Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,...) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg...). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa...) Valem on lühidalt (tähiste abil) kirja pandud lause. Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemi- tes on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse 3 tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on
Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,...) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg...). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa...) Valem on lühidalt (tähiste abil) kirja pandud lause. Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemites on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse
Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,...) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg...). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa...) Valem on lühidalt (tähiste abil) kirja pandud lause. Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemi- tes on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse
Kuid Einsteini üldrelatiivsusteooria andis sellele vaatluste lahknevusele arvutustest teistsuguse seletuse. Merkuuri liikumist peeti tähtsaks vaatluslikuks tõendiks Einsteini teooriale. Merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria täiendavaks kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult üks kosmoseaparaat Mariner 10, mis startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist 1974. aastal ja 1975. aastal 3 korda mööda. 29. märtsil 1974. aastal lendas ta planeedi pinnast mööda 705 km kauguselt. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast
Kiirendus. Võrrandid keha koordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks. Kiirendus a kiiruse muutus ühes ajahetkes v x -v 0x a x= t Kiirendus on muutumatu. m Põhiühik - 2 s v x =a x t +v 0x kiirusevõrrand a x t2 s x=v 0x t + 2 Kui algkiirus on 0, siis: ax t2 s x= 2 keskmine kiirus vk näitab keha keskmist nihet ajaühikus (kogu teepikkus jagatud ajaga) hetkkiirus v kiirus, mida keha omab antud hetkel e antud trajektoori punktis. Hetkkiirus punktis A võrdub punkti A sisaldava trajektoorilõigule vastav lõpmata väike nihe/vastav lõpmata väike ajavahemik. s v = t ühtlaselt muutuv liikumine liikumine, mille puhul keha kiirus mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra
Kordamine füs-kolloidkeemia Termodünaamika 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga? a. Kohv väga hea kvaliteediga termoses – isoleeritud b. Jahutusvedelik külmkapi jahutussüsteemis – avatud c. Pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni – isoleeritud d. Automootoris põlev bensiin – suletud e. Elavhõbe termomeetris – suletud f. Taim – avatud Füüsiline keemia kästileb keemilisi nähtuseid ja seaduspärasusi füüsika printsiipidega. 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetodidest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? Siseenergiat saab tõsta töö tegemisega, temperatuuri tõstmisega. Suletud süsteemis siseenergia väheneb, isoleeritud süsteemis siseenergia ei muutu, sest puudub soojusvahetus...
Suuruse miinus lõpmatus ümbrust nimetatakse suvalist vahemikku (-;- M ), kus M<0. Arv x kuulub lõpmatuse ümbrusesse kui x <-M Reaalarvudest koosnevat hulka nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a;b), kus A (a;b) 2.Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust,mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jaavaks suuruseks. Näiteks ühtlase liikumise korral on kiirus jaav suurus ja läbitud teepikkus muutuv suurus. Samas mitteühtlase liikumise korral on ka kiirus muutuv suurus. Seega võib konkreetne suurus olla ühes protsessis jaav kuid teises protsessis muutuv. Nii matemaatikas kui füüsikas on olemas ka suurusi, mis igas olukorras on jaavad. Neid suurusi nimetatakse absoluutseteks konstantideks. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse muutumispiirkonnaks. On antud 2 muutuvat suurust x ja y. Funktsiooniks (ehk üheseks
⃗a =2( c ω ⃗ ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a x c 10.Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui töö on positiivne, siis teeb jõud tööd. Kui töö on negatiivne, siis tehakse tööd jõu vastu. Gaasi kokkusurumiseks tehtav töö avaldub A= ∫ Fds
Kallavere Keskkool Jana Smirnova 8.klass PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS Uurimistöö Juhendajad: Maardu 2012 SISSEJUHATUS Arv, mida tähistatakse kreeka tähega , on üks tuntumaid arve matemaatikas ja sellise suuruse olemasolust sai inimkond aimu juba väga ammuses minevikus. Praeguseks on arvutatud üle 6000000000 komakoha. ligikaudne väärtus on 3,14. Käesolevas töös on uuritud kasutatavust põhikooli matemaatikas. Autor on uurimistöö teemast huvitatud, sest tahtis rohkem tutvuda : mis arv see õieti on ja kus ning milleks seda kasutatakse. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid õpikuid ja internetimaterjale. Uurimistöö on kirjutatud 20 lehel, sisaldab 7 joonist ja 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate ...
