1.2 J¨ a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Suurust, mis v~oib omandada erinevaid arvulisi v¨a¨ artusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline v¨a¨ artus ei muutu, nimetatakse j¨a¨avaks suuruseks. N¨aiteks u¨htlase liikumise korral on kiirus j¨a¨av suurus ja l¨abitud teepikkus muutuv suurus. Samas mitte¨ uhtlase liikumise korral on ka kiirus muutuv suurus. Seega v~oib konkreetne suurus olla u ¨hes protsessis j¨a¨av kuid teises protsessis muutuv. Nii matemaatikas kui f¨ uu ¨sikas on olemas ka suurusi, mis igas olukorras on j¨a¨avad. Neid suurusi nimetatakse absoluutseteks konstantideks. Absoluutsed konstan- did on n¨aiteks ringjoone u¨mberm~ o~odu ja l¨abim~o~odu suhe , valguse kiirus c jne. Muutumispiirkonna m~ oiste
1.2 J¨ a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Suurust, mis v~oib omandada erinevaid arvulisi v¨a¨artusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline v¨a¨artus ei muutu, nimetatakse j¨a¨avaks suuruseks. N¨aiteks u ¨htlase liikumise korral on kiirus j¨a¨av suurus ja l¨abitud teepikkus muutuv suurus. Samas mitte¨ uhtlase liikumise korral on ka kiirus muutuv suurus. Seega v~oib konkreetne suurus olla u ¨hes protsessis j¨a¨av kuid teises protsessis muutuv. Nii matemaatikas kui f¨ uu ¨sikas on olemas ka suurusi, mis igas olukorras on j¨a¨avad. Neid suurusi nimetatakse absoluutseteks konstantideks. Absoluutsed konstan- did on n¨aiteks ringjoone u ¨mberm~o~odu ja l¨abim~o~odu suhe , valguse kiirus c jne. Muutumispiirkonna m~ oiste
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Jõudude tasakaal mingil ajahetkel Fel = F = 1,5 v - elektrokineetiline kiirus; r - osakese raadius - keskkonna suhteline dielektriline läbitavus 0 vaakumi dielektriline läbitavus - viskoossus; q - laeng; E - elektrivälja tugevus Elektroforees osakeste liikumine dispersioonikeskkonnas. Elektroosmoos dispersioonikeskkonna liikumine osakeste paigale jäämisel. -potentsiaali määramine elektroforeesil v = lt/t lt - osakeste poolt läbitud teepikkus t - tee läbimiseks kulunud aeg Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised Dünaamika • Dr John Stapp, New Mexicos asuva Hollomani õhujõudude baasi kolonel, kinnitati 1954. aasta detsembris rihmadega üheksa raketiga rakettkelgu istmele. Kui raketid süüdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni 632 miili ehk 1018 kilomeetrit tunnis. Tõsisem katsumus kolonel Stappi jaoks oli siiski pidurdamine vesipiduritega, milleks kulus vaid 1,4 sekundit. 1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding jr sarnase kelguga kiiruse 72,5 miili (117 kilomeetrit) tunnis. Tema kiirus polnud küll märkimisväärne – see on maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või lii...
