◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v, kiirendus a. Kiirendus näitab kiiruse muutust ajaühikus. Dünaamika Vastastikmõju: üks keha mõjutab teist keha ja selle tagajärjel toimub mingi muutus.
viibib võrreldes liikuva faasiga. Optimaalseks väärtuseks on 1.5-4. Lahutuvuskriteerium iseloomustab piikide lahutuvust. Piikide kattumine on lubatav vaid teatud piirini, vastasel juhul ei saa täpselt arvutada nende parameetreid ja seetõttu ka aine sisaldust proovis. Kus w2 ja w1 on kahele ainele vastavate piikide laiused baasijoonel. Kui piikide laiused on võrdsed (w2=w1=w): Euroopa farmakopöa järgi: Kus tR1 ja tR2 retensiooniajad või teepikkused piki baasijoont alates süstehetkest kuni kahe kõrvutioleva piigi max-dest tõmmatud vertikaaljoonteni; wh1 ja wh2 piikide laiused poolel kõrgusel. Teoreetiliste taldrikute teooria põhineb eeldusel, et kromatografeeritav aine läbib sorbendkihi portjonite kaupa ja seejures jaotub võrdeliselt selle elementaarlõikudel taldrikutel. Iga uus liikuva faasi portsjon, mis liigub esimesele taldrikutele, kutsub esile aine uue jaotumine liikuva ja liikumatu faasi
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 2. teema: eleaatide koolkond. Probleemsituatsioon. Joonia mõtlemise küsimuseasetus – mis on oleva terviku arche – implitseerib oleva terviku niisugust mõistmist, mille kohaselt viimast iseloomustab saamises, liikumises olemine. Omab ju mõiste “algus” mõtet siis, kui miski kuskilt algab ja kuhugi jõuab, st. teeb läbi teatud muutusi. Samuti implitseeris too küsimuseasetus arusaama, et vaatamata nähtuste tohutule mitmekesisusele, mida meie kogemus meile tõendab, kätkeb olev endas ühtsust. Niisugune maailmakäsitus eeldab omakorda seda, et tegelikkuses eristuvad nähtumused ja olemus. Lõuna-Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi nime saanud eleaatide koolkonda kuulunud mõtlejad on aga küsimuse alla seadnud just selle, mis joonlaste mõtlemises paistis olevat enesestmõistetavaks eelduseks. Eleaadid küsivad kas olevas on üldse liikumist/muutumist ja nähtuste mitmekesisus...
Joonis 1.1 Läbitud teepikkus l ja nihkevektor kõverjoonelise liikumise korral. a ja b on teekonna alg- ja lõpp-punkt 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Kõige lihtsam mehaanilise liikumise liik on keha liikumine piki sirgjoont arvväärtuselt ja suunalt muutumatu kiirusega. Sellist liikumist nimetatakse ühtlaseks. Ühtlasel liikumisel läbib keha mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kirjeldamiseks on otstarbekas paigutada koordinaattelg OX mööda liikumise trajektoori. Keha asend ühtlasel liikumisel määratakse ühe koordinaadiga x. Nihkevektor ja kiirusvektor on alati suunatud paralleelselt koordinaatteljega OX. Kui mingil ajahetkel t1 asus keha punktis koordinaadiga x1, aga mingil hilisemal ajahetkel t2 punktis koordinaadiga x2, siis on nihke s projektsioon OX-teljele aja t = t2 - t1 järel võrdne
Taustkeha koos koordinaatide süsteemi ja kellaga nimetatakse taustsüsteemiks. Üldjuhul võib kehade liikumine olla küllalt keeruline. Kaks lihtsaimat liikumisviisi on kulgliikumine ja pöörlemine ümber fikseeritud telje; kõik keerulisemad liikumised on vaadeldavad kui nende lihtsaimate liikumiste kombinatsioonid. Kulgliikumisel liiguvad keha kõik punktid täpselt ühesuguseid teid (trajektoore) mööda, läbides igas suvalises ajavahemikus võrdsed teepikkused. Pöörleva keha kõik punktid liiguvad ringjooni mööda, mille keskpunktid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse pöörlemisteljeks. Reaalsete kehade kõiki omadusi on väga raske, kui mitte võimatu kirjeldada, sest neid omadusi on väga palju. Seepärast tegeldakse füüsikas, nagu teisteski loodusteadustes, kehade lihtsustatud kujutistega, millel on säilitatud vaid antud probleemi käsitlemisel vajalikud omadused. Neid kujutisi nimetatakse mudeliteks
Avaldame saadud seoste abil otsitava suuruse q, arvestades seejuures, et ülesande tingimuste põhjal q > 0. Leidmaks toa soojust tundide arvu tõkestamatul kasvamisel on vaja leida S ( lim S n ), n6 olles eelnevalt veendunud, et tekkinud jada on hääbuv, st et q 1. III Esimesed 490 meetrit hüppest: laskumiste teepikkused järjestikuste sekundite jooksul kujutavad aritmeetilise jada järjestikuseid liikmeid, kasutades aritmeetilise jada summa 2a1 (n 1)d valemit S n n , leiame kui palju kulus aega langevarju avamiseni. Siis 2 arvutame ülejäänud 510 m läbimiseks kulunud aja ning arvutame hüppe kestvuse.
