsitlused 4. Eriuurimused 5. Eksperimentaalsed uurimused 6. Laboratoorsed eksperimendid 7. Intervjuud 2. Kirjeldage erinevaid isiksusjoonte teooriaid. Hippokratese ajast: inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja ...
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palj...
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes...
Õiglane Õigusrikkumine Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt Subjektiivne koosseis isiku suhtumine on toimepandud teosse, teistesse isikutesse ja õigusesse. ( selles seisneb, et kas ta on süüdi või mitte) Objekt õigushüved, mille vastu on õigusrikkumine suunatud Objektiivne koosseis - aktiivne tegu või tegevusetus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: · Hädakaitse ründe tõrjumine, hädaseisund tekitatakse väiksem kahju, et ära hoida suurem kahju, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine ainult kohtu loal, kohutuste kollisioon tuleb teha valik?. · Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - ma saan asjadest ise valesti aru. · Kannatanu nõusolek · Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
Seega on õigussuhte üldobjekt õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Kui õigusnorm õigussuhetes realiseerub, ongi tagatud isiku õiguspärane e õigusnormis prognoositud käitumine. Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks: asjad varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale või millele kohaldatakse asjaõiguse sätteid mittevaralised hüved- nt autorsus subjektide tegu (tegevus või tegevusetus tegevuse tulemus (resultaat e tagajärg) 39. Õigusnormid seostavad õigusuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilised faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt: juriidilised sündmused: absoluutsed- ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest
Õigusvastane ei ole tegu, mille isik sooritab temale pandud teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmiseks. 9.oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10.alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 47. Õigusrikkumise objekt. 1)teo õigusvastasus 2)kahjulik tagajärg 3)kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. 48. Õigusrikkumiste liigid. 1)kuriteod- karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu- tegevus või tegevusetus, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus/vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus/sundlõpetamine. 2)väärteod ehk haldusõigusrikkumised- süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, formaalse tunnuse järgi eristab teda kuriteost vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused. Rahatrahv või arest 30 päeva.
tugevaid valdkondi. Nimetatud info alusel toimub organisatsiooni strateegilise ja taktikaliste plaanide koostamine. Kuna kõik plaanid sisaldavad tõenäosusfaktorit, tuleb nende koostamisel arvestada kõiki võimalikke riske. Juhtkonna üheks keskseks ülesandeks ongi nende riskide maandamine ehk juhtimine. Risk on võimalik oht, et mingi sündmus või sündmuste kompleks, tegevus või tegevuste kompleks või tegevusetus põhjustab süsteemi mistahes osas vara või maine kaotuse, mis ohustab eesmärkide saavutamist. Siseauditi funktsioon peabki organisatsiooni abistama identifitseerides ning hinnates olulisi riskivaldkondi ning aidates kaasa riskijuhtimise süsteemi arendamisele. Sisekontrollisüsteemi täiustamine on juhtkonna ülesanne. Juhtkond vastutab, et sisekontrollisüsteem oleks tagatud piisavate ressurssidega. Siseaudiitori tegevus riskide
Isiku süü Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. 4) Õigusrikkumise objekt Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 5) Õigusrikkumise objektiivne koosseis Inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste? Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos.