y1 ' a x1 % b y2 'a x2 % b ' a (x1 % 1) % b ' a x1% a % b ' (a x1 % b) % a ' y1 % a < Algordinaat b näitab suuruse y väärtust, kui x = 0, sest y(0) ' a @ 0% b ' b . Joonis 28 Joonis 29 külastajad=5000+250×päevad NÄIDE 6.3. Kiiruse leidmine Autoga sõites on ühtlase sõidu korral läbitud teepikkus võrdeline selle läbimiseks kulunud ajaga. Auto kiiruse leidmiseks tuleb läbitud teepikkus jagada selle läbimiseks kulunud ajaga: teepikkuse muut kiirus ' aja muut MAJANDUSMATEMAATIKA I Lineaarsed funktsioonid 41 s
b.Dissolutsioonitest ehk vabanemistest Disintegratsioonitest ehk lagunemistest viiakse läbi spetsiaalsete unifitseeritud seadmetega. Aluseks on U.S.P ja ka Euroopa Farmakopöa vastava kriteeriumid. Lagunevust määratakse seadmega, kus ravimvorm kaetakse spetsiaalses nõus (korvis) perforeeritud plaadiga ja pannakse koos korviga kehatemperatuuril olevas puhverlahuses üles-alla liikuma nii, et ta minutis teeb umbes 30 tsüklit ja teepikkus mida ta tsüklis läbib on 50-60 mm. Lagunenuks loetakse Euroopa Farmakopöa järgi sellist ravimvormi, millel korvikesse ei jää üldse midagi või jääb sinna klaaspulgaga kergelt segatav mass. Suposiitide korral võib korvikesse jääda suposiidi alus. Disintegratsioonitestil kasutatakse uue ravimpreparaadi väljatöötamise alguses. Ta annab vähe infot toimeaine sisulisest käitumisest. Näitab vaid, kas antud pH juures
I ja II variandis tuleb tähele panna, et lõpptemperatuur on järjestikuste muutuste summa (mitte jada n- es liige). Kuna tegur q < 1, siis on jada hääbuv ja tuleb leida hääbuva geomeetrilise jada kõikide liikmete summa. Summa leidmiseks võib kasutada ka piirväärtust jada n esimese liikme summast Sn, kui n 6 . Et tegemist on praktilise ülesandega, siis võib täpsete irratsionaalarvuliste tulemuste asemel kasutada ka nende ligikaudseid väärtusi. III variandis tuleb mõista, et teepikkus 490 m on aritmeetilise jada teatud arvu liikmete summa. 27 28 7. ÜLESANNE (15 punkti) Ülesannete tekstid
Õhu tihedus ja rõhk kahanevad kõrguse kasvades sujuvalt eksponentsiaalse seaduse järgi. Keskmiselt iga 16 kilomeetriga muutub õhk kümme korda hõredamaks. Kui kogu atmosfäär moodustaks kujuteldava merepinna tasemele vastava tihedusega kihi, oleks selle paksus ligikaudu 8 kilomeetrit. Oluliseks õhus toimuvalte keemiliste reaktsioonide ja termodünaamiliste protsesside võimalikkuse iseloomustajaks on molekuli keskmise vaba tee pikkus. See on teepikkus, mille molekulid läbivad keskmiselt enne põrkumist mõne teise molekuliga. Troposfäär Kui kõige alumine õhukiht on meteroloogiliste protsesside toimumise koht. See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Teisisõnu –järjest kasvab jahtuva õhu
I voolutugevuse ühik A temperatuuri ühik K J valgustugevuse ühik cd 1971.a. lisati neile kuuele veel ainehulga N ühik: N ainehulga ühik mol Rahvusvahelise süsteemi põhiühikud on defineeritud tabelis 1. Tabel 1. Rahvusvahelise süsteemi põhiühikud. Dimensiooni SI Definitsioon tähis ühik L m Pikkusühik meeter on teepikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 s jooksul. M kg Massiühik kilogramm võrdub rahvusvahelise kilogrammi etaloni massiga. T s Ajaühik sekund on tseesium-133 aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestus. I A Voolutugevuse ühik amper on muutumatu elektrivoolu tugevus, mis hoituna vaakumis
valguse levimist mittehomogeenses keskkonnas, kus murdumisnäitaja on erinevates ruumipunktides erinev. Valguse optiliseks teepikkuseks nimetatakse keskkonna murdumisnäitaja joonintegraali mööda valguse trajektoor . Optilise teepikkuse mõistet sisse tuues võib Fermat' printsiibi sõnastada ka teisel viisil: Fermat' printsiip(II). Valgus levib ühest ruumipunktist teise alati sellist teed mööda, millele vastav optiline teepikkus on minimaalne. 59. Läätsed, kujutise konstrueerimine läätsedes. Õhukese läätse valem. Optiline tugevus. Läätsede süsteem. Luup. Läätseks nimetatakse kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvast ainest keha, mille murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna omast. Läätse töö põhineb valguse murdumisseadusel. Kumerlääts, mille murdumisnäitaja on keskkonna omast suurem, toimib valgust koondavalt
12. Milline tegevus on õige? Annan teed jalgratturile. Ületan ristmiku enne jalgratturit. 13. Millega peab juht andma hoiatusmärguande, kui tema auto tagumine ääretuli ei põle? Ohutuledega. Ohutulede puudumisel ohukolmnurga kasutamisega. Tagumise udutulega. 14. Kas mootorsõidukiga tohib sõita selle märgiga tähistatud teel? Ei. Jah. 17. Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus 50 km/h? 12...15 m. 3...5 m. 7...10 m. 20. Missuguselt sõidurajalt tohib mootorrattaga asulas sõita otse, kui pärisuunas on kolm sõidurada ja puudub märk "Sõidurajad ja -suunad"? Parempoolselt rajalt. Kõikidelt radadelt. Parempoolselt ja keskmiselt rajalt. 23. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas? Kõiki sõidukeid, kui neil on ohutuled sisse lülitatud.