t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/) 10. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutu ajaühikus. a=(v-v)/ t (m/s 2) 11.Ühtlaselt muutuva liikumise põhivõrrandid: s=v·t+(a·t 2)/2; s=( v2v2 )/2a s - nihe (teepikkus sirgjoonelisel liikumisel) (m) v0- algkiirus (m/s) v - lôppkiirus a - kiirendus (m/s2) t - aeg (s) Ringliikumine 12
lühikeste vahemaade mõõtmiseks, sest signaali võnge on erinev. Seega iga radar kasutab kindlat tüüpi signaali. Pikamaa-radarid kasutavad pikemaid võnkeid ja pikki viivitusi nende vahel, aga lühimaa-radarid kasutavad väiksemaid võnkeid ja väiksemat viivitust nende vahel. Pulseeriva radari korral saadetakse signaal välja ja mõõdetakse aega, millal signaal tagasi jõuab, siis aga korratakse tegevust. Saadud aja ja raadiolaine levimise kiiruse järgi saadakse kätte teepikkus, mille raadiolaine läbis. Kuna raadiolaine läbis kaks ,,otsa" siis tuleb see jagada kahega ja kaugus ongi teada. Sagedusmodulatsiooni radari puhul saadetakse signaal välja kogu aeg ja signaali võetakse vastu samuti kogu aeg. Signaali sagedust aga moduleeritakse ehk siis muudetakse teda mingil kindlal viisil ja kiirusel. Hiljem, kui signaal tagasi vastuvõtjasse jõuab, on võimalik kindlaks teha, kui palju on signaal sagedus muutunud, selle kaudu ka aeg, mis kulus
vahemaade mõõtmiseks, sest signaali võnge on erinev. Seega iga radar kasutab kindlat tüüpi signaali. Pikamaa-radarid kasutavad pikemaid võnkeid ja pikki viivitusi nende vahel, aga lühimaa-radarid kasutavad väiksemaid võnkeid ja väiksemat viivitust nende vahel. Pulseeriva radari korral saadetakse signaal välja ja mõõdetakse aega, millal signaal tagasi jõuab, siis aga korratakse tegevust. Saadud aja ja raadiolaine levimise kiiruse järgi saadakse kätte teepikkus, mille raadiolaine läbis. Kuna raadiolaine läbis kaks ,,otsa" siis tuleb see jagada kahega ja kaugus ongi teada. Sagedusmodulatsiooni radari puhul saadetakse signaal välja kogu aeg ja signaali võetakse vastu samuti kogu aeg. Signaali sagedust aga moduleeritakse ehk siis muudetakse teda mingil kindlal viisil ja kiirusel. Hiljem, kui signaal tagasi vastuvõtjasse jõuab, on võimalik kindlaks teha, kui palju on signaal sagedus
Kang muudab raskete asjade tõstmise palju kergemaks. Väheneb jõud, mida peab koormusele selle tõstmiseks rakendama. Mida suurem on kangile rakendatud jõu õlg, seda väiksem peab olema jõud ise. [3] Näited: 15 [2] 21. Võimsus Võimsus (P) kirjeldab töö tegemise kiirust (ajaühikus tehtud tööd A) P võimsus [W], A töö [J], T aeg [s] F jõud, s teepikkus, v kiirus 22. Energia definitsioon, kineetiline energia ja potentsiaalne energia (definitsioon, valem, valemi analüüs) mis erinevus kin. ja pot energial on? Kuidas toimub muutumine ühest liigist teise (näide)? Energia näitab keha võimet teha tööd. Energia on keha ,,töö varu". Nii energiat kui tööd mõõdetakse dzaulides: A töö [J], E energia [J] Kineetiline energia on keha liikumisenergia. mv 2 A E k 2
Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos - potentsiaali avaldamine elektroforeesil Välise elektrivälja (E) poolt graanulale (laenguga q) avaldatav jõud Fel = qE -potentsiaali määramine elektroforeesil v =lt /t lt - osakeste poolt läbitud teepikkus t - tee läbimiseks kulunud aeg Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse laetud (-potentsiaaliga laetud) osakesed liikuma mehaanilisel jõul
(taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.) 16. Mis on hetkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt?Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi , mooduli puhul Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal: 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühikus valemi näol (x=20+23t; x=t-10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 19
õhumassid teiselt poolt. 40.Maapinna reljeefi mõju kliimale. Lisaks ookeanile ja mandrile mõjutab kliimatingimusi veel reljeef. Kliima kujunemisel on reljeefi puhul oluline: 1) maapinna kõrgus merepinnast 2) koha kuju ja ekspositsioon (nõlva orientatsioon meridiaani ja rõhttasandi suhtes). Niisiis on oluline pinnavormi suund ja kalle, kuju (kumer pind, nõgus pind, keerulisemad vormid). Kõrgemal on õhurõhk ja õhuniiskus väiksemad, otsekiirgus suureneb kõrgusega (sest kiirte teepikkus, õhu tihedus ja tolmu ning veeauru sisaldus väheneb). Kuigi hajuskiirgus väheneb kõrgusega, summaarne kiirgus suureneb. Insolatsioon oleneb nõlva kaldest. Päikesepaiste kestus on mägedes väiksem kui horisontaalsel pinnal. Sademete hulk suureneb kõrgusega. 41Mereline ja mandriline kliima Mandriline kliima on hästi välja kujunenud mere mõjust vabadel, kaugel asuvatel suurtel mandri osadel. Saartel ja rannikul on rohkem mereline kliima, mis on seda paremini välja kujunenud, mida
