Maidla Põhikool Vepsalased ja vepsa keel Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2011 Sissejuhatus Vepsalased on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid nende rahvus hakkab tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise. Ajalugu Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei ...
Varstu keskkool 10. klass Kadri Reiljan Michael Andreas Barclay de Tolly Referaat Juhendaja: Riho Lehiste Varstu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Temaga seotud tähtsad paigad Eestis 4. Kasutatud kirjandus 5. Lisad 2 Sissejuhatus Kes siis üldse oli Michael Andreas Barclay de Tolly? Miks ta meile- eestlastele ajalooliselt nii tähtis isik oli? Oma töös ei pööra ma eriti tähelepanu tema lähedaste elule kuigi samas arvan et tervikliku Tollyde dünastia uurimine aitaks meil paremini mõista tema- Michael Andreas Barclay rasket elusaatust. Miks ma üldse valisin selle teema? Vastus ei olegi nii keeruline- mind valdas soov uurida sõjaajalooga seonduvat- olgu see siis isik või miski muu. Nii ma siis mõtlesingi uurida miks temast nii palju räägitakse, ja ksa ta ikka oli nii tähtis nagu arvatakse. Kuna töö teostamise aeg oli lühike ...
liigikaaslaste ees. Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile – väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Paleontoloogias kasutatakse kahte vanuse mõistet: 1) Suhteline vanus – näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. 2) Absoluutne vanus – näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Võrdlusmeetodid (organismide omavaheline võrdlemine ja nende võrdlemine väljasurnud organismidega) 1) Feneetilised võrdlused – hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised. (nt. selgroogsete loomade jäsemeluud). Veelgi ilmekamaks tõendiks ühisest põlvnemisest on maandunud elundite esinemine
22. Välismõju - Jaguneb kaheks. Negatiivne välismõju ning positiivne välismõju. Negatiivse puhul avaldab tegevuse sooritaja teiste heaolule negatiivset mõju, kuid ei kompenseeri tekitatud kahju. Positiivse puhul avaldub tegevuse sooritaja teiste heaolule positiivset mõju, kuid tasu selle eest ei saa. 22. Tarbija hinnavaru - ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub 23. Alternatiivkulu - on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Mõiste on oluline, et leida tõelist kasu, mida konkreetse valiku lisandumine pakub. 24. Välismõju - 25. Sotsiaalne piirkulu - 26. Sotsiaalne piirkasu - 27. Erapiirkulu - 28. Erapiirkasu - 29. Väline piirkulu - 30. Väline piirkasu - 31
(Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) Graafikus on näha, et siirded on nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 4.4 sekundit, mis on isegi vähem, kui nõutud 5. Muutujate algväärtused on 1 ja -2, ning nad saabuvad lõppväärtuse lähedale vastavalt 3.4 ja 4.4 sekundit Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) Vali üks või enam: Sisendi signaali nulli koondumise järgi Aeglasema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi Kiirema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi Tagasiside Õige vastus on: Aeglasema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi. Küsimus 9 Valmis
arvamust, ent ometi ei arene igast lahkarvamusest välja konflikt. Seega on konfliktil veel üks faktor-EMOTSIOONID. Konfliktiks areneb lahkaarvamus siis, kui üks arvab, et tema arvamus on õigem ning hakkab enda arvamust teisele peale suruma ning teine saab selle peale pahaseks. Konflikti võidakse lahendada nii, et üritatakse leida kõigile osapooltele rahuldust pakkuv lahendus. Ja konflikti võidakse lahendada ka puhtalt emotsioonide baasil, vältides tegelikku situatsiooni. Konfliktid kliendisuhtluses 1)Ostsime poest lööktrelli. Nädal aega saime sellega töötada, kuni see läks katki. Viisime poodi tagasi. Võtsid trelli parandusse. Mõne aja pärast helistati poest, et trell on korras ja polegi katki olnud. Vale ekspertiisi eest pidime maksma 8.40eurot. Mõne päeva pärast oli sama situatsioon, trell jälle ei töötanud. Viisime poodi, toppisime juhtme pistikusse ja näitasime, et trell ei ole
rahastamises Rahvastiku vananemine on haridusse toonud elukestva õppe filosoofia, mille kohaselt peaks inimene õppima IMIKUST VANURINI. Sellega on omakorda kaasnenud hariduses osalemise mõõtmine peaaegu kogu elukaare ulatuses. RAHVUSVAHELISED HARIDUSMÕÕDIKUD o Haridust mõõdavad väga mitmed rahvusvahelised koondindeksid ja pingeread. o Omaette klassi moodustavad suured rahvusvahelised hariduse osapoolte küsitlused, millega mõõdetakse nii õpilaste tegelikku saavutustaset erinevates ainevaldkondades kui ka õpetajate ja õpilaste hoiakuid õppimise ja õpetamise suhtes. EESTI ASEND HARIDUSINDEKSITES o Kui globaalses mastaabis võib olla oluline tagada maksimaalselt suurele osale rahvastikust vähemalt 1. tasemel (põhiharidus), siis arenenud maades mõõdetakse osalust 2. tasemel (keskharidus) ja 3. tasemel (kõrgharidus). Lähtuvalt elukestva õppeprintsiibist mõõdetakse ka
Säilitati tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et polnud vaba liikumist ja venelased ei saanud riigist välja voolata, kuid majanuslikult ei näe ma tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri usk, saksa keel jäi asjaajamiskeeleks ja sakslased riigiametnikeks. Tegu oli justkui Saksa riigiga Vene Keisririigis. Siinse keskvõimu esindajaks sai kindralkuberner, kes oli välismaalasena tsaariarmees karjääri teinud mees. Tegelikku võimu teostasid kaks valitsusnõunikku kohaliku aadli seast, rüütelkondadel olid omavalitsused. Omavalitsuse ladviku moodustasid maanõunikud ja raehärrad, kellede amet ei olnud valitav, vaid kes nimetati ametisse eluks ajaks vastavalt Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt. Baltisakslastele anti eesõigusi nagu välismaalastele, et meelitada neid Venemaale militaarteenistusse. See oli Peeter I poolt kindlasti hea nii Venemaale kui baltisakslastele.
