Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
alusel võimalikku tulevikku, arvestada tegude eetilist konteksti jpm. Filosoofia, tarkuse otsing, on sellest vaatepunktist maailma mõistuspärane uurimine, mis viiks tegelikkuse selge, kriitilise, põhjaliku mõistmise poole. See selgus omakorda võimaldab elada väärikat, head elu. On olemas n.ö puhta mõistuse filosoofiaid, filosoofiat filosoofidele, kui ka praktikale suunatud filosoofiaid, niisuguseid mõttesüsteeme, mis püüavad tegelikkust (paremaks?) muuta. Filosoofial puudub oma spetsiifiline ja läbiv uurimisaine (vrd matemaatikaga!); filosoofiline arutlus võib käivituda kultuuriruumi mistahes punktist. Filosoofia on pigem ,,ükskõik mille teooria (theory of anything)" kui ,,kõige teooria (theory of everything)" (R. Scruton). Tõesti, selles aspektis (tegelikult mitmes teiseski) on filosoofial oluline sugulus matemaatikaga. Nagu
seaduse abil ja sellega tugevalt sidudes ning teisel juhul seaduse abil sellega nõrgal seotud olles jõuda õigusele kõige õigema otsuseni. Seaduses sisalduv norm vajab selgitamist ja tõlgendamist. Normi tõlgendamise protsess peab olema korrastatud, mitte suvaline. Tõlgendamist käsitatakse kui paragrahvi väänamist, millel on mittejuristide seas negatiivne tähendus loetakse sättest see välja, mida vaja. Paragrahvi ei tohi väänata nii nagu juhtub tuleb tabada tegelikkust ja selles sisalduvaid fakte. Normi sisu ja struktuur oleneb sellest, mis eesmärki ta täidab. Õigustkaitsvad ja regulatiivsed normid on erineva struktuuriga. Regulatiivset normi kui käitusmiseeskuju iseloomustab käsk, keeld, õigustus, ergutus. Õiguskaitsvad normid määravad sunni liigi ja määra õigusrikkumise eest. Struktuurielemendid on dispositsioon, hüpotees ning sanktsioon. Hüpotees eluline asjaolu, dispositsioon kirjeldab olukorda, milline peaks välja nägema
Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvärst; härra direktor mitte Ants või Maali) ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism: põlluramm, armurõõm. 8 SÜMBOL ehk võrdkuju, pilt või märk , mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktselt. Sümbolism kui kunstivool püüab argipäevaste asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli jumalat nagu E. Enno. Allegooria Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H.Runneli luuletus ,,Üks veski seisab vete pääl" kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooria esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides.
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostoj...
Isa hakkas koguma petrooliumi ja vahetama paberraha kullaks ja hõbedaks. Aliide üritas endiselt sütitada Hansu endasse armuma panna, kasutades selleks Keeli Maria nippe: panna Hansu toidu sisse oma verd. See nipp ei toiminud ning ta lubas järgmine kord kusega proovida. Hans ja isa hakkasid juba ühiselt muretsema sõja pärast. Tüdrukud algul ei kartnud aga kui Punaarmee oli juba üle kogu Eesti laiali valgunud ja nad kuulsid armee orkestrit marssi mängimas, siis ei suutnud ka nemad tegelikkust eirata. Hans läks elama köögi taha väiksesse konkusse ning hiljem üldse meetsa ja jäigi sinna. Igalpool kõlasid vene lööklaused. Kohalikud pidasid armeed ja nende naisi lollakateks. Kuid peagi hakkasid inimesed kaduma ja tapeti mehi, naisi ja lapsi. Ema jäi kadunuks ja Isa küüditati. Aliide ja Ingel jäid üksi. Aliide lubas Hansule et kaitseb Inglit. Aliidetahtis et nad põgeneksid Soome või Rootsi aga Ingel uskus et peagi saabub läänest abi
