oleks meele järgi. Vajadusel, külastada psühholoogi. Õendusdiagnoosid: Ebatõhus hingamine (00032) mis on seotud ärevuse, hüperventilatsiooni ja väsimusega ning mida tõendab ebanormaalne hingamine, düspnoe, ortopnoe ja tahhüpnoe. Lootusetus (00124) mis on seotud füsioloogilise seisundi halvenemise, pikaajalise tegevuspiirangu ja sotsiaalse eraldatusega ning mida tõendavad rusutust väljendavad vihjed ja tegevusetus. Ärevus (00146) mis on seotud suure muutuste, stressorite ja väärtuste konfliktiga ning mida tõendavad mure elumuutuste pärast, ahastus, ärrituvus, ebakindlus ja väsimus.
Ministrite Nõukogude esimehele P. Stolõpinile : ,,...vene elanikkonna kultuuritase on madal, nagu nähtub kirjaoskamatuse suurest protsendist, mis ületab krai kõigi teiste rahvaste vastava näitaja.Vene elanikkonna ühiskondlik mõju tuleb tunnistada võrdseks nulliga./---/ Hiljaaegu läks suur hulk lätlasi ja eestlasi õigeusust luteri usku,millega katkes nende viimane side venelastega. Selle kurva nähtuse põhjuseks on vene vaimulikkonna nõrk koosseis (eriti maal), tegevusetus, laiskus, ebapiisav vaimne areng, kusjuures mõned neist,andudes pahelisele ja laiduväärsele elule, tõukavad koguduse liikmed õigeusust eemale./---/Nii sakslased kui ka lätlased ja eestlased suhtuvad venelastesse ühtmoodi vaenulikult,kusjuures lätlased ja eestlased on kas natsionalistid või sotsiaalrevolutsionäärid./---/" (30.oktoober 1908) Eesti Vabariik 1918/1920 - 1940 Eesti esimese vabariigi ajal pidasid poliitikud geopoliitilisel
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses. 69. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted ja kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. Õigusrikkumisena on käsitletav vaid tegu, mis on õigusvastane. Erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldjuhul välistelt tunnustelt on õigusvastane, see omadus puududa. Sel juhul ei ole teo objektiivne külg ja seega kogu käitumine vaadeldav õigusrikkumisena. 70. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Teo, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ütlema, ei ole vaadeldavtema teona ja ta ei
Teise maailmasõja sõjaline tegevus Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ega suudetud ka Poola vallutamist ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende kummagi tegevusetus Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Kuu lõpuks andsid poolakad alla. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. Sõjategevus laienes kiiresti. 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u. 10% kogu Soome territooriumist, mis oli
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevate...
kõige verisema kokkupõrke. II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. · 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu kallaletung Poolale). 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping ( ), millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Sõja põhjused
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks ...
algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. Õigusakt – on pädeva institutsiooni (organi) või ametiisiku poolt tema pädevuse piires ja kehtestatud korras vastuvõetud otsus, mis tekitab, muudab või lõpetab õigusi ja kohustusi. Seega on õigustloov. Järeldused: 1. õigusakti saab välja anda üksnes pädev institutsioon ja ainult pädevuse piires. Pädevus
terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge).1 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad välist teopilti iseloomustavad tunnused. Vastavalt Karistussedustiku (KaRS) § 12 lg 2 on süüteo koosseisu objektiivseteks tunnusteks seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt, õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad res...
samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VASTUS: Jah Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? VASTUS: Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või
õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire Hädaseisund- tekib mitte inimese õigusvastasest ründest, vaidmingit ohtu põhjustava teguri toimel , selle õhu kõrvaldamine ei ole võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks , on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest
• Kolmeaastase lapse tähelepanu on tahtmatu ja • Areneb taju (nägemine, kuulmine, kompimine), küllalt lühiajaline. mõtlemine (kaemuslik-motoorne st. mistahes • Tahteline tähelepanu on ainult hetkeline. küsimuse või ülesande lahendamiseks vajab ta • Tähelepanu püsivus suureneb aga tunduvalt, kui tegutsemisvõimalust). lapsel on AKTIIVSE TEGUTSEMISE VÕIMALUS. • fantaasia on veel passiivne, mida on vaja ergutada. • Tegevusetus ja liikumatus VÄSITAVAD LAST. Fantaasia tagab lapse vaimse aktiivse kasvu ja arengu. • Kolmeaastase lapse emotsioonid on väga tugevad, eredad ja ühtlasi kiiresti muutuvad. • Emotsioonid mõjutavad lapse kogu organismi talitlust.