1. Muutuvad suurused.
Def. 1 *Suurusi, mis omand erinevaid väärtusi(vaadeldavas protsessis) nim
muutuvateks suurusteks. *Suurusi, mis omand. konstantseid püsivaid väärtusi
nim jäävateks suurusteks e. konstantideks. *Tähistus: x,y,z...u,v,w,t *NT
ühtlane liikumine-> kiirus konstantne v, teepikkus ja aeg muutuvad *Muutuvad
suurused on tavaliselt reaalarvud-> geom võime esitada sirgel *absoluutsed
konstandid- mistahes protsessis vaadeldavad suurused: =3,14..., e =2,71
1. väärtused on diskreetsed x: x1,x2,x3 (arvjada) 2. väärtused omand pideva
alamhulga reaalteljel (+joonised!): *X={x IR|axib} lõik * X={x IR|a
3) ( -2; -1) 4) ( -1; 5 ) 8. Leia võrrandi 2 - log 3 ( 4 + 6 x - x 2 ) = 0 lahend või lahendite summa. 1) 1 2) 2 3) 5 4) 6 9. Lahenda võrratus 52 + x > 2 - 3x . 1) (- ; ) 2) ( 1; ) 3) (- ; -1) 4) ( -1; ) t3 10. Keha liigub sirgjooneliselt, läbitud teepikkus on väljendatav seosega s ( t ) = - 3t 2 + 10t + 6 . 3 Leia ajavahemiku pikkus, mille jooksul keha kiirus jääb väiksemaks kui 5. 1) 1 2) 2 3) 3 4) 4 B-1 Arvuta 1 + cos 2a , kui tan a = 3. B-2 Leia võrrandi x 2 - 11 = 11 - x lahend või lahendite summa.
Need olid kõik liikumist kirjeldavad mõisted. Kuid on vaja ka füüsikalisi suurusi. Füüsikalist suurust saab mõõta ja tal on kolm tunnust: arvväärtus, mõõtühik ja tähis. Suurused on kas skalaarsed või vektoriaalsed. Skalaarset suurust (skalaari) iseloomustab selle arvväärtus, vektoriaalset suurust (vektorit) iseloomustab lisaks arvväärtusele (moodulile) ka suund. Liikumist kirjeldavad põhisuurused on teepikkus (nihe), aeg, kiirus ja kiirendus. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l (ld. longitude), ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik (vektor) mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s (ingl. shift), ühik 1m. Aeg: tehakse vahet kahe aja vahel: · ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?). Tähis t (time), ühik 1s. · kestust tähistab ajavahemik (kui kaua?). Tähis t, ühik 1 s. 4
inerts Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enne maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus Select one: b. ligikaudu 60 km/h Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha Select one: c. säilitab oma kiiruse Kalle tõukab magavat Priitu. Priit d. tõukab Kallet sama tugevasti, ilma et ta ärkaks Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vaja teada järgmisi suurusi: Select one or more: c. teepikkus d. ajavahemik Kui keha liigub konstantse kiirendusega, siis keha kiirus b. muutub igas sekundis ühepalju Vahetult enne kukkuva lennuki põrkumist maapinnaga, umbes 2 meetri kõrgusel maapinnast, hüppab piloot lennukist välja. Piloot Select one: a. saab tõenäoliselt viga või hukkub Kivile, mille mass on 1 kg, mõjutakse jõuga ning kivi saab kiirenduse. Selleks et kivi massiga 10 kg saaks sama suure kiirenduse, peab sellele kivile mõjuv jõud olema Select one: b