eelkõige deliktivõimet omav isik. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste? Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü – Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. Mis on õigusrikkumise objekt? Õigushüve, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Aktiivne tegu või tegevusetus. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1) Hädakaitse – Kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. 2) Hädaseisund – Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuis mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või
2. kannatanu jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule 3. kahjustatud isik jättis ohu tõrjumata 4. kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks võinud kahju vähendada kui temalt võis seda mõist- likult oodata. Kahju hüvitamist vähendatakse ulatuses, milles kannatanu tegevus või tegevusetus soodustasid kahju tekkimist või selle suurenemist. Üheaegselt võib esineda mitu vähenemise alust. Saksa praktikas nt vähendatakse liiklusõnnetuses tekkinud kahju hüvitamise nõuet kahju tekitaja suhtes ka selle tõttu, et kannatanu ise oli ka liikluses osaline (liiklusrisk kui üleüldine käiberisk). 139 lg 3 sätestab piirangu, mille kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral
11. juurutab distsiplineeritust ja tugevdab motivatsiooni, mis kandub üle ka teistesse elusfääridesse 5 12. aitab kontrollida kehakaalu ja vähendab rasvkoe hulka 13. tugevdab südant, intensiivistab ainevahetust ja normaliseerib vererõhku 14. võib pikendada vererõhku 15. parandab elu kvaliteeti 16. aitab vältida haigusi, mis on seotud kaltsiumi väljaviimisega luudest eakatel inimestel, selle üheks põhjuseks on kehaline tegevusetus 17. suurendab vere hemoglobiini ja punaliblede hulka 18. on kasulikuks aktiivseks tegevuseks igas vanuses inimestele 19. on heaks taastumisvormiks pärast lihaste ja liigeste traumasid, sobib füüsiliste puuetega inimestele 20. vähendab organismi kolesteroolisisaldust 21. rahuldab võistlustegevuse vajadust 4. TOIDULISANDID · GLUTAMIIN On väidetud, et glutamiin kiirendab taastumist, tugevdab immuunsüsteemi, hoiab ületreeningu eest ning kaitseb lihasmassi dieedi ja stressi ajal
ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
Viimase lisaprotokolliga lisandub Leedu NSVLi mõjusfääri. Sõpruslepingu suhtes oli juba ette teada, et see on üksteisevahelise sõja edasilükkamine, millega saaks Esimesel paaril päeval üritatakse Saksamaad sõjast loobuma panna. 3. septembril kuulutavad nii London kui Pariis Saksamaale sõja, kuid ei tee midagi. Toimub propagandasõda ja mõned väikesed tulevahetused. Ollakse Magnio ja Siegfriedi liinil. Kutsutakse Sitzkriegiks istumissõjaks ja ka kummaliseks sõjaks. Lääne tegevusetus annab Hitlerile aega pealetungiks valmistumiseks, aga pole nüüdki kiiret. 1940. aasta aprillis tungib Hitler kallale Taanile ja Norrale, kes olid end neutraalseks kuulutanud Hitler väitis, et ta kaitseb neid Suurbritannia eest. Mõlemad riigid langevad kiirelt ja okupeeritakse. Rootsi on ainus, kes suudab neutraliteeti säilitada. Kummalise istumissõja lõpp saabub 10. mail 1940, kui Hitler alustab pealetungi Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile, mis on samuti neutraalsed riigid. Juba 12
enamus mängukaaslastest on ühest ja samast soost IQ mõjutas vähe laste omavahelisi suhteid laste vanus ja kodune keskkond avaldab mõju laste sõprussuhetele kodumäng on lasteaialaste kõige tavalisem mäng mäng liivaga ja meisterdamine paberist, savist, pärlitest ning värvimine on tüüpilised kõrvmängu tegevused. Parteni kuus astmeliselt tõusvat sotsiaalse mängu kategooriat on järgmised: 1. tegevusetus – see on ruumis ringijalutamine, passiivne vaatlemine, oma kehaga mängimine. 2. üksikmäng – kujutab endast lapse individuaalset mängu mitmesuguse materjaliga, kusjuures teiste lastega ei toimu mingit suhtlemist. 3. pealtvaataja – teiste mängijate vaatlemine; võib toimuda ka suhtlemine teiste mängijatega, kuid mitte seoses mängu teemaga. 4. kõrvumäng – iseseisev mäng leludega teiste mängijate läheduses, kuid püüdlusi
söömise trend on jätkuvalt populaarne, siis tähendab selline toitumine nii suuremat energiakogust kui ka suuremat rasvakogust. Rasvumine oli väga harva probleemiks ajal, kui perioodilised toidunappused vaevasid enamus ühiskondi. Kui keskkond toetab ka vähest füüsilist aktiivsus, võib see kaasa aidata rasvumisele isegi siis, kui geneetiline soodumus selleks puudub; · füüsiline tegevusetus - vähesed ametid nõuavad tugevat füüsilist aktiivsust ning päevase energiakoguse kulutamisele avaldavad suurt mõju pingutust vähenõudvad seaded (autod, liftid, kaugjuhtimisseaded). Vaba aeg veedetakse enamjaolt telerite ja arvutite ees. On leitud, et jõuline tegevus on seotud kaalu vähenemisega ning väheliikuv eluviis ja söögikordade vahepealne näksimine kaalu tõusuga;
PSÜÜHIKAHÄIRED Psüühikahäire viitab teatud raskuse ja eripäraga hälvete esinemisele aju psüühilistes funktsioonides, mis põhjustavad subjektiivseid vaevusi (nt. hirmutunne) või halvendavad muul viisil kohanemist reaalsusega (nt hallutsinatsioonid). Suvaline muutus psüühilises funktsioonis ei ole veel käsitletav häirena. Mõiste psüühikahäire väljendab seega eelkõige aju funktsionaalset seisundit ja ei viita alati konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Psüühikahäirete käsitlemise aluseks olevas Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis (RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus...