pöörlemistelge. Vektori suuna pöörlemisteljel määrabkruvireegel: Kui parempoolset kruvi (kraani, korgitseri vms.) pöörata vaadeldava pöördliikumise suunas, siis kruvi kulgeva liikumise suund ühtib pöörlemist kirjeldava vektori suunaga. Vektorsuuruse negatiivne väärtus tähendab suuna muutumist vastupidiseks. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused. Kiirus v näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus = teepikkus : aeg , v = s / t. Kiiruse SI-ühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus
b) teepikkusest lühem; c) võrdne nulliga. • Millistes ühikutes on otstarbekas mõõta kosmoselaeva lennul, jalgrattasõidul, kaugushüppel ning teo roomamisel toimuva liikumise teepikkust? Ühtlane sirgjooneline liikumine • Kõige lihtsam on asukohta arvutada lihtsaima liikumise korral, milleks on ühtlane sirgjooneline liikumine. • Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Kiirus • Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Valemites tähistatakse kiiruse arvväärtust tähega v(ld velocitas 'kiirus'). Kokkuvõte ja Ülesanded • Ühtlane sirgjooneline liikumine-Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. • Kiirus-Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Ühtlase sirgjoonelise
Interferents Lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumise amplituudi jaotus) (Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Võnkumise tugevnemine Võnkumise nõrgenemine. Maksimumi ja miinimumi tingimused Liitumise tulemus oleneb sellest, kui palju erinevad liitumispunkti jõudnud lainete poolt läbitud teepikkused. Teepikkusi mõõdetakse poollainepikkustes. Kui teepikkuste erinevus (käiguvahe D) on võrdne paarisarv poollainepikkusi, siis lained tugevdavad üksteist ja räägitakse interferentsi maksimumist. Kui teepikkuste erinevus on võrdne paaritu arvu poollainepikkustega, siis lained nõrgendavad üksteist ja räägitakse interferentsi miinimumist. Difraktsioonivõre Nimetatakse suurest arvust ühesugustest üksteisest võrdsel kaugusel asetsevast
mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi muutus. = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik = v/r (nurkkiirus) [rad/s] v= R (joonkiirus) [m/s] = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 10. Mitteühtlane liikumine, nende iseloomulikud parameetrid kiirus muutub 11. Ühtlane liikumine a=0 V=const Keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. 12.Nurkkiirus näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. []=[rad]/[sek] = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v= R=l/t Võrdlus: ringjoone kaare pikkus s=R s=R |:t s/t =R /t >>> v= R 13
Keha kiirus esimeses süsteemis: N -Keha kiirus teises taustsüsteemis: N = N '+N o 1.1.2. Ühtlane sirgliikumine: Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne Nt:Tegelikkuses on ühtlast sirgliikumist väga raske saavutada., kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul, sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null (keha hakkab liikuma ja jääb seisma). 1 1.1.3. Ühtlaselt muutuv sirgliikumine: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine on sirgjooneline liikumine, kus