sellele järgneb aeglane kustumine(lõpplik). Sellist ühekordset sähvatavat tähte nim Supernoovaks. LINNUTEE GALAKTIKA Osutub, et tähed enamuses kuuluvad mingitesse tähesüsteemidesse, mida nimetatakse galaktikateks. Päike(meie kuulume Linnutee galaktikasse). Ta on meil paistmas kahe heleda triibuna, mille keskel jookseb tumedam ala ning need triibud on suunatud põhjast lõunasse. Valgusaasta see on teepikkus, mille valgus läbib aastad. Meie Linnutee galaktika on nn spiraalset tüüpi. Meie galaktika läbimõõt on u 100 000 valgusaastat. Meie Päike asub tsentrist u 30 000 valgusaasta kaugusel. Tsentris on ülisuur tähtede kogum, mille läbimõõt on u 3000-6000 valgusaastat. Meie Linnutee galaktika tähtede arv 2x10 astmel 9 tähte. Linnutee galaktika mass on 2x10 astmel 11 Päikese massi.
Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ –hõõrdetegur 10,* Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Gaasi kokkusurumiseks tehtav töö avaldub A= ∫ Fds Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühiku jooksul e töö tegemise kiirus. N= A dA t (kui aeg ei muutu) N= dt
Tõkestatud hulgad on näiteks kõik lõplikud vahemikud (a, b), lõigud [a, b] ja poollõigud [a, b), (a, b] 4. Milline suurus on jääv ja milline suurus on muutuv? Mida nimetatakse muutuva suuruse muutumispiirkonnaks? (lk 3) Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Näiteks ühtlase liikumise korral on kiirus jääv suurus ja läbitud teepikkus muutuv suurus. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks 5. Defineerida ühene funktsioon, ühese funktsiooni argument, sõltuv muutuja, määramispiirkond ja väärtuste hulk. (lk 3 - 4) Ühene funktsioon on funktsioon vaid ühe muutujaga ehk y=f(x), puuduvad liitfunktsiooni omadused. Argument ehk muutuja on x ja sõltuv muutuja on y (sellel on oma kindel väärtus, mis sõltub x-st)
Selle tõestuseks saab tuua mandrite triivi, maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast, siin on vesi ja elusolendid. Maal on palju vaba hapnikku, siin on ka vulkaaniline tegevus ja sellest tekib gaasiline süsihappegaas. 5. Mis on tähtkuju? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on vanaaegne ajamõõtmise ühik, nende vajalikkus seisneb teeleidmises. Tähtede abil tehti kindlaks asukoht ja teepikkus. 6. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede asend on püsiv, sest vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ja kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber tiirlemistasandi ja telje pretsessioon orbiidi suhtes. 8. Mis on planeedid? Planeedid on rändavad tähed, Maa sarnased ja samuti ümber Päikese tiirlevad
Aeglusti omadused: suur neutronite hajumisristlõige, väike neutronite neeldumisristlõige, suur neutronite energiakadu kokkupõrkel aeglusti tuumaga. Vaba neutroni eluiga on 15,3 minutit. Seetõttu ei ole looduses vabu neutroneid, kuid neid saab tuumareaktsioonidega. 7. Neutronite difusioon reaktoris. Difusiooni võrrand. Diffusiooni tee pikkus. Neutronite voo tihedus. sigmaa – difusiooni tegur, mis määratakse eksperimentaalset D – diameeter, L – teepikkus sigma Harilik vesi: kihi paksus delta = ca 10 cm delta Grafiit: kihi paksus delta = ca 100 cm R0 r- raadius 8. Nelja kordajaga võrrand. Reaktori kriitilised mõõtmed. Neutronite efektiivne paljunemistegur. Reaktiivsus. Neutronite peegeldi.
