oli kuulsa Vene keemiku Dmitri Mendelejevi tütar. Teiseks innustumine Vladimir Solovjova filosoofilistest ideedest. Nende sündmuste tulemusena ilmus Aleksandr Blogi esimene poeetiline kogumik "Värsid kaunist daamist" (1904-1905). Bloki nimi sai kohe tuntuks. Hiljem, pärast Esimest Vene revolutsiooni (1905-1907aastal), tekkinud poliitilise situatsiooni tõttu, laskus poeet taevast maa peale: ta vaatleb hoolikalt ümbritsevat tegelikkust, kogu meid ümbritsevaid mitteharmoonilist maailma. 1915-1916 aastatel isiklikel põhjustel ja 1914 alanud maailmasõja tõttu Blok kirjutab. 1916 aasta suvel kutsutakse ta sõjaväkke ja saadetakse rindele, kus ta oma sõnul "elab mõtetut elu, ilma ühegi mõtteta, peaaegu nagu taim". Kogu 1917 aasta jooksul ei kirjutanud Blok mitte midagi. Murrang toimus pärast 1917 aasta oktoobrit. Aleksander Blok uskus "revolutsiooni puhastavasse jõudu". Ta käis ringisäravate silmadega
24.veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi 95. aastapäeva auks kõne. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja heitis pilgu ootusärevalt tulevikku. Kõne algab mõttega, et me oleme liialt kaua otsinud probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kellele on ülekohut tehtud. Meile meeldib end võrrelda naabritega, nii heas kui ka halvas ning pidev võrdlusmoment ainult võimendab tegelikkust. Kuid kui me tahame end võrrelda, siis võime teha seda riikidega, kellele vabadus ja demokraatia on iseenesestmõistetav. Veel lisas president, et me ei pea kartma lähiajaloo kordumist, sest meil on palju partnereid nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Kuigi terve maailm alles toibub suurest majanduskriisist, siis erinevalt paljudest Euroopa riikidest Eestis majandus kasvab. President tunnistas, et mõistab, et need, kellele teeb muret
objektid. Inimese tähtsus seisnes nende riietusest ja ehete hulgast (orjadel peaaegu puudusid riided). Mesopotaamias ei rõhutatud kujude isikupära, loodi üldistatud tüüp, nii oli enam-jaolt ka Egiptuses, kuigi Ehnatoni ajal muutus kunst realistlikumaks ja mõnel vaarao- või jumalaskulptuuril olid juba üksikud iseloomulikud jooned. Värvi kasutusele ei pööranud mõlemad kultuurid väga rõhku, värvid ei jäljendanud tegelikkust, puudusid põhiliselt pinnalised varjundid ja värvide üleminek.
Surma põhjused võivad olla erinevad - vägivald, väljapääsmatu olukord, haigus, õnnetus või lihtsalt rumal juhus -, ent järeldus on ikka üks: elu on habras ja seda tuleb hoida. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Huvitavaid tsitaate ,,Imelik, et saab surra, kui armastad." ,,Teise üle valitsemiseks oli vaja ainult üht: enesevalitsemist." ,,Meil on meie unistused, sest nendeta ei suuda me tegelikkust taluda." "Elu on liiga pikk, et kogu aeg kellegagi koos olla." Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/remarque.htm http://erichpaulremark.weebly.com/looming.html http://tsitaadid.ee/author/erich-maria-remarque
kahjustades teistele kätte maksame ning seejärel peame nõustuma sellest äraspidisest kasust loobuma. Alles siis saame muuta oma malle. Suutmaks areneda peame me olema valmis avama ennast uute hinnangute tarvis. Meid kõiki on koolitatud kriitilise lähenemise ja läbinägemise vaimus. Me ei lase ennast niisama lihtsalt alt vedada. Sellel on õiges seoses tähtis funktsioon. Kui me aga tahame muuta oma tegelikkust, siis on oluline, et suudaksime loobuda kriitilisest urgitsemisest ja prooviksime eelarvamustevabalt järele uusi teid, lastes oma elamustel ja tunnetel ennast seal juhtida. Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima Kui mõtleme oma kehast, peame enamasti silmas oma füüsilist keha, mis on üksnes väike osa meie olemusest. Tegelikult on inimese keha midagi enamat selle moodustab kõik, mida inimene loob ja milles osaleb
valimisreklaamid. Ideereklaam reklaam, mis ei ole konkreetse toote reklaam. Ideereklaamid on erinevad maailmavaadete ja mõttelaadide reklaamid, nagu näiteks ,,Eelista Eestimaist" ; ,,Welcome to Estonia" jne. Ostjakeskne reklaam reklaam, mis on ostja hüvanguks, ostjale ei määrita midagi pähe. Ostja heaolu rõhutav reklaam. Selle alla kuuluvad igasugused allahindluse, sooduspakkumiste ja muu sellise reklaamid. Meediategelikkus meedia kujutab tegelikkust valikuliselt erinevatest huvidest lähtuvalt. Erinevate huvide alla võime lugeda väljaande poliitika, ajakirjanduslikud valikud, ka ajakirjaniku maailmavaate. Meedial on omad tööstuslikud huvid, milleks on raha teenimine ja sellest tulenevad iseärasused tegelikkuse meediakujutises.
Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele, näiteks savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese vajadust ilu ja loomusrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Näiteks arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem päris loomadega sama. Koopamaalid tehti alati kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Praegustel andmetel on kõige kaunimad koopamaalid valminud u. 20 000-10 000 aastat tagasi. Sel ajal kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Jää taandudes liikus asustuspiir järjest rohkem põhja poole. Tundub nagu kogu tolleaegsete
tundlikest teemadest üldse raske aru saada. Eriti siis, kui oma õigus on teravalt teadvustunud. See on sama lootusetu nagu südametule südame puistamine. Kui enne oli juttu subjektiivsest vastutusest siis vastutus on ka objektiivselt olemas. Vastutustunne on minu arvates olemas sõltumata sellest, kas keegi seda märkab. Seepärast on vastutustundetus lihtsalt intellektuaalse, emotsionaalse ja moraalse pimeduse üks vorme. See, et me vastutust ei tunne, ei muuda tegelikkust. Meil pole võimalik põgeneda vastutuse eest, sest see kuulub inimeseks olemise juurde . Vastutustunne käib meie eluga paratamatult käsikäes ja me põrkame sellega kokku igapäev. Meie elu koosnebki ühest suurest vastutamisest. Kas teie ei arva nii? Me puutume kokku iga päev millegi sellisega, mille eest me peame vastutama ja tundma kohustust. Alustades väikestest lastest lõpetades eakate inimestega. Inimene saab vastutada ja peab vastutama selle
inimestele, isegi kui nad seda välja ei näita. Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Armumine võib tekitada enneolematu õnnelikkuse ja läheduse tunnet, kuid samas võib sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus. Armunu näeb ümbritsevat tegelikkust ja välismaailma paremana, armastatut idealiseerituna ning ennast senist tugevama ja võimekamana. Armumisega kaasnevad mõtetes, tunnetes ja kehas muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata. Kõik inimesed võivad armuda nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, ja seda üks kord või mitu korda elus. Armastusel on mõnikord ka pahupool sellega võib kaasas käija armukadedus ja soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada
See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Realismi peamiseks esindajaks oli Gustav Courbet. Veel olid Jean Francois Millet,Honore Daumier,Camille Corot,Henri Fantin Latour,Rosa Bonheur. Gustave Courbet (10. juuni,1819 31. detsember,1877) Ta veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Courbet´ teostes ilmneb kohati jõhker realism. Tema loomingut iseloomustavad veel julgelt maalitud aktid ja maastikud, mis ilmutavad vanade meistrite stiili ,mida ta Louvre´is uuris. Tema üks kuulsamaid töid on "Matus Ornans´is". See on õli lõuendil 315 x 668 cm. Praegu asub see Musée d´ Orsays Pariisis. Ta palus Ornans´i elanikel kordamööda oma vanaisalt päritud maja pööningul poseerida. See maja on näha ka
Seksuaalsete huvide taasärkamine ja küpsete seksuaalsuhete loomine. 6.Minakaitsemehhanismid on alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. ·Repressioon (väljatõrjumine)- vastuvõtmatud impulsid lükatakse alateadvuses tagasi. ·Regressioon (tagasilangus)- inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varajasel arenguastmel. ·Asendusreaktsioon- ebasoovitav tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. ·Huumor ·Ratsionaliseerimine-moonutame tegelikkust kui hindame meiega juhtunud, püüame leida õigustust oma käitumisele. ·Eitus-keeldumine tunnistamast ärevust tekitavat osa infost. ·Projektsioon-oma ebasoovitavate impulsside omistamine kellelegi teisele. ·Sublimatsioon (õilistamine)- ebasoovitavate impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks. 8.Neofreudistid. (Jung, Alder) Freudi õpilased, rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel.
Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" "Seitse kohtupäeva" Helga Nõu August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Rannarahva kirjanik, pärit saaremaalt ,,Kesaliblik, ,,õisev meri"
MODERNISMI LUULEVOOLUD Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi ajalehes „Figaro“. Iseloomulik joobumus liikumisest, masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast, tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või subj...
Tema loodud muinasmaailm on suursugune, ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. ,,Kalevipoeg põrgu väravas." 1935 ,,Kalevipoja surm." 1935 Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle
Väga julge erootiline luule Luuletus tsüklites ,,Must veenus"; ,,Valge Veenus"; ,,Roheliste silmadega veenus" Esineb naturalistlikke seiku Kurjalillede sisu pärast süüdistati amoraalsuses ,,Raibe" Naturalism 19.saj teine pool prantsuse kirjanduses mõju-loodusteaduste kiire areng, eriti Darwini evolutsiooni teooria(liikide tekkimine, looduslik valik jne) kirjeldab tegelikkust rangelt objektiivselt fotograafiline detailsus, faktide rohkus kirjanik peab nägema ühiskonna kõige hullemaid mädapaiseid. Igas inimesed on peidus metsloom, kes soodsated tingimustes esile tungib ja saatuse määrab. Tähtsaim esindaja Zola. Esimene nat. teos ,,Therese Raquin" Kirjutas Balzaci inimliku komöödia eeskujul romaanisarja, mis koosneb 20 osast. Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid
savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuurid (Stonehenge). Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi.
Nad eksperimenteerisid sõna ja vormiga,nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili:taotlesid erakordset sõnakasutust,tõid luulesse tänavakeele,ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke,väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil,vältides omadus-ja määrsõnu.Esindaja nt. V. Majakovski. Kubism tekkis 20. saj. algul prantuses maalikunstis, hiljem arenes ka kirjandues, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks.Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada,vaid kujutasid seda nii,nagu see on üles ehitatud. Ekspressionismi mõiste tuli kasutusele 19. saj. keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina.Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. saj. algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi.Eristatakase varasemat ekspressionismi,mis oli vormikeskne,võrreldav futurismiga ja kubismiga,ja hilisekspressionismi,mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv,eelkõige I MS üleelamised.
Ühes kirjas on Flaubert tunnistanud et ,,Tundekasvatuses" tahtis ta kujutada noorte meeste moraalilugu. Olemuselt ongi ,,Tundekasvatus"autobiograafiliste sugemetega kujunemisromaan, mis ei kõnele niivõrd emotsionaalsest arengust, kuivõrd näitab, kuidas kujunes Flauberti põlvkonna elutunnetus, suhtumised ja arvamused. Romaani kirjutamiseks kulus viis aastat. Ajaloolise tausta dokumenteeriminel oli Flaubert täpne ja jäi siingi truuks oma loomemeetodile: olla erapooletu ja kujutada tegelikkust tõeselt. Seetõttu on kirjanik loobunud ,,kõikvõimsa", oma tegelase mõtteis ja tulevikku teadva autori positsioonist. ,,Tundekasvatuse" sündmused jõuavad meieni tegelase silmade-kõrvade kaudu, tegelasi endid õpime tundma teiste kommentaaride järgi. Flaubert alustas kirjutamis romantilises laadis, kuid jõudis õigepea realistliku vaatenurgani. Märkimist väärib ka ajalooline romaan ,,Salambo", mis viib lugejad 3. saj. eKr. Kartaagosse kus toimub orjade ülestõus
Aristoteles suri 322. aastal eKr loomulikku surma. Aristotelese õpetusED Erinevalt Plaatonist arvas Aristoteles, et igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria ning mateeria ei saa eksisteerida ilma elementideta Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Aristoteles ei leidnud enda õpetustes kohta Jumalale. Aristoteles arvas, et maailm ja liikumised maailmas on igavesed. ARISTOTELESE ÕPETUSED Eristas kahte olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Tekkimine onüleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Asjade tekkimist eristas Aristoteles kahte moodi: Loomulikud on asjad, milles endis on liikumise allikas Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. ARISTOTELESE ÕPETUSED Küsimusele miks? vastamiseks oli tema arvates neli võimalust: Mateeria iseärasusega, olemusest lähtudes, välise toimega, seatud eesmärgiga. Õnneliku elu eeldusteks nimetas Aristotelese loomutäiusi
viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud). Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb. "Madame Bovary" on romantismivastane teos. Unistused, ideaalsed kangelased kõigelt sellelt, mida romantikud poetiseerisid, röövib ta aupaiste. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emaotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. Prantsusmaal hakati noori fantaseerijaid ja unistajannasid, iseloomustama sõnaga bovarism niivõrd sügavalt, piltlikult ja tabavalt kirjeldas Flaubert inimese hinge ja igatsusi, kes ei taha leppida sellega, et elu on kole, argipäev hall, ja kes iga hinna eest püüab tuua oma ellu ilu, mille olemasolu teab ta tänu kirjandusele, muusikale, teatrile. Bovarismi mõistet kasutati kriitilises mõttes.