perekonnale. Perekonna suhtumises võib kohata kaht kahjulikku hoiakut: perekond ei taha aksepteerida haigust või ei taha aksepteerida haiget. Haiguse mitte aksepteerimine toimub tavaliselt haiguse varasemas faasis ja haige mitte aksepteerimine juba hilisemas etapis. Mõlemad hoiakud võivad aga aeglustada skisofreeniasse haigestunud pereliikme paranemise/haiguse taandumise protsessi. Skisofreeniahaige üheks suurimaks ohuks on tegevusetus, seega on äärmiselt oluline perekonna abi selle vältimiseks. Haigele tegevuse pakkumine aitab kaasa ka haige psüühilise tervise taastamisele. Skisofreenia mõistest ja ajaloost Alates esimestes kirjalikest ülestähendustest haiguste kohta võib leida skisofreeniahoogude kirjeldusi, kuid nime "skisofreenia" pani sellele haigusele 1908. aastal Sveitsi psühhiaater Eugen Bleuler. Haiguse "scizophrenia" nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine,
Mingi hetk hakkas tal kontserte vähemaks jääma ja ta rahaline seisukord vähenes pidevalt. Ta võttis laenu oma sõpradelt. Ka Mozarti tervis halvenes. [4.Lk.144-145] 4 Mozart rääkis enne oma surma: ,,Minu peas on kaos,läbi raskuste kogun mõtteid. Tundmatu kuju ei taha kaduda mu silmist. Näen teda lakkamatult. Ta nõuab teost. Ma jätkan,kuna muusika loomine väsitab vähem,kui tegevusetus...Tunnen, minu tund on tulnud. Pean surema. Lõpp tuleb varem,kui jõuab täielikult avalduda minu talent. Ah,kui ilus on elu!Selle algus tõotas suurepäraseid perspektiive. Kuid keegi ei suuda muuta ettemääratud saatust." Sellel ajal kirjutas ta oma teost ´´Reekviem´´. Enne kui Reekviem valmida jõudis, tabaski heliloojat surm. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer.626-nda oopusenumbri-Reekviemiga sulgub helilooja loomingu nimekiri. [4.Lk 146]
Juriidilisele isikule 50 tuhat- 250 mijl. Rahatrahv 3-300 trahviühikut (60kr) Juriidlilsele isikule 500-500tuhat kr. 16. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis Subjekt- õigusrikkuja peab omama deliktivõimet Subjektiivne koosseis- isiku suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. (Ettevaatamatus või tahtlus) Õigusrikkumise objektiks on need rikutud õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. objektiivne koosseis- aktiivne tegu, või tegevusetus 17. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. 18. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 19. Riik
Eestis • Alates 1.1.2004 on järelevalve hea halduse üle õiguskantsleri pädevuses • Hea halduse tava = haldusmenetluse seaduse nõuded + üldine halduskultuur Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Väärhaldus on hea “Me edastame Teie avalduse otsekohe pädevale halduse tavade haldusorganile!” rikkumine: – Õigusvastane tegevus – Hoolimatus – Tegevusetus, viivitus – Teabe esitamisest – keeldumine – Ebaõige teave – Ebaviisakus Hea halduse tava osaks on: seaduslikkuse põhimõte PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1: Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus HMS § 4
10. soodustab endast positiivse arvamuse formeerimist 11. juurutab distsiplineeritust ja tugevdab motivatsiooni, mis kandub üle ka teistesse elusfääridesse 12. aitab kontrollida kehakaalu ja vähendab rasvkoe hulka 13. tugevdab südant, intensiivistab ainevahetust ja normaliseerib vererõhku 14. võib pikendada vererõhku 15. parandab elu kvaliteeti 16. aitab vältida haigusi, mis on seotud kaltsiumi väljaviimisega luudest eakatel inimestel, selle üheks põhjuseks on kehaline tegevusetus 17. suurendab vere hemoglobiini ja punaliblede hulka 18. on kasulikuks aktiivseks tegevuseks igas vanuses inimestele 19. on heaks taastumisvormiks pärast lihaste ja liigeste traumasid, sobib füüsiliste puuetega inimestele 20. vähendab organismi kolesteroolisisaldust 21. rahuldab võistlustegevuse vajadust Tegelikkuses on aga jõutreening nagu ka iga teine treening kahjulik vaid siis, kui valitakse treeninguks vale koormus. Kasutatud materjalid: http://www.tlu.ee/ http://www.fitness.ee/