Sealjuures ei eelda ma, et peale selle kursuse lõpetamist on õpilasest saanudki isik, kes teab läbi ja lõhki politseivaldkonda. Minu eesmärk anda võimalikult palju tegelikkusele vastav pilt sellest, kes või mis see politsei üldse on. Olen võtnud eesmärgiks, et lihtsalt avardada õpilaste silmaringi ja kui nad kuulevad oma tulevase elu jooksul mingisugust terminit, mida me kursuse ajal olema käsitlenud, siis nad teavad ka tegelikku termini sisu. Ma loodan, et nendest õpilastest, kes läbivad Orissaare Gümnaasiumis sisekaitselise eelkutseõppe kursuse, saavad lihtsalt paremad ja teadlikumad kodanikud. Meelis Juhandi
alati mures selle pärast, mida meil ei ole." Selle tsitaadiga võibki iseloomustada Andrese, üldistades Eesti talupoegade mõtlemist. Eestlasi iseloomustav kangekaelsus ja kinnist iseloomu esineb ka A.Gailiti teoses ,, Leegitsev Süda", kus taluperemees Taavet Rabaraud ei kannatanud oma tegeliku poja ema Anu Maarva elamist tema lähedal, ei kiitnud heaks poisi kuulsust ning elukutset. Samuti surus peremees alla oma tunded teenijanna vastu, mis vähegi oleksid näidanud tegelikku armastust. Läbi erinevate aastate kirja pandud raamatute abil õpimegi mõistma ja teadma, kuidas elasid meie esivanemad ning kas ja kui palju on asjaolud aastatega muutunud. Raamatud annavad meile aga ülimalt palju informatsiooni ning teavet, mille peale esmapilgul ei oskagi tulla. Pikema süvenemisega on igaüks suutlik tekstist välja lugema nii mõndagi harivat ja üllatavat enda jaoks. Teose sisuga seoste tekkimine aitabki inimestel näpunäiteid meelde jätta ning
Arvamuslugu Mälu mugavus võib summutada tõe Tõeks nimetatakse tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid. Tihtipeale muudavad inimesed tõde , et näidata end paremast küljest. Ainus probleem pole see , et teistele inimestele luisatakse , vaid kiputakse lõpuks ka iseendile valetama. Igal inimesel on oma soovid , unistused ja eesmärgid. Mõne inimese soov on teha karjääri, kuid mõne soov on hea pere ning soetada ilus kodu ja hea auto. Paraku ilusaid maju ja kalleid autosid ei jagata niisama lihtsalt. Paljud inimesed on küll edukad ning neil
Hing on meie Mina. Maapeal ei saa hing üksi eksisteerida, vaid vajab keha - materiaalset kuju, milles elada. Pöördudes teistpoolsusesse, jätab aga hing keha maha. Niisiis saame öelda, et inimene on keha ja hinge sümbioos. Vähemalt selline on tänapäevane kujutlus hingest. Aja jooksul aga hinge ja keha mõistete definitsioonid liikusid. Kui keha mõiste jäi enam- vähem samaks, siis hinge mõiste liikus tunduvalt. Varem tähistas hing inimese tegelikku kuju ilma kehata. Uuemas definitsioonis aga nö piletit, kas taevasse või põrgu, peale maapealsete elupäevade lõppemist. Inimese musta kasti, kui soovite. Kätte on jõudnud 21. sajand ja ikka veel on aktuaalne teema kellele kuulub inimese hing. Keskendun antud töös sellele, millised võimaluse on inimesel surra, ehk mis saab tema hingest. Arvan, et hinge saatus sõltub sellest, kuidas inimene on oma elu elanud
JAAN TÄTTE „ RISTUMINE PEATEEGA. PIIRANGUTE LÕPP““ 1. Sõnasta teose peamõte ja selle põhjal uus pealkiri. Kommenteeri oma pealkirja sõnastust. Teose peamõte seisneb selles, et inimestele on esmatähtis raha ning nad ei hooli tagajärgedest, et raha kätte saada. Uueks pealkirjaks sobiks nt. „Õnn peitub rahas“, see sobiks paremini, sest reaalsest pealkirjast ei ole aru saada tegelikku teemat, kuid sellest saab aru, et teose teema käib raha ümber. 2. Kirjuta umbes 50sõnaline teose sisu kokkuvõte, millest oleks võimalik välja lugeda ka selle teose sõnumit. „Ristumine peateega“ räägib paarist, kes sattuvad ühte lagunenud majja, kus elab üks pealtnäha viletsas seisus mees. Pärast aga selgub, et mehel on väga-väga palju raha ning mõlemad armastajapaarist mõtlesid nüüd vaid rahast. Nad olid valmis ka
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 Töötasin aastaid tagasi ühes suures kontsernis, mida juhiti 200 km kauguselt. Arusaamatused tekkisid seoses kahe tütarettevõtte ühinemise ja juhtkonna vahetumisega. Mulle tundus tollal, et ülesandeid jagati asjatundmatute ja vähe asjasse süvenenud isikute poolt. Seda tehti käskimise ning mõtlematuse vormis, tajumata tegelikku vajadust ning võimalikkust antud tööd teha nii tajusin seda mina. Kuna olin sellel hetkel ka lõpetamas kõrgkooli raamatupidamise erialal, süvendas kriisi ka minu töölt eemal oldud aeg, mis kulus diplomitöö ettevalmistamise peale. Ühel päeval otsustas uus ülemus võtta kokku raamatupidamise osakonnad ja arutada kuidas koos edasi tööd teha. Kahjuks kokkutulnud kolleegium asus süüdistama ja mind märtriks tituleerima, süüvimata seejuures olukorra lahendusse. Lõpetasin
Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena. KESKAEG 5.saj-15.saj *Võimule pääses uus suk-kristlus, võim oli kiriku käes. *teaduses tunti: kompassi, püssirohtu, araabia numbreid ja trükikunsti *Kirjanduses oli neli põhisuunda: 1.rahvuslikud kangelaseeposed- rahavasuus olnud lugulalue, mis sisaldasid nii legende kui ka tegelikku ajalugu, hakati kirja panema: Vanem Edda, Beawulf, Nibelungide laul jne 2.Vaimulik kirjandus-piibel, piiblilugude ümberjutustused, kirikulaulud,, kirikunäidendid: müsteerium, miraakle, passioon 3.rüütlikirjandus-(autori nimi polnud oluline) *Bütsantsi romaan(kreeka aluspõhjaga sündmused) *Aleksandri romaan(makedoonia aleksandri sõjaretked) Aenese romaan(rooma eempose aineil) Arturi romaan(keldi aluspõhjaga) *Graali romaan(saksa varanduse otsimine) *Tristani ja Isaolde
Kaugemate tähtede jaoks kasut. spektraalseid meetodeid- mida kaugemal täht meist asub, seda kiiremini nad liiguvad. Spektris kajastub see aga spektrijoonte nihkumisega punase osa suunas ja selle nihke suuruse järgi saame kiiruse. Kõige kaugemad tähed asuvad meist u. 13 mljrd va. kaugusel. 11. Tähe heledus. Näiv heledus. Tähe heledust me hindame kõigepealt silma järgi, aga kuna me ei tea tema kaugust, siis ei tea me tema tegelikku valgustusvõimsust. Tähe vv. on ajaühikus välja kiiratud energia hulk. Tähe tegelikku vv. saame siis välja arvutada, kui teame ta kaugust. Mõnikord kasut. tähtede suhtelist heledust, see näitab mitu korda on tähe valgusvõimsus suurem Päikese vv.st. Kõige levinum aga on absoluutse tähe suuruse kasutamine- see on tähe näiv heledus, kui see täht asuks meist 10 pC kaugusel. Tähtede heledused võivad erineda üksteisest väga palju. On neid, mille
suur konsernid. Hakkab välja kujunema ärihiiglaste (konsernid) riiklik reguleerimine (esmalt nafta tööstus, autokonsernid jne) 1920 1940 periood majanduslik ebaõnnestumine (massilised pankrottid), maksevõime sai oluliseks näitajaks/kriteeriumiks, väärtpaberituru riiklik reguleerimine, 1940 1950 periood tekib hulgaliselt kirjendavaid rahateooriaid (Nt. duratsiooni mudel millega saab iseloomustada investeeringu tegelikku tähtaega. Kordoni mudel aksiaväärtuse määramiseks. Markovitsi mudel portfelli teooria ning ka riskide hajutamise teooria). Tekib uuesti kapitali soetamine (peale I ms.), päevakorras on maksevõime ja pankrotid. Finantstegevuse kavandamine saab alguse. Raha ja kapitali eelarvestamine. 1950 1970 periood hakatakse kasutama diskonteeritud rahavoogusid. Ehk rakendust leiab raha ajaväärtuse konseptsioon. Kasutusele võetakse firma rahanduse, juhtimise ja kontrolli teaduslikud
rasvase vahariidega kaetud laud, kõik on kulunud. Goriot' tuba: Kardinad puuduvad, tapeet koorus seintelt, närune jalavaip Pansionõuest: Liivane jalgtee, marmorit jäljendav materjal, kriiskav kell, võred kaetud taimeväätidega Nucingeni maja: Tõeline pankuri maja, marmormosaiik VENNI DIAGRAMM Teoste tegevuspaigad on hästi kirjeldatud, enamasti tekivad kontrastid. Rikaste elu püütakse vastandada vaeste elule, et niimoodi näidata ühiskonna tegelikku olemust. Realistide eesmärk oligi näidata ühiskonda võimalikult tõetruult ja ilustamata. See kumabki läbi tegevuspaikade kirjeldustes. Tegelased Vauquer: kongus nina, teeseldud naeratus, kupeldaja süütu ilme, sarnaneb vangivalvuriga, oma pansioni nägu. Ei olnud kellegi suhtes kaastundlik, ahne, ebaaus. Metafoorid: viljasalve rott, valekrahvinna Poiret: sinises sukis vaaruvad jalad, kalkunikaela ümber kaelarätt, võidunud vest
SOTSIAALDEMOKRAATIA -> M.Martna ja P.Speek -> "Uudised" IDEED -> Vähemusrahvaste repekteerimine ja eestlaste rahvuslikele soovidele vastutulemine. TOETAJAD ->Tudengid ja gümnaasiumiõpilased, hiljem pooldasid ka töölised ning kõrgem selts, ka TÜ õppejõud. 1905.A.REVOLUTSIOON Põhjused: · Tsaari piiramatu võim Vene Impeeriumis.Venemaal oli endiselt absoluutne monarhhia. · Vene-Jaapani sõda 1904-1905. Venemaa kaotus näitas maailmale Venemaa tegelikku nõrkust. · Sotsiaalsed probleemid nii maal kui linnas. Maal: Peremehed vs maatamehed; Linnas: Kodanlus vs töölised. 9.jaan. 1905.Verine Pühapäev Peterburgis. -> Al.12.jaan. rahutused ja meeleavaldused ka Tallinas. Palvekirjad -> Eesti k. kasutuslikku laienemist. -> omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Kuna tsaar ei teinud midagi, siis streik süvenes. -> Ülemaailmne streik. 16.okt. Rahvakoosolek uuel turul