Võrrand on võrdus, mis sisaldab muutujaid ja konstante, mis võivad olla tundmatud ja tuntud. Võrrand annab mingi põhjusliku seose matemaatilise kirjelduse. Võrrandi lahendamine seisneb otsitava suuruse avaldamises ja selle arvväärtuse arvutamises. Ühtlane ringliikumine (tiirlemine) on punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed kaarepikkused. Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Sealjuures v = const. ja a = 0, sest v = 0. Ühtlaselt muutuva liikumise korral muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul keha kiirus võrdsete suuruste võrra. See tähendab, et a = const ja v = const. Keha 12 2 at kiirus v = v 0 ± at ja teepikkus s = v0 t ± , kus v0 on keha algkiirus, märgid + ja
liidetavast: s klg LNV T1vh cos q ja vastassuunas s klg LNV T2vh cos q Peab märkima, et logijärgi läbitud teepikkused on erinevad, sest logi arvestab kiirust veesuhtes (hoovust ei arvesta). Elimineerides valemitest hoovuse, saame: s T1 T2 s T1 T2 klg LNVT 1 2 LNV2T1 kust leiame: klg LNV1T2 LNV2T1 lg s T1 T2 Arvestades, et klg 1 saame: lg 1 100
klassis. Tuletame meelde, et: 1.Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punkmass (mõõtmeid ei arvestata) näib liikuvat. Mõõtmed võib jätta arvestamata, kui a) keha on väike võrreldes läbitava vahemaaga, b) kui keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid trajektoore (kulgliikumine). 2.Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. 3.Keha liigub ühtlaselt, kui ta läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (ehk lühidalt, kui keha kiirus ajas ei muutu näiteks auto spidomeetri näit on kogu aeg sama) Peale sirgjoonelise ja ühtlase liikumise esineb veel kõverjoonelisi ja ebaühtlaseid liikumisi. Kõverjoonelise liikumise erijuhud on näiteks ringjooneline, laineline, pöörd- ja võnkliikumine. Ebaühtlase liikumise erijuht on ühtlaselt muutuv liikumine. Selle liikumise korral suureneb või vähenev keha kiirus võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Liikumiste liigitamise aluseks
keralaine valem olema: - muidugi juhul, kui laineallikas (punktallikas!) asub koordinaatide alguspunktis. · Lainete liitumine: amplituudi sõltuvus käiguvahest ja faasinihkest. Sama kiirusega levivate lainete liitumisel tekkivat võnkumiste ruumjaotust nimetatakse seisevlaineks. Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Nagu võnkumistegi korral, vastab maksimumile laine, mille amplituud on võrdne liidetavate lainete amplituudide summaga, miinimumile aga amplituudide vahe. Ülejäänud punktides on laine amplituud nende kahe äärmuse vahel. 17. Valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria. 1)Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised.
keralaine valem olema: - muidugi juhul, kui laineallikas (punktallikas!) asub koordinaatide alguspunktis. · Lainete liitumine: amplituudi sõltuvus käiguvahest ja faasinihkest. Sama kiirusega levivate lainete liitumisel tekkivat võnkumiste ruumjaotust nimetatakse seisevlaineks. Maksimum: Miinimum: Neid reegleid tuntakse interferentsivalemite nime all. Suurust, mille võrra erinevad samasse punkti saabuvate lainete poolt läbitud teepikkused, nimetatakse lainete käiguvaheks . Käiguvahe. Nagu võnkumistegi korral, vastab maksimumile laine, mille amplituud on võrdne liidetavate lainete amplituudide summaga, miinimumile aga amplituudide vahe. Ülejäänud punktides on laine amplituud nende kahe äärmuse vahel. 17. Valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria. 1)Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised.
