Trajektoor- joon, mille kujundab liikuv punkt (kõverjooneline ja sirgjooneline liikumine) Normaalkiirendus-an kiirenuduse normaalsihiline komponent, mis on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole. Puutekiirendus-at kiirenduse puutujasihiline komponent , mis kujutab endast vektorit, mille suurus võrdub absoluutväärtuselt kiiruse suuruse tuletisega aja järgi. Nurkkiirus-rad/s ühtlane liikumise kiirus w=fii/t Ühtlaselt muutuv: hetkkiirus: w=w0+t teepikkus: fii=wt+t/2 Translatoorne liikumiseks nim jäiga keha niisugust liikumist, mille juures iga sirge, mis ühendab keha kaht punkti jääb liikumise ajal paralleelseks oma algasendiga
2 sekundit 18.Millal ei tohi pukseerida painduva ühenduslüliga? Kui pukseeritaval sõidukil ei tööta sõidupidur või rool Kui teel on kiilasjää 19.Milline tegevus on õige? Arvestan, et naaberreas sõitev juht peab mulle enne raja vahetamist teed andma 20.Milliste tuledega tohib mootorsõidukiga sõita valge ajal? Päevatuledega esitulede asemel Lähituledega 21.Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus on 50 km/h? 3...5 m 22.Mis hetkest algab auto pidurdusteekond? Hetkest, kui juht vajutab piduripedaalile 23.Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitab kahju kannatanule, kui kahju tekitajal: Puudus liikluskindlustuse leping Oli kehtestatud korras väljastatud tõend kindlustuskohustusest vabastamise kohta 24.Millisel juhul peab pukseeritava mootorsõiduki roolis olema juht?
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
kui võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed kaarepikkused. Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Sealjuures v = const. ja a = 0, sest v = 0. Ühtlaselt muutuva liikumise korral muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul keha kiirus võrdsete suuruste võrra. See tähendab, et a = at 2 const ja v = const. Keha kiirus v v 0 at ja teepikkus s v 0 t , 2 kus v0 on keha algkiirus, märgid + ja – näitavad, kas tegemist on kiireneva või aeglustuva liikumisega. Kui liikumisaega pole antud, on kasulik kasutada valemit v 2as .
, kus v heli levimise kiirus , kus v mehaaniliste ristlainete levimise kiirus 27. Mis on Doppleri efekt? 28. Tuletage valem vastuvõtja poolt tajutava sageduse arvutamiseks, kui laineallikas liigub vastuvõtja suhtes (8.27). Tehke joonised koos selgitustega. Mis järeldub sel lest valemist? L1 ja L2 - lained s - teepikkus huinja(A) - lainepikkus huinja(V) vaatleja poolt mõõdetud lainepikkus v(vektor) laine levimiskiirus
(Tavaliselt võetakse taustkehaks Maa) Nihe (Tähis ) - vektoriaalne füüsikaline suurus. Nihe on vektor (suunatud sirglõik) liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. ( nö. linnulennult läbitud vahemaa). Nihke pikkus sõltub liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast. Keha trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Mööda trajektoori mõõdetakse läbitud tee pikkust, ehk teepikkust . Teepikkus ja nihe ei ühti tavaliselt! (Keha nihke pikkus ja tema liikumise teepikkus on võrdsed vaid sirgjoonelise liikumisekorral.) (Nt. kui jooksja jookseb linnast A linna B, siis tema nihkevektoriks on AB (nool peal) . Kui ta jookseks edasi linna C, siis oleks tema nihkevektoriks AC (nool peal) ). Valem: s =v t ( v - kiirus; t aeg) Liikumise suhtelisus - keha liikumine teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks.
Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: 1 Taustkeha, 2 Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad 3 Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju.
F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala h - kõrgus v - kiirus t - aeg s - teepikkus A - töö N - võimsus - kasutegur Valem Mille arvutamiseks kasutatakse Tähised tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud keha mass kiirus töö võimsus kasutegur Q soojushulk Soojushulk
absoluutkiiruse leidmiseks tuleb pärivoolu liikumisel laeva kiirusele liita jõe voolukiirus, vastuvoolu liikumisel aga lahutada see. Tähistades laeva kiiruse seisvas vees otsitavaga v1 ja jõe voolukiiruse otsitavaga v2 , saame laeva absoluutkiiruseks pärivoolu liikumisel v1 + v2 , vastuvoolu aga v1 - v2 . Ülesanne 2 (2) Lahendus jätkub ... Esimesel korral pärivoolu sõitmiseks kulunud aja leidmiseks tuleb teepikkus jagada kiirusega (vt. valem (3)): päri 100 t1 = , v1 + v2 ja vastuvoolu liikumiseks kulunud aja avaldiseks saame: vastu 64 t1 = . v1 - v2 Kokku kulus esimesel korral 9 tundi, seega 100 64 + = 9.
Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Temperatuuri tõustes väheneb. Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus võtta kerakujuline kuju või pürgida selle poole, kui talle mingid välisjõud ei mõju
1. Defineerige ühe muutuja funktsiooni ning tooge näited. Intuitiivselt võib funktsiooni all mõista ,,eeskirja", mis seab igale antud sisendile vastavusse üheselt määratud väljundi. Ringi pindala sõltub ringjoone raadiusest, st ( ) Ühtlase kiirusega liikuva keha poolt läbitu teepikkus sõltub ajast, st ( ) Tagasisaadav summa hoiustamisele antud rahasummast sõltub hoiustamise perioodist ehk ajast 2. Mida nimetatakse funktsiooni graafikuks? Kas ringjoon sobib mingi funktsiooni graafikus? Kui reaalarvude hulga X igale elemendile on mingi eeskirja f abil vastavusse seatud ainult üks reaalarv y, siis öeldakse, et hulgas X on määratud funktsioon f, ja kirjutatakse ( )
on veojõud. Mida suurem on hobune, seda suurem on ka tema veojõud. Tori hobune on 75 jõukilogrammi, eesti hobune on 35 jõukilogrammi. Suhteliselt väiksemad ja keskmised hobused veavad rohkem välja kui suured hobused. Veojõud sõltub ka rakmetest, koorma paigutusest, toetuspinnast. Kui on pehme lumi, siis ei või raskust ettepoole panna. Absoluutne veojõud on suurem raskemal hobusel, kasulikus on raskemal või optimaalsemal. TEHTUD TÖÖ Jõukilogramm x teepikkus, ühikuks on kg x m Tehtud töö valem on A= P x s P keskmine veojõud Töö produktiivsus on 500 kg kehamassiga loom võrdsustatakse 25 jõukg, mis teeb 500 kg brutokoorma. VÕIMSUS ..on ajaühikus tehtud töö hulk. Võimsust tähistatakse N-iga. N= A/t= kGxm/t hj 1 hobujõud on 75 kGxm/s hobune võib anda lühikese ajajooksul anda välja võimsust ka rohkem kui 1 hj. 1 hj annab 735,499 W. Hindamise eesmärgiks on aretusväärtuse määramine. Kolm põhitõugu. Eesti hobune Tori hobune
Berliin-Poola 114,24/2=57,12 Poola-Tartu 1376/2=688 Tartu-Saku 191 Summa=1129,88 193,76 + 57,12 + 688 + 191 TULU = 1129,88*1,07=1208,97 Kasumi arvestasin 7% juurdehindlusega TULU kokku = 1596,61+1208,97=2805,58 9. Arvutada olemasolevate andmete põhjal saadetiste pealevõtmise ja tagasisuunalise reisi kulu Teekond Teepikkus Teemaks Sõidukulu Summa Hamburg- 346 km 346*0,12=41,52 346*1=346 387,52(tühisõit) Dortmund Dortmund- 494 km 494*0,12=59,28 494*1=494 553,28 Berliin Berliin-Poola 102 km 102*0,12=12,24 102*1=102 114,24 Poola-Tartu 1 376 km 0 1376*1=1376 1376 Tartu-Saku 191 km 0 191*1=191 191
MATEMAATILINE ANALÜÜS I. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muutuvad suurused (tähistus, jaotus). Matemaatilises analüüsis tähistatakse muutujad väikeste tähtedega (x, y, a jne). Näiteid muutujate vahelistest suhetest: „Patsiendi vererõhk sõltub ravimite manustamise hulgast“, „Ringi pindala sõltub raadiusest“ Jaotus: a) Konstantsed suurused – ei muutu, omavad alati ühte ja sama väärtust N: ühtlane liikumine – kiirus on konstantne, teepikkus on muutuv suurus) b) Muutuvad suurused N: mitteühtlane liikumine – nii kiirus kui teepikkus muuutvad 2. Funktsiooni mõiste (definitsioon, tähistused, näited). DEF. Muutuvat suurust y nimetatakse muutuva suuruse x funktsiooniks, kui mingi eeskirjaga on suuruse x igale väärtusele seatud vastavusse suuruse y üks väärtus. Asjaolu, et y on x-i funktsioon, tähistatakse y = f(x) • Muutujat x nimetatakse sõltumatuks muutujaks (ehk argumendiks).