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused: On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919 1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates ...
135. zoning order by a council that land is used for only one specific pupose, e.g. type of building 136. conclude a contract lepingut sõlmima 137. breach the contract = to fail to perform 138. binding contract õiguslikult siduv leping 139. sale and purchase contract ostu-müügileping 140. offer pakkumus 141. acceptance nõustumus 142. material breach oluline rikkumine 143. omission = inactivity tegevusetus 144. contractual obligations arise lepingulised kohustused tulenevad 145. enter into lepingusse astuma 146. party obliged kohustatud osapool 147. freedom of contract lepinguvabadus 148. will of the promisor lubaduse andja tahe 149. manifestation tahteväljendus 150. reasonable expectations mõistlike ootuste teooria 151. fulfil the obligation kohustust täitma 152
erineb müügihinnast. ettevõte - vara, majandusüksus, mille kaudu ettevõte tegutseb vara - isikule kuuluvate rahaliste, hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum tahe - pole seaduses defineeritud tahteavaldus - tahte avaldamine 1) otsene tahteavaldus - sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2) kaudne tahteavaldus - väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (poes kaupa kassalindile asetades) 3) Vaikimine või tegevusetus - loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast tahe ja tahteavalduse vahe? tahtes ei pruugi olla avaldust millal muutub tahteavaldus tehinguks? ühepoolsel tehingul peab olema tahe, kahepoolsel mõlema poole tahteavaldused Millal muutub tahteavaldus kehtivaks? kui avaldus on kättesaadud Mis vahe on mitmekülgsel tehingul ja mitmepoolsel lepingul? Mitmepoolsel lepingul ei
Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Vajalik vähemalt 2 tahteavaldust, kas samaaegselt või üksteise järel. TAHTEAVALDUS mistahes viisil kui seaduse või poolte kokkuleppel pole määratud teisiti. Otsene tahteavaldus kui sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Kaudne tahteavaldus väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslikke tagajärgi (parkimine automaadis maksmime). Vaikimine või tegevusetus on tahteavaldus ainult siis, kui tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või poolte vahelisest praktikast. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijate vahel on tahteavaldus kättesaadud kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu või auskohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahteavalduses on oluline selle sisu. Tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga nagu see kätte saadi
· Õiguste ja kohustuste tasand õiguslik reguleerimine - reguleeritakse õigused ja kohustused (õigusnormidega ja lepingutega). 1. november 2012 5. TEHING § 68. Tahteavalduse liigid: 1. Otsene otsene kõne, kiri 2. Kaudne väljendub teos (nõutud kohustuse täitmine, täitmisele asumine või osaline täitmine) 3. Vaikimine või tegevusetus Seadusest tulenev tahteavaldus: §13 lõige 2. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. § 69. Tahteavalduse tegemine Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel. Kuidas inimene arve kätte saab vms? Kuhu tuleb saata? § 14. lõige 2. Juriidiline isik tema asukoht. Füüsiline isik kus peamiselt või alaliselt elab. Kuidas tõendad, et tahteavaldus on kätte saadud
Tehingu siduvus tähendab, et tehingu tegija jaoks on pärast tahteavalduse tegemist tehingust tulenevad tagajärjed kohustuslikud 3. Tahteavaldus TAHTEAVALDUSE LIIGID (TSÜS §68): 1) otsene (sõnaselge väljendus) 2) kaudne (teoga väljendus) – tegu, mis loetakse tehtuks ja jõustunuks alates ajast, mil tahteavalduse adressaat sellest teada sai; kui aktsept väljendub teos, siis loetakse leping sõlmituks alates ajast, mil oferent teost tada sai 3) vaikimine või tegevusetus (ainult siis, kui tuleneb seadusest, kokkuleppest või isikute vahelisest praktikast); kui tehingul on vorminõue, peab taheavaldus olema otsene! TAHTEAVALDUSE ASENDAMINE KOHTULAHENDIGA: Kui isik on kohustatud tegema mingi tahteavalduse, kuid ta ei täida oma kohustust, võib tahteavalduse asendada TsÜS §68 lg5 nimetatud kohtulahend, millega kohustatakse isikut vastavat tahteavaldust tegema (juhtumid: kohustus sõlmida leping - nt VÕS§33; kohustus anda
