Ta proovis inimestele edasi anda, mis tema elus toimub. Väga paljud tema kunstiteosetest valmisid tal haiglavoodis, kus ta valudes piinles. Õnnekombel õppis Frida uuesti kõndima. Frida sõbranna tutvustas teda Mehhiko kunstnike ringkonnale, kus ta tutvus mitmete kunstnikute ja fotograafidega. 1938. aastal klassifitseeriti Kahlo loomingu sürrealistlikuks. Siiski teavitas naine: ,,Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust." 1939. aastal avas Frida näituse Pariisis Renón'I ja Collea galeriis. Ülemaailmselt sai ta kuulsaks pärast prantsuse ajakirja Vogue esikaanel poseerimist. 1953. aasta kevadel korraldas Lola Alvarez Bravo la Galera de Arte Conteporaneo Frida Kahlo esimese isikunäituse Mehhikos. Kahjuks oli Frida väga haige ning tal keelati näitusest osa võtmast. Kuid Frida Kahlo sõitis tänu kiirabiautoga kohale ning ta asetati koos oma haiglavoodiga galerii keskele
1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Seetõttu nad alustasid uue kunstistiiliga, millele oli iseloomulikuks lühikesed, paksud ja kiired pintslitõmbed, jättes need nähtavaks lõuendil. Värve segati vähe ning neile anti vähe aega kuivamiseks, andes maalile pehmemad üleminekud äärtel. Kasutati palju loomuliku valgust, anti edasi seda, mida nende silmad ise nägid. Ka varjud muutusid värvilisteks, kuna ei kasutatud enam musta varjude saavutamiseks,
Tavaline nähtus on see et , loodetakse liiga palju ja seejärel pettutakse. Noored ja kogenematud inimesed tahavad ise endaga hakkama saada ning ei julgeta abi paluda kui midagi on vastumeelset. Petetakse end sellega , et asjad muutuvad paremaks , enamjaolt seda ei juhtu. Üheks näiteks võib tuua kooli. Sageli loodetakse , et uus kool toob endaga kaasa uue ja parema alguse. Tegelikult see nii roosiline ei ole. Inimesed kes on sallimatud ebapopulaarsete noorte suhtes ei tunnista endale tegelikkust. Ebatolerantne suhtumine võib viia pöördumatute tagajärgedeni. Teine näide on seoses pidudega. Noored tahavad pidutseda , olla koos sõpradega ning saada uusi tutvusi. Sageli käiakse ka võhivõõrastes seltskondades. Sellised olengud toovad enamjaolt kuhjaga kahetsust. Teismelised lähevad peole ootusega saada unustamatuid mälestusi ja uusi tuttavaid. Vanemaid ei kuulata , arvatakse , et nad lihtsalt kiusu pärast ei taha võõrale koosviibimisele lubada
Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult jrele, pressib end klikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alicei unenguderiiki. Alice maandub just seal ja elab lbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu lehekljed on otsast lpuni unenoloogikast kantud. Raamatu alguses tleb ta, et Alice on unine, ja loo lpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kik algab ebamrase tundega, et miski ei klapi, sest klikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus on juba unenoloogika vimuses ja vtab kike tiesti loomulikuna. Ka vlujook, mis Alicei kord kasvatab, kord kahandab, peegeldab tpselt 12- aastase tdruku kogemusi, kes ei ole varsti enam vike, sest hakkab kasvama, ja nib noorematele mngukaaslastele kohutavalt suurena, kuigi tiskasvanud kohtlevad teda ikka veel lapsena
Koolieelse perioodi lõpul omandab laps oskuse täita suhteliselt keerukaid täiskasvanu instruktsioone. Kasutab juhendamisel teadmisi uute ülesannete lahendamiseks nii uudses kui sarnases olukorras. (Tiko 1996). Üha kaalukam osa laste tegevuses on kõnel. See saab vahendiks, mille abil laps planeerib kavatsetavat tegevust (mängu süzeed), annab hinnangu ning arutleb ja vaidleb kaaslastega (Sarapuu 1977). Eakaaslasele suunatud lause on pikem ja keerukam. Laps matkib, jäljendab tegelikkust, väljendab oma uudishimu jamõjutab teiste käitumist. Takoordineerib oma tegevust teiste lastega ja arvestab nende soovidega. Jätkub sõnavara kasv, mis otseselt sõltub lapse elu- ja kasvatustingimustest (Tiko 1996). Viiteallikad Sarapuu, H. (1977). Laps ja lelud. Tallinn: Valgus. Sarapuu, H. (1987). Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Tallinn: Valgus. Tiko, A. (1996). Kultuuritausta mõju lapse kasvukeskkonnale. Alushariduse õppekava projekt. Tallinn.33-35 Woolfson, R. C. (2004)
29. Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? Definitsioon: Märk- on miski, mis esindab midagi kellelegi mingisuguses suhtes või kontekstis. Märk ise on olemuselt suhe, suhe selle vahel, mis on kohal ja mida pole kohal, kuid mis märgi abil kohal viibivaks muutub. Märgil on 4 olulist koostisosa: 6 1) objekt- killuke tegelikkust, millele märk osutab, aga mida pole kohal. 2) representant- see, mis on kohal ja osutab. (Saussure´i tähistaja) 3) interpretant- ise märk, samal ajal teise märgi osa. See, mille abil saame teada, millele meie märk osutab. Saussure´ist erineb see selle poolest, et Saussure´i arvates on märgil 2 osa: tähistaja- märgi materiaalne külg. Nt. noolekesed, pildid, murtud puuoks. Tähistatav- tähistaja viitab sellele. Nt. idee või mõiste. 30
,,Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib." (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute
organisatsioonidelt ning riikidelt. Üha rohkem tahetakse muuta maailma paremaks. Mida annab aga see, et toimub pidev üleilmastumine? See pakub palju uusi ja huvitavaid võimalusi: saab reisida, tutvuda teiste kultuuridega ja inimestega. Enesetäiendamine on lihtne, tihedat koostööd tehakse erinevate alade spetsialistidega ja infovahetus ei ole enam probleem. Ilmastumine aitab kaasa ka infolevikule, nii ei ole võimalik hoida toimuvat saladuses või varjata tegelikkust välismaailma eest, nii nagu seda tegi kunagi raudne eesriie. Diktaatorlikud juhid võivad küll kehtestada tsensuuri, aga nad ei saa peatada teabe levikut internetis. Nii tajutakse probleeme märksa paremini. Juba esimese elusorganismi tekkest alates on maailm ümber kujunenud, pinnast on katnud paks kiht jääd, mandrid on nihkunud, on toimunud veetaseme tõus, tekkinud palju uusi liike. Vaadates elu selle vaatenurga alt, siis kõik, mis ei ole enam sama, mis varem peaks
aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna. Tema romaanid on kantud ühest eetilisest põhimõttest : rääkida maailmale tõtt sellest, mis juhtus Eestis Teise Maailmasõja ajal ja pärast seda. Teostes kujutatakse sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, Vene vangilaagrite tegelikkust, pagulaskonna probleeme ning vastuolusid. Viirlaiu proosaloomingut on nimetatud luhtunud vabadusvõitluse ja reedetud sugupõlve saatuse looks. Kirjanikult on ilmunud üheksa romaani, millest olulisemad on "Ristideta hauad" I-II (1952) ning triloogia "Vaim ja ahelad" (1961). Ristideta hauad Arved Viirlaiu peateos "Ristideta hauad", mis jutustab eesti rahva saatusest Teise maailmasõja järgsel ajal. Romaan on ilmunud üheteistkümnes keeles, kuuludes nende
inimeste teadmiste ja oskuste kasv töötajate arvu kasv eelarve vähenemine Question 18 Question text Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri nihke paremale? Select one: ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele Töötajate arvu vähenemine Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus Töötajate haridustaseme tõus Question 19 Question text Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik. Select one: True False Question 20 Question text Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. Select one: True False Question 21 Question text Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või organisatsiooni monopoolses omanduses; kui nad oleksid võrdselt jaotatud, poleks nad piiratud. Select one: True False Question 22 Question text