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega.
(kulgliikumiseks). Kulgevalt liiguvad näiteks vaateratta kabiinid, auto sirgjoonelisel teelõigul jne. Kulgevalt liikuvat keha võib samuti vaadelda kui materiaalset punkti. Joont, mida mööda keha (ainepunkt) liigub, nimetatakse keha liikumise trajektooriks. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasendit tema järgmise asendiga. Nihe on vektorsuurus. Nihke tähis on s Teepikkus l on keha poolt aja t vältel läbitud trajektoori pikkus. Teepikkus on skalaarne suurus. Joonis 1.1 Läbitud teepikkus l ja nihkevektor kõverjoonelise liikumise korral. a ja b on teekonna alg- ja lõpp-punkt 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Kõige lihtsam mehaanilise liikumise liik on keha liikumine piki sirgjoont arvväärtuselt ja suunalt muutumatu kiirusega. Sellist liikumist nimetatakse ühtlaseks. Ühtlasel liikumisel läbib keha mis
Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe – kaugus keha algus – ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha, Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju.
Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha, Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju.
t rõhumisjõuga: F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperat...
Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg · ainehulk mol · temperatuur- T K (kelvin) · voolutugevus - I A (amper) · valgustugevus- I cd (kandela) · nurk - ; rad (radiaan) Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mi...
aastat ja hiljem loodetakse, et liin jääb kasumile ka ilma selleta. Seda ei oska praegu keegi eriti ennustada kuna seda liini pole reaalselt testitud. Sellele projektile on lubanud ka Läti riik õla alla panna ja siis võibolla oleks võimalik loota ka suuremat dotatsiooni. Liin iseenesest on võimeline konkureerima auto sõiduga Kuressaarest Riiga. Sõit Kuressaarest Riiga autoga kestab umbes 5,5 - 6 h, teepeale jääb ka praamisõit ning kokku on teepikkus 337 km. Kiirkatamaraan aga läbib selle tee 3h ja 15 minutiga. 13 Viidatud allikad 1. https://skk.ee/fileadmin/media/dokumendid/Strateegia_2015-2020/uuringud/ Parandatud_Laevaliinide_uuringuaruanne_14mar18.pdf 2. https://fi.wikipedia.org/wiki/HSC_Express 3. http://www.saarteliinid.ee/upload/Editor/hinnakiri/AS%20Saarte%20Liinid%20hinnakiri %202019.pdf 14
t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on q, siis läbib aja t jooksul pindala S kogulaeng Q = qN = qnvtS, kuna teepikkus l = vt Järelikult, kuna I = Q/t, saame, et I = qnvS I – voolutugevus, q – laengusuurus, n – konsendratsioon, v- laengukandjate kiirus; S – juhi ristlõike pindala, l – pikkus. Ül Kui suur on juhtivuselektronide triivliikumise kiirus juhis, kus nende kontsentratsioon on 4 * 1028 m-3 ? Juhi ristlõikepindala on 50 ruutmillimeetrit ja I = 3,2 A. Elektroni laeng on 1,5 * 10-27 C. Elektritakistus
t rõhumisjõuga: F h = μ* N F h – hõõrdejõud μ – hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K – keha jäikus l – teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke’i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III
kruvireegel: Kui parempoolset kruvi (kraani, korgitseri vms.) pöörata vaadeldava pöördliikumise suunas, siis kruvi kulgeva liikumise suund ühtib pöörlemist kirjeldava vektori suunaga. Vektorsuuruse negatiivne väärtus tähendab suuna muutumist vastupidiseks. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused. Kiirus v näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus = teepikkus : aeg , v = s / t . Kiiruse SI-ühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul - kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v - v0) / t
kruvireegel: Kui parempoolset kruvi (kraani, korgitseri vms.) pöörata vaadeldava pöördliikumise suunas, siis kruvi kulgeva liikumise suund ühtib pöörlemist kirjeldava vektori suunaga. Vektorsuuruse negatiivne väärtus tähendab suuna muutumist vastupidiseks. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused. Kiirus v näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus = teepikkus : aeg , v = s / t . Kiiruse SI-ühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul - kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v - v0) / t
Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted Vaatleme esmalt ühtlast pöördliikumist pöörleva ratta näitel, millel tähistame kaks punkti punkt A1 kaugusel r1 ja punkt A2 kaugusel r2 pöörlemisteljest. Ratta pöörlemisel läbib punkt A2 ilmselt pikema teepikkuse s 2 kui punkt A1 , mille läbitud teepikkus olgu s1 . r2 v2 s2 r1 v1 s1 O Järelikult pole erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral mõtet rääkida teepikkusest, kuna
Kui ⃗r =⃗r (t) on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis t d r⃗ ds hetkkiirus v⃗ = ja keskmine kiirus v= s=∫ v ( t ) dt . dt dt , millest teepikkus o Pöörleva keha punktide joonkiirused ⃗v =⃗ ω × r⃗ . Ühtlane liikumine on keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne. St, et keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.