2 2 4 4 x1 = 1,5 ja y1 = -0,5 >>>> Tekstülesande lahendamine võrrandi või võrrandisüsteemi abil Näide: Kaks matkajat läbisid 24 km. Üks neist liikus 2 km/ h võrra kiiremini ning jõudis seetõttu 1 tund varem kohale. Leia matkajate kiirused. 17 Olgu 1. matkaja kiirus x km/ h teepikkus (km) kiirus (km/ h) aeg (h) 24 1. matkaja 24 x x 24 2
Io proovile langenud kiirguse intensiivsus I proovi läbinud kiirguse intensiivsus Ehk siis mida rohkem läbis, seda vähem neeldus. Logaritmi kasutatakse mugavuse huvides. Kui proovi läbis täpselt sama palju, kui proovile langes. Seega D=0. Kui I0=1 I=0,5 D=0,301 Kui Io=1 I=0,1 D=1 Kui Io=1 I=0,01 D=2 Kui Io=1 I=0,001 D=3 D=xcb x erineeldumisnäitada (aine võime neelata elektromagnetkiirgust) c kontsentratsioon b küveti läbimõõt (n.ö. teepikkus, mida valgus peab läbima) kontsentratsiooni leidmine: c = D/xb Neeldumisnäitaja on füüsikaline komponent, mis väljendab aine neelamisvõimet. Erinevatel lainepikkustel on aine neelamisvõime erinev. Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 Neeldumisnäitaja sõltub: 1) lahusekihi paksus (e. optilise tee pikkus) 2) lahuse konsentratsioon (mida kontsentreeritum, seda rohkem neelab)
See väidab, et mitte miski ei saa liikuda, sest selleks, et teevahemikku läbida, peab kõigepealt läbima poole teest. Selleks, et läbida pool teed, peab omakorda enne läbima poole viimasest. Kui eeldada, et tee on lõpmatult jagatav, tuleb tunnistada, et seda arutlust võib jätkata lõputult. Ning selle arutluse alusel võib ütelda, et igasugune liikumine peab läbima lõputu hulga teeosi. Kui kogemus kinnitab meile seda, et iga teepikkus on läbitav lõpliku aja jooksul, siis peab tunnistama, et on võimalik läbida lõpmatu hulk teeosi lõpliku aja jooksul. See on aga vastuolu, millest tuleb järeldada, et liikumine on võimatu. Teine Zenoni tuntud apooriatest, mis on suunatud liikumise vastu, kannab nime “Achilleus”. Achilleus ja kilpkonn võtavad ette võidujooksu, kus kiirem (Achilleus) annab aeglasemale 7
Kuidas arvutada teepikkust üldiselt? Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi. Igas trajektoori punktis on see trajektoori puutuja suunaline: Keskmine kiirus avaldub: nihke järgi: ; trajektoori järgi: Teepikkus arvutatakse üldjuhul integraalina: 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Ainepunkti asukoht on määratud kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endast kolme ajast sõltuvat võr- randit. Need on üksteisest sõltumatud liikumisvõrrandid. Liikumiste sõltumatuse printsiipi kirjeldab valem:
Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraali üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Klassikalise füüsika valdkonda kuuluvad: kvantmehaanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni ehk klassikaline mehaanika, erirelatiivsusteooria, üldrelatiivsusteooria
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
moodustavad koordinaadistiku ehk koordinaatsüsteemi. Koordinaadistikus keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavaid arve nimetatakse koordinaatideks Ülesanded • Millise kehaga seotud taustsüsteemis on otstarbekas kirjeldada: a) planeetide tiirlemist; b) kärbse lendu; c) linnutiiva liikumist; d) trammi sõitmist? • Suusataja läbis võistlusel sõites 7,5 km raja kaks korda ning jõudis stardipaika tagasi. Kui suur oli sportlase nihe ja teepikkus? • Mida näitab auto spidomeetril asuv odomeeter (kilomeetriloend) – kas nihet või teepikkust? • Too näiteid liikumistest, mille korral nihe on a) teepikkusega võrdne; b) teepikkusest lühem; c) võrdne nulliga. • Millistes ühikutes on otstarbekas mõõta kosmoselaeva lennul, jalgrattasõidul, kaugushüppel ning teo roomamisel toimuva liikumise teepikkust? Ühtlane sirgjooneline liikumine • Kõige lihtsam on asukohta arvutada lihtsaima liikumise