esil olnud, kuid mida mitte keegi näha ei osanud. Ta tegeles väga paljude kunstiliikidega: maalikunst, filmikunst, fotograafia, skulptuur, mood, performance, teater ja palju muud. Oma loomingus püüdles ta banaalsuse, staatilisuse ja monotoonsuse poole. Ta üritas hoiduda kunstnikuna oma loomingust võimalikult kaugel ja muuta kunsti tootmine masinlikuks. Warhol ei olnud oma kunstis ei irooniline ega kriitiline vaid peegeldas kõigest ümbritsevat tegelikkust. Maalikunst 1960-ndate alguseks oli Warholist saanud väga edukas reklaamide illustraator. Eriti populaarsed oli tema detailsed ja elegantsed joonistused I. Milleri kingadest. Kuid Warhol otsis midagi, mis teda teistest kunstnikutest täielikult eristaks. Ta sõber soovitas maalida asju, mida ta kõige rohkem armastas. Nii saidki Campbelli supipurkidest, mida Warhol enda väitel pea iga päev lõunaks sõi, maalide teemaks
4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3
Kuldset kasutatud. Üldmulje on toretsev ja luksulik(eesmärk).Loveir'i loss, Fontainebleau loss. 13. Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest? Palazzode ja losside samasus seisneb selles,et mõlemal on nelja kandiline põhiplaan.Eripärane on see, et lossidel on kõrged viilkatus ja ehitatakse aknaid ülespoole katusepiiri. 14.Prantsuse kujutav kunst? Jean Claude Fracois- tuntud õuekunstnik.Peamiselt õukondlaste portreed.Portreed on külmad, staatilised, tegelikkust kujutavad detailid, siidiläige, ehete detailid-pisidetailid välja maalitud. 15.Trükigraafika levik, puulõige ja vasegravüür. Kõige erilisem valdkond on graafika, puulõige.Avastatud hiinas 6.saj. ja kasutusele võetud vähesel määral.Põhilist kasutust leidis Saksamaal. Vasegravüür Itaalias ja Venetsiaas. Kõik need levisid enamasti Saksamaal või siis sakslased täiustasid. 16.Mathias Grünewald, looming? Isnheimi altar-vähe teada elust ja loomingust. Teoseid vähe säilinud
„Madame Bovary“ G.Flaubert 1.Iseloomusta Emmat: kirjelda tekstinäiteid kasutades keskkonda, milles ta elab; tema unistusi teistsugusest elust; tema suhtumist oma abikaasasse ja armukestesse. -Emma on raamatu peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust. On romantiliselt meelestatud ja üsna salakaval. -„Emma läks ülemise korruse ruume vaatama. Esimene oli möbleerimata ja teises, mis oli määratud abielupaari magamistoaks, seisis punaste eesriietega alkoovis mahagonipuust voodi.“ -„Tema meelest vajas armastus erilist temperatuuri. Õhkamised kuupaistel, kuumad sülelused, pisaranired kalli kätel, kellest tuleb lahkuda, kõik ihu erutused ja hella rauguse tunnid polnud seepärast üldse lahutatavad uhkete lossipalkonite jõudeelust, siidkardinatega ja paksu vaibaga buduaarist, keset vohavat lilleküllust poodiumil seisvast voodist, kalliskivide sädelusest ...
üritavad mõista teiste inimeste mõtteid ja käitumist hästi. Kõigil on olemas varasematest kogemustest iseenda minevik lõputu hulga infoga, mis pakub paljudele suurepäraseks hinnanguks inimese vastu kerge hukka mõist tekitada. Tegelikkuses mõjutavad meie hinnanguid mitmeid mõttekalded, mis on põhjuseks miks meie sisetunne teiste inimeste hoiakute, arvamuste ja käitumise tagamaade kohta, mis ei pruugi tegelikkuses teistega ühtida. Mõistlikuks tegevuseks on vajalik mõista tegelikkust, kus me ei pruugi olla head psühholoogid ning ei oska hästi ennustada ja mõista teiste mõtlemist ja käitumist. Esmalt kipume üldiselt arvama et iga teine mõtleb, käitub nagu meie ja teiseks, nende kohta, kelle arvamus meie omast erineb, kipume tegema kiireid negatiivseid järeldusi, selle asemel proovida mõista. Enda ja teiste käitumise paremaks mõistmiseks on oluline aru saada neist tavaliselt teadvustamata jõududest, mis käitumist mõjutavad. Iga inimese selja taga
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroop...
· Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr. · Tööriisti tehti kivist ning siit ka selle ajastu nimetus, kiviaeg. · Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 a. tagasi. · Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele. · Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat. Nad uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud). · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud. · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid, põhjapõdrad, piisonid. · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga.