1.Pascalli seadus rõhu kohta. Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse muutumatult edasi vedeliku/gaasi igasse punkti. 2.Archimedese seadus fn=Gv*g*Vx Kehtib vedelikes/gaasides mõjub kehale üleslükkejõud, mis on võrde selle keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi raskusjõuga. 3.Newtoni I seadus: kiirendust põhjustab kehale mõjuv tasakaalustamata jõud, kui jõud puuduvad/on tasakaalus siis kiirendust ei toimu, NewIs kehtib ainult kindlas taustsüsteemides, ei kehti kiirendusega liikuvates taustsüst.. On olemas selliseid taustsüsteeme, milles kehad liiguvad ühtlaselt või sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud on kompenseeruvad. 4.Newton II kehale antud kiirendus on võrdeline kiirendust põhjustava jõuga ja pöörvõrdeline kiirendatava keha massiga a=Fi/m 5.Newton III kaks keha mõjutavad vastastikku jõududega, mis on suuruselt võrdsed, suunalt vastupidised ja mõjuvad neid ühendava sirge sihis. F2=-F1 6.Imp...
Jõu mõõtühik on njuuton ehk 1N. Mehaaniline töö on liikumise muutumine vastastikmõju puhul. Kui liikuva keha liikumissuund, liikumiskiirus või keha kuju muutub kehade vastastikmõju tõttu, siis on see mehaaniline töö. Töö on protsess, kus keha liigub jõu mõjul. Füüsikas tehakse tööd vaid, siis kui keha liigub ja kehale mõjub jõud. Tehtud töö hulka saab mõõta ja arvuliselt kirjeldada: s A = töö ; F = jõud ; s = teepikkus ; Ühikuks 1 dzaul ehk 1 J Võimsus on füüsikaline suurus, mida iseloomustab töö tegemise kiirus. Auto mootoreid võrreldakse tihiti võimsuse alusel. Mida suurem on auto võimsus seda kiiremini saavutab auto teatud kiiruse ja seda suurem on auto kiirus. Seda ainult juhul kui autod on sama massiga ja auto mootorile ei ole pandud piirajaid. Võimsust saab arvutada valemiga: N = võimsus ; A = töö ; t = aeg ; Ühikuks 1 vatt ehk 1W
Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja katuselt alla. Kui kaua oli tal aega oma tegu kahetseda? Valem: (2s/a)=(2*300/9.81)=7.82s. Kukkumise aeg pikeneb võrdeliselt ruutjuurega läbitud teepikkusest 5. Purskkaevu düüs, millest vesi väljub, on ristlõikega 1cm . Mitu liitrit sekundis peab 2
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
lubamatu! Kaitsemaandamata (0klassi) tarviti metallkere võib rikke korral jääda pinge alla ja see on eluohtlik. 5. Elektrivool Pikkust ja teisi eseme suurust iseloomustavaid näitajaid mõõdad sa joonlauaga, keha massi kaaludega, aega mõõdad stopperi või kellaga, temperatuuri termomeetriga. Kõigil mõõdetavatel suurustel on oma mõõtühik: · mass - kilogramm · aeg - sekund, minut jne · teepikkus - meeter jt Neid suurusi võib vaja minna ka elektrotehniliste tööde juures, kuid olulisemad on pinge, voolutugevus, juhi takistus ja elektrivoolu võimsus. Pinge. Siia sobiks võrdlus kahe veeanuma ja neid ühendava toruga. Kui anumad asuvad samal kõrgusel, ei voola vesi torus. Tõstes ühe anuma teisest kõrgemale, hakkab vesi voolama madalamal oleva anuma suunas. Elektrotehnikas nimetatakse selliseid tasemeid potentsiaalideks. Kui vooluallika
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...