treppjoonega! Saab teha ceiliga. 4. Koostage funktsiooni sin(x) integraalsumma lõigul [1, 2]! Integraalsumma üldvalem: 5. Kirjutage üles määratud integraali 3 omadust! 1) Konstantse teguri võib tuua integraali märgi ette: 2) Summa integraal võrdub liidetavate integraalide summaga: 3) Kui lõigul [a;b], kus , f-nid ja rahuldavad tingimust , siis 6. Punkt M liigub kiirusega . Olgu s(t) punkti M poolt läbitud teepikkus. Teades, et , leida punkti M poolt läbitud teepikkuse sõltuvus ajas t, kui s(0) = 0 ! Teepikkuse leidmiseks tuleb leida, mille tuletis on v(t). Kasutan käsku "Integrate" ja saan teepikkuseks Kontroll, kas leitud teepikkuse valem sobib: peaks võrduma 0-ga, järelikult leitud valem veel ei sobi, teda tuleb edasi arendada: Teen uue kontrolli: sobib ja kontrollin igaksjuhuks tuletist, kuigi ta ei saa juurde liidetavast
valemi järgi. o Osutmõõteriista täpsusklass on arv, mis näitab suhtelist viga protsentides, kui osuti asub skaala viimase jaotise kohal (st skaala lõpus). 4. Mehhaanika, hüdrostaatika. · Mehhaanika aine ja liigitus. o Mehhaanika on teadus, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Kinemaatika- uuritakse liikumisi, kuid ei kasutata mõisteid jõud ja mass. Kasutatakse mõisteid teepikkus, trajektoor, kiirus, kiirendus jne. Dünaamika- kinemaatika mõistetele lisanduvad mõisted jõud ja mass. Staatika- käsitletakse kehade tasakaalutingimusi. · Keskmine kiirus, kiiruste liitmine. o Keskmine kiirus = · Mehhaanika põhiseadused. o Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt või sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. (Ei
Funktsiooni definitsioon. Funktsiooni argument, sõltuv muutuja, määramispiirkond ja väärtuste hulk. Funktsiooni esitamine tabelina ja analüütiliselt. Funktsiooni graafiku mõiste. Graafiku omadused. V: Jääv ja muutuv suurus: Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Näiteks ühtlase liikumise korral on kiirus jääv suurus ja läbitud teepikkus muutuv suurus. Samas mitte ühtlase liikumise korral on ka kiirus muutuv suurus. Suuruse muutumispiirkond: Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. Funktsiooni definitsioon: Olgu antud 2 muutuvat suurust x ja y. Funktsiooniks (ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse
muutuva pinge ka teises mähises. Kui teise mähise keerdude arv on suurem kui esimesel, siis tekib kõrgem pinge, kui aga teisel mähisel on keerde vähem, tekib madalam pinge. Vaatame, milline jõud saab laengukandjaile magnetväljas liikuvas juhis mõjuda. Ampere'i seadus andis meile vooluga juhtmele mõjuva jõu väärtuse: F = IBl (vaatleme juhtu, kui voolu suund on risti magnetvälja suunaga. Kuid voolutugevus I = q/t ja laengute poolt magnetväljas läbitud teepikkus l = vt, kus v on laengukandja suunatud liikumise kiirus. Eeltoodut arvestades saame, et magnetväljas liikuvale laengule mõjub jõud F = qvB. Seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Jõu suuna saab kindlaks teha vasaku käe reegli abil: Kui Magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ja väljasirutatud 15 sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda, siis väljasirutatud pöial näitab
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144...
Kõige paremini neelavad taimelehed sinises ja punases piirkonnas. Lehtede kaldenurkade ja orientatsiooni jaotus mis nurga all lehed paiknevad, nt okaspuul paiknevad nooremad okkad ladva pool. Lehe pinnanormaali kaldenurk ja lehe pinnanormaali asimuut. G=0.5 sfääriline orientatsioon, G=cos0 horisontaalsed lehed, G = 2/pii sin0 vertikaalsed lehed. Katvus ja läbipaistvus - Läbipaistvus kõrgusel z ja suunas 0, ekponentsiaalne funktsioon, lehepinnaindeks, koosinus kalde all teepikkus suureneb. Katteväärtus e katvus kui suur osa maapinnast on taimedega kaetud KV = 1 a(0,0) Metsas on analoogiline suurus LIITUS e võrade katvus. Võrade liitus ja võrastiku liitus erinevus on kattuvate võrade arvestamise, võrastiku liituse arvutamisel arvestatakse vaid ühekordselt, võrade katvusel nii palju kordi kui on kattuvaid võrasid. Nt LIDAR 3D puu struktuuri mõõtmiseks; Saab määrata puude kõrgust ja katvust.