väärteadvus maailmast ja iseendast. Konflikti roll ajaloo kujunemisel ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemis toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel ja see ei lope enne kui kõik õhiskonna liikmed on koos tootmisvahendite oamnikud. Weber Versteheni (mõistmise ) meetod- see termin viitab võimele kujutleda maailma sellisena millisena võiksid näha seda teised inimesed ning mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad. Parsons struktuur- funktsionalistlik teooria tähtsaks elemendiks idée,et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal strukutuuri osade vahel, mida nim funktsionaalseteks suheteks. Grupisisene sotsiaalne kord toetub grupi liikmete vahel sõlmitud kehtivale väärtuskonsensusele. Mertoni keskastme teooria- kijutab endast funktsionaalanalüüsi rakendusi piiratud valemi suhtes ja jälgib sotsiaalse struktuuri etteaimatavat mõju onimkäitumisele
pooleli jäid. Ta tundis ennast tõelise hädavaresena. Ometi oli tal erakordne võime inimestele kaasa tunda, ennast suisa nende nimel ohverdada. Kui ta Belgia söekaevanduspiirkonnas misjonärina töötas, andis ta vaestele oma vähest toitu, riideid ja isegi voodi. Selline elu muserdas noort Vincenti. Tollest ajast tekkis tal huvi inimeste igapäevaelu jäädvustamise vastu. Alguse sai tema kümneaastane kunstnikutöö. Oma kunstnikutee alguses püüdis Vincent tegelikkust võimalikult täpselt edasi anda. Ta lihvis oma joonistamisoskust detailideni välja. Ometi ei huvitanud teda akadeemiline kuiv maalimislaad. Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruult. Maalides mehi ja naisi nende raskes igapäevatöös soovis noor kunstnik panna pildile enda kaastunde, väljendada läbi pildikeele enda emotsioone. Tolle aja maalid on valdavalt tumedates, maalähedastes toonides. Kuna tema kõhutäis sõltus sageli teiste inimeste
Huvi mõne valdkonna või teema vastu võib sündida juhuslikult või kellegi mõjutusel. Tänu huvile hakatakse tegema tähelepanekuid seda teemat puudutavate asjade kohta. Tekivad küsimused, millele vastuseid otsides saadakse teadmised. Uued teadmised kutsuvad esile huvi kasvamise ja uued tähelepanekud antud teema kohta. 2) Milles seisneb järgmiste mõistete olemus ja põhimõtteline erinevus: täpsus ja tõesus? TÕESUS- kajastab tegelikkust minimaalse kõrvalekaldega (absoluutne viga, süstemaatiline viga), sõltub täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõdetud näidu lähedust mõõdetava suuruse tõesele väärtusele. Tõesus on õige tulemuse saamine, täpsus selle korduv tabamine.
Johannesel kotkas, vaid Matteust kujutatakse inimesena või inglina. Kristus ise esineb sümboolselt Jumala, talle või kalana, ristile tõstetud madu või ükssarv. · Dr. M.L.von Franz Ring sümbolina. Väljendab hinge terviklikkust tema kõigis külgedes, hõlmates ka inimese suhteid loodusega. Täielik terviklikkus. Ring on psüühe sümbol. Isegi plaaton kirjeldab psüühet kui kera · Ruut sageli ristkülik sümboliseerib maist ainest, keha ja tegelikkust. 1913 malevits must ruut valgel taustal esimene abstraktne pilt mis üldse kunagi maalitud. · Yantra idamaased meditatsioonikujundid mis on puhtgeomeetrilised. Näit ring, 2 teineteisse ulatuvat kolmnurka. · Mandala · Herbert Kühn · Koperniku heliotsentriline maailmapilt · Robert Delaunau · Henri Matisse · Paul Klee · Sofu Teshighara · Kandinsky · Marel Duchamp klaasikild · Joan miro' · Giorgio de Chirico - pittura metafisica rajaja
ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam
mõõdukusest ja ekstsentrilisusest. Ränduri tundelisust ja sisemisi vastuolusid leevendab autor kerge naljaga. Kriitikud kritiseerisid Sterne´i teoste täiesti uudset mängulist vormi. Tobias George Smollett (1721-1771) Kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajaloo. Silmapaistvaimad teosed: ,,Roderick Randomi seiklused" ja ,,Peregrine Pickle´i seiklused". Smollett ei ilusta tegelikkust, ta toob esile elu tumedamaid külgi. Peategelase elukooliks on seiklused, sünged olukorrad jne. Smolletti eripära on peaaegu naturalistlikus kujutusviisis. Smolletti Inglismaa on sama mis Fieldingi oma, ainult et seda on nähtud palju pessimistlikuma pilguga. Fieldingi teose elujaatavat koomikat asendavad Smolletti romaanides sarkasm ja grotesk. Denis Diderot (1713-1784)
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks. Aristoteles (384-322 eKr) sündis Stageiras Lõuna-Makedoonia polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni and...
kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu", ajalooline romaan ,,Salambo", romaan ,,Tundekasvatus". 13. ,,Madame Bovary" sattus kohtu alla, sest see kujutas naist ebasündsast küljest, nii ta iseloom kui ka käitumine olid tol ajal tabu. Väidetavalt oli tegu kõlbluse ja religiooni solvamisega. 14. ,,Madame Bovary" on romantismivastane teos, sest autor naeruvääristab romantikute subjektivismi ja lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. 15. ,,Emma, see olen mina!" tähendabki seda, et autor kirjutas enda halvad küljed ja iseloomujooned sellesse tegelasse, et seeläbi end puhastada. 16. Bovarism on seisund, kus inimene näeb end sellena, kes ta tahab olla või on oma unistustes, unustades seejuures oma tegeliku mina. ( Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest ja viitab kalduvusele samastuda oma
9. Nimeta Flauberti teoseid. 1),,Madame Bovary". 2)"Salambo". 3)"Tundekasvatus". 4)lõpetamata romaan ,,Bouvard ja Pecuchet". 10. Miks sattus ,,Madame Bovary" kohtu alla? ,,Madame Bovary" sattus kohtu alla, põhjuseks oli kõlbluse ja religiooni solvamine. 11. Miks on ,,Madame Bovary" romantismivastane teos? ,,Madame Bovary" on romantismivastane teos, sest autor naeruvääristab romantikute subjektivismi ja lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelamtele ja fantaasiale. 12. G. Flaubert ütleb: ,,"Madame Bovary", see olen mina." Kuidas saad sellest aru? G. Flaubert kujutas madame Bovary tegelaskujuna ennast. 13. Mis on bovarysm? 14. Kuidas võib tõlgendada Stendhali romaani ,,Punane ja must" pealkirja? Pealkirjal ,,Punane ja must" on kaks tähendust: 1)punane ohviterikarjäär; must vaimulikukarjäär. 2)punane ideaalne ühiskond; must vanameelne ühiskond. 15
näivus. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise on aga algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Inimesed on alaliselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Seejuures oleme ekslikult veendumuses nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideed olenevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Vaateid maailmale ja hingele
Lugejani jõuab see, mida talle esitatakse. Need kaks vaadet ei eita ega välista teineteist. Rituaalimudel ei eita informatsiooni levitamist ja hoiakute muutmist. Ta vaid väidab, et me ei mõista kommunikatsiooni nii kaua, kuni ei käsitle seda kui tseremooniat ega mõista kommunikatsiooni seost sotsiaalse korraga. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, kus luuakse, säilitatakse, parandatakse ja kujundatakse ümber ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust. Me püüame konstrueerida, säilitada, parandada ja ümber kujundada sotsiaalset reaalsust. Me loome ja anname edasi oma teadmisi ja hoiakuid reaalsusest. Selleks loome mitmesuguseid sümbolistruktuure: kunst, teadus, ajakirjandus, religioon, mütoloogia, ,,terve mõistus".
Kunagi ei saa aga kahel monaadil olla ühesugust vaatenurka. Nagu kaks inimest: sinul ja minul ei saa olla ühesugunekogemus maailmast. Et sa oled siiski sina, siis tunned samidagi, mida mina ei tunne. Monaadi vaatenurk ei ole siiski ainult perspektiiv, seda määrab ka igale monaadile vastavsagedusaste. Kõik monaadid kujutavad üht ja sama universumit. Igaüks peegeldab aga üht ja sama erinevalt, üks teeb seda selgemini, teine segasemalt - just nagu inimenegi, kes näeb unes tegelikkust ähmasemalt kui ärkvel olles. Igal monaadil on tegelikkuse suhtes oma vaatenurk. Igal monaadil, kõige väiksemast kõige suuremani, on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Kõik monaadid tunnetavad maailma igaüks oma võimete piires. Hierarhia kõige kõrgemal astmel on monaad, mis esindab Jumalat. Erinevalt teistest monaadideston Jumal lõputu. Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid igaüks oma võimete kohaselt ebatäiuslikult püüdlevad. Jumal tajub kõige