9 10 37) Tagaseljaotsus ja kaja Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. Tehakse kui kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile või kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamise avalduse ehk kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja tuleb esitada tagaseljaotsuse teinud kohtule. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. 38) Menetluskulud ja nende tasumine
kantseleid, Riigikantselei, Riigikontroll, Tallinna Haridusamet ega munitsipaalpolitsei ei ole õiguskantsleri kantselei, Riigikontroll, ministeeriumid, valitsusasutused. maavalitsused ning ametid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu asutused (nt Tallinna Haridusamet või munitsipaalpolitsei). 3) Ohuga on tegemist siis, kui Väide on vale. Ohuga on tegemist siis, kui kahju või rikkumine mingi tegevus või tegevusetus võib võib leida aset ettenähtavas tulevikus. Ainuüksi see, et isik on kunagi tulevikus viia kahju tekkimise või rikkumise kinnipeetav, et pruugi tähendada veel põgenemisohtu, vaid peavad toimepanemisele; nt ainuüksi see, et olema veel mingid andmed, mis põgenemisele viitavad. isik on kinnipeetav, tähendab põgenemisohtu. 4. Joonista ülevaatlik skeem selle kohta, kuidas on omavahel seotud valitsusasutused, hallatavad
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest k...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-sta...
) 6.2.2 Tahteavalduse liigid Liigitada selle järgi, kuidas tahet on väljendatud. 3 tahteavalduse liiki võib eristada: 1) Otsene tahteavaldus pg 68, lg2. Sõnaselgelt väljendub soov kaasa tuua õiguslik tagajärg. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik. 2) Kaudne ehk konkludentne taheavaldus see väljendus mingisuguses teos, millest võib järeldada soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine (tegevusetus) peab tähele panema, et vaikimine või tegevusetus reeglina tahteavaldus ei ole. Vaikimisel on ainult siis õiguslik tähendus, kui see tuleneb pooletavahelisest praktikast, nii on kokku lepitud või see tuleneb seadusest. pg 68 lg 4. 6.2.3 Tahteavalduse tegemine Tsüs pg 69 Seoses selle tahteavadusega, on tähtis silmas pidada, et tahteavalduse ja tehingu omavaheline seos midagi...:S Tuleb eristada 2sugust situatsiooni: (2suguseid): 1) Vastuvõtmist vajavad tahteavalduses loetakse tehtuks, kui tahteavaldus on kätte
) 6.2.2 Tahteavalduse liigid Liigitada selle järgi, kuidas tahet on väljendatud. 3 tahteavalduse liiki võib eristada: 1) Otsene tahteavaldus pg 68, lg2. Sõnaselgelt väljendub soov kaasa tuua õiguslik tagajärg. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik. 2) Kaudne ehk konkludentne taheavaldus – see väljendus mingisuguses teos, millest võib järeldada soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine (tegevusetus) – peab tähele panema, et vaikimine või tegevusetus reeglina tahteavaldus ei ole. Vaikimisel on ainult siis õiguslik tähendus, kui see tuleneb pooletavahelisest praktikast, nii on kokku lepitud või see tuleneb seadusest. pg 68 lg 4. 6.2.3 Tahteavalduse tegemine Tsüs pg 69 Seoses selle tahteavadusega, on tähtis silmas pidada, et tahteavalduse ja tehingu omavaheline seos midagi...:S Tuleb eristada 2sugust situatsiooni: (2suguseid):
omanikule. Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma. Teisisõnu juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada subjektiivse õiguse kandja huvides. Vajaliku käitumise määr peab tulenema objektiivsest õigusest (mitte igasugune käitumine pole juriidiline kohustus). Täieliku õigusliku võimu aksepteerimine on kolmandate isikute poolt tegevusetus, omaniku nõudeõiguse aksepteerimine täieliku õigusliku võimu rikkuja poolt aga tegevus. 3. Õiguse subjektid. On subjektiivsete õiguste ja juriidliste kohustuste kandjad ehk need isikud, kes osalevad õiguslikus elus. Füüsiline isik on inimene. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud Seaduses sätestatud juhtudel on juba inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Näiteks antiikmaailmas orjad polnud õiguse subjektideks.