kaugus ja kuidas seda hinnatakse? Järjestuste geneetiline kaugus mõõdab nende homoloogsete järjestuste erinevust. Järjestuste geneetilist kaugust mõõdetakse neis toimunud asenduste arvuga. Kauguse hinnang = järjestuste võrdlemisel tuvastatud asenduste arv jagatud järjestuse pikkus. 26. Mida tuleb arvestada DNA evolutsiooni mudeli valimisel? mida rohkem on mudelil parameetreid, seda paremini kirjeldab see tegelikkust, aga seda suurem on parameetrite hindamisest tulenev määramatus. Tuleb kasutada minimaalset arvu parameetreid, mis annavad mõistliku tulemuse. Fülogeneesipuude konstrueerimise meetodid 27. Võrrelge distantsmeetodeid meetoditega, mis kasutavad diskreetseid tunnuseid. Distantsmeetodid – kõigepealt arvutatakse järjestuste geneetilised kaugused, leitakse kõikide paaride kaugused, koostatakse kauguste
isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver. vaid tulenesid kirjandusvälistest asjaoludest. Seda sõnakamad olid uut režiimi innukalt Selle kirkaimaks tõestuseks ongi eelmainitud toetavad autorid, nagu viljakas prosaist ja “Valgus Koordis”, mis moonutas jämedalt Eesti näitekirjanik August Jakobson, või luuletajad külaelu tegelikkust ja ülistas kolhoosikorda. Mart Raud ja Johannes Semper, ning Raamat reklaamiti suureks noorematest Debora Vaarandi ja Juhan Smuul. kirjandussündmuseks, seda trükiti vene keeles Mõned vanema põlve kirjanikud, nagu Oskar massitiraažis, selle järgi vändati film. Toonase
3. Ebapiisav sisekontroll. 4. Ebapiisavad teadmised arvestuspõhimõtetest ja aruandluse koostamise põhimõtetest. 5. Informatsiooni ebapiisav liikumine, allüksuste ja näitajate vahel. 6. Ebapiisav eesmärgipüstitus arvestus süsteemidele. 30.10.2013 II grupp – pettused. Kliendi tahtlikud eksimused: 1. Rmp registrite või dokumentide võltsimine, muutmine või nendega manipuleerimine. Rmp-s kajastatakse soove aga mitte tegelikkust. 2. Varade seaduse vastanae omandamine. 3. Tehingute tulemuste varjamine või välja jätmine rmp dokumentidest. 4. Toimuvate tehingute kajastamine. 5. Kehtestatud arvestupõhimõtete rakendamata jätmine. 6. Tahtlik arvestussüsteemi moonutamine eesmärgiga varjata kuritarvitusi. (sageli on see seotud isikliku probleemiga). III grupp – vastutus. Pettuste ja vigade avastamine ja vältimine on ettevõtte juhtkonna kohustus. Audiitor ei ole
praktiliselt puudusid. Üldjoontes oli eesmärk sama, mis skulptoritelgi, kuid kunstiliigi omapära nõudis hoopis teisi võtteid. Kõigepealt õpiti anatoomiliselt õigesti kujutama inimest, õpiti edasi andma tema kehavorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel kerkis kohe vajadus kujutada inimese ümbrust. Õpiti kujutama kõike- ehitisi, puid, loomi, linde jne. Kuidas aga taasluua kolmemõõtmelist tegelikkust kahemõõtmelisel pinnal? Keskaja kunst endale niisugust probleemi ei püstitanudki, sest üldistatud ja tinglikele kujudele polnud tarvis loomulikku ümbrust. Kui aga inimesi hakati kujutama loomutruult ja täpsete detailidega, ei saanud enam kõne alla tulla keskaegne kompositsioon. Uusaegne nn. tsentraalperspektiiv on “õige” liikumatu vaataja jaoks. On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus
* tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja (determineeriv) ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust Diskursus – tekst seotud kultuuri-psühholoogiliste-hetkel valitsevate vaadetega. Ütluste organiseeritud kogum. 15. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce’i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos.