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
Kvantitaiivne tunnus (arvtunnus) on tunnus , mille väärtused on arvud (nt. Pikkus, kaal, rahvaarv, keskmine hinne) Kvalitatiivne tunnus on tunnus, mille väärtused ei ole arvud ( juustevärv, perekonnaseis, rahvus). STATISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUS TE VASTUSED 1. Statistika aine ja meetod Statistika on iseseisev teadus. Ta uurib ühiskondlike nähtuste kvantitatiivset külge lahutamata seoses nende kvalitatiivse küljega ja ühiskonna arengu kvalitatiivset väljendumist konkreetsel ajal ja kohal. Peamiselt tegeleb statistika : 1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeld...
selle keskel istuv reisija süütab tiku (joon. 2). Raketi sabas ja ninas istujad näevad seda tähtsat sündmust muidugi ühel ja samal hetkel toimuvat, kuna signaal liigub mõlemani ühe ja sama kiirusega ning valgusel on läbida mõlema vaatlejani ühepikkune tee. Kõrvaltvaatajale aga tundub, et raketi ahtrini jõuab valgus kiiremini, sest signaali levimise ajal tuleb ahter signaalile vastu, raketi esiots aga vastupidi, eemaldub kohast, kus tikku tõmmati. Kuna kiirus on ühesugune, aga teepikkus erinev, kulub signaalil levimiseks erinev ajavahemik. Niisiis on juba esimestes mõttearendustes palju harjumatut. Jõudu edaspidiseks! 2 3 4 5 RINGLIIKUMINE 1.1. ÜHTLANE RINGLIIKUMINE JA PÖÖRDLIIKUMINE Ühtlane liikumine mööda ringjoont (tiirlemine) on üks lihtsamaid perioodilisi liikumisi. Keha liikumist mööda
Peaaegu isotooniline kontraktsioon (vist seepärast, et isotoonilisel kontsentrilisel kontraktsioonil algul lihaspinge kasvab ja siis lihas hakkab lühenema, kuid isotoonilise puhul on selles faasis pinge konstantne) Mida väiksem on koormus, seda suurem on lühenemine ajaühikus. 3 1 Lihastöö on veel kord jõud * teepikkus. A= f*d Teepikkus on kangi kinnituskohast punktini, millele avaldatakse jõudu e jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Keskmiste koormuste seadus- keskmiste koormuste korral on töö suurem kui väga väikese või väga suure koormuse korral. Töö on 0, kui lihas lüheneb koormuseta või koormus on võrdne maksimaalse isomeetrilise jõuga. Biitsepsi kinnituskoht luule annab võimaluse 1cm lihaskontraktsiooniga liigutada kätt 5 cm.
Laev sõidab kiirusega Vo, hoovuse kiirus on Vh ja hoovuse nurk on q ja läbib vahemaa ajaga T (t2 t1). Joonisel näidatud suunas mõõduliini läbitud teepikkus koosneb kahest liidetavast: s klg LNV T1vh cos q ja vastassuunas s klg LNV T2vh cos q Peab märkima, et logijärgi läbitud
FÜÜSIKA KOKKUVÕTLIK MATERJAL MEHAANILINE LIIKUMINE · Ühtlase sirgjoonelise liikumisega on tegemist siis, kui keha liigub sirgjooneliselt läbides võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlase muutuva liikumisega on tegemist siis kui keha kiirus kasvab või kahaneb igas ajaühikus võrdse suuruse võrra. · Hetkkiirus on keha kiirus väga lühikese ajavahemiku jooksul. Iseloomustab piisavalt täpselt keha kiirust. · Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) ...