Keskmine - Müügihind – see hind, millega konkreetses piirkonnas saaks selle eseme müügi eest TEHINGUD Tehing – toiming (õiguspärane tegu), millel on tahteavaldus Tahteavaldused jagunevad kolmeks 1. Otsene – milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2. Kaudne – väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (poes kassalindile kaupade asetamine) 3. Vaikimine või tegevusetus – kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. (Kauba tagastamine 14 päeva jooksul, kui ei vii tagasi, N. otsustusvõimetuna tehtud tehing §13 lg 2) Kuidas tahteavaldust tehakse? Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus-avalikusele suunatud tahteavaldus. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Ofert: suunatud konkreetsele isikule, olema piisavalt määratletud ning väljendama isiku tahet olla ettepaneku vastuvõtmisel kohustatud. Ettepanek esitada oferte ei ole pakkumus (nt reklaam, hinnakirjade, näidiste jms saatmine jms). Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. 5. Lepingu vormivabadus. Vormivabadus Lepingu sõlmimisel on oluline, mis vormis võib lepingut sõlmida või peab sõlmima. TsÜS-s on üldlevinud lepingu vormi vabaduse printsiip: tehingu võib teha mistahes
enda lahendit sel juhul uuesti lahendama hakkama. Viimase instantsina peaks olema konstitutsioonikohus, kohtuniku amet ei tohiks olla eluaegne ja taas-nimetatav. IV riigikohtu pädevuse ulatus PSJV-l 1. Ex nunc/ex tunc- edasiulatuvalt/algusest peale. Alguses oldi seisukohal, et riigikohus võib tühistada ex nunc. See on vastuolus, seega tuleb kasutada teist. 2. Tegevus/tegevusetus- kontroll; piiritlemine on keeruline. Küsimus on selles, et millal tegevusetus muutub relevantseks, millal tuleb kohustus ja millal muutub see võimalikuks? Sellised kohustused on sätestatud PS-s. Nt. §32. kaugele tohib PSJV kohus minna ja mida võib ta seadusandjale üleüldse ette kirjutada? 3. Kontrolli intensiivsus/seadusandja mänguruum- sõltub asjaolude tähtsusest, vaadeldava valdkonna eripärast ja sellest kui kindlad on empiirilised faktid. Intensiivsus jaguneb: range kontroll (seadusandjal pole mänguruumi, nt
spordiplatsidel, pargis ja mujal. Seitsmendad klassid lõhkusid ja ladusid kevadeti küttepuid. Kümnendad klassid pesid enne kooli algust ruumid ja aknad. Suvel koguti ravimtaimi. Igaklass andis kogutud taimed apteeki üle. Õpilaste mitmesugust tööd hinnati ja ühiskondlik- kasuliku töö hinne kanti klassitunnistusele. Klassijuhataja töös oli oluline kontakt klassiga. Helvil oli hea kontakt tütarlastega. Vajalik oli side aineõpetajatega ja lastevanematega. Vabakasvatus ja laste tegevusetus, õpetajate õiguste piiramine, tihti ka võimetus ja kristliku kasvatuse puudumine on moraali allakäigu põhjuseks. Ainult ühisel nõul ja jõul saa kasvatada igakülgselt arenenud inimest.1 1 Helvi Laas. Autori inervjuu. Kristiina Kangro. Kirjalik. Põltsamaa:2009. 13 7. Perekond Helvi kohtus oma abikaasa Elmar Laasiga esimest korda Adaveres, kust algas nende ühine elutee. Helvi pere elupaigaks sai 1.juunist 1960
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