6. Realism on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, *19 sajand, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, *põhizanr - romaan, hingeline lõhestatus; kujundi keel ja vorm on raskesti *eesmärk - loobuda väljamõeldistest ja kujutada mõistetav sündmustik ebareaalne, aja ja ruumi suhted oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust, segipaisatud; puudub ühtne, järjepidev tegevus, *madaldav tegelikkusekujutus ning terav peatükkide järjekord pole oluline; müüdid, unenäod, ühiskonnakriitika tegelane kahestunud. 7. Realismi esindajad psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub 1) C.Dickens ,,Oliver Twist", 2) W. Thakeray tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile.
(politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristotelese filosoofilised põhimõtted on kasutusel ka tänapäeval. Mis meeldib minule Aristotelese filosoofias? Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab ta kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Võimalikkusest minnakse üle tegelikkusele ning seega ollakse olemas. Näiteks pole Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. A klassis ühtegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest see on loogiline, kui selle üle natuke mõtlema hakata. Tegelikkus ja võimalikkus on kaks erinevat nähtust. Asjade olemasolu, mida tegelikult olemas pole, on võimalik.
Võtan näiteks Postimehe Facebooki konto. Postimees postitab iga päev oma seinale päevakajalisi uudiseid. Neid sündmusi, mis on hetkel n-ö kõige kuumemad teemad. Olen tähele pannud, et nad jagavadki inimestega ainult neid, mis on hetkel kõige olulisemad. Pisemad uudised ei pääse löögile. Niiviisi loovad nad ka oma mainet ja selliste inimeste hinnanguid, kes ei külasta või ei loe lehte iga päev, vaid satuvad lugema, kui keegi jagab. 3. Meedia loob tegelikkust ´´Sõnum esitab käsituse ja on seotud inimeste uskumustega- sellega, mis arvatakse olevat tõsi.´´ Ajakrijanik kirjutab nii nagu inimene seda lugeda soovib, sest inimene on harjunud lugema seda, mis on tõsi. Tänapäeval on raske arusaada, mis on tõene ja väär. ´´ Meedia teeb teatud sündmused, objektid, ja probleemid üldiselt kättesaadavaks, seeläbi muutuvad need aktuaalseks ja tunduvad vastuvõtjale olusised.´´
Nt: Sokrates pannakse vangi, kuna ta on kurjategija (ma ei tea, kas ta on kurjategija, et kas ta on süüdi). Dianoia tegelik teadmine. Looduslike asjade varjud, tegelikult olemas olevate asjade koopiad, ka matemaatilised objektid. Nt: Ma usun, et ma tean, miks kurjategijad vangi pannakse. Noesis see tegelikkus, mis kunagi ei muutu. Looduslikud asjad koopajutus need on ideed. Nt: Kui tean, mis on õiglus, saand aru, miks Sokrates tuleb vangi panna. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism meile tundub, et tegelikkus on midagi muud. Seda saab aga tajuda. Näeme ja teame küll kõike, kuid oleme tegelikult tühjus aatomite sees. Skeptitsism tegelikkus on tõesti miski muu, mis meile paistab. Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad.
ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne.Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad
kujutatavatesse nähtustesse - see annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Kunstimõistmine - hinnati esmajoonel sõnastatavat sisu ja visuaalne kujundlikkus jäi enamasti teisejärguliseks. 3.Kriitiline realism: * Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. *Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. *Kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutasid oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. *Otseseks eelkäijaks võib pidada 18. sajandi valgustuslikku realismi (Johann Wolfgang von Goethe, Voltaire). *Kirjanduses kinnistus 19. sajandi romaanis seoses kodanliku elulaadi levimisega. *Läbimurdeni jõudis Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1831). *Viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. *See hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. *Ümbritsevat kujutati tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad
eesmärgipärasus Õiguskord peab olema usaldusväärne. See eeldab, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Sarnased olukorrad peavad saama iga kord sarnased lahendused (ka sarnased kohtuvaidlused tuleks lahendada sarnaselt). Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga. Õiguse eesmärgiks on luua korda ja julgeolekut teatud inimkäitumises. Vastav eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides. Nt: Kui mingi seadus ei reguleeri tegelikkust nii, nagu seaduslooja seda kavandas, siis järelikult ei ole vastav seadus eesmärgipärane. Õiglus ei esita õigusele nõuet "igaühele võrdselt", pigem on see nõue "igaühele oma". (nt alaealistele kergemad karistused kui täiskasvanutele) Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Õigussüsteem ühe maa õigus tervikuna (ehk rahvuslik õiguskord, mis sisaldab kõiki kehtivaid õigusnorme, antud riigi kohtupraktikat ja õigustraditsiooni tervikuna)
Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" . Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon
F eksperimenteerisid sõna ja vormiga, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid reegleid ja vältisid kirjutusmärke (asendasit ma v mu märkidega ). Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt. Futurism hääbus 1920. Kubism(kr keeles kuup) tekkis 20 saj algul prantsuse maalikunstis. Sai alguse maalikunstis(Pablo Picasso) Tähtis vorm. Tegelikkust püüti jäädvustada nii, nagu see on üless ehitatud. Luuletuse ülesehitusel jäljen. Geom. kujundeid. Esindajad : Guillaume Apollinair, Johannes Barbarus, Aleksander Suuman. Ekspressionism(ld k võimendus, ilme) Algas saksamaal kujutavas kunstis impresionismi vastandina. Kaks fasi 1) 1911-1914 oluline luule, keskne allakäigu ja surma teema 2)1914-1920(25) põhirõhk draamal, keskne upotistlik sotsiaal-poliitiline meelestatus. Iseloomustab: Vastuhakk realismile teemas ja stiilis
Konkurentsieelis Eesti turul Essee Tänapäeva majandusolukord on pannud ettevõtteid üha rohkem mõtlema ning analüüsima oma positsiooni turul. Kasumlike klientide hoidmine ning uute leidmine on ettevõtte eksistentsile olulise tähtsusega, seepärast organisatsioonid peavad keskenduma kriitilistele eduteguritele, et olla tegevusharus edukas. Väikeettevõtted on olemuselt turuliidrist nõrgemal positsioonil ning tuleb võtta endale väljakutsuja roll (market challenger), kasutades ründemeetmeid turuosa suurendamiseks ja oma positsiooni tugevdamiseks (Leimann et al. 2003: 175). Tänapäeval konkurentide käitumine, klientide eelistused muutuvad kiiresti, tuleb alati valmis olla ümberkorraldusteks, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Tihtipeale investeerivad suurettevõtted aega ning raha leidmaks uusi arengusuundi, see eest väikeettevõtted piirduvad vaid olukorra jälgimisega. Tegevusharu tingimused muutuvad ajas, kuna liikuma ...