MATEMAATIKA EKSAM. 1. Muutuvad suurused (üldiselt). 1)konstantsed suurused 2)muutuvad suurused NT: ühtlase liikumise korral on kiirus konstante suurus, teepikkus aga muutuv suurus. Funktsiooni mõiste (definitsioon, tähistused, näited). Funktsiooni esitusviise (piltlik, valemiga, tabelina, nooldiagrammina, sõnadega jne). Ühesed, paaris- ja paaritud, perioodilised, kasvavad ja kahanevad funktsioonid (definitsioonidega). Definitsioon: muutuvat suurust y nimetatakse muutuva suuruse x funktsiooniks, kui suuruse x igale väärtusele on vastav y üks väärtus
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
f n2 2. Pinnakaredus,(Ra) : Ra = · 56 ( μm ) , kus : ℜ ℜ – teriku tipuraadius,mm 3.Spindli kiirus(n) : kus Dm-detaili läbimõõt (mm). 6 4.Lõikekiirus(vc,m/min) : 5. Lõikeaeg (Ts,s) : L = tera poolt detaili töötlemisel läbitud teepikkus. 6. Eemaldatud materjali määr(Q) : 7. Lõikevõimsus puurimisel : PL= D · Fn · kvcfs ·v /240 · 10 3 Kus: kvcfs – erilõikejõud puuri serval. Antud: 1. Erilõikejõud: kc0.4 = 2000 N/ mm2 2. Astmenäitaja: mc= 0,25 (astmenäitaja,mis arvestab erilõikejõu sõltuvust lõigendi paksusest). 4. Detaili valmistamisoperatsioonid:
39. Määratud integraali omadused (sh omadused 3 6 koos põhjendustega). Integraali keskväärtusteoreem koos tõestusega 1. ba [f(x) ± g(x)]dx = ba f(x)dx ± ba g(x)dx. NB! Omadus 1 ei kehti korrutamise ja jagamise korral! See tähendab, et ba[f(x)g(x)]dx = baf(x)dx · bag(x)dx ja ba[f(x) : g(x)]dx = baf(x)dx :g(x)dx: 2. ba Cf(x)dx = C ba f(x)dx, C - konstant. 3. aa f(x)dx = 0, Põhjendus: kui a = b, siis on läbitud teepikkus võrdne nulliga, seega on ka töö võrdne nulliga, st aa F(x) = 0. 4. Kui a > b, siis ba f(x)dx = - ab f(x)dx. Põhjendus. Jõu F(x) poolt tehtud töö liikumisel punktist a punkti b on ba F(x)dx ning töö liikumisel punktist b punkti a on ab F(x)dx. Seega,kui materiaalne objekt liigub punktist a punkti b ja sealt tagasi punkti a,on kogu tehtud töö võrdne summaga ba F(x)dx + ab F(x)dx. Kuid kunasel juhul on kogu läbitud teepikkus võrdne nulliga, kehtib võrdus baF(x)dx
Seega,kui materiaalne objekt liigub punktist a punkti b ja sealt tagasi punkti a,on kogu tehtud töö võrdne Seega võrduse (4.3) põhjal summaga Lim[f(x) - kx - b] = 0 (4.4) ba F(x)dx + ab F(x)dx. Kuid kunasel juhul on kogu läbitud teepikkus võrdne nulliga, kehtib võrdus baF(x)dx + x. abF(x)dx = 0. Tuues x sulgude ette saame 5. ca f(x)dx = ba f(x)dx + cb f(x)dx.