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus ole...
teiselt poolt. Maapinna reljeefi mõju kliimale. Lisaks ookeanile ja mandrile mõjutab kliimatingimusi veel reljeef. Kliima kujunemisel on reljeefi puhul oluline: 1) maapinna kõrgus merepinnast 2) koha kuju ja ekspositsioon (nõlva orientatsioon meridiaani ja rõhttasandi suhtes). Niisiis on oluline pinnavormi suund ja kalle, kuju (kumer pind, nõgus pind, keerulisemad vormid). Kõrgemal on õhurõhk ja õhuniiskus väiksemad, otsekiirgus suureneb kõrgusega (sest kiirte teepikkus, õhu tihedus ja tolmu ning veeauru sisaldus väheneb). Kuigi hajuskiirgus väheneb kõrgusega, summaarne kiirgus suureneb. Insolatsioon oleneb nõlva kaldest. Päikesepaiste kestus on mägedes väiksem kui horisontaalsel pinnal. Sademete hulk suureneb kõrgusega. Mereline ja mandriline kliima Mandriline kliima on hästi välja kujunenud mere mõjust vabadel, kaugel asuvatel suurtel mandri osadel. Saartel ja rannikul on rohkem mereline kliima, mis on seda paremini välja
h = 6,62 * 10-34 J*s = 6,62 * 10-27 erg*s. 95 Impulssi ( p = mv ) on võimalik tuletada kineetilise energia avaldisest järgmiselt: Kvandi energia avaldisest: on võimalik avaldada osakese ,,lainepikkus" järgmiselt. Selleks aga asendame impulssi ja kiiruse vastavalt ning saamegi ,,lainepikkuse" Kuna ,,lainepikkus" ( ehk teepikkus ) on seotud ruumi mõõtmetega ( x, y ja z ), siis võtab viimane avaldis kuju: Mida väiksem on kehal mass või enrgia, seda kaugemale ta ajas rändab ( minevikku, tulevikku, olevikus ). Ajas rändamise sooritamiseks on vaja kineetilist energiat potentsiaalne energia võib muunduda kineetiliseks energiaks. Antud seos on ruumiteleportatsiooni jaoks ( ehk liikumised ajas olevikus ), ühikuks on 1 meeter. On olemas siis pidev ja mittepidev teleportatsioon
Fn=40 N 150 100 WC-6Co 50 WC-20Co 0 0 2000 4000 6000 8000 Teepikkus, m Joon.3.8. WC-Co/teras temperatuuri graafik sõltuvalt läbitava tee pikkusest ja survest (P=40 ja 180 N, v=2,2 m/s) 43 Nagu joon. 3.8 nähtub temperatuur stabiliseerub peale 2000 m läbimist katsetamist jõuga 40 N nii vähese kui suure koobaltisisalduse kõvasulami puhul. Suurema surve korral (180 N) tõuseb temperatuur kiiremini ja on 100-120 oC kõrgem kui katsetamisel survega 40 N
2) suurim lennukaugus on viskenurga 45 0 korral. 8 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted Vaatleme esmalt ühtlast pöördliikumist pöörleva ratta näitel, millel tähistame kaks punkti – punkt A1 kaugusel r1 ja punkt A2 kaugusel r2 pöörlemisteljest. Ratta pöörlemisel läbib punkt A2 ilmselt pikema teepikkuse s 2 kui punkt A1 , mille läbitud teepikkus olgu s1 . r r2 v2 s2 r r1 v1 s1 ϕ O Järelikult pole erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral mõtet rääkida teepikkusest,
Ülesanne 7-5 Veokijuhi töötasu on võrdeline teel oldud tundide arvuga. Kütusekulu kilomeetri kohta on võrdeline sõidukiirusega. Leida, kuidas summaarsed kulud (töötasu + kulud kütusele) teatud vahemaa läbimisel sõltuvad sõidukiirusest. VASTUSED 7-1 AC=400+12000/x. 7-2 a) AC=20+4000/q; b) väheneb 20 võrra; c) väheneb 6,7 võrra. 7-3 a) C(n)=200n+12800/n; b) 8. 7-4 Ctalitlus=35000/n, kus n on tööpinkide arv; 5000 kr. 7-5 C=s(a/v+bv), kus s on teepikkus, v kiirus ning a ja b konstandid. 47 Matemaatika ja statistika 2008/2009 7.2 Eksponentfunktsioon Olgu a mingi positiivne arv, a1. Funktsiooni f kujul () = nimetatakse eksponentfunktsiooniks alusel a.