Inimese vabadus XX sajandil- müüt või tegelikkus Mõisteid müüt ja tegelikkus on raskesti lahtiseletatavad. Tegelikkust võiks defineerida kui reaalselt olevat ning müüti võiks lahti mõtestada, kui asja või olukorda, mille kohta kindlad andmed puuduvad, on ainult erinevad arvamused. Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kui vaadelda Eestit 1944-1991.a Nõukogude okupatsiooni ajal siis ei olnud tol ajal meie
Ka suurvaimud Juhan Liiv ja Lydia Koidula kirjutasid armastusest, ühest selle harukordsest liigist: kiindumusest isamaa vastu. Lugedes nende luuletusi kodumaale, on ridade vahelt mõistetav, et see mida nad neid salme kirjutades tundsid on arvatavasti armastus, kuigi kumbki neist - ei nais- ega meespoeet - seda sõna kõne all olevates luuletustes ei kasutanud. Kuna Koidula oli romantismi esindaja, on tema luuletused väga tundelised ja ei kujuta tihtipeale tegelikkust. Koidula küsis kodumaalt, kui oma healt sõbralt ,,Ja tihti siiski leian/ su silmis pisarad?", ta kõneles isamaaga ja lohutas teda, kui lähedast. Liiv realistina kirjutas sellest, mida ta nägi, tuues välja selle, mida oluliseks pidas. Sõites rongiga, kirjutas ta luuletuse ,,Eile nägin ma Eestimaad", kus mainib pealiskaudselt paiku ning muud tavapärast, ilma neid ilustamata. Mõlemad on sisse toonud enda luulesse surma. Liiv näitab oma suhtumist, kirjutades ,,... sa
novellikogu. ● 1907 Luulekogu “Kammermuusika” ● 1914 Esimene romaan “Dublinlased”- kodulinna vaimne ja moraalne halvatus ● 1915 Näidend “Pagulased” ● 1916 Autobiograafiline romaan “Kunstniku noorpolveportree” ● 1922 Kõige kuulsaim romaan “Ulysses” ● 1939 Romaan “Finnegans Wake” Miks on Joyce oluline? ● Originaalne ja ilus looming ● Erinevad kirjutamise stiilid ● Väljendas kõike, mida tahtis ● Oskas segada müüte ja tegelikkust ● Lai sõnavara ● Psühholoogilised ja teaduslikud tekstid Fun facts ● James Joyce oli kujutatud Iiri kümnenaelasel rahatähel. ● Stephen James Joyce on Jamesi ainuke elav järeltulija. ● Stephen on praegu 85 aastane ning elab naisega Prantsusmaal. “Dublinlased” tutvustus ● Novellikogu - 15 lühijuttu ● Kodulinna, Dublini vaimne ja moraalne halvatus. ● Jutud räägivad madalama ja keskklassi inimestest, kes kõik jagavad ühist kodukohta - Dublin.
28. Paradigma algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. 29. Substants Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus 30. Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega 31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna
olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. * Objektiivne 1. Tõeline, erapooletu; 2. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. * Ontoloogia - õpetus olemisest; uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. * Panteism - Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. * Paradigma - Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses. Üldine maailmavaade, millest antud ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses. * Pluralism - Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist.
1. Psühholoogia on teadus, mis uurib ja käsitleb inimeste psüühikat ja käitumist. Psüühika on aju omadus peegeldada tegelikkust ja ümbritsevat. 2. Psühholoogia jaguneb teoreetiliseks, praktiliseks, tavapsühholoogiaks ja parapsühholoogiaks. Parapsühholoogia tegeleb selle osaga psühholoogiast, mida pole teaduslikult tõestatud (hingerändamised, vaimud vms). Tavapsühholoogia on psühholoogia mida me kasutame iga päev (sõbrapsühholoogia, vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata.
1862-Peterburi Konservatoorium.1866-Moskva Konservatoorium.Ennem käidi kõrgharidust saamas välismaal.Vene muusika puhul toetub muusika väga palju kiriku traditsioonisele.Mängiti palju rahvamuusikat ja koorimuusikat.Mihhail Glinka-Venemaa üks esimestest heliloojatest.Soov muusikat õppima hakata tekkis sellest,kuna ta onul oli orkester.Õppis Peterburis Aadli Pansionis->esimesed eraviisilised klaveritunnid.Kuna aristokraadile on muusiku amet sobimatu, töötas riigiametnikuna.L:Kirjutas Venemaa esimese ooperi"Ivan Sussanin"-idee Itaaliast(külastas seda).Tegevus toimuv Vene-Poola sõja ajal. Seal segunevad Itaalia ja Vene muusika.Taust on ajalooline aga sisu on välja mõeldud.Etendus 1836 aPooled olid vaimustunud. 1 ooper veel ,,Ruslan ja Ludmilla"- muinasjutulise sisuga."Kamaarinskaja"-rahvamuusika töötlus,aluseks 2 vene rahvusviisi.Võimas rühm-19.saj. Kp jagunesid V-muusikud kahte leeri:Ühed vene heliloomingu tulevik seisneb Lääne heliloojate...