Feuerbach oli pärast idealistide võimutsemist esimene filosoof, kes tugevalt materdas religiooni. Feuerbachi materialism oli eriti hinnatud Karl Marxi poolt. KARL MARX (18181883) Põhiteos ,,Kapital". Kirjutas 11 teesi Ludwig Feuerbachi kohta. 11. tees: ,,Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." Ülesande püstitust võib pidada õigeks, kuid mitte Marxi pakutud lahendusteed. Marx leidis, et idealism on abstraktsioon ja ei peegelda tegelikkust õigesti, sest filosoofia peab tegelema materiaalse maailma nõuetega. Näiteks: Kuidas tunnetada maailma ja saada teada tõde? Tõe tunnetamise kriteeriumiks on Marxi järgi praktika. Marx arvas, et nii looduses kui ka inimühiskonnas võib leida seaduspärasusi, mille järgi toimuvad muutused. Väitis, et ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Ühiskondlik formatsioon tähendas Marxi jaoks tootlikke jõude ja neil baseeruvaid suhteid -- materiaalset baasi ja pealisehitust
Ühiselemente suudab inimene tajuda vaid siis, kui tal on varasemad teadmised ja oskused. Pos. ja neg. ülekanne. - Väära või ülemäärast õpitu üldistust nim. negatiivseks ülekandeks. (kalade tunnused delfiin ja vaal ei ole kalad) Varasemate teadmiste ja oskuste korrektset rakendamist nim. pos. ülekandeks Mudelid ülekannet soodust. vahendina. Ülesanne kulgeb õppimisel hõlpsamini kui aidata õpilasel näha vajalikku identsust või sarnasust. 1. Mudel lihtsustab alati tegelikkust. (mudelit ei õpita pähe) 2. Kui õpilasel on juba oma mudel ei vaja ta õpetaja poolt pakutavat. 3. Põhimõttelisi mudeleid tutvustada kohe vastava teema esituse alguses. Unustamine. Selleks et pingutust nõudnud probleemi näha uues valguses tuleb see mõneks ajaks unustada. Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on
klassi (ülemklassi) poolt ja on ülemklasside enesepettus (nad usuvad ise ka, mida räägivad). Uskumus: ,,ülemate võim on Jumalast". (Marx vaatab mööda kristlikust võrdsuse põhimõttest). Kuna inimesed ühiskonna sotsiaalsest ülesehitusest õigesti aru ei saa (on religioonist pimestatud), ei saa nad ka olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Religioon, mis õigustab ülemklasside võimu, esitab samas madalamatele pettekujutlusi (teispoolsusest jpm), moonutab tegelikkust. Marx: ,,Religioon on tegelikkuse moonutatud tajumine, rõhutud olendi ohe, /.../ oopium rahvale." Arvas, et religioon ühiskonna arenedes, klassivõitluse käigus kaob. Mõjutas deprivatsiooniteooriat inimene kompenseerib millestki ilmajäämist religiooniga. (Marxi ideed inspireerisid deprivatsiooniteooriat, ta ise ei loonud seda!) Marksismist sai usk sotsialismileeri maade ideoloogia. Müüt klassivõitlusest, mille
suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Jänes jt (2005: 45) on öelnud, et demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest. Juhul kui autorid pole märgitud, tuuakse sulgudes trükise pealkirja esimesed sõnad. Näiteks: Eestis tehtud õpiku-uuringutes antakse tihti õpikuautoritele nõu ja jagatakse soovitusi ning ettepanekuid, kuidas õpikuid tasakaalustatumaks muuta, et õpik peegeldaks ühiskonnas valitsevat tegelikkust (Soorollid õppekirjanduses, 2003: 76). Võõrkeelsete nimede mugandamine pelgalt kirjapildi poolest pole soovitatav (Kirjakeele ..., 1985: 74). Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse sellise viitamissüsteemi puhul tavaliselt autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. 7.4. Tabelite ja jooniste vormistamine Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning
tegevus ettemääratuse osa. See teos näitab inimese õnne muutlikust ja tema tarkuse küündimatust inimlikku teadmatust ja pimedust. 17. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Kunsti olemuseks on jäljendamine e mimesis, eelkõige looduse jäljendamine kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, kui looma seda, mis on võimalik ning tõepärane. Matkimine aitab inimesel tegelikkust mõtestada, sellest ülevaadet saada ja seda mõista. Teoses ,,Poeetika" e ,,Luulekunstist" Inimesele on omane jäljendamise tung, tragöödia vaatamisel toimub tunnete puhastumine, ülevustunne katarsis, tragöödia käsitleb midagi ülevamat, äratades publikus kaastunnet ja ängi. 18. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Vt eest poolt.
sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika See käsitleb kõiki objekte üksikutena, ka üldiseid asju. Referentsiaalsus on osutus - see tegelikkuse fragment mis vastab mingisugusele signifikatiivsele konstruktsioonile. Referent on signifikatiivse struktuuri interpreteerimise tagajärg. Ütlus moodustab tegelikkust. Modaalses loogikas ei räägita mitte tegelikkusest vaid mingi ütluse tegelikkusest. Referentsiaalsuse mehhanismideks on: - Ütluse lokaliseerimine ja temporariseerimine. Nt liiklusmärkide raamatus ei ole märgitud konkreetset kohta kus mingit liiklusmärki leida võib. Ajas ja ruumis kindlaks tegemine on üks tähtsamaid referentsiaalsuse mehhanisme. Hier stehe ich. (Martin Luther - tõe viimane kriteerium.) Referentsiaalsus paigutab kõneleja
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
teoreetiliste seoste avastamine põhjuste ja tagajärgede vahel, üldistuste tegemine. Olemasolevatele andmetele tugunedes tõestab teadlane uusi probleeme ning lahendab need oma uurimistöö käigus ka vaatluste, eksperimentide või järelduste tegemise (so. senistest teadmistest uute teadmiste tuletamise) teel. Mõistagi etendab selle tegevuse juures erilist osa mõtlemine kui inimese eriline võime peegeldada tegelikkust. 24 VÕRDLEMINE. Selle teadustöös kasutatava meetodi olemus seisneb sarnasuste või erinevuste leidmises kas siis võrreldavates nähtustes tervikuna või nende üksikutes tunnustes. Võrreldes analoogiaga on võrdlemine suunatud mitte ainult analoogiliste tunnuste, vaid ka oluliste erinevate tunnuste avastamisele. Võrdlemine on meetod, mis võimaldab avastada protsessi arengu üldist tendentsi, avada muutused, mis toimuvad nähtuse arengus
eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. 18. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? Mõistmine(weber) võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub . Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad. 19. Ratsionalism? (Weber) kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia. 20. Mis on ühiskond? Definitsioon. Millised tunnused iseloomustavad ühiskonda. Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused: territoorium, arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus. 21. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
Kavandamise tähtsus: 1.Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2.Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. 3.Väheneb topelttegevus ja "tühi töö", sest tegevused koordineeritakse. 4.Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 15 Kavade ja plaanide liigid + Kava või plaan on üldisem või üksisasjalikum teabekogum, kus tulevikus ettevõetava kohta on esitatud olulised andmed. Kaval või plaanil on 4 iseloomulikku tunnust: Sisu on suunatud tuleviku tegevusele; Andmed on seotud eesmärgiga ja suunatud selle saavutamisele;
sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika See käsitleb kõiki objekte üksikutena, ka üldiseid asju. Referentsiaalsus on osutus - see tegelikkuse fragment mis vastab mingisugusele signifikatiivsele konstruktsioonile. Referent on signifikatiivse struktuuri interpreteerimise tagajärg. Ütlus moodustab tegelikkust. Modaalses loogikas ei räägita mitte tegelikkusest vaid mingi ütluse tegelikkusest. Referentsiaalsuse mehhanismideks on: - Ütluse lokaliseerimine ja temporariseerimine. Nt liiklusmärkide raamatus ei ole märgitud konkreetset kohta kus mingit liiklusmärki leida võib. Ajas ja ruumis kindlaks tegemine on üks tähtsamaid referentsiaalsuse mehhanisme. Hier stehe ich. (Martin Luther - tõe viimane kriteerium.) Referentsiaalsus paigutab kõneleja
Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks. Tugevuseks on võime kriitiliselt reflekteerida oma identiteeti ja maailmavaadet. Ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises. Võib tekkida ka teatud nartsissism, mille enesekindlus ,,üleassimileerib" tegelikkust ja teiste arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega. Senine maailmapilt tundub olevat kuidagi steriilne ja lame. Jutustused, sümbolid, müüdid ja paradoksid ei mahu senisesse elupilti. Tõdemus, et elu on keerulisem kui loogika,
Ent nüüd see osa, mis oli reserveeritud Jumalale, vabaneb inimesele. Inimene saab lõpuks ise olla universumi kangelane. Kuna enne oli mass harjunud Jumala tõega, siis nüüd tekib küsimus, kelle tõe poole pöörduda, kelle tõde jääb peale. Suur osa inimesi ei taha midagi määrata, vaid tahavad, et seda tehtaks nende eest. Üliinimene (übermensch) on aga see, kel on kõige rohkem loomujõudu ja tahet ellu viia oma vaadet. Übermensch hakkab looma enda tegelikkust ning seda, mis on väärtuslik. Pärast Jumala surma kerkib esile tugevama õigus e olelusvõitlus. Inimeses hakkab tööle vajadus kuuletuda sellised inimesed on karjainimesed, keda valitseb karja- e orjamoraal. Nietzsche peab ennast väärtuste ümberkujundajaks ning ta sunnib inimesi küsima, kas väärtused ja küsimused, mida eurooplased järgivad (peamiselt kristlikud väärtused), on ka tõeliselt väärtuslikud. Leiab, et kristluse ja
William James religioosne usk on tõeline, sest see on praktiliselt kasulik. Inimesi, kes hülgavad selle, tabab pessimism ja ahastus. Religioossne usk on tõeline ja hea. Mõõdupuu pragmatismis see, kui kasulik see inimesele on. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates. Reaalsust pole olemas, on alle tekkimisel. Sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised need mõtted, ettekujutlused, mis aitavad paremini mõista tegelikkust, mida saab praktiliselt kasutada. Pragmatistid ütlevad: see, mis töötab, ongi tõde. EKSISTENTSIALISM Sóren Kirkegaard 18.saj., taanlane päritolult. Üks 20.saj. enim mõjutanud filosoof. Kirjutas oma töid taani keeles. Hiljem ta raamatud tõlgiti. 1813. sündis vagas perekonnas, vanemad kuulusid hernhuutlaste (vennaste kogudus. Preisimaal tekkis. Krahv Tsisendorf. Hakkas enda mõisas pidama jumalateenistusi.