Aegruumi augu ümber olev aegruum on kõverdunud. See tähendab seda, et mida kõveram on see aegruum, seda suurem on aegruumi augu ruumala. Järelikult see, et kui kaugele me ajas rändame, sõltub juba aegruumi kõverusest. Järgnevalt leiamegi kahe ruumipunkti vahelise kauguse kõveras ruumis. Joonis 18 Ajas liikumise suund sõltub aegruumi kõverusest ja selle muutumisest. 49 Joonis 19 Sirge ja kõver teepikkus ehk kõige lühem ja kõige pikem teepikkus. Teepikkuse s saame välja arvutada järgmise tuntud valemiga: ehk Viimase võrrandi on võimalik viia järgmisele kujule: Ja nüüd integreerides viimast seost, saame järgmise tulemuse: Integreerides võrrandeid arvestasime seda, et ja Kuid jätkame edasi võrrandi integreerimist ja saame tulemuseks järgmist:
u naabrid on uv väärtusega 2 ja ux väärtusega 1 ja uw väärtusega 5. U-st y- isse ühe sammuga ei saa ehk selle tee hind on praegu lõpmatult kallis. U-st z-i ka ühe sammuga ei saa ehk selle tee väärtus on ka lõpmatult kallis. Tuleb otsida välja kõige odavam tee ja see on ux väärtusega 1. Esimese sammuna tuleb kirjutada x tabelisse. Nüüd tuleb arvutada kõik teepikkused välja lähtudes sellest, mida me saime tänu selle x-i. U-st v-ni on 2, aga läbi x-i on 2+1=3 ehk siin teepikkus ei paranenud ja 2 jääb alles. U-st w-sse on 5, aga läbi x-i on 1+3=4 ehk läbi uue tipu saame parema tulemuse ehk see tähendab, et u-st w-sse ei ole mõtet otse minna, vaid läbi x-i. U-st pääseme ka x-i kaudu y- isse, mille väärtus on 1+1=2. Kui tahame jõuda u-st w-ni, siis uw väärtus on 5, uxw väärtus on 4, aga uxyw väärtus on 3 ehk see on hoopis parim tulemus. Nüüd pääseme ka z-ini ja uxyz puhul on tee väärtus 1+1+2=4. Kõikide muude
Aegruumi augu ümber olev aegruum on kõverdunud. See tähendab seda, et mida kõveram on see aegruum, seda suurem on aegruumi augu ruumala. Järelikult see, et kui kaugele me ajas rändame, sõltub juba aegruumi kõverusest. Järgnevalt leiamegi kahe ruumipunkti vahelise kauguse kõveras ruumis. Joonis 20 Ajas liikumise suund sõltub aegruumi kõverusest ja selle muutumisest. 51 Joonis 21 Sirge ja kõver teepikkus ehk kõige lühem ja kõige pikem teepikkus. Teepikkuse s saame välja arvutada järgmise tuntud valemiga: = + ehk = + Viimase võrrandi on võimalik viia järgmisele kujule: (( ( = ( +( = ( = + ( Ja nüüd integreerides viimast seost, saame järgmise tulemuse:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