-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hoolimata. Aasta 1986 26.-l aprillil leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsernobõli katastroof. Reaktor kannatas tugevate kõrvamõjude all, mis tõi kaasa aurude plahvatuse. Plahvatus rebis reaktoril "kaane" pealt, sellega kaasnes suures koguses radioaktiivse aine paiskumist õhku, mis segunes omakorda
Töö algusaegadel tundus Krõõdale ning lastele, et peremees isoleerib end tööga. Näis, et põllutöö on hea ettekääne suhtluse vältimiseks. Ometi oli see paratamatu, sest Andres vaatas rohkem tulevikku. Mees tahtis, et lastel oleks hilisemalgi ajal hea elu. See pimestas meest oleviku suhtes. Ometi ei saa seda talle pahaks panna, sest laste sirgudes läkski pere elu paremaks. Seega on olemas olukordi, milles ei saagi positiivsust kohe, vaid enne tuleb üle elada halb pool, et näha teo tegelikku headust. Tihti on see hind, mis tuleb maksta tuleviku edu nimel. Antud juhul on hea ja halb siiski tasakaalus. Headus ja kurjus võivad olla seotud ka teistmoodi. Vahel võib hea soov tuua täiesti ootamatult kaasa halva tagajärje. Tulemust ei pruugi olla kuskilt näha, kuid aega tagasi keerata ei saa ning olematuks midagi teha pole võimalik. ,,Tõe ja õiguse" esimeses osas võttis Mari enda kanda sureva Krõõda soovi, mis oli väga üllas tegu
Seda iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeem aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori
mõtlema. Armastatud inimesega on väga hea koos olla, jalutada, panna pea tema sülle ja tunda end hästi. Sel etapil on tavaliselt naeratus kõrvuni ning elu tundub väga positiivne. See aeg saab paratamatult millalgi läbi ning partner võib hakata tunduma tavalise või isegi ebameeldivana. Armastuses pettumine on teine võimalik etapp. Kui paar on olnud koos pikemat aega, siis avanevad ka klapid silme eest ning nähakse inimese tegelikku iseloomu. Võib juhtuda, et kaaslase olemus ei pruugi olla nii sobiv, kui algselt võis tunduda. Kui ootused ei täitu, tekibki pettumus - viha, kurbus või masendus. Need tunded on ebaõnnestumise korral kerged tulema. Väljamõeldud ideaali kaotus jätab tühja tunde ning siis pole unistuse jälitamiseks mõeldud aja kulutamises kedagi süüdistada. Jääbki tunne, et etapp elust on kulutatud valele inimesele ja see on raisatud aeg, mida tagasi ei saa
VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine aretee tähendab algelt ,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus
Ent see pole tavaline armastus selles loos tehakse kõik et tundeid peita ja varjata. Armastusest mitte ainult ei räägita, sellest isegi ei mõelda, ometi on romaan tulvil sõnadetagust pinget. Villu ja Anna armastuslugu jääb aga igatsuste ja ootuste tasemele, kuni jõuab nukra lahenduseni Villu enesetapuni. Tegelased: Kõrboja Rein oli enne talupidamist koolmeister, ei teadnud talu pidamisest suurt midagi. Rein oli unistaja, kes armastas enda ideaali Kõrbojast rohkem kui tegelikku Kõrbojat. ,,Liig palju on ta kavatsenud, liig suuri asju on ta kavatsenud ja tegemata jätnud sagedasti kõige tarvilikumagi. Tema on Kõrbojast unistanud kui mõnesugusest ime- või muinasmaast, kus on piiramatud võimalused, ja on unistades unustanud tema kivid ja rabad, mis ootavad tänapäevani lõhkujaid ja kraavitajaid. Temale on ikka lähedasem ja omasem olnud mitte reaalne, vaid ettekujutatud Kõrboja, mida ta tundma on õppinud mitte oma
rahasumma kokku laenanud. Seejuures ka oma hoolealustelt, kes ei ole võimelised oma tegusid adekvaatselt hindama.[http:www.postimees.ee/?id=22414] Selles, et sotsiaalalal töötavad inimesed on ühiskondliku põlu alla sattunud, on omaltpoolt süüdi ka meedia. Tihti näidatakse televisioonis sotsiaaltöö möödalaskmisi, aga mitte seda, mis on hästi tehtud - kusjuures on ka kajastamine tavaliselt ühepoolne, arvestamata tegelikku olukorda. Nii jääbki mulje, et sotsiaalalal töötavad inimesed on kasuahned ja ei tee oma tööd ühiskonna heaolu nimel. Rõõm on näha ja kuulda kui leidub ka selliseid sotsiaalalal töötavaid inimesi, keda ka tunnustatakse ning kelle tööst peavad lugu nii kliendid kui ka kolleegid. Eesti sotsiaaltöötajate päeval tunnustati maavalitsuse saalis Saare maakonna aasta sotsiaalvaldkonna töötajana Marje Mäomad.