või füüsilise ebamugavuse seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanemate poolt rahuldamata. 11. Lapse füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. 12. Emotsionaalne hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. 13. Lapse tervise hooletussejätmine on vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel. 14. Lapse hariduslik hooletussejätmine on tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine hariduse omandamisel, mille tagajärjel lapse võimed ei leia täit väljaarendamist ega rakendamist. 15. Järelvalvetus on vanema- või hooldajapoolse kontrolli alanemine või puudumine lapse tegevuse üle ning sellega seonduv ebaküllaldane vastutustunne lapse füüsilise
(RVastS § 10) - tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12). NÄIDE: A-l on tekkinud kahju, sest tema antud avaldus on jäetud Riigikantseleile edasi saatmata. 4) kaebaja avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus), millega talle kahju tekitati, on õigusvastane; See tähendab, et tegu on vastuolus põiseadusega ning seadusega või seasdusest alamseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on oma õiguste teostamine või kohustuste täitmine, kannatanu nõusolek, hädakaitseseisund. NÄIDE: A-d hoiti hooldekodus tahtlikult ilma kohtulahendita kinni kokku 3 aastat ning maavalitsus ei lõpetatud seda õigusvastast tegevust, kuigi oli selleks kohustatud.
· Juriidiline toiming-kutsub esile juriidilise tagajärje,sõltumata sooritaja tahtest(võõra kaotatud asja leidmine) · Juriidilise resultaadiga tegu-suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele(autoriõiguse toob kaasa) Surm vanadusest sündmus Surm enesetapust tegu Õiguspärane tegu 1.tehingud 2,muud õiguspärased teod. Õigusvastane tegu: 1.süüline tahtlus 2.ettevaatamatus Tegu jaguneb kaheks tegu ja tegevusetus. Õigusliku tagajärje alusel 14 · Õigusi ja kohustusi tekitavad (täisealiseks saamine,abiellumine,tööle asumine,kolledzisse astumine) · Õigusi ja kohustusi muutvad (vabaabielust registreerimisel,ühest klassist teise,kursuse vahetus) · Õigusi ja kohustusi lõpetavad (lahutus,surm,lepingute lõppemine,kooli lõpetamine) Faktide kogumi alusel
esinemisega. Need on juriidilised faktid, mis sisaldavad õigusnormi hüpoteesis. 3.2. Juriidiliste faktide liigid Juriidilised faktid liigitatakse : 1.Tekkimise iseloomust sõltuvalt Juriidilised sündmused: Juriidilised teod a)absoluutsed (ei sõltu inimestest) Juriidilised teod on isiku tegevus või b) suhtelised (tekkepõhjus sõltub inimesest, tegevusetus või tegevusetus, millega kuid kulgemisprotsess enam mitte) õigusnorm seostab õigussuhete tekkimise muutumise või lõppemise või muu juriidilise tagajärje. Juriidilised teod on enim esinevateks juriidilisteks faktideks (nt. tehingud)
madala hinna ja kõrge kalorsusega toidud, mille portsjonid on suured, ning väljas söömise trend on jätkuvalt populaarne, siis tähendab selline toitumine nii suuremat energiakogust kui ka suuremat rasvakogust. Rasvumine oli väga harva probleemiks ajal, kui perioodilised toidunappused vaevasid enamus ühiskondi. Kui keskkond toetab ka vähest füüsilist aktiivsus, võib see kaasa aidata rasvumisele isegi siis, kui geneetiline soodumus selleks puudub; c) füüsiline tegevusetus - vähesed ametid nõuavad tugevat füüsilist aktiivsust ning päevase energiakoguse kulutamisele avaldavad suurt mõju pingutust vähenõudvad seaded (autod, liftid, kaugjuhtimisseaded). Vaba aeg veedetakse enamjaolt telerite ja arvutite ees. On leitud, et jõuline tegevus on seotud kaalu vähenemisega ning väheliikuv eluviis ja söögikordade vahepealne näksimine kaalu tõusuga; e) kehakaalu mõju aktiivsusele - füüsiline aktiivsus mõjutab kehakaalu, kuid ka kehakaal