loominguga lihtrahva elu 1892-1898 Melihhovo aastad , mis olid loominguliselt viljakamaid *Tal oli armumisi ent ei tahtnud end oma haiguse tõttu siduda *1904 sõitis Saksamaale haiguse tõttu, aga suri. Keha toodi Venemaale. LOOMING: *Novellides põhitunnuseks inimväärikuse puudumine nin pugejalikkus *“Ametniku surm“; „Paks ja peenike“ 1888 teine debüüt, pikem jutustus „Stepp“ *Ühelt poolt püüdis kirjutada tegelikkust tõepärase ja mitte õpetada. Teiselt poolt oli oma mõtteõiguses täiesti kindel. „Duell“ ja „Palat nr 6“ *kirjutas ka komöödilisi ja draamalike teoseid *näidendites on ühendatud lüüriline, dramaatiline ja koomiline *looming maailmakirjanduse klassikas *lühiproosa meister ja draamažanri uuendaja
Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see tegelikult on, nimetatakse: Realismiks 30. Kuidas nimetatakse üldistavalt kõiki teadusteoorias kasutatavaid objekte, mida ei ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entitee 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest
Millised on kultuuri universaalsed komponendid*väärtus*norm*tunnetuslik*keel,sümbol*artefakt? Mida tähendab etnotsentrism ja -relativism*etno-oma kultuuri ülimuslikkuse tunnustamine teise kultuuri suhtes (teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne)*rela-? Miks on keel sotsiaalselt tähtis*reeglid*tegevuste koordinaator*kommunikatsiooni vahend*ühendab inimesi*kogemuste edasikandja? Kuidas me mõistame tegelikkust sümbolite abil*arvan,et subjektiivselt, sellest on tingitud ka erinev käitumine? Mida tähendab multikultuursus*koosnevad erinevatest rühmadest, kes on kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt diferentseeritud? Kirjeldage kultuuride koostöö ja pinged (assimilatsiooni, integratsiooni, getostumise ja koloniseerimise põhjal). Mida tähendab paradigma*õpetlik näise,eeskuju,musternäide,näidis? Kes on paradigma autor?
Balsak ka 1830ndatel ,,inimlik komöödia" ei dantel ega balsakil ei ole midagi naljakat see komöödia. Koomilisena ei käsitletud vanasti mitte naljakat vaid madalaid teemasid, surelikke lihtinimeste elu. Temal ka noormees provintsist teema. Tuleb välja just temal see realistlik kujutamine. Flaubert Marpassant Erinevad miljööd, kus situatsioonid esinevad, inimesed kituvad. Romaan on nagu peegel. Romaani eesmärk on kopeerida, teaduslikult edasi anda tegelikkust realismi taotlus. Samas see on võmatud kirjutamine alati nõuab teatud valikute langetamist, ei ole foto, isegi selle puhul on kompositsioon ju. Realism tuleb ladinakeelsest sõna asi eesti keeles nt asjalikkus. Sõna realism on kasutusel ka väljaspool kirjandust ja tähendab teistsuguseid asju. Keskaegse realismi järgi on reaalne see, mis on üldne. Tänapäeval pigem see mis on üksik meelemuljed, konkreetsed sündmused. Charles Dickens ja W.M
Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see tegelikult on, nimetatakse: Realismiks 30. Kuidas nimetatakse üldistavalt kõiki teadusteoorias kasutatavaid objekte, mida ei ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entiteet 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest
4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3
Rõhk on detailidel ja ainestikul, ei ole fotode täpsed tõlgendused või kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid. Kasutatakse täiendavaid ning vaevumrgatavaid illustreerivaid elemente, et luua illusioon reaalsusest, mida ei ole võimalik inimsilmaga näha. Lisaks sellele võivad need sisaldada emotsionaalseid, ühiskondlikke, kultuurilisi ja poliitilisi temaatilisi elemente kui maalitud visuaalse illusiooni täiendusi selge eemaldumine vanemast ja märgatavalt täpsemini tegelikkust järgivast fotorealismist. Kasutatakse slaidi- või multimeediaprojektoreid, millega kuvatakse kujutis lõuendile ning täpsuse tagamiseks võib kasutada ka selliseid algelisi tehnikaid nagu võrestike ettejoonistamine. eesmärgiks on saavutada teoste sarnasus kõrge resolutsiooniga fotodega. 14. Missugune võiks olla hüperrealistlik skulptuur? Skulptuurides kasutatakse polüestrit, mis kantakse otse inimese kehale või vormile.