Kehakaal Meil on lapse keskmiseks sünnikaaluks 3500-3700 grammi. Terve lapse sünnikaal kahekordistub esimese eluaasta lõpul, mil laps kaalub keskmiselt 10-10,5 kg. Kaaluiive on imikuealiselt lapsel tundlik tervisliku seisundi näitaja. Haigestumisel muutub kaalutõus sagely normaalsest madalamaks, lakkab või tekib koguni kaalulangus. Seepärast on imikueas lapse reeglipärane kaalumine väga vajalik. Lapse kehakaalu hindamisel võrreldakse tavaliselt vastava tabeli alusel tema tegelikku kaalu pikkusele vastava kaaluga. Peab arvestama, et lapse kehakaal ja pikkus on induviduaalselt väga suurte kõikumistega. Pikkus Nagu kehakaalus, nii kaskvab laps ka pikkuses seda intensiivsemalt, mida noorem ta on. Terve lapse sünnipikkus on keskmiselt 50 cm. Esimesel eluaastal kasvab laps 25 cm võrra pikemaks, teisel eluaastal 10cm võrra. Edasi kasvab laps umbes 5 cm aastas. Murdeeas toimub intensiivsem sirgumine 6 kuni 7 cm aastas. Luustik ja lihastik
territoriaalse ajaloo-ga ning kindlasti on üheks tähtsaimaks riigi tekkimise aluseks ka rahvas. Kui ühe riigi moodustamine oleks minu teha, siis oleks see riik sama struktuuriga kui meie tänapäevane Eesti Vabariik , kuid selle juhtimises poleks kindlasti, täna tagasi vaadates meie ajaloole ,tehtud nii palju vigu, kuna rahva olukord on riigis kohati väga segane ja rahul saavad olla vaid need , kes pole väga kursis meie riigi tegelikku hetkeolukorraga. Kuigi tundes Eesti poliitikute visadust olen kindel et ka Eesti jõuab kunagi tasemele, kus suurem osa rahvast saab olla rahul. Per aspera ad adastra.
.. 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort) määratakse väliste tunnuste järgi (läbimõõt, okste arv, kõverused jne). Ümarmaterjalide koguse mõõtühikuks on m3 tihumeeter ja see näitab palkide tegelikku mahtu, palkidevahelist ruumi mitte arvestades. Palkide ruumala leitakse vastavate mahutabelite järgi pikkuse ja ladva läbimõõdu järgi. Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Kuigi palke võib saada ka jämedamatest okstest, põhjustab okste ja kaldu kasvanud tüvede aastarõngaste asümmeetria tavaliselt reaktsioonipuidu tekkimist, mis on ebastabiilne ning kipub kaarduma ja lõhenema. Palk on langetatud ja laasitud puutüve järkamisel saadud ümarpuit.