rahuldamiseks 3) juriidiline kohustus vajaliku käitumise määr, mida kontrollib riik 4) õigussuhte objekt väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 7. õigusrikkumise liigid Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks. Kuriteod karistusseadistikus sättestatud karistatav tegu tegevus v tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus v vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus v sundlõpetamine. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Tsiviilõigusrikkumised seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises v kahju tekitamises lepinguvälises suhtes
või ootamatu kallaletungi järel kontrolitakse vahetpidamata oma seljatagust ja ilmneb hirm väljamineku ees sest kardedakse uuesti ohviks langemist. Kuriteo ohver vajab nii emotsionaalset tuge kui informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ning juhendamist, kuidas organisatsioonidega suhelda. Kui ta saab õigeaegselt abi, siis ei pruugi tema toimetulek halveneda. Kuritegu on kriminaal korras karistatav tegevus või tegevusetus. Seega tekib kuritegu kurjategija tegevusest või tegevusetusest. Enamasti langeb kannatanu kurjategija vägivaldsuse ohvriks. Vägivadlsus avaneb mitmetel viisidel.vägivald jaguneb vaimne, füüsiline ja seksuaalne. Ja olen suhteliselt kindel et iga inimene on elus langenud mingit laadi vägivalla ohvriks. Ilanse mehe lollid kommentaarid baaris, tydrukute juustest sikutamine poisikste poolt, õpetajate või vanemate poolne ignoreerimine jne. On vale arvata et ainult psühhopaatilised mehed
Isik on deliktivõimeline. Õigusrikkumine on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise liigid on: · Subjekt õigusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjõud, vaimuhaiged ja deliktivõimetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik. · Subjektiivne koosseis väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse. · Objekt õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud · Objektiivne koosseis tegu või tegevusetus Tegu võib toime panna kahel moel: 1) Tahtlus · Kavatsetus · Otsene tahtlus (teab ja tahab tagajärje, möönab) · Kaudne tahtlus (möönab, kuid ei näinud tagajärge ette) 2) Ettevaatamatus · Kergemeelsus · Hooletus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: 1) Hädakaitse kui mind või lähedast, asutust, riigihüve rünnatakse
Rahvas on eluvõõras kirjanduse eesmärk midagi uut pakkuda. Inimesed pole sellest veel teadlikud ja seetõttu näib eluvõõrana. Kirjanikud peavad rahva kasvatama. Meie kultuur pole nii kõrgelt arenenud kui läänes. Rahvale meeldib lugeda sellest, kuidas võiks olla ja mis on ideaalid, aga samas on see ka nii eluvõõras. Tööst, mängust, igavusest Masinate tõttu inimeste tööpäevad lühenevad, suureneb vaba aeg. Kaasneb tegevusetus, tühjad mõtted, himud. Liiga väga kultuuriga seotud inimesi seetõttu. Vaba aega kasutatakse liigselt kõrtsis käimiseks. Väike kultuursus pärineb ajaloost: eurooplased ei läinud vanasti kunagi teistelt midagi üle võtma kultuurilises mõttes, vaid pigem varastama. Inimesed ei armasta tööd, aga ilma selleta läbi ei saa. Tegevusetusest lahti saamiseks peaks rohkem tööd tegema. Autoriõigusest ja tema kaitsest
tegevusetuse tõttu. Nii nagu tühistamismenetluse puhul, tuleb ka siin eristada hagi esitajatena eesõigusega ja eesõiguseta hagejaid. Eesõigusega hagejad: liikmesriigid ja EL-i institutsioonid. Eesõiguseta hagejad: füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad hagi esitada üksnes juhul, kui liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti. Kostjaks on institutsioon, kelle tegevusetust vaidlustatakse. Hagi esemeks on igasugune tegevusetus, kui alusleping on ette näinud volituse vastava tegevuse sooritamiseks. 18. Kahju hüvitamise hagid. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 põhjal. Lepinguvälise vastutuse korral heastab EL kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele
e. omandatud automatism(kirjutamine,auto juhtimine) 6.Tegevusetus kui inimesel puudub tegevusvõime. s.t määramatu jõu kasutamisega on inimene muudetud liikumisvõimetuks(kinni seotud 7.Loomategu.Inimene võib kasutada looma süüteo vahendina.(ässitada koera) Süüteo objektiivne kosseis § 12 toob ära nii objektiivsed kui ka subjektiivsed süüteo koosseisu tunnused. § 12 lg 2 sätestab et süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel põhjuslikus seoses olevaid tunnused.Veel on objektiivsed tunnused teovõlased asjaolud e. teomodaliteedid,subjektiivsete eritunnustega ja teo objekt. Ühtegi süüteo koosseisu ei saa olla ilma teota. Sõltuvalt süüteo koosseisu tüübist obligatoorsed võivad olla ka tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.Nimelt,kui tegu on materjaalse süüteo tüübiga,siis tagajärg ja põhjuslik seos on obligatoorne.
hoiduda. 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid ; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Legaaldefinitsioon on nt KrK § 7 lg 1 norm (kuriteo mõiste): kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu - tegevus või tegevusetus. Delegatsiooninorm on nt kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 44 lg 2 norm: volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Avaliku õiguse normid on nt kriminaalkoodeksi normid, samas on need ka kriminaalõiguse haru normid; era- ehk tsiviilõiguse normid on nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse normid. P.4
Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pärast on muidugi ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritades seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus olla teistest vähem võimekas. Selleks võib olla halb hinne või loodetust halvem tulemus. Paraku takistab tegevusetus potensiaalsete võimete arengut: võimeid piisaks, kui kasutatakse ja arendatakse, aga vähestel on neid nii palju, et kompenseerida tegemata töödest ja omanda-mata teadmistest tekkinud lünki. Korduvad halvad kogemused, ebaõnnestumised ja kriitika suurendavad alaväärsustunnet. Õppimine muutub aina vastumeelsemaks, nooruk veendub üha kindlamalt, et ta ainus välja- pääs on teha nägu nagu õppimine teda ei huvitaks, et ta ei tahagi häid tulemusi. Ka asi
Majutus, toitlustus, turism, meelelahutus Majandusgeograafia Juhendaja: Hele Pomerants Koostaja: Ats Klemmer PÜÜNSI 2013 Sissejuhatus: Referaadi teema on majutus, toitlustus, turism ning meelelahutus Eestis. Eesti riik on viimase kümne aasta jooksul väga palju arenenud kõigis neljas valdkonnas. Minu ülesanne oli uurida, ning tutvustada teistele lähemalt neid nelja valdkonda. Majutus Majutus on teenus, mida pakutakse inimestele erinevatel eesmärkidel. Majutuse teenused on erinevad: hotellid ja külalistemajad, spaad, motellid, hostelid, puhkemajad, puhkekülad, külaliskorterid, kodumajutus, turismitalud ja mõisamajutus. 1. Hotellid ja külalistemajad Hotellid on majutusasutused, millel on vähemalt 10 kõrgematele standarditele vastavat tuba ning mis pakuvad toitlustusteenust. Külalistemaja on heatasemeline, vähemalt 5 majut...
-kui ema tuleb siis laps tahab sülle aga ei rahune kaootiline kiindumus -laps paistab olevat segduses -puudub organiseeritud viis stressiga toimetulekuks -15% katses osalenud lastest Kasvatusstiil on oluline Kui laps teab mida ei tohi teha siis ta ei tea mida tohib teha Prudentsiaalsed reeglid: ei jookse pliiats käes, ei kasuta autosõidu ajal pinsetti Personaalsed reeglid: pärast 6te ei söö Üksimäng-pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 3.kuu algul on koogamine 4.kuul lalisemine 6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 9.kuu ehholaalia periood (häälitseb nagu inimene räägib, sama häälekõla) 9.kuu asju nimetada 9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 1.5 aastane-20-50 sõna 24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist.