üleloomulik stiil ja sümbolid. Percy Bysshe Shelly essee ,,Luule kaitse" poeem ,, Kuninganna Mab" luule on tunnetamise kõrgeim vorm. John Keats ,,Oodis kreeka vaasile" Reaalne on vaid see mis on ilus. Romantiline grotesk Saksa romantismi sünd on seotud väikese Jena linnaga 18. Sajandi viimasel kümnendil, mis sinna koondus kohaluki ülikooli õppejõudude filoloogidest vendade Schlegel'ite ümber rühm noori literaate, filosoofe ja õpetlasi. Kasutades groteski saavutati efekt tegelikkust vaadeldi otsekui ülevalt alla see mis näib tähtsana igapäevaelus muutub nüüd naljakas pisiasjaks. E.T.A. Hoffmann ,,Väike Zaches, Kinaveriks kutsutu" Romantiline iroonia irooniat kasutati et näidata kuidas kõrvaldada ebatäiuslikkus ja läheneda sel teel ideaalile. Heinrich Heine ,,Laulude raamat" Baironism romantiline kangelane, pessimistlik üksikmässaja, armastuse ja vabaduse eest võitleja, orjanduslikkust väljendavas ühiskonnas
loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria. Pragmatismi tõeteooria tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Abinõu meie mõtteviisis, võimaldab ideid omaks võtta ja rakendada. Kriteeriumiks on praktika. Tõe koherentsiteooria tõde kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria Epistemoloogiline lähenemine - Tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole rakendatav. Tõde teatud laadi suhe, üks pool inimeses teine väljaspool. Milline järgnevatest on jumalatõestuste kaudu tuntud keskaja filoosof? Vastus: Aquino Thomas Esimene tuntud jumalatõestus Cantesbury Anselmi ontoloogiline jumalatõestus. 1
Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on
peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Ta on 1970. aastate põlvkonna kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja. Luuletuste struktuuri aluseks on vastandamine; tajub tegelikkust läbi kontrastsete pooluste ja vastuolude, ühendab luules üleva ja madala, traagilise ja koomilise, reaalse ja irreaalse, üksiku ja üldise. 1980 aastail tõuseb läbivaks jaatus: domineerib igatsuslik, eetiline, ideaalne alge. Juhan Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldaavia, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde.
Isabel vaeseke oli aga rahutu hing, keda piinas mälestus isast. Sümboolselt laseb tüdruk just isa vana revolvriga enese maha. Tõuke enesetapuks annab konflikt Martin Justusega. Mees hakkas õige varakult mõistma, et nende suhe on väär ning lubamatu. Nad ei saanud kunagi avalikult väljas käia, neid poleks mõistetud. Eelkõige sellepärast, et Martin Justus oli abielusmees, teiseks põhjuseks oli nende suur vanusevahe ning kolmandaks neiu rahvus. Mõistes tegelikkust, otsustas Justus Isabeliga suhted lõpetada. Ta mõistis ka tõsiasja, mida kumbki neist enesele ei tunnustanud. Suur vanusevahe võis alateadlikult tekitada isa- tütre tunde. Isabel oli kinni oma isa mälestuses ning ehk otsis ta Justuses midagi isalikult turvalist. Martin Justus oli aga häiritud suhetes oma tütrega. Isabel täitis selle tühja koha. Laev oli saabunud Deloselt määratust varem. Isabel ei vaadanud minema tormates isegi tagasi
· Eitas tragöödia õpetlikku vajadust J.G. HERDER 1744-1803 · `' Tormi ja tungi'' liikumise juht · kogumik `' Rahvalaulud'' sisaldas rahvaluule kõrval tõlgitult paljude teistegi rahvaste laule(läti, leedu ja eesti) · Tutvustas maailmale EESTI FOLKLOORI · `'torm ja tung'' valmistas ette saksa romanitsmi. Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikkust mõjutama. Tõid kirjandusse kangelase, kes pidi kõigile teistele eeskujuks olema, olid ebavõrdsuse, esteetiliste normide vastu. Nad taunisid ühiskonna ebavõrdsust. Tõsteti esile loomunguvabadus, orginaalsus ja rahvapärasus. · `'Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa elas olla väike rahvast.'' F. SCHILLER 1759-1805 · `' tormi ja tungi'' alustas selle meeleoludega
põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt aga sügava mulje. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Joonia stiil meenutab vägagi Korintose stiili. Erineb ainult sammaste poolest. Kujutav kunst See on kunsti haru, mis peegeldab tunnetavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemeelega tajutavatepinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. See on ka reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Seda võib nimetada ka figuratiivseks kunstiks. Kujutava kunsti eriomased väljendusvahendid on hele-tume, valgus-vari, joon, värv, plastiline vorm, perspektiiv ja rütm. Kujutava kunsti alamliigid on graafika, maalikunst ja skulptuur. Selle kunstiliigi alged pärinevad inimkultuuri algusest, kiviajast (koopamaal).