Euroopas võib leida väga heledanahalisi inimesi, kes on kas pruuni-, musta- või punasejuukselised. Karvade värvus ei lange ka alati täpselt kokku juuksevärviga. Ühiskonnas on palju mustajuukselisi. Euroopast pärinavad heleda juukselised. Blondi, brüneti ja punapea mõiste on algselt pärit Euroopast. Punapäid on kõige rohkem Euroopas. Blonde on umbes 2% ühiskonnast. Juuksevärv muutub vastaval vanusele. 1.3 Silmavärvus Selle tunnuse all mõistetakse silma vikerkesta (iirise) tegelikku või näivat värvust. Silmavärv tuleb geenidest. Silmavärvus võib olla- pruun, hall, roheline, sinine- ja intensiivsus (tumedam, heledam). Enamiku inimpopulatsioonide liikmed on pruunisilmsed. Euroopas on lõunapoolsemad inimsesed pruunisilmsed. Põhjapoolsemates sini-, halli- või rohesilmsed. Kõige rohkem sinisilmseid on Läänemere ümbruses. 2 Kasv ja kaal
Näiteks Kreekas on tõhusamad veejuhtimis- ja jaotusvõrgud muutnud vee kasutamist varasemate niisutusmeetoditega võrreldes hinnanguliselt 95% tõhusamaks. Põllumajandussektoris tõhusamate niisutamistavade kasutamise ärgitamisel mängib poliitika üliolulist rolli. Näiteks varem ei nõudnud mõnede Euroopa riikide veehinnapoliitika põllumajandustootjatelt tingimata vee tõhusat kasutust. Põllumajandustootjad pidid harva maksma keskkonna- ja ressursikulusid sisaldavat tegelikku vee hinda. Kaudselt julgustasid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja teiste meetmete kaudu saadavad põllumajandustoetused põllumehi kasvatama ebatõhusal viisil põllukultuure, mis tarbisid palju vett. Näiteks Córdoba provintsis paranes puuvilla niisutamise tõhusus ligikaudu 40%, kui 2004. aastal toetused ja puuvillatootmine eraldati osaliselt üksteisest. Tõhusaid kasutajaid soosiva vee hinnakujundusstruktuuri ja ebasoodsate põllumajandustoetuste likvideerimise tulemusena
Aja jooksul inimesed unustavad ära, kui kohutav sõda on ja nähakse selles midagi romantilist, hiilgavat võimalust oma riigi piire ja jõukust suurendada. Kui sõda aga peale hakkab ja reaalselt nähakse, et sõda toob endaga kaasa vaid kannatusi ja kasu selle kõrval on imepisike, siis hakatakse väärtustama rahu. Enne esimest maailmasõda ootasid paljud rahvad sõda, sest nad arvasid, et see toob neile kasu. sõja käigus aga nähti tegelikku tulemust ja mida kauem sõda kestis, seda rohkem igatseti rahu. Maailma laastanud sõdadel on rohkem kui üks ja ainus sõnum. Mõnikord tuleb sõdida rahu nimel, kuid kunagi ei too sõda võitu. konflikti käigus saavad inimesed aru, mis tegelikult tähtis on ja kui väärtuslik on rahu. Sõjad on näidanud meile, et vägivaldselt pole võimalik luua suurriiki. Sõdade esinemine tundub olevat paratamatu, kuid ehk suudab ühiskond õppida neist ja teha adekvaatseid järeldusi.
maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri Läänemaal, Harku järv Tallinnas, alles hiljaaegu merest lõplikult eraldunud Käina laht Hiiumaal. Loode-Eestis ja saartel leidub mitmeid merest maasäärtega eraldatud laguunjärvi (näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud. Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved, rabades on hulgaliselt laugasjärvi.
Peategelane on arst Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamiste eest Prantsusmaale. Tema tüdruksõber Sybil on jäänud gestaapo kätte ja piinati surnuks. Ravic teeb Prantsuse arstide eest operatsioone ja tutvub ilusa neiu Joaniga. Neil tekib armusuhe. Ravic maksab kätte politseinikule, kes on tema tüdruksõbra piinamises süüdi. Kõige traagilisem on Joani surm, kelle tapab tema armukade poisssõber, Ravic ei suuda teda päästa. Pealkiri on irooniline, tegelikku tirumfi ei saavuta tegelastest keegi. Remarque kirjutas palju romaane, kus ta käsitles inimesi keerulistel aegadel, pagulaste teemat ja läbivad teemad tema romaanides on armastus ja surm. Toonitab inimelu haprust ja üürikust ning seda tuleb hoida.
Laostamise hinna ja allahindluse summa on kokkuvõttes kallim, kui täishinna maksmine mida ostujuhid ei paista arvestavat. Kokkuvõtlikult pidanuksin lõpuks siiski kõik osakonnad läbi käima, et kogu informatsiooni tegevuse ja probleemide kohta kokku saada. 2. Selgita, mis on logistikakulude kasvu põhjuseks Friedlandis. Logistikakulude kasvul on mitmeid põhjuseid. Esiteks tuleneb kulude kasv ostuosakonna suurematest tellimiskogustest, mis ei arvesta tegelikku nõudlust, teiseks tekitab kulusid kiirtellimuste esitamine, et tarnida tootmisele neid materjale mida nad kõige kiiremini vajavad ja see suurendab transpordikulusid. Kolmandaks probleemiks on suuremate tellimiskoguste koondamine, mis vähendab laopinna varusid ja tekitab sellega seoses kulusid. Seega varu omamine on kallis ja võtab liiga palju ruumi. Laotöötajad on öelnud, et ostuosakonna liiga suured kogused on tekitanud kulud laopinnaga seoses, kuna vaba
Lõhna test:Lahend lõhnab päris halvasti kuna teda ei olnudki leitud.Teise-nahas-olemise-test:Raske öekda kuna tol ajal lahendust eetiliste poolest ei olnudki leitud.Turu-test:Sellest juhtumist kui turupoolest ei tohiks rääkida kuna ta ei olnud turuga seotud.Mis sõltub printsiibidest ,siis selle juhtumile ma annaks Utilitaarne printsiib.Sellepärast,et utilitaarse printsiibi ülesandeks kahju minimiseerimise(valida tegevus ,mis minimiseerib nii tegelikku kui potentsiaalse kahju).Minu juhtumis oli samamoodi,et kontrollija üritas leida sellist lahendust,kus oleks kõikidele hea,aga lihtsalt tüdruk ei saanud sellet aru ja hakkas tekkitada konflikti.Mis puutub eetilise valikust,siis mina otsustaks,et võib olla oleks võimalik olukorda parandada,kui tüdruk ei hakkaks vastu midagi öelda,vaid oleks vait ja ütleks aitäh. Milleks on inseridel vaja eetikakoodeksit?
Raske mõista, kerge on hukka mõista Tänapäeva ühiskonnas on inimesed muutunud arvamustega lahkeks. Väga vähe annavad inimesed edasi tunnet nagu mõistmine. Mõistmine ehk arvestamine teiste tunnetega, soovidega, sellisena nagu inimene endast on kujundanud. Inimesel lubatakse omada erisuguseid tundeid, erinevat suhtumist asjadesse. Mõista hoolimata sellest kui erinevad vaated on teistel. Mõistmist ei saavutata kergelt, kergem on väheste juttude põhjal inimest hukka mõista, teda kuulamata. Tihti peale surutakse nurka, andes inimesele mõista, et ta on vale oma eksimuste tõttu. Tekivad hirmud elus edasi minna, seista tugevana, mõtlemaks „kas ma olen vale“, seades näo ette mask, varjamaks tegelikku „mina“, kaitsmaks ennast teiste eest. Küsimused mida esitatakse endale ja teistele. Kas tõesti on raske mõista ja kergem hukka mõista inimest? Inimesed on erinevad, tegemised, soovid, proovimine elus ...
V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas J saab ratta H käest välja nõuda? Hüpotees: Kas J saab H käest ratta välja nõuda AÕS § 45 (1)? Eeldused: 1) Valduse äravõtmine ? + 2) J on valdaja ? AÕS § 33 (1) ja (2) 3) H on valdaja ? + AÕS § 33 (1) alusel teostab tegelikku võimu. 4) Omavoliline valdaja ? AÕS § 40 (2) - (4) - a) Nõusoleku puudumine ? + b) Seaduse vastaselt ? + c) Valduse pärija või õigusjärglane ? TsÜS § 6 lg 2 aluseks on tehing (müügileping) + d) Teadis ? Ei teadnud, et varas ei ole tegelik omanik. V. J ei saa ratast välja nõuda AÕS § 40 (1) alusel. Üürnik end kaitsta ei saa. Nõude saab esitada ainult omanik. Mis selline regulatsioon on tehtud, sest .... Jalgratas ja südamerabandus
tulemust saama. Mis ei tee temast väärtusetut inimest. Kui hinded kõik parimad ei ole, ei tähenda see kohe seda, et elus hakkama ei saa. Hinnete põhjal otsustatakse, kas õpilane saab gümnaasiumisse edasi õppima minna või siis mitte. Minuarust peaksid ikkagi katsed olema. Hinnete väärtus on igas koolis erinev. Katsed näitavad aga seda, kuidas õpilane tegelikult on materjali omandanud. Riigieksamid on liiga erineva tasemega, nende põhjal ei saa tegelikku taset eristada. Eksam võib küll 5 olla, aga kui midagi muud ei oska, siis pole ainult sellest kasu. See näitab ainult seda kui tublit tööd on õpetaja teinud. Kool on ikkagi ju selleks, et elus hakkama saada, mitte teada kindla asja definatsiooni ja olla nagu robot kes ainuklt õpib ja ise ei mõtle midagi. Hinded näitavad kongreetse asja - võnkesageduse või mõningate geomeetrilise kujundite valemite teadmisi, aga see kõik ei ole päris see tarkus, mis on eluks kasulik
seetõttu tobe välja. Kultuurne inimene näeb hästi läbi ajaleheartiklis satiiri eest välja pandud preemia tõttu kirjutatud teost.Põhjuseks võib tuua selle, et keegi ei soovi end narriks teha ja seetõttu ei kirjuta avalikult tõsiselt sellistel teemadel. 7.Lihtrahvas laidab kordasaadetud teo otsekohe maha asja tagamaadesse süvenemata, inimesetundja aga seevastu hindab olukorda tervikuna ja mõistab selle tegelikku olemust. 8.Turueit näeb naisterahvas vaid halba isiksust, sest see naine nimetas munasid mädadeks ja võtabs seda kui solvangut.Ohvitserid aga näevad naisterahvas oma potensiaalset ihaldusobjekti, kena naisterahvast. 9.Ma olen veendunud, et inimesed, kes on teadlikud, mis on abstraktne mõtlemine, suudavad seda kontrollida ning et nad selle kasutamisega liiale ei läheks.Kuid see võib isegi asjatundjatel tahes-tahtmata juhtuda.
probleemid matavad abikaasa niivõrd enda alla, et tema juures ilmnevad samad sõltuvusnähud, ent ilma alkoholita. Mis iseloomustab alkohoolikut Kinnisidee: Alkohoolik ootab närviliselt võimalust juua. Kui ta parajasti alkoholi ei joo, siis mõtleb ta sellest. Kontrolli kadumine: Sageli joob ta rohkem kui kavatses, hoolimata sellest, kui kindla otsuse ta on teinud. Rangus: Alkohooliku enda kehtestatud reeglid ("Ma ei joo kunagi üksi," "Mitte kunagi töö juures" jne) varjavad lihtsalt tema tegelikku mõtteviisi "Mitte miski ei takista mind joomast". Taluvus: Ebaharilikult suur alkoholitaluvus ilma purju jäämata ei ole mingi eelis, sageli on see alkoholismi varaseks tunnuseks. Halvad tagajärjed: Mõistlikud tarbimisharjumused ei mõju laastavalt perekonnale, tööelule ega tervisele. Alkoholism aga küll. Eitamine: Alkohoolik otsib ettekäändeid, õigustab oma käitumist ning vähendab olukorra tõsidust. Võta end kätte! Sa suudad seda!
Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521
Saksamaa Uus ajastu Preisimaal Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esiplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm 4. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ...
......................... 8 Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping võib olla keemiline aine, mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased või teised organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. Ajalugu Sõna "doping" ilmus esmakordselt tõenäoliselt 1889. aastal ühes inglise sõnastikus, kuigi sõna ei ole sealt tulnud. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste narkootikumide segu
Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521
b) töötajate tervislikku seisundit c) töötajate haridustaset d) töötajate tööprotsessis omandatavaid oskusi ning vilumust 2. Töö(jõu) efektiivsuskordaja: a) võrdub töö(jõu) piirprodukt b) on töötajate kasvumäär c) sisaldab teadmisi, vilumusi, haridustaset ning töötajate tervislikku seisundit d) võrdub toodanguga töötaja kohta 3. Töötajate efektiivne hulk võtab ühelt poolt arvesse töötajate tegelikku arvu ja teiselt poolt: a) kapitali kogust töötaja kohta b) töötajate hulga kasvu c) iga töötaja efektiivsust d) iga töötaja säästumäära 4. Kui töötajate tegelik arv kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja kasv on 2 protsenti, siis töötajate efektiivne hulk kasvab: a) 2 protsenti b) 3 protsenti c) 5 protsenti d) 6 protsenti 5. Solow kasvumudelis kus arvestatakse tehnoloogia progressi ja rahvastiku kasvu, peab investeeringute tasuvuspunkt katma:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Inseneriteaduskond Energiatehnoloogia instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Aururõhu määramine Üliõpilased: Juhendaja: Rivo Rannaveski, doktorant Õpperühm: EACB Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2018 Töö eesmärk Praktiliste mõõtmiste tulemuste saamine ning mõõdetud tulemuste võrdlus teoreetiliste tulemustega. Mõõtetulemuste usaldusväärsuse ja tekkivate mõõtemääramatuste võimalike põhjuste hindamine. Katseseadme skeem Joonis 1. Katseseade ERAVAP aine aururõhu määramiseks Kasutatav standard ja mõõtemetoodika Kasutasime standardit ASTM D6378 Curve, kuna selle meetodi puhul ei ole vaja proovi eelnevalt prepareerida. Standard töötab kolmekordse paisumise meetodiga ning mõõdab iga paisumise puhul rõhku, ...
Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär 6) Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine. Mis siis, kui teise aasta rahavoole rakendatav intressimäär on erinev kolmanda aasta omast ehk 1+i0,n(1+i)n Projekti nüüdispuhasväärtus NPV=C0+C1/(1+i0,1)+C2/(1+i0,2)+C3/(1+i0,3) 7) Efektiivne tulunorm Tegelik ehk efektiivne aastane intressimäär. Maksete sagedus mõjutab tegelikku aastast intressimäära. Kehtib reegel: mida sagedamini maksed toimuvad, seda suuremaks kujuneb efektiivne tulunorm. EAR= (1+i/m)m-1 8) Nominaalne ja reaalne tulunorm ning inflatsioon Inflatsioon põhjustab tulunormide muutust. Siiani oleme eeldanud, et euro eest saab täna osta sama palju kaupu ja teenuseid, kui euro eest homme. Aga kui arvestada inflatsiooni? Reaalne rahavoog võtab arvesse inflatsiooni. Reaalväärtuses väljendatud rahal on alati ühesugune ostujõud
tema toime) Adrenaliin ehk neerupelishormoon-mis tekkib suurendab löögimahtu ja minutisagedust Trükosiin ehk kilpnäärmehormoon- suurendab müokardi tundlikkust 32. Rõhk aordis on süstolis 120-130mm Hg ja diastolis 80 mm Hg. Keskmine aordirõhk on 98 mm Hg 33. Vererõhku mõõdetakse järgmiselt: Vererõhku mõõdetakse käsivarrele asetatud manseti ja sfügmomanomeetri abil südame kõrguselt. Maa raskusjõud mõjutab tegelikku rõhku soontes, mis asuvad südamest madalamal ja langetab rõhku soontes, mis on südamest kõrgemal. 34. Vererõhk sõltub südametsükli faasist ja löögimahust 35. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 140mmHg ja diastoolne rõhk 90mmHg. 36. Vere voolukiirus sõltub: veresoone läbimõõdust. 37. Aordi ja suurte arterite ülesanne on südamest süstoolsete impulssidena väljunud vere vool muuta ühtlaseks ja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte
8. Nimeta Võimsasse rühma kuulunud heliloojate teoseid. Mili Balakirev kirjutas sümfoonilise poeemi ''Tamara'' Nikolai Rimski kirjutas sümfoonilise süidi "Antar" Modest Mussorski kirjutas ooperi "Boriss Godunov" 9. Iseloomusta Mussorgski loomingut (zanrid, helikeel, uuendused, üldised loomingupõhimõtted, loomingu saatus). Too näiteid teostest. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. 10. Kuidas väljendus Tsaikovski muusikas psühholoogiline suund? Millest jutustavad tema ooperid? Tsaikovski psühholoogiline suund muusikas väljendus inimese hingelise elamuse väljendamises. Helidesse on valatud õnnepüüdlused ja kaotusevalu. Ei püüa tunnetetulva tagasi hoida ega seda mõistusega vaikima sundida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