Maakond => Vald => Küla. Kui Riigikogu annab volitusi Valitsusele jne., siis on harilik delegatsioon. Kui aga minnakse Valitsusest mööda ja antakse volitused otse Ministeeriumile, siis on tegemist superdelegatsiooniga ning see on keelatud. Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki: · Generaaldelegatsioon põhiseadusega kehtestatud volituste määratlus. · Spetsiaaldelegatsioon ühekordses õigusaktis leiduv volitus. 30. Tegu ja tegevusetus. Juriidiline vastutus: Juriidiline vastutus võib saabuda mõlemal juhul nii teo kui tegevusetuse tagajärjel. Tegevusetus võib olla ametialane lohakus, mis väljendub teatud ametite juures. Tegu ja tegevusetus on paralleelne mõiste, nad mõlemad omavad tagajärgi. Teoga liituvad sellised mõisted nagu õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime kaasasündinud õigus. Teovõime osalione teovõime alatest 7-st eluaastast (nt. Perekondlik lahutus) Täielik teovõime alates 18-st eluaastast
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
Õigusrikkumise eest võetakse vastutusele, kui selle rikkumise põhjustamine oli süüline. Süü õigusrikkumise kohustuslik element. 45. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. - Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis õigusrikkumised kujutavad endast tegu, mitte mõtteid. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa
vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 7. Tegevusedelikt 7.1. Tegevuse ja tegevuseta eristamine KarS § 12 lg 2 sätestab, et karistatav tegu võib olla toime pandud nii tegevuse kui tegevusetusega. Kahe deliktovormi eristamine on oluline, sest isiku vastutus pole tegevus ja tegevusetusdelikti puhul reguleeritud ühtemoodi. Süüteokoosseisud on reeglina toime pandud pandavad tegevusena, tegevusetuse eest vastutab isik üksnes juhul, kui tegevusetus on koosseisus otseselt nimetatud või isikul on õiguslik kohustus tagajärge ära hoida. Tegevus on tahtest kantud kehaliigutus, aktiivne teovorm. 20 Tegevusetus on seega passivseksjäämine, mitteaktiivne teovorm. Tegevuse ja tegevusetuse piiritlemiseks kasutatakse isikukausaalsuse kriteeriumi, mille kohaselt
sedatsioon ning mõttetust ravimisest hoidumine saanud moodsa meditsiinieetika klassikalisteks elu lõpuga seonduvateks probleemideks, kus erinevad pingeseisundid on varmad tekkima. Äsjanimetatud probleemid seostuvad eeskätt just nö passiivse eutanaasia meditsiiniliste ja moraalsete aspektidega ja avaramas eetilises arutelus vaadeldakse neid sageli tapmise ja surema jätmise problemaatika kontekstis, kus ühe tavaarusaama kohaselt on tapmine selgelt taunitavam kui tegevusetus, mis toob kaasa inimese surma. Samas ollakse enamasti veendumusel, et elu päästvate või toetavate meetmetega alustamine ja nende hilisem katkestamine on moraalses mõttes märksa komplitseeritum kui kohene loobumine nendest. Siiski leidub akadeemilises diskussioonis piisavalt käsitlusi, mille kohaselt sellised tavaarusaamad ei oma absoluutset iseloomu ning võib ette kujutada olukordi, kus ilmneb, et