Negatiivsed impulsid lükatakse alateadvusesse tagasi. 2.Regressioon-tagasilangus. Inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varasemal arengutasemel. 3.Asendusreaktsioon-negatiivne tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. 4.Huumor-kõige parem pingete maandaja. a)Projektsioon(ülekanne)-oma ebasoovitud impulsside omistamine kellelegi teisele b)Eitus-keelduma tunnistamast ärevust tekitavat osa informatsioonist. c)Ratsionaliseerimine-moonutama tegelikkust kui hindame meiega juhtunut. -enda õigustamine d)Sublimatsioon e. õilistamine-ebasoovitud impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks Psühhosotsiaalne teooria, E. Erikson. Eriksoni teooria käsitleb egokujunemist läbi erinevate psühhosotsiaalsete kriiside. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga konkreetsel astmel omandab koos sellega emotsionaalse jõu ja oskused, mis on vajalikud järgmisel astmel, puhkeva kriisi ületamiseks.
*Soovita patsiendil lamada ja taga talle rahu. *Anna patsiendile juua, et vältida dehüdratatsiooni. 01.10.09 Patsient ei *Jälgi patsiendi käitumist 03.10.09 Potensiaalne oht enese kahjusta ennast ning vajadusel kasuta Patsient mõistab tegelikkust ning ümbritsevate ega teisi. isoleerimist. ning pole enesele ega inimeste vigastamisele, *Loo turvaline keskkond. ümbritsevatele ohtlik. mis on tingitud häirunud *Selgita patsiendile rahulikul Luulumõtteid ega tajust ning väljendub toonil asjade tegelikku hallutsinatsioone ei esine. luulumõtetes ning olemust (nt. "Ruumis ei ole
· Gabriel Garcia Marques maagiline realism Eksistentsialism Eksistentsialism see on filosoofia, mis lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks. Inimest ümbritseb vaenulik absurdne maailm, mis rusub ja deformeerib inimese. Elatakse asjade maailmas, võõrandutakse teistest inimestest teise inimese mõistmine on võimatu. Inimese tõeline olemus avaldub piirsituatsioonis. Tegelikkust on võimalik tunnetada ainult kunsti kaudu. Eksistentsialism levis peale Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem Prantsusmaal kirjanduses ja kujutavas kunstis. Estetism Estetism on arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu ja ei tohi teenida poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne ja ei allu ühelegi mõjutusele. Sisemonoloog
Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on näidanud, et müüvad vägivallatsemised ja konfliktid, naised ja seks ning katastroofid. Vähe on meedias harivat, väga lihtsal põhjusel huvitujaskond on väike. Minu
Selle toetamiseks pole ühtegi tõestust. Teiselt poolt ei saa väita, et kui meie pole elukat leidnud, siis sellist karvast olendit ei oleks vihmametsas üldse olemaski. Kuid seda väidet ennast ei saa enam tõestada, kuna kui midagi pole, siis sellega peaks asi piirdumagi. Uudishimu annab inimesele võimaluse leida, mida ta otsib, või kogeda midagi uut. Tõde on millegi kinnitamiseks, millest on tekkinud kahtlus. Kuid selleni jõudmine ei ole üldsegi kerge ja tõde ei pruugi kajastada tegelikkust. Kuna tõde on niivõrd subjektiivne, siis on võimalik, et inimene polegi võimeline tõde eristama valest. Tõde poleks justkui inimese jaoks.