parameetrid. Hea näidegeomeetrilisel optikal põhinevast peidikust esitab Joonis 8. Vastav konstruktsioon koosneb neljast silindrilisest paraboolsest ja kahest tasapeeglist, mis sellise paigutuse korral tekitavad ees oleva vaatleja jaoks nähtamatuse efekti. Peidik töötab kõigi lainepikkuste jaoks, aga ainult väga väikese vaatlemisnurkade vahemiku korral. Kuna kiired läbivad 54 erinevad teepikkused, on neil ajaline hilinemine, mis on probleemiks ka mitmetel teistel sarnasel ideel baseeruvatel peidikutel. [1][11] Praeguseks on tänu uute metamaterjalide leiutamisele saavutatud olukord, kus valguse lainepikkusega lähedaste mõõtmetega asjade peitmine on saanud võimalikuks. Materjalide murdumisnäitaja sageduse sõltuvuse tõttu saavad sellised peidikud töötada ainult kindlate lainepikkuste korral
muutu, st. vk = v. Sirgliikumise korral pole vaja vektorimärke kasutada, asja saab lahendada "+" ja "" märkidega. Tegelikkuses on ühtlast sirgliikumist väga raske saavutada., kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul, sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null (keha hakkab liikuma ja jääb seisma). Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = const. ; a = 0, sest v = 0. 33 s v 1 2 s t t v1 > v2 s=v.t 7.2
Võnkuvale kehale mõjub alati tasakaaluasendi poole suunatud (nn. taastav) jõud. Laine on perioodiline (korduv) liikumine, mille korral toimub impulsi (liikumishulga) ja energia levik suurte vahemaade taha. Laine on aineosakeste või välja liikuv konfiguratsioon (paigutus). Laines osalevad osakesed liiguvad vähe, laine ise liigub palju. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2).
Võnkuvale kehale mõjub alati tasakaaluasendi poole suunatud (nn. taastav) jõud. Laine on perioodiline (korduv) liikumine, mille korral toimub impulsi (liikumishulga) ja energia levik suurte vahemaade taha. Laine on aineosakeste või välja liikuv konfiguratsioon (paigutus). Laines osalevad osakesed liiguvad vähe, laine ise liigub palju. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2).
Võnkuvale kehale mõjub alati tasakaaluasendi poole suunatud (nn. taastav) jõud. Laine on perioodiline (korduv) liikumine, mille korral toimub impulsi (liikumishulga) ja energia levik suurte vahemaade taha. Laine on aineosakeste või välja liikuv konfiguratsioon (paigutus). Laines osalevad osakesed liiguvad vähe, laine ise liigub palju. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2).
viivad kogu probleemi lahenemiseni • Tööks vajalik tippude tabel, kuhu kirjutatakse iga tipu jaoks tema kaugus lähtetipust ja tipu number, kust antud tippu jõuti. • Kaalutud graafis liidetakse kaalud ning väljastatakse lühim tee • Rakendatakse while-tsükli, töötab seni, kuni kõigi graafi tippude naabrid on läbiuuritud. • Üldine idee on väga sarnane laiutiotsimisele, selle vahega, et juba leitud teepikkused võib muuta, juhul kui tuleb välja mõni lühem tee. 9.7.1 Näide kasutamisest Kõige lühema tee leidmine kaardil, kui on teada, et punktist A (Tartu) viib punkti B (Tallinn) mitu erinevat teed. • Kasutatakse kolme massiivi. Massiivid peavad olema nii suured, et oleks ruumi kõigi graafi tippude jaoks. • Node – tipu number koos märkega, kas tipp on "lõpuni" töödeldud • Label – tipu kaugus lähtetipust
Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis 1) viskenurkade ja90 korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral. Maksimaalne lennukõrgus 3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted. erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Pöördenurk- ,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1 radiaani. Ühtlase liikumise korral on ka nende punktide joonkiirused erinevad ja seda suuremad, mida kaugemal paikneb vaadeldav punkt pöörlemisteljest. Pöörleva keha punkti joonkiirus on alati risti sellest punktist pöörlemisteljeni tõmmatud lühima sirgega. Nurkkiirus- , ühikuks on 1 rad/sek Pöörlemissagedus-ühtlasel pöördliikumisel ajaühikus sooritatud pöörete arv,
Kuna Fr = m · g, siis saame hõõrdejõu arvutamiseks valemi Fh = µ · m · g. Kui keha liigub aluse suhtes ühtlase kiirusega, on veojõud võrdne liugehõõrdejõuga ehk Fv = Fh 20 32.Nurkkiirus ja Joonkiirus (def;valem;valemianalüüs), nende sisuline erinevus. Kuna pöörlemise korral läbivad teljest eri kaugusel asuvad punktid sama ajaga erinevad teepikkused, siis on ka nende punktide joonkiirused erinevad. Mida suurem on punkti tiirlemisraadius, seda suurem on ka kiirus. Kuna aga kõikide punktide jaoks jääb pöördenurk alati samaks, on otstarbekas ringliikumise kirjeldamiseks defineeridagi kiirus just nurga kaudu. Erinevate punktide joonkiirused on erinevad Seepärast kasutataksegi ringliikumise iseloomustamiseks pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. Seda jagatist nimetatakse ringliikumise nurkkiiruseks