sest tõhusat ravimisviisi pole veel avastatud. Lapseeas põetud tuulerõgeviirusest võib välja kujuneda subakuutne skeroseeruv panentsefaliit, mis areneb aeglaselt dementsuse suunas. Muuhulgas kaasnevad motoorikahäired, aktiivsuse langus ning lihasetõmblused, kusjuures kahe aasta pärast lõpeb haigus surmaga. Samuti ei tunta ravi progresseruva multifokaalsele leukoentsetafaloopiale, millega kaasnevad motoorikahäired ja tegevusetus. Praegu ei osata abi anda ka patsientidele, kes põevad Picki tõbe, mis algab 65. eluaasta künnisel ja levib perekonniti. Selle haiguse üheks tunnuseks on ajukoorde tekkivad noaterasid meenutavad Picki rakkud. Kokkuvõtteks · Dementsuse sündroomiga klient vajab, nii nagu iga teine eakas, väärikat ja respekteerivat hoolt, tähelepanu, kõrvalabi · Adekvaatse ja inimväärse hoolduse saab dementsetele tagada luues turvalise keskkonna, koolitades nende
1) juriidilised sündmused – on sellised juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest. a) absoluutsed – ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimese tahtest (nt maavärin); b) suhtelised – tekkepõhjus sõltub küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess enam mitte (nt eostamisele järgneb inimese sünd). 2) juriidilised teod – on füüsilise või juriidilise isiku tegevus või tegevusetus, millega õigusnorm seostab õigussuhe tekkimise, muutmise või lõppemise või muu juriidilise tagajärje. Teod võivad olla õiguspärased või õigusvastased. - Õiguspäraste tegude puhul käituvad õiguse subjektid õiguslikku tähendust omavas olukorras vastavuses objektiivse õiguse nõuetega. - Õigusvastaste tegude puhul ei vii õiguse subjektid oma käitumist vastavusse õiguse ettekirjutustega.
tegevusetuse tõttu. Nii nagu tühistamismenetluse puhul, tuleb ka siin eristada hagi esitajatena eesõigusega ja eesõiguseta hagejaid. Eesõigusega hagejad: liikmesriigid ja EL-i institutsioonid. Eesõiguseta hagejad: füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad hagi esitada üksnes juhul, kui liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti. Kostjaks on institutsioon, kelle tegevusetust vaidlustatakse. Hagi esemeks on igasugune tegevusetus, kui alusleping on ette näinud volituse vastava tegevuse sooritamiseks. Hagi esitamise eeltingimuseks on eelmenetlus: asjassepuutuva institutsiooni, organi või asutuse üleskutse toiming sooritada. Otsus ja tagajärjed: Kui Euroopa Liidu Kohus tunnistab institutsiooni, organi või asutuse tegevusetuse õigusvastaseks, siis nõutakse vajalike meetmete võtmist. KAHJU HÜVITAMISE HAGID- ELTL art 268- Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude
Õigusrikkumise eest võetakse vastutusele, kui selle rikkumise põhjustamine oli süüline. Süü õigusrikkumise kohustuslik element. 45. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. - Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis õigusrikkumised kujutavad endast tegu, mitte mõtteid. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa
Õigusrikkumise objektid erinevad õigusharuti, sest iga õigusharu normid kaitsevad erinevat suhete ringi. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. Tegevusetus on juhul kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema (valvur peab kaitsma oma objekti), kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ametiseisundist (arst peab andma esmaabi, kui vajadus). Teo õigusvastasust välistavad asjaolud on: 1) Hädakaitse on ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. See tegu on õiguspärane kui ei ole ületatud hädakaitse piire.