38. Kuidas saab 9 tikust 3 tosinat, ühtki katki tegemata? Vastus: XXXVI (Kirjuta rooma numbritega. Tosin = 12; 3 tosinat = 3 * 12 = 36) 39. Jüri seisab 140 meetri pikkuse uisuraja ühes otsas ja Jaak teises otsas. Nad alustavad üheaegselt teineteisele vastu liikumist. Jüri kiirusega 8 m/s ja Jaak 6 m/s. Mitme sekundi pärast nad kohtuvad? Vastus: 10 sekundi ( Leiad aega. AEG = TEEPIKKUS : KIIRUS; 140 m teepikkus; 8 + 6 = 14 m/s kiirus kokku; 140 : 14 = 10 sekundi pärast kohtuvad) 40. Raamatus on ainult üks pilt ja see asub leheküljel, mis on 27. alates algusest ja 72. alates lõpust. Mitu lehekülge on selles raamatus? Vastus: 98 lk ( pilt on 27. lk ja sellest tagapool on veel 71 lk, järelikult on raamatus 98 lk) 41. Tõnu sündimise päeval istutasid ema ja isa 4 dm pikkuse kuuse. Iga aasta kasvas kuusk 95 mm võrra
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
13m. Et peamine vastuvõtjani jõudva laine energia pärineb esimesestf tsoonist , siis saavutamaks vabas ruumis sumbuvusele lähedast ( ). Suurima energiaga peegeldunud laine tekib rn sumbumist, peab esimene fresnelli tsoon olema takistusteta. Kui antennide kõrgused ja sagedused on teada, siis kaugus, kus esimene 2 kus rn on n-nda tee teepikkus. n-das noatera diftaktsooni normeeritud väljatugevus on tsoon riivab maapinda, asub kaugusel: esimeses fresnelli tsoonis:
Sile paberileht ja kägardatud langevad erineva aja. Õhutakistus on seda suurem, mida suurem on keha pindala Hetkkiirusel on suund, keskmisel kiirusel ei ole Kui läbitud vahemaa on palju suurem keha mõõtmetest, võib keha lugeda punktmassiks Keha asendamisel punktmassiga asub mass massikeskmes Massikeskmesse toetatud keha jääb püsivasse tasakaalu Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga, võrdeteguriks on kiirus Kiirus ja kiirendus ei pruugi alati olla samasuunalised Hüpotees: 100 g ja 1 kg kaaluviht jõuavad samalt kõrguselt kukkudes aluseni samaaegselt. Katse. Kontrollime hüpoteesi katseliselt ja teeme järelduse Kui keha liigub, siis see “tahab” liikuda, kui keha seisab, siis see “tahab” seista. Mida raskem keha, seda kauem võtab aega selle liikuma panemine või seisma jätmine.
Valguse hajutamiseks nimetatakse valguselainete levimise hälbimine sirgjoonelisest suunast (korrapäratu peegeldumine). Kiirguse hajumine jaotatakse molekulaarseks (Rayleigh) hajumiseks ja hajumiseks häguses keskkonnas. Hajunud kiirguse intensiivsus, I, on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega (Rayleigh seadus): I= (astmes -4)= (astmes 4) (6) Neeldumine jälle on suurem lühilainelisel kiirgusel. Seetõttu on taeva värv keskpäeval sinine ja hommikul/õhtul punane (suurem valguse teepikkus õhtul ja hommikul kui keskpäeval). Maale jõudvas kiirguses on otsese ja hajusa kiirguse suhe (energiaühikutes) ca. 1, aga FAK-i osa on otseses kiirguses vaid. ca. 1/3. Päikesekiirguse spektraalne koostis on erinev otseses ja hajusas kiirguses. Otseses päikesekiirguses on ülekaalus valguse pikalainelisem komponent, sest atmosfääris neeldub eelistatult lühema lainepikkusega kiirgus. Hajusas kiirguses domineerib valguse lühilaineline komponent (Rayleigh seadus)
nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. 1 pc = 3,08572 · 10^16 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 10^5 a.ü. • Kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile 1 kaaresekund. Parsek ja kiloparsek on tavalised ühikud tähtede kauguste kirjapanekul; galaktikate kaugusi mõõdetakse megaparsekties. Õ. Lk. 57 Valgusaasta – teepikkus, mille valgus läbib ühe aastaga, liikudes valguse kiirusel. Levinud populaarteaduslikes käsitlustes Parseki ja valgusaasta seos – astronoomid kasutavad rohkem parseki mõistet: 1pc= 3,26 va Ülesannete kogu; suuliselt. 27.1 Väidetakse, et üks tähtkuju on meist 5 korda kaugemal kui teine. Kas see väide võib-olla õige? V: Mõistel „kaugus tähtkujuni“ puudub sisu, sest eri tähtede kaugus Maast võib olla väga erinev. 27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