Segatud värv tundub silmale ühtlane, aga mikroskoobi all rändavad paksendajas üksikud pigmenditerakesed. Ka veretilk tundub ühtlaselt punane, aga suurenduses selgub, et tegu on läbipaistvas vedelikus hõljuvate punaste täppidega. Kõik süsteemid püüavad jõudumööda tegelikkust kirjeldada. Kui suur kujund tähistab tinglikult kõiki inimese poolt tajutavaid värve, siis diagrammilt on näha, et RGB süsteemis saab edastada tunduvalt väiksemat värviruumi ja CMYKindusega veel napimat. Kõiki
toodud ka protsesside keskne lähenemine. Sellekohaselt on ära määratletud ajaperiood, mille jooksul tuleb kokkulepitud tegevusi eelnevalt määratletud kvaliteedinõuete tasemel sooritada. Tulemuslikkuse kõrval teiseks olulise teemavaldkonnaks tulemusjuhtimises on tulemuslikkuse mõõtmine. Mõõdetavuse komponent sisaldub ka juba eesmärgi e tulemuslikkuse enda sõnastuses. Mis viitab asjaolule, et tegemist on ühe keskse teemaga tulemusjuhtimises. Valesti valitud mõõdikud ei peegelda tegelikkust ehk ei selgu tõeselt kas eesmärk on saavutatud või mitte. Samuti on oht, et mõõdik nö küll saavutatakse kui tegelik eesmärk e soovitud tulemus jääb organisatsioonile ikkagi saavutamata. Mida ja kuidas siis ikkagi mõõta? Väga laias käsitluses võib tulemuslikkuse mõõtmisel välja tuua kaks erinevat lähenemist: y Lisandunud väärtuse kontseptsioon, mille puhul võrreldakse, hinnatakse tulemuslikkuse kasvumäär kas
Juriste eristab kontinentaalses õigussüsteemis kõikidest teistest õiguslikus elus osalejatest: eriaalane ettevalmistus, sellest tuleneb juriiridilise tegevuse professionaalsus; tegevuse allutamine õigusteadusest tulenevatele üldtunnustatud doktriinidele, teooriatele, üldistele käitumisreeglitele ja üsikutele käitumisjuhistele. Liikumine üldiselt üksikule, teeb õigusteaduse õppimise suhteliselt raskeks. Juristil peab olema oskus siduda õigust ja tegelikkust. Peab hästi tundma kehtivat normi. Juristiks õppimine toimub peamiselt kahel viisil: passiivselt (loengud jm) ja aktiivselt (iseseisev töö). Iseseisev töö on tähtsaim tegevus juristiks kujunemisel. Inmkond pole veel siiani leiutanud tulemuslikumat teadmiste omandamise viisi kui vastavte allikate lugemine. 5. Akadeemilise õigushariduse traditsioonid Euroopas. Kontinentaal- Euroopa õiguskultuuris on võimalik õigusteaduslikust lähenemisest, õigusteaduse
Vaikimisega toetame me mitmesuguseid algatusi, mis võivad grupi arengule kahju teha (valimistel osalemata jätmine) 4. Grupi ,,töövõime" kujuneb välja grupi liikmete soovide ja grupi eesmärgi vaheliste vastuolude lahendamise viisi kaudu. 5. ,,Tark grupp" on see, mille liikmed suudavad realiseerida oma isiklike vajadusi, täites samal ajal edukalt grupi ees seisvat ülesannet. 6. ,,Tark grupp" analüüsib iseennast uurib tegelikkust. BIONI 1 PÕHITEES: inimesed kogunevad rühma mingi ülesande täitmiseks. Seega iga grupp peaks olema ,,töörühm", mis tegutseb grupi eesmärgi saavutamiseks. BIONI 2 PÕHITEES: Töörühmal on kalduvus aja jooksul ,,maha käia", mis tähendab, et püütakse hakata tegema midagi muud kui seda, milleks rühm loodi. ,,Maha käiva" rühma kolm võimalikku seisundit : 1) Sõltuvusseisundis rühm. Inimesed tunnevad ennast selles abituna. Nad uskuvad, et ,,juht teab"
maailmavaade oli teaduslik. Looming Külajutud ja jutustused Novellid Miniatuurid Romaanid Näidendid Esseed Tõlked Loomingulist teed alustas Tammsaare külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv naturalism oli talle võõras, tema areng kulges filosoofiliselt mõtestatud realismi poole. Varasema perioodi silmapaistvam teos oli jutustus "Vanad ja noored" (1903), milles konflikti kahe generatsiooni vahel põhjustab omanditunne ja võitlus peremeheõiguste eest talus. 1905. 1907. aasta revolutsioon tõi Tammsaare loomingusse uue ainestiku. Kõige jõulisemalt on revolutsiooni mahasurumise julmus jäädvustatud jutustuses "Raha- auk" (1907).