Näide: Otsime tipust u kõikvõimalike teid kõikidesse tippudese. u naabrid on uv väärtusega 2 ja ux väärtusega 1 ja uw väärtusega 5. U-st y- isse ühe sammuga ei saa ehk selle tee hind on praegu lõpmatult kallis. U-st z-i ka ühe sammuga ei saa ehk selle tee väärtus on ka lõpmatult kallis. Tuleb otsida välja kõige odavam tee ja see on ux väärtusega 1. Esimese sammuna tuleb kirjutada x tabelisse. Nüüd tuleb arvutada kõik teepikkused välja lähtudes sellest, mida me saime tänu selle x-i. U-st v-ni on 2, aga läbi x-i on 2+1=3 ehk siin teepikkus ei paranenud ja 2 jääb alles. U-st w-sse on 5, aga läbi x-i on 1+3=4 ehk läbi uue tipu saame parema tulemuse ehk see tähendab, et u-st w-sse ei ole mõtet otse minna, vaid läbi x-i. U-st pääseme ka x-i kaudu y- isse, mille väärtus on 1+1=2. Kui tahame jõuda u-st w-ni, siis uw väärtus on 5, uxw väärtus on 4, aga uxyw väärtus on 3 ehk see on hoopis parim tulemus.
r2 v2 s2 r r1 v1 s1 ϕ O Järelikult pole erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Jooniselt on näha, et mingi punkti poolt läbitud teepikkus s on võrdeline kaugusega r pöörlemisteljest. Suhet s s s ϕ= 1 = 2 = , (2.1) r1 r2 r mis on kõigi punktide jaoks ühesugune, nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga ühikuks on SI-s üks radiaan: [ϕ ] = 1rad kui selline nurk, mille kaarepikkus võrdub raadiusega. Täispööre sisaldab seega 2π radiaani.
.............................................................................................................. 41 1.2.2 Aegruumi tunnel ......................................................................................................................................... 46 1.2.3 Liikumise suhtelisus .................................................................................................................................... 48 1.2.4 Teepikkused lühenevad kõveras ruumis...................................................................................................... 49 1.2.5 Teleportatsiooni füüsikalised alused ........................................................................................................... 51 1.2.5.1 Teleportatsioon relatiivsusteooria järgi ...............................................................................................................51 1.2.5
..............................................................................................................................................123 3.3 AEGRUUMI KÕVERUS .............................................................................................................................................. 125 3.3.1 Ajas liikumise suuna määramine! ............................................................................................................ 125 3.3.2 Teepikkused lühenevad kõveras ruumis.................................................................................................... 129 TULEMUSED ............................................................................................................................................................133 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................................................135
.... 42 1.2.1 Ajas liikumise suuna määramine! .............................................................................................................. 42 1.2.2 Aegruumi tunnel ehk ussiauk ehk Einsteini-Roseni sild .............................................................................. 47 1.2.3 Liikumise suhtelisus .................................................................................................................................... 50 1.2.4 Teepikkused lühenevad kõveras ruumis...................................................................................................... 51 1.2.5 Teleportatsiooni füüsikalised alused ........................................................................................................... 53 1.2.5.1 Teleportatsioon relatiivsusteooria järgi ...............................................................................................................53 1.2.5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