sekkutakse. Katse tulemused kantakse tabelisse ja esitatakse sageli graafikuna, milleks on koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon. Öeldakse ka, et katse on küsimus loodusele. See tuleb nii esitada (eksperiment nii püstitada), et loodus saaks vastata EI või JAA. Kaudmõõtmise korral saadakse tulemus otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Keskmine kiirus (ingl. speed) leitakse kui läbitud teepikkus jagatakse selle läbimiseks kulunud ajaga. Tähis vk , ühik 1 m/s. vk = l / t = s / t. Sirgliikumisel l = s . Kesktõmbejõud (tsentripetaaljõud) mõjub ringjoonel liikuvale kehale ja on suunatud pöörlemiskeskme poole. Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega. See kiirendus on
sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg). 5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha. 6. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (kiirus ei muutu) 7. Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. 9. Keha kiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Näiteks, kui v=50m/s, siis läbib keha igas sekundis teepikkuse 50m (kui liikumine oli ühlane) või keskmiselt 50m (kui liikumine oli ebaühtlane). 10. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. 11. Liikumise suhtelisus seisneb selles, et erinevate taustkehade suhtes võib vaadeldaval
minut 60 1 1/60 tund 3600 60 1 Näiteks: 1,3 min. = 1,3 x 60 = 78 s 5/6 min = 5/6 x 60 = 50 s Kordamisküsimusi: Mille eest maksame takso kasutamisel - teepikkusee või nihke eest? Pall kukkus kolme meetri kõrguselt, põrkus põrandalt ja püüti kinni ühe meetri kõrguselt. Milline on palli poolt läbitud teepikkus ja nihe ? 3. Millist trajektoori mööda liigub jalgrattapedaal maantee , jalgrattaraami ja jalgratturi saapa suhtes ? 4. Millisel järgmistest juhtumitest võib keha vaadelda punktmassina: a) auto sõidab Tartust Tallinna. b) auto sõidab praamile. c) sateliit tiirleb ümber Maa. d) eesriie langeb. 5. Too näiteid liikumise kohta, kus nihe on a) võrdne teepikkusega b) teepikkusest lühem c) võrdne nulliga 6. Staadioni ringraja pikkus on 400 m
y i j r=r1-r2 x s=s(t) 16. Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt? Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal kiirusest aja järgi: 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühukus valemi näol(x=20+23t; x=t- 10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. dv ds
korrutis iseseisev töö, mängud *oskab leida ühekohalist pindala, nuputamisülesanded, jagatist ümbermõõt, matemaatilised mängud õpik lk 4549 kiirus, aeg, tv lk 1517 teepikkus, õpik lk 5051 ligikaudse võrduse märk Didaktilised mängud 24. nädal . 1.5. Jagamine jagaja, peastarvutamine, õpik lk 5261 *oskab kirjalikult jagada Tunnikontroll 5.märts- kahekohalise arvuga
mõlemad kiirused võrdsed nulliga, peavad nad alguses liikuma vastassuunaliselt ning nende impulsid peavad olema suuruselt võrdsed, et ka algse süsteemi impulsside summa oleks 0. p p v 1= ; v 2= ; v 1=−v 2 m1 m2 16. Kui suur on raskusjõu töö horisontaalsel pinnal sõitva auto korral, mille mass on m? (Põhjendada). A=F ∙ s ∙ cosα , kus A on tehtav töö, m keha mass, g raskuskiirendus ning s läbitud teepikkus. Raskusjõud on suunatud allapoole, s on suunatud horisontaalselt mööda maapinda, seega on raskusjõu töö 0, kuna cos90 o = 0. 17. Keha massiga m langeb vabalt kõrguselt h. Kuidas on omavahel seotud potentsiaalne ja kineetiline energia? (Alguses, lõpus, suvalisel ajahetkel vahepeal). Enne langemise algust on kehal ainult potentsiaalne energia, sest ta ei liigu, st alguses Ekogu = Epot = mgh. Lõpus pole kehal enam kõrgusest tingitud
Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langev...
vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 13.Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? - Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab võrdsetes ajavahemikus võrdsed nihked. Keha liigub ühes suunas. 14.Mida näitab keskmine kiirus? - Keskmine kiirus näitab kogu teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhet. Keskmine kiirus = kogu teepikkus / kogu aeg. [1 m/s] 15.Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks? - Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval aja hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori puntkis. 16.Kirjelda liikumisgraafikut. - Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajas. 17.Kirjelda kiirusegraafikut. - Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajas. 18.Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? - Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse
MEHAANIKA · Füüsika tegeleb loodusnähtuste uurimisega. Staatika- uurib kehade tasakaalu või paigalseisu meie valitud taustsüsteemis. Kinemaatika- käsitleb liikumist geomeetrilisest vaatepunktist uurimata nende kehade liikumise põhjuseid Dünaamika-uurib kehade liikumist nende rakendatud jõudude toimel Mehaanika- tegeleb kehade mehaanilise liikumise uurimisega ning selle põhiülesanne on keha asukoha määramine mistahes suvalisel ajahetkel. · Kehade liikumine on tema asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes mingi aja vältel · Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi ajavahemiku jooksul. · Punktmass on selline keha mille mõõtmeid me antud tingimustes jätame arvestamata kuid mille massi me arvestame. · Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. · Teepikkuseks nimetatakse läbitud trajektoori selle osa pikkust, ...
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ringjoonel liikumise kiirus v. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Valem: v=l/t -> raadiuse poolt kaetud nurk l=r => v=r/t /t= (nurkkiirus) ; ühik 1 rad/s Nurkkiirus: =2f Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos: v=r
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