millele toetudes on võimalik poliitiliste nähtuste üle tõeselt otsustada ja nende mitmekesisuses ning muutlikkuses orienteeruda. Veel enam – meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tõttu ilmselt ka muudetav olema, iseäranis kui seda soovitakse muuta sarnasemaks selle olemuspõhjustele. Seega peaks ideedeteadmine andma võimaluse korraldada selle alusel meeleliselt tajutava maailma poliitilist tegelikkust ümber täiuslikele olemus-struktuuridele vastavamaks. Ontoloogilisi tõkked ei tohiks sellele olla, sest meeleliselt tajutav maailm ei oma ontoloogiliselt iseseisvat staatust. Tõsi küll, ükskõik milliseid hüvelisi ümberkorraldusi on siin raske alal hoida, kuna – nagu Platon toonitab – see valdkond on pidevalt muutlik ja ebastabiilne. Osutatud ümberkorraldamine eeldaks aga seda, et reformija omab teadmist tegelikkuse olemustasandi kohta
tegutsemiskeskkonna • Hea maine kujundamine ja hoidmine sunnib firma töötajaid pidevalt analüüsima oma äriideed ning ettevõtte eeliseid. • Kõrge maine selekteerib tööturul firmasse tööle pürgijad. • Firma maine kujundamine õpetab nägema firma arendamist kui terviklikku protsessi, mille tulemuslikkus sõltub üksikosade kooskõlastatusest. IMIDŽ Imidži kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidž/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidži mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
kuuluvus, karjäärivalik enesekindlus haavatav välismaailma poolt tekib ka teistes vanustes vanemate surve (eesmärgid) muud tegevused ja mõtted KOLMAS SEMINAR Kliiniline intervjuu - lõpetamata lausetega vestlustehnika, mida kasutati laste mõtlemisprotsesside uurimiseks. Kuna lapsele näib, et kuu liigub koos temaga, siis hindab ta seda kui tegelikkust. Hiljem aga, loogika arenedes, distantseerub laps konkreetsest vaatepunktist ja õpib eristama seda, mida ta näeb, sellest, mida ta teab. Piaget' tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipurleerides. Et saada aru, kummas anumas on rohkem vedelikku, kallab ta seda ühest anumast teise. Noorukid püstitavad hüpoteesi, et lahendada teaduslikku probleemi. Piaget toonitas lapse
Max Weber · Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast" · Kaasaegse ühiskonna teraspuur · Maailma uurimises on oluline väärtusvaba uurimisvajadus ja oht teadmiste väärkasutamise ees Max Weber · Mõistmine võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub · Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad Max Weber · Ratsionalism kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia · Religioonist: usu mõju majanduslikule arengule, vahekorrad ja mõjud majanduslike tingimuste, religiooni, sotsiaalsete faktorite vahel Max Weber · Sotsioloogia ülesandeks on analüüsida indiviidi mõtestatud tegevust. Tegevus võtab sotsiaalse iseloomu, kui: Subjektiivne motivatsioon
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima n...