langetab otsuseid, kavandab tulevikku. Erinevalt Miskist tunneb ta ka hirmu. Tema ülesanne on ohjeldada Miskit nõnda, et too oma naudingujahil hukka ei saaks. Kuid Freudi järgi seisneb Mina paradoks selles, et temal endal energiat pole energia lähtub ainult Miskist. Kujundlikult kirjeldab ta seda metsiku hobuse ja ratsaniku võrdpildiga. Ohtude vältimine pole Minale lihtne. Tegelikult on ainult üks hea variant: olukorra realistlik hindamine ja lahenduskava. Paraku kalduvad paljud tegelikkust moonutama või eitama ja sellest saavadki alguse psüühikahäired. Praktiseeriva psühhiaatrina tõi Freud välja järgmised ekslikud Mina kaitsemehhanismid: · Tõrje: ebasoovitavad mõtted, soovid, mälestused surutakse mitteteadvusse, ,,unustatakse" ära. · Projektsioon: iseenda negatiivsete impulsside omistamine teistele; süüdistamine. · Vastandreakstioon: tõrjutud soovile vastandlik hoiak (foobiad). · Kinnistumine: vanasse eluviisi klammerdumine.
18. Substants- kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 19. Irratsionaalne- mõistusega loogiliselt mitteseletatav. 20. Subjektiivne-tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism- tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 21. Objektiivne- objektiivne reaalsus on inimeteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õiget tegelikkust. 22. Eudaimonism- isiklikku või kolletktiivset (sotsiaalne-) õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. Äärmuslik vorm hedonisn- nauding on ülim hüve. 23. Nihilism- kõige eitamine, teooria mille järgi pole olams mingeid väärtusi. 24. Stoitsism- sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 25. Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha
Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Lydia Koidula Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Realism - kujunes 1830. aastatel, mil kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutada oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. Kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal ,,Punane ja must" Psühholoogiline realism
Mängiv inimene „Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib.“ (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asenda...
Kui rõõmus olemine on aktiivne emotsioon, siis võiks õnnelikkust käsitleda kui passiivset valdkonda. Rõõmus inimene soovib (iseenesestmõistetavalt) oma rõõmu teistega jagada, õnnelik inimene aga jätkab oma tegevusi, mida tal on oma õnnelik olemise tõttu lihtsam teha. Ma ei tea, kas maailmas on mõni kunstnik, kes suudaks maalida varjatud päikese õnneliku inimese silmadesse. Ehk ei olegi vaja võltse, plötserdatud värvidega tegelikkust jäljendada püüdvaid pilte, ka õnnelikest inimestest. Õues, tänaval ja majade vahel jalutavad ju elusad portreed, nende seas ka mõni õnneliku inimese portree. Sobiva hetke kokkulangemisel võib tabada õnneliku inimese näol ka naeratuse - siira naeratuse, mis järgmine hetk jälle kaob ning jätab silmadesse selle, mis meenutab väikest päikest, aga milleks tegelikult pole sõnu.
juuksed kuklas lehvimas ja kannikale tätoveeritud ,,Issand'' või midagi muud sedavõrd napakat, et selle paljastamist õigustab ainult surm. Elus olla tähendab karta ja läbi kukkuda ja pettuda ja uuesti üritada ja ennast teiste järgi painutada ja haiget saada ja kõigest hoolimata ikka ja alati püsti tõusta ja edasi minna, tugevama ja targemana. Elus olla tähendab valetada.Eitada oma salasoove ja patuseid ihasid. Igatsust vabaduse, vaikuse ja üksinduse järele. Teha nägu, et tegelikkust pole olemas ja elu on reklaamipausina mööduv nähtus.Noogutada, kui jõmakas karatetreener teatab, et naiste ajud on teise ehitusega. Armastada üht meest, elada teisega ja saada inspiratsiooni kolmandast. Esineda ja esitleda ennast, kui enesekindluse ja vajadusel ka seksapiili musternäidist. Vaadata õhtul LED-lampide valgusel vannitoapeeglisse ja sõnatult vihata kõike, mis seal paistab. Elus olla tähendab tähendada.Armastada oma vanemaid, sest sa oled nende laps.
iseäralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult järele, pressib end küülikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice´i unenäguderiiki. Alice maandub just seal ja elab läbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu leheküljed on otsast lõpuni unenäoloogikast kantud. Raamatu alguses ütleb ta, et Alice on unine, ja loo lõpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenäos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kõik algab ebamäärase tundega, et miski ei klapi, sest küülikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus on juba unenäoloogika võimuses ja võtab kõike täiesti loomulikuna. Ka välujook, mis Alice´i kord kasvatab, kord kahandab, peegeldab täpselt 12-aastase tüdruku kogemusi, kes ei ole varsti enam väike, sest hakkab kasvama, ja näib noorematele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