Iga auditi ( sh ka finantsauditi) planeerimise võib lühidalt jagada neljaks: · info kogumine ( sh eesmärkidest ja riskidest arusaam) · sisekontrollisüsteemi hindamine · sisemise, muutustest tuleneva ja pettuse riski hindamine · otsus kontrollidele tuginemise kohta ja vastava auditistrateegia valik 2.1. Riskide hindamine Auditi tähtsaim eesmärk on ennetada kvaliteedi vigu ja riske sisekontrolli süsteemis. Risk on võimalik oht, et mingi sündmus, tegevu või tegevusetus võib mistahes süsteemi osas põhjustada vara/maine kaotuse nin ohustada eesmärkide täitmist. Auditi vajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi riskitegureid: · tehingute hulk · võimlaus muuta vara rahaks või raha pettuse teel kõrvaldada · teostatavate operatsioonide keerukus ja selleks vajalikud oskused 9 · valdkonna reguleeritus seadusandluse jm nõuetega · juhtkonna ja personali tegelikud oskused ja tulemuslikkus
et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Lepingu vormi nõuded (§11): (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. (2) Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping
See nõuan distsipliini. See nõuab soovitud reaktsiooni mõistmist nende gruppide hulgas, kellega kommunikeerume, mis omakorda nõuab seda, et selle grupi kohta tuleb mõista kõike, mis võimalik. Ja seejärel on vajalik öelda ja teha kõike, mis vajalik ja vaid seda, mis on vajalik et provotseerida ihaldatud reaktsiooni. Ja samuti on tarvis mõista absoluutselt etteaimatavaid tagajärgi nii ette planeerituid kui ka planeerimatuid mida toovad kaasa meie sõnad, vaikus, tegevusetus, ja tegevus ise.» (Carcia 2012:28) On arusaadav, et kommunikatsioon võib võimu võimendada, seda vahel nii teadliku kui ka iseenesliku protsessi tulemusena. Samavõrd mõistetav on ka see, et kommunikatsiooni oskuslikult ära kasutades saab võimu kunstlikult luua tekitada tunde võimu kohalolust, võimukusest. Lasswell on 1958. aastal väitnud: «Poliitika uurimine on mõjukuse ja mõjukate rolli mõtesamine.. mõjukad on need, kes saavad suurema osa sellest, mida on saada.
BATESON 1904 - 1980 3) Mäng on käitumise kategooria. 4) Batesoni arvates ei seisne mängu tähtsus , mängu sisus. Näiteks, kui laps mängib piiskopi, ei õpi ta mängima piiskopi rolli vaid õpib tundma sellist asja nagu roll. BERLYNE Mäng on informatsiooni vastuvõtmine ja ümbertöötamine, mis põhineb inimese uudishimul. Berlyne seab esikohale mängu motivatsioonilised aspektid ja toob välja mänguprotsessi dünaamilisuse. Ta lähtub ideest, et tegevusetus ei ole organismi loomulik seisund, vaid organism püüdleb pidevalt aktiivsete suhete poole ümbritseva maailmaga. Berlyne pakkus välja mõisted "spetsiifiline uurimine" ja "avatud mitme(kesine)külgne uurimine". mäng kuulub avatud uurimise juurde ja enamus mänge ongi uurimine SMILANSKY Tuntuim sotsialiseerumisega seotud analüüs kuulub Smilanskyle. Ta uuris alamklassi laste sotsiaalset rollimängu ja kõne arendamist.
Lapse nutule ei reageerita, nt unustatakse lapse söögiaeg, ei võeta teda sülle, ega lohutata. Last ei riietata vastavalt ilmastikule. 4.2 Emotsionaalne lapse emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine. NT: lapse tunnustusest ilmajätmine, ükskõike suhtumine lapse vajadustesse, lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle). 4.3 Tervise hooletussejätmine vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel. NT: lapsega ei käida vajalikul tervisekontrollil, keeldutakse lapsele vajalikest meditsiinilistest protseduuridest või neid välditakse, lapsele antakse teadvalt valesid või valedes annustes rohtusid, lapsele ei kutsuta arsti, kuigi selleks vajadus on olemas. 4.4 Hariduslik tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine hariduse omandamisel,
vahel. Kuna meil kõigil on erinevad huvid ja maailmavaated, on konfliktid normaalne nähtus; isegi paratamatus ja igaühel tuleb õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Kompromissi leidmine Osapoole suhtumine võib olla eri suunaga: 1. inimene muretseb eelkõige oma heaolu pärast(teatav võitlev käitumine) 2. inimene on mures nii enda kui ka teiste ja üldise tuleviku pärast (on järeleandlik, kuid ajapikku kogunenud pinge võib olla plahvatuslikult vabanenud) 3. tegevusetus (ei hoolita teiste vajadustest ega käituta ka enda seisukohtade suhtes konstruktiivselt) KOMPROMISS: hoolib nii enda kui teiste vajadustest. Kui on leitud ühishuvi, lahenevad ka probleemid. Kokkulepe: - tugineb vastastikusel usaldusel - pühendub ühistele eesmärkidele - eesmärgid on mõlemale osapoolele mõõdetavad - teisest osapoolest arusaamine Probleeme küll ei väldita, aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