Pistis- Uskumise tasand, kus liigutakse varjudest tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad. Kunstliku valgusallika poole tänu milllele tehislikud esemed varju heidavad. Dianoia tegeletakse nende asjadega , mis tegelikult ka olemas on. Nende asjade koopiatega, mida on näiteks matemaatilised objektid. Noeesis- puudutab seda mis on tegelikult, mis ei muutu, mis ei näi vaid on ning on see, mis ta on. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektiivselt on võimalik eristada, sest eemaldades subjektiivsuse peaks teoorias jääma vaid faktid. Skeptitsismi tõttu ei saagi olla meil kõiki fakte ning seega ei saa ka eristada. Subjektiivselt suudame me küll eristada, kuid kasutades vaid meie enda vaatepunkti. Objektiivselt ma arvan, et Su arvutused on õiged
ja nemad tõid Svevole hilinenud tunnustuse ja maailmakuulsuse. 5. cadavre exquis (prantsuse keeles: suurepärane surnukeha) – sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 6. Sürrealism kujunes välja talle eelnenud „dada“ liikumisest. Dadaismi kohta: Suund sai alguse 1916. aastal Šveitsis kabarees „Voltaire“, rajajaks oli rumeenia päritolu Tristan Tzara (1896 – 1963). „Dadaistid, eitades vana kunsti, propageerivad kunsti, mis ühendab endas kõik kunstiliigid ja viib ellu uued ideed /---/. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks
Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism · Animism elu omistamine elututele objektidele. · Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani. · Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad. · Ka animism viitab egotsentrilisusele võimetus teha vahet psühholoogilise ja füüsilise maailma vahel · Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust. · Eelkooliealised lapsed usuvad, et iga nähtus, millel pole ühtegi silmnähtavat füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub · Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget' arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Piaget' operatsioonide-eelse staadiumi ideed tänapäeval
saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja Erinevused keeles ja meeles Erinevused juttudes ja maailmapildis Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst
energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaarsetes ja sekundaarprotsessides mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta reaalsust ega loogikat; tegelikkust asendab fantaasia, soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes, loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites. Freudi arvates on see mõtlemistüüp iseloomulik imikutele. Sekundaarprotsessid järgivad traditsioonilisi loogikareegleid; ideid hinnatakse sisuliselt ja loogiliselt, mitte emotsionaalselt
saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine · Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid · Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja · Erinevused keeles ja meeles · Erinevused juttudes ja maailmapildis · Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst
,,Sovremennikust" saab 19. saj keskel keskne ajakiri. 1847. aastal rendivad selle ajkirja kaks vene literaati N. Nekrassov ja I. Panajev. Panajevil oli raha ja Nekrassov oli väga andekas kirjastaja, luuletaja ja toimetaja. Luulet enam aktiivselt ei pruugita ega kirjutata. Nende zanrite asemele tulevad teised zanrid proosazanrid: olukirjeldus, jutustus, novell, lühijutt, romaan. Tähtsa koha omandab olukirjeldus. See on otseselt seotud ka realismi tekkimisega. Kirjanikud arvasid, et tegelikkust saab kirjeldada tõepäraselt. See on vastureageering romatismile. Romatismi hinnatakse halvustavalt, kuna ta põhineb väljamõeldisel. Ei kirjeldata enam suurseltskonnaelu, vaid hakatakse kirjeldama tegelikkust. Tekib küsimus, mida tegelikkuse all mõeldakse. Selle all mõeldakse sootsiumi alamkihtide elu: talupojad, köögitüdrukud jms lihtinimesed. 1861. kaotati Vm-l pärisorjus. Enne kujutati seda, mis oli kaunis. Esimesena hakkas neid mõtteid arendama Belinski, kes oli
väheneb, seega ka mittemajanduslik üldine heaolu langeb kui SKP suureneb). SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millised proportsioonis toodetakse. SKP ei näita kui palju loodust reostatakse toodanguprotsessi käigus. SKP erinevusi tingivad ka klimaatilised tingimused. Valuutade ostujõudude erinevused. Ametlikul statistikal põhinev SKP ei kajasta varimajanduse osa, seetõttu on SKP alahinnatud, SKP kasvutempo ei peegelda tegelikkust, SKP struktuur ei peegelda tegelikkust ei tootmise ega lõpptarbimise seisukohast, samuti on alahinnatud erasektori osa. 16 RKP vaatlusaluse riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väärtuses. Arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. Mõõdetakse riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi,
Moraali- ja tavanormid on üldised ja üldkohustuslikud, kuid alluvad ühiskonna tahtele. ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust. Õiguse ajalugu saab alguse kirjapandud allikatest. Riik sanktsioneeris tavad, pani neist olulisemad kirja. Riik lõi ka uut õigust. Mandri- Euroopa õigusallikate kujunemist on saatnud kodifitseeriv idee. Õigusnormid korrastavad teatud kvaliteediga tegelikkust. Neid kvaliteete on erinevaid, kuid mingi osa tegelikkusest on sarnased. Nii sünnivad ka sarnase sisuga õigusnormid. Need jagunevad eraõiguseks, avalikuks õiguseks ja vahel räägitakse ka karistusõiguseks. Kodifitseerimine erineva kvaliteediga normid peavad leidma võimalikult adekvaatse koha (sarnased ühes allikas, teised teises allikas). Kodifitseerimise idee jätkub ka allika sees. Kodifitseerimine on süstematiseerimine õiguse vallas.
peab olema printsiibi täitmise tähtsus. Printsiipe saab leida nii Õnormidest kui ka Õteooriast. Se Õprintsiipe aitab kujundada Õteadus. Mandrieuroopalikus Õkultuuris on lausa kirja pandud rida Õe printsiipe ja see on a priori meie jaoks ratio decidendi. Printsiipide kujunemisel aitab Euroopas kaasa kohtupraktika. Naritsa seisukoht on, et kohtute roll printsiipide kujunemisel on oluline ja vajalik. Printsiipide fnid: Printsiibi abil on võimalik korrastada valitsevat õ tegelikkust, kooskõlas poliitilise tahtega. Printsiipide Heuristilises tähenduses prints mõistmine ja kasutamine tuli õ korda 19 saj. Nimelt oli tegu olukorraga, kus generaalsete ideede realiseerimine muutis kiirustades tehtud Õkorra mitteülevaatlikuks – sisaldas palju vastuolusid. Et seda lahendada, püüti taandada kaasused juhtPM. tele. See funkt on vajalik ka täna – õ korra struktureeritus, ülevaatlikus, on hädavajalikud elemendid juba täna. Õ printsiipide kasutamine on omapäraseks
1 Seadmete kulum 15.0 Halduskulud 11.5 Seisakuaeg 1.6 kokku 175.3 1. Koostada aruanne, kus oleks paindliku eelarve alusel eelarvestatud kulud, tegelikud kulud ja hälbed 2. Kommenteerida hälbeid, mis on suuremad kui 1000 ning tuua välja arvatavad põhjused 3. Sõnasta, controllingu seisukohalt, missugused põhjused toetavad sinu arvamust a) Kas aruanne peegeldab tegelikkust, vastab tegelikele vajadustele b) Kas aruannet peaks muutma, kui peaks, siis kuidas Ülesanne 8.3 Ettevõtte normatiivsed (standard) töökulud on 10.5 EUR tunnis Viimase kuu jooksul toodeti 1500 üh. tooteid, milleks oli ette nähtud 11000 tundi. Tegelikud töökulud moodustasid 110000 EUR ja tunde kulus 11300 1. Hälve töötasu kulu muutuse arvel moodustab: 2
Põhiseaduse tõlgendamine §4 Tõlgendamise mõiste 1. Laiemas tähenduses tõlgendamine ehk largissimo sensu arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt kasutades oma võimet siduda esemega mõte. Tõlgendamise ese peab olema midagi, mille on teinud inimene. Inimese poolt loodut saab tõlgendada. Abstraktse mõtlemise võime eristab inimest teistest elusolenditest. Maalikunsti eesmärk oli taasesitada tegelikkust. Kui ahv suudaks seda maalida, on ta edasi püüdnud anda tegelikkust, aga ahvid teevad abstraktseid maale. Kas ahvi poolt saadud maali saab tõlgendada? Ilmselt mitte. Jean Miro maale saab tõlgendada. Kas päikeseloojangut saab tõlgendada? Värvide mängu, ilu saab tõlgendada siis, kui eeldame üleloomuliku olendi olemasolu, kes tahab meile sellega midagi öelda. Sellist olendit sellisel kujul ilmselt pole. Kui me seda eeldame, loome baasi, et saame hakata
toodud ka protsesside keskne lähenemine. Sellekohaselt on ära määratletud ajaperiood, mille jooksul tuleb kokkulepitud tegevusi eelnevalt määratletud kvaliteedinõuete tasemel sooritada. Tulemuslikkuse kõrval teiseks olulise teemavaldkonnaks tulemusjuhtimises on tulemuslikkuse mõõtmine. Mõõdetavuse komponent sisaldub ka juba eesmärgi e tulemuslikkuse enda sõnastuses. Mis viitab asjaolule, et tegemist on ühe keskse teemaga tulemusjuhtimises. Valesti valitud mõõdikud ei peegelda tegelikkust ehk ei selgu tõeselt kas eesmärk on saavutatud või mitte. Samuti on oht, et mõõdik nö küll saavutatakse kui tegelik eesmärk e soovitud tulemus jääb organisatsioonile ikkagi saavutamata. Mida ja kuidas siis ikkagi mõõta? Väga laias käsitluses võib tulemuslikkuse mõõtmisel välja tuua kaks erinevat lähenemist: y Lisandunud väärtuse kontseptsioon, mille puhul võrreldakse, hinnatakse tulemuslikkuse kasvumäär kas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