2. Hedoonilised emotsioonid tulenevad sellest et kas reklaamitav toode tundub meeldiv Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. IMIDZ (Eristamise võimalus reklaamis) Imidz kujutluspilt või kuvand, moodustuv alaläviste aistiliste assotsiatsioonide kombineerumisel ( isetekkeline kuvand) või konstrueerimise tulemusena ( turunduses nt reklaamitegevuse toel). Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perseptkiivis kasuks tuleb. Imidz on antropomorfne ehk inimesenäoline/-taoline. Imidzireklaam kirjeldab pigem tarbijat, kaubareklaam kaupa. Imidzireklaamid toetuvad elustiilile. HOIAK Hoiak- reageeriminekindlal moel, kas positiivselt või negatiivselt konreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. Hoiaku kui suhtmise üheks tähtsamaks mõõtmeks on VALENTS: kas inimene suhtub
teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. ``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Siin jutustatakse kodumaale saabunud Soomepoiste saatusest, NKVD vanglakoledustest ning metsavendade elust. Kuigi me oleme kõike ajaloost kuulnud, jõuab see raamatu vaheldusel paremini meieni ning läheb südamesse.
Kogu teose vältel tõestab Dunja enda ustavust ning seda, et ta ei tee midagi ilma mõtlemata. Kõik tema sammud ja käigud on hästi läbi mõeldud ning iga otsus tema elus on selleks, et teistel oleks parem. Eelkõige tema vennal, keda ta armastab läbi ja lõhki. Ka on ta algselt veendunud, et tema vend kuritegu ei sooritanud. Ta usub siiralt, et ta vend pole selliseks teoks võimeline ja arvab selle olevat kuulujutuks ning muinasjutuks. Kuid sügaval sisimas aimas ta tegelikkust, nähes venna käitumist, olekut ja tegemisi. Siiski ei tahtnud ta endale tunnistada, et tema ainus vend on millekski selliseks võimeline. Nähtavasti ei osanud ta välja tuua ühtki ajendit ega põhjust, mis oleks viinud tema venna selleni, et niivõrd draagiline kuritegu täide viia. Rääkides Svidrigailoviga ning kuulates tema selgitusi ja põhjendeid, hakkas talle aga enam ja enam tunduma, et kogu mehe jutt võib olla tõsi. Sest välja tulnud põhjendid nälg,
nihke paremale? Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Töötajate arvu vähenemine ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele Töötajate haridustaseme tõus Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus Küsimus 19 Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik. Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Tõene Väär Küsimus 20 Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata rmadel kasumit saada. Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Tõene Väär Küsimus 21 Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või
võitlus tihti võikaid vorme. On selge, et selles viljeletavaid meetodeid kajastab omamaine meedia ainult juhul, kui see on sõltumatu, või siis teeb seda välismaine, "vaenlase" meedia. Ka sellisel juhul nõuab tõel ja valel vahetegemine palju teadmist ja vilumust, mida igapäevasel uudistetarbijal sageli ei ole. Karl Marx arvas naiivselt, et iga töölisklassi liige suudab oma peaga eristada ideoloogiat ja tegelikkust ning et kommunistlik revolutsioon on ainult vägede koondamise küsimus. Ometi langes tema ja Lenini ideede baasil loodud riigi ühinenud proletariaat ajaloo ühe rängima ideoloogilise surve alla, mis totaalselt vassides ja valetades suutis siiski väga paljusid uskuma panna, et "nii ongi". Paraku - ideoloogia on siiski mõjuvõimas. Siinset lugu ajendas kirjutama lugemiselamus külma sõja ajaloost. Erinevalt tehnokraatide
Kogu teose vältel tõestab Dunja enda ustavust ning seda, et ta ei tee midagi ilma mõtlemata. Kõik tema sammud ja käigud on hästi läbi mõeldud ning iga otsus tema elus on selleks, et teistel oleks parem. Eelkõige tema vennal, keda ta armastab läbi ja lõhki. Ka on ta algselt veendunud, et tema vend kuritegu ei sooritanud. Ta usub siiralt, et ta vend pole selliseks teoks võimeline ja arvab selle olevat kuulujutuks ning muinasjutuks. Kuid sügaval sisimas aimas ta tegelikkust, nähes venna käitumist, olekut ja tegemisi. Siiski ei tahtnud ta endale tunnistada, et tema ainus vend on millekski selliseks võimeline. Nähtavasti ei osanud ta välja tuua ühtki ajendit ega põhjust, mis oleks viinud tema venna selleni, et niivõrd draagiline kuritegu täide viia. Rääkides Svidrigailoviga ning kuulates tema selgitusi ja põhjendeid, hakkas talle aga enam ja enam tunduma, et kogu mehe jutt võib olla tõsi. Sest välja tulnud põhjendid nälg,
joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam