- 1914 avab Konrad Märgi erakunstikooli Tartus. - 1914 tarbekunsti kallakuga kunstikool Tallinnas- Tallinna Kunstitööstuskool (Raud sinna õpetajaks). 1. Direktor V. Päts (lõpetanud Peterburi KA, kunstnikuna tagasihoidlik). 1907 luuakse Tallinnas Eesti kunstnike selts, juhiks Laikmaa (põgeneb Soome, siis juhib aseesimees V. Päts). 20.saj. alguses Eestis moes jugendstiil ja sümbolism, sellega seotud ka rahvusromantism- Eestis Kalevipoja, rahvariietes tegelaskujude kujutamine. Enne I ms võib Eesti kunstis näha impressionismi, kuigi veel haruldane. Impressionistid - V. Ornisson- Viljandist - P. Burman- vaimuhaige, vend viis tööd Eest kunstinäitustele, õppinud Riia kunstikoolis V. Puruitsi juures impressionismi. A. Laikmaa - Mõnes töös impressionismi, enamasti rahvusromantism, hiljem realism - Tööd pastellkriitidega - Keskne kunstnik Eesti kunstielus, polnud nii mitmekülgne kui Raud
) ajal kella kuue paiku kuulama, mida õnneemand kõneleb. Kui laps sünnib aga õhtupoole, tuleb kuulata õnneemandat südaööl (Masing 1998:156). 22 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud mõttelugemisvõime ning võime ennast ja asju soovi jõul ühest kohast teise liigutada (Keightley 1850:27-28). Sellest loost on “Suveöö unenäo” tegelaskujude loomisel inspiratsiooni ammutanud ka William Shakespeare (1564-1616). Komöödia tegelasteks on saanud haldjate kuningas Oberon ja haldjate kuninganna Titania, kes satuvad täiesti inimlikku suhete sasipuntrasse. See, et tegevus toimub Ateena lähedal metsas, kinnitab Oberoni päritolu. Selle sajandi kirjandus näib aga olevat kõik senise segi paisanud – J.R.R. Tolkien (1892-1973) on rajanud Skandinaavia mütoloogia põhjal meie maailmaga paralleelse ning iseseisva ajalooga
Ka pole tüübi - karakteri vahejoon nii tugev, et näitleja oma vahenditega seda nihutada ei saaks. Karakterit võib kehastada tüübina, tüübist aga mänguliste vahenditega kasvatada karakteri. Osalt ristub eelmise jaotusega (jaotus personifikatsioon, tüüp, mask, karakter) ühe- ja mitmemõõtmeline tegelaskontseptsioon. See eristus sai alguse E.M. Forsteri romaaniuurimusest (1927), mis tõi laialt käibele tähistused flat (lame) ja round (ümar) tegelaskujude iseloomustamiseks. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse. Tegelase arengu seisukohalt eristuvad staatiline ja dünaamiline tegelaskontseptsioon. Staatiline tegelane
See pole juhuslik, vaid tahtlik; mina-tunnetuse üks osa, identiteedi ülesehitamise tegur, et tahetakse neid ületada. Kõige rohkem moodustab transgessioon kirjanduses koodide (seksuaalsed, religioossed, rassilised) rikkumise ja piiri ületamisena. Kaur Kender. Hard-boiled krimiromaan, peamised esindajad Raimond Chandler ja ..seda leidub ka Kenderi „Iseseisvuspäevas“, „Check out“, „Comeback“. Need mõjuväljad on märgata nii tegelaskujude kui keelekasutuse osas. *Mihkel Samarüütel. 00ndate alguses Sauterliku/Kenderliku liini esindaja. 2 raamatut: „3“ 2002 ja „Evol“ 2003. Tema jutud trotsivad traditsioonilisi proosa vorme. Iseloomustab kõnekeelsus, suur lihtlausete osakaal, suurtähtede puudumine lause alguses, ingliskeelsed poplaulu katkendid või käibefraasid. Jutt koondub tihti mingi vägivaldse situatsiooni ümber, kriminaalsed teemad.
Tema akna all kasvavas rohtunud sarapikus tekkisid kirjaniku sagedastest jalutuskäikudest kitsad teerajad. Kui algaja autor oma esimesed jutustused kiiruga kirjutas, siis pärast "Virulase" juures töötamist muutusid tema teosed juba rohkem läbi mõelduks. Tema kirjeldused muutusid üksikasjalikumaks, olustikupildid rohkem läbi mõelduna ja looduspildid korralikult väljajoonistatuks. Mitmekülgselt oli valgustatud tegelaskujude hingeelud. Suurema tööna valmis tal ,,Kaks sõrme". Ta kirjutas ka ajaviitejutu ,,Töömehe tütar" ja rea humoreske. Neist ilmus naljajutt ,,Klamanni emanda kosilased" ajaleheveergudel, teised aga kogus ,, Tallinna saladused". Järgnevad tööaastad ,,Postimehes" ja saksakeelses ,,Revalsche Zeitungis". Vahepeal lisandub Karjakülas rida novelle: ,,Mustad leegid" ja ,,Haige tuvike" , poolelijäänud jutuke
Teatud suhe kõikide meediumite vahel on olemuslikult tähtis lavastuse loomisel. Kuidas see suhe - side esitaja, liikumimaterjali, heli ja ruumi vahel - töötab? On mitmeid võimalusi: 1. INTEGRATSIOON - Kui kõik lavastuselemendid töötavad teineteist toetavalt ja täiendavalt. N. "Apalatchian Spring "(M. Graham)- arhetüüpesd tegelaskujud (vastabiellunud paar, preester jne.), kostüümid, mis toetavad tegelaskujude tüüpi ja tegevuse toimumise aega ning iseloomustavad esitatavaid rolle. Muusika, mis avab tegelaskujude iseloomu oodatud ja äratuntaval moel, sobides nii karakterite kui ka esitatavate sammude tampodega, stseenide iseloomu ja struktuuriga. Dekoratsioonid ja valgus, mis loovad tõepärase pildi tegevuse toimumispaikadest ja ajast ja annavad ematsionaalse iseloomu laval toimuvale. 2. GESTALT iga töö üksikosa (liikumine, ruum, esitaja, heki) ei ole
ehk staatilise, teisel korral aga areneva ehk dünaamilise iseloomuga. Tegelase arenemist jälgitakse kõige sagedamini romaanides. Tüüp on ilukirjandusliku teose selline kuju, kelle iseloomus ja saatuses väljenduvad ilmekalt teatud inimrühma põhilised loomuomadused, ühiskondliku arengu põhilised seaduspärasused. Nt F. Dostojevski ,, alandatud ja solvatud " inimesed, A.Puskini nn liigsed inimesed Jevgeni Onegin jt. Tüpiseerimise põhivormid · Tegelaskujude loomine paljude elu jooksul kohatud inimeste iseloomujoontest, seostades neid fantaasia abil tervikuks. · Tegelaskuju loomine teatava elust võetud inimese põhjal. Niisugust inimest kutsutakse prototüübiks. Karakteri kujutamise viisid · Otsene iseloomustamine antakse edasi vahetud iseloomujooned, samuti inimese välimus. · Kaudne iseloomustamine kasutatakse erinevaid vahendeid, mis esinevad tavaliselt
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
ei toimu midagi üleloomulikku. Selgub, et kandva väärtuse plaanis ja üleloomulikkuse plaanis tekkivad põhijaotused langevad kokku. Mitte-üleloomulikes juttudes on võitja / kaotaja ja väärtuse omaja / mitteomaja üldreeglina sama ja intellekt on niihästi väärtuse kui ka mootori funktsioonis. Imejuttudes ja legendilaadilistes juttudes on voorusliku võitja (/ebavoorusliku kaotaja) roll ja mootori (abistaja, otsustaja, hindaja/kahjuri, karistaja) roll eri tegelaskujude kanda. Niisiis koonduvad imejutud ja legendilaadilised jutud mitme tunnuse poolest omaette rühma ja kõik ülejäänud omaette. Vanem jutustavat laadi naljand on üldiselt paljuski lähedasem loomajuttudele, novellidele või rumala kuradi juttudele kui mõnele kaasaegsele anekdoodile. 2 Liigitusi, termineid ja teooriaid Uurijad on tänini hädas nalja vormide tuvastamise ja termineerimise ning naljanähtuste liigendamisega
Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõua, vaid jäi tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud Gailitile omase värvikusega. Gailitile on omane püsiv novellide kirjutamine, kus ta esitab selgeid vastandpaare. Talle on omane voolav ja päikeseline jutustamisstiil, värvikate tegelaskujude loomine. Gailit on uusromantik, mis on erandlik teistega võrreldes. Kui kirjandus liigub realismi poole, on tema romantik. Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a. Ühelt poolt on sisult helge ja naljakas, teiselt poolt groteskne ja sünge. Ühelt poolt on ta sümbolistliku, teiselt poolt impressionistliku kallakuga. Ühelt poolt on ta naljaka sisuga, teiselt poolt tõsisega.
Comedia palliata pallium 'is esitatud kreeka-aineline komöödia = mantlikomöödia Tragoedia praetexta Rooma-aineline tragöödia, esitatud ametnikurõivas 102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)zanrid voolasid kokku Rooma komöödia peazanri comoedia/fabula palliata'sse? Mida mantlikomöödia ühelt või teiselt zanrilt üle võttis? [LISALEHT] Comedia palliata's on selge kreeka uue komöödia eeskuju. See kajastub reeglina tegelaskujude, süzee ja deus ex machina (lad. 'jumal masinast') võtte kasutamises; itaaliapärane on viis, kuidas neid esitatakse. Samuti kasutati rooma komöödias vanade ja arhailiste improvisatsiooniteatri vormide eeskuju. Festsenniinid olid rahvapärased pilkelaulud, mida esitati pulmades jm pidustustel vastulauludena. Vaidlemisstseenid ja koomilised sõnasõjad, kus kasutati vigaseid suhtlemisstrateegiaid, jõudsid ka rooma komöödiasse
abiellus 1816 aadlipreiliga. Aianduhuviline mees. Tuntud kultuuriloos tema kiiksud, üks idee fix oli leiutada lennumasin, lendamine oli tema soovunelm. Sai valmis isegi lennumasina, mis vinnati mõisa katusele. Lend ebaõnnestus, jäi ellu, aga sai kogu mõisarahva naerualuseks. 1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti oludesse. Sama teos aluseks ka Kreutzwaldil 1840 ilmunud teosele ,,Viinakatk". Omas ajas kirjanikuna (2 põhiteost) saavutas küllalt suure tuntuse
Pärisnime mõtet ei ole tavaks ega saagi tõlkida, sest sellel pole ranges mõttes mõtet. See, mida tavainimene peab tähenduseks, loeb Coates mõtteks. Nt sm Itämeri ja eestikeelne Läänemeri tähistavad sama objekti, ent otse tõlkides ei tähenda sama. - Kuigi pärisnimedel pole mõtet, pole need tähendusetud. Nt Munamägi tähendab midagi, kuid pole sama, mis selle nime mõte. - Pärisnimede tajutavad tähendused on abistavad. Ilukirjanduses on tegelaskujude pärisnimed erijuhtum. - Ühegi nime kohta ei saa öelda, et see kuulub klassi, nt Ants ei ole tingimata mehenimi, võib olla ka kassinimi. Jumalate nimed on enamasti inimeste nimedeks üle võetud. - Nime põhiülesanne on olla silt: kas nimel on tähendus ja kas saame sellest midagi välja lugeda, on küll põnev, ent pole nimefunktsiooni seisukohalt oluline. Paljude loogikute jaoks on ideaalsed nimed sellised, mis ei ütle oma sisu kohta midagi, nt vulkaan Popocatépetl
ühendamine ning kreeka kirjandusliku teatri ning itaalia suulise traditsiooni ja improvisatsiooniteatri eri vormide sulandamine. Kreekalik element tähendas kreeka uuest komöödiast saadud eeskuju. Kreeka eeskujude osas käitusid nii komöödia kui tragöödia ühtmoodi, võttes üle ajaliselt kõige uuema võimaliku eeskuju: uuema ja hellenistliku tragöödia ning uue komöödia. Kreeka uue komöödia eeskuju kajastub palliata's reeglina tegelaskujude, süzee ja deus ex machina (lad. 'jumal masinast') võtte kasutamises; itaaliapärane on viis, kuidas neid esitatakse. Mõjutajad olid ka festsenniidid ehk rahvapärased pilkelaulud. Rooma komöödiates festseniine jäljendavad vaidlemisstseenid. Ei olnud kujutatud kreeka retoorika kohaselt, jäljendavad suulist kõnet. atellaan - sisult rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega,
Lisaks proosaloomingule veel üksikud lühijutud ja paarsada vestet. Mälestustesari. Luts pidas ja kirjutas päevikut, mille säilimise kaudu ka teateid. Lutsu keele ja stiili püüab pilku rikkalik, sageli üsna ainulaadne sõnavara. Sõnaloomemäng läbi loomingu. Aegade jooksul on nurisetud Lutsu teoste kompositsiooni lõtvuse, ebaühtluse, hajususe üle. Aegade jooksul on jõutud äratundmiseni, et Lutsu teoste suurimaid väärtusi ongi vaba ja sundimatu, lahe ja loomulik kõnekeel. Tegelaskujude eripära ja sisemaailma avamine läbi nende keelekasutuse. Luts püüdles oma loominguga maksimaalse kommunikatiivsuse poole. Luts ja alkohol, lutsu looming on alkoholist enam kui kõvasti läbi imbunud, joomastseenid peaaegu igas teoses, alkoholistseenid pole lihtsalt tühja jutu veeretamised, vaid alkohol enamasti funktsionaalselt põhjendatud. Luts armus naistesse kergesti, mitmed ebaõnnestunud suhted viisid lõpuks õige abieluni Valentinaga 1917
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
t��tlemisega. Bellekini v�hesed �limaalid kujutasid peamiselt k�la- ja k�rtsistseene v�i linnapidustusi. Autori loomingu hulka kuuluvad aga ka suureformaadilised perekondade portreed maastike foonil. Muuseumite hulka, kus on eksponeeritud Cornelius van Bellekini maale, kuuluvad Bredius Museum, Haag, Holland; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa. Hollandi koolkonnale oli eriti selle kujunemise etapil iseloomulik maalitavate stseenide ja tegelaskujude teadlik vulgaarne ja robustne kujutamislaad ning eemaldumine peenest �anriesteetikast. Sellega p��ti vastanduda teistele Euroopa koolkondadele. V�rdselt Adriaen van Ostadega ja m�jutatuna David Teniers nooremast, esineb Bellekin eelk�ige kiretu vaatleja ja olustikumaalijana. Tema teosel �Kihelkondlik k�lapidu� tantsivad noored talupojad, m�ngib viiuldaja ja k�laelanikud on isekeskis millegi �le arutlemas. Filigraanselt ja realistlikult
Teater peab olema analüütiline keskus. Naturalistide arvates segas seda protsessi romantism (kõik see, millel pole pistmist reaalsusega). Dumas ,,Vallaspoeg" sai teatrisündmuseks mitte elusündmuseks, elus ei puudutanud kedagi. Reaalsuse mõjutamiseks jäi sellel jõudu väheseks. Dumas räägib: romantilised lavategelased on liiga üheplaanilised; elus on inimesed vastuolulised, ambivalentsed. St lavakunsti uuendamiseks oli vaja loobuda vanast tegelaskujude loomise meetodist tuli loobuda tüübisüsteemist. Teatri jaoks tähendanuks see ampluaasüsteemist loobumist. Terve teatri masinavärk oli sellele üles ehitatud. Näitlejad ei oleks suutnud esitada näidendit, mis oleks seda süsteemi ignoreerinud, samas midagi vastupakkumata. Kui ei põhineta ampluaateatrile, siis kukutakse läbi. Teater on tööstus, ta toodab midagi. Tööstus ei saa eksisteerida kui pole tehnoloogiat. Tekib probleem, et kui ampuaasüsteem lammutada,
impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi- ja valgusvarjundite tundlikku esitamist. Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid loobusid realismile iseloomulikust üksikasjalikkusest tegelaskujude, olukordade ja miljöö kujutamisel. Nende keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel. Impressionism on lüürilise alatooniga subjektiivne kunst. Parimate tulemusteni jõuti kirjanduse lühiliikides (luule, miniatuur, lühinäidend, novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard
Zanr on õpetuslik ehk didaktiline traktaat kasutati 18. sajandil. Samas zanris on ka Radistsevi ,,Reis Peterburist Moskvasse". See on teisalt ka reisikirjeldus. Tolstoi kirjeldab ka oma teoses reisimuljeid. Ta kirjeldab ühte paika Sveitsis asuvat imeilusat linna; kirjeldab ka sündmustikku, aga kogu jutustuse vältel leiab palju moraliseerivat. ,,Sevastoopol mais" Tolstoil õnnestus leiutada huvitav jutustamismaneer jutustaja on väga enesekindel, resoluutne, julm oma tegelaskujude suhtes. Seda jutustajakuju hakkab Tolstoi arendama oma loomingus. Uuesti ilmutab see jutustaja end ,,Kahes hussaaris". Jutustajal on võime teada tulevikku, ta teab kõike. Luzernis tuleb Tolstoi sellise jutustajakuju juurde. Jutustaja ei ole kunagi võrdne autoriga. Luzernis sarnaneb jutustaja väga autorile. Esmakordselt sõnastab Tolstoi oma suhtumise kaasaegsesse tsivilisatsiooni. 26
isiksuse seisukohalt, vaid et kõik on üks suur maskeraad. Välimust saab peale panna ja ära võtta ning selle abil maailmaga mänguliselt suhestuda. Tooted ei väljenda tekstiväliseid (vrd Baudrillard) erinevusi päris maailmas, vaid võimaldavad simuleerida erinevusi. Toodete abil luuaks mulje ja identiteet. Näiteks uuris Partington seda, kuidas töölisklassi naised räägivad mingist melodraamast Tuulde kirjutatud (1950) ning riietest, mida inimesed seal kannavad. Tegelaskujude karakter oli riietuse abil selgesti eristatud ning näitasid, et koduperenaise riietus on ainult üks kostüüm mitmete seast. Naiste emantsipatsioonile lisab Partington (1991) sõnul ka see, et kui rägitakse male gaze'st,, siis selleks et kasutada oskusi oma naiselikkuse loomiseks peavad naised saama meheliku pilgu subjektideks, ennast kõrvalt vaatama, samastama ennast objektidega. Kõrvaltpilk, mis avardab naise maailma.
1829 algas produktiivne kirjutamisperiood, kiire tempo iga aasta valmis 2 romaani ja nii 20 aastat järjest (40 romaani). Oli veendunud, et ükski kirjanik ei saa olla realistlik, kui ta ei tunne nt inimese füsioloogiat, arstiteadust. Pidas oluliseks, et kirjutamine oleks teaduslik tegevus (vähemalt poolteaduslik). Tuleb olla väga täpne jälgija ja peegeldada keskkonda. Bl oli võime sügavalt sisse elada oma tegelaskujude hingeelusse. See päästis ta loomingu kuivusest. Tal oli oma tööpäevanorm 16 h kestis see. Oli enda suhtes väga nõudlik, perfektsionist. "Inimlik komöödia" on Bi epopöa. Pealkirja võttis Dante "Jumaliku komöödia" järgi. Kogu seda teoste kogumit nim jõgiromaaniks. Voolab, hargneb jne. Korduvaid tegelasi 460, lisaks veel episoodilisi, üldse kokku ~3000. Tegevus toimub 18101840
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
