Analüüs peaks andma ülevaate ettevõtte finantsolukorrast. Aktsiaselts Viisnurk tegeleb puidu töötlemisega, mööbli tootmisega, suuskade tootmisega, puitkiudplaatide tootmisega, viimistlusmaterjalide tootmisega, liimpuitkilpide tootmisega, puidust ehitusmaterjalide tootmisega, puidust tarbeesemete tootmisega, plastmasstoodete tootmisega, soojusenergia tootmisega, lõikeinstrumentide teenindusega, jae ja hulgikaubandusega, vara rendile andmisega, majutamisega puhkebaasides, autotranspordi teenustega ja ehitus ning remondi töödega. Aktsiaseltsil Viisnurk on aktsiakapitali suuruseks 5438600 krooni, see on 543860 lihtaktsiat nominaalväärtusega 10 krooni. Eelisaktsiaid ei ole. Enne käesoleva aasta 11 aprillil toimunud 7100 aktsia emissiooni oli aktsiate arvuks 536760. AS Viisnurk aktsiad on noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsi lisanimekirjas ja käesoleva aasta 26. Novembri seisuga kaubeldi neid hinnaga 190 krooni aktsia, mis hetkel on suurim aktsia hind börsil. Aktsia on
töötamise ajal. Teatud juhtudel on lubatud öötöötaja tööaja suhtes teha töölepingu või kollektiivlepinguga ka erandeid. Erisus on lubatud tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töö tegemise aja piirangut. Eelkõige on kehtib see selliste töökohtade suhtes, mis on seotud turvamis- ja järelevalvetoimingutega, tegevustega, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, samuti ravi ja hooldamisega seotud teenustega ning sadama- või lennuväljatöötajate puhul. 19 §45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine o Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25- kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. o Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
33 Arvete vaatluse käigus tuvastas autor mõningatel juhtudel eksimusi tulude ja kulude vastavuse printsiibi jälgimisel. Eksimused olid tekkinud, kuna müügitulu ja müügikulu oli kajastatud erinevatel perioodidel. Intervjuus tegevjuhiga, et antud olukord tekib juhul, kui ettevõte ei ole saanud transpordifirmast arveid osutatud teenuste eest. Selliseid olukordi on vähe ning selle vältimiseks on sisse viidud korraldus: kõik teenustega seotud kuluarved tellida hiljemalt aruandekuule järgnevaks 15. kuupäevaks. Muid eksimusi töö autor ei tuvastanud ning tulud ja kulud olid korrektselt kajastatud juhindudes RTJ 2 kajastatud nõuetele. Vaadeldes juhtkonna poolt antud käibeandmikku ja pearaamatut, järeldas töö autor, et kasumiaruande kirjel „Müüdud toodangu (kaupade ja teenuste) kulu“ ei olnud ettevõttel kajastatud teisi kulusid peale kaupade ekspedeerimisekulu ja jaotusvedude kulu.
Sissejuhatus rahvusvahelisse turundusse Rahvusvaheline turundus - vahendite kogum, millega ettevõte püüab pakkuda toodet või teenust teatud riigi turu või selle osa klientide vajaduste rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. Rahvusvahelistumise põhjused: D tooraine - traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: nafta, kohvioad, maagaas jne); D tootmisvahendid- traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: masinaehitus); D tarbekaubad - paralleelselt nii rahvusvaheline kui rahvuslik (näiteks: vaba aja rõivastus, koduelektroonika või toidukaubad, kirjastustegevus); D teenused - valdavalt rahvuslik (näiteks: solaariumid, juuksur, kosmeetika); D mitme erineva maa turgudel tegutsev firma on paremini kaitstud riigisiseste turukonjunktuuri kõikumiste eest - vähenevad äritegevuse riskid; D arenenud k...
Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? Mida neile pakutakse? · Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad? · Milles seisneb toodete eripära ja konkurentsieelis? · Kas põhitootele lisanduvad mingid täiendavad tooted ja teenused? · Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? Kuidas tegutsetakse? · Milline on ettevõtte toimimise eripära? · Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? · Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid?
1. Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i...
Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? Mida neile pakutakse? · Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad? · Milles seisneb toodete eripära ja konkurentsieelis? · Kas põhitootele lisanduvad mingid täiendavad tooted ja teenused? · Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? Kuidas tegutsetakse? · Milline on ettevõtte toimimise eripära? · Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? · Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid?
Riigid sellist streigikeeldu kehtestada ei taha. Streigikeeld tavaliselt on siiski kaitseväel, päästeteenistusel ja politseil - kuid piiratud ulatuses streigikeeld. Eestis täna streigikeeld on ametnikel. Ametnike puhul on 100% välistatud streik. Avalikus sektoris ei ole olnud streiki lubatud korraldada viimased 20 aastat. Vajalikud olulised teenused juhul kui streik korraldatakse, siis kogu avalik elu ei saa olla halvatud. Peab jääma minimaalne teenustega varustatus. Kui streigib Tartu Veevärk, siis ta ei saa öelda, et kellelegi ei anna vett (peab andma meditsiiniasutustele, koolidele, lasteaedadele). Kui meditsiinisektor korraldab streigi, siis peab kokku leppima selles, millises ulatuses jääb meditsiiniteenus alles ja kellele seda pakutakse. Need valdkonnad, kus peavad jääma vajaliku olulised teenused tuleb seaduse või kollektiivlepinguga kehtestada. Milline on vajalike teenuste loetelu Eestis
Koht süsteemis. Liberalism ● Kaubandusohud (-> ei ole kirjeldused, vaid pigem hüpoteesid). on pärit 1970ndatest aastatest - sõltuvus väliskaubandusest -> nt ELi väikeriigid ekspordivad palju (Slovakkia, Ungari, Eesti, Holland jne), sest siseturg on väike ja ei suudeta kõike ära müüa, mida toodetakse, seega peab eksportima. kõige vähem ekspordivad Kreeka ja Küpros - bilanss negatiivne -> Eesti kergelt miinuses kaupadega, teenustega plussis. Seega raha tuleb praegu riiki rohkem sisse. - toormaterjal - üks partner -> gravitatsioonimudel - kui lähedal on üks suur riik, siis eksporditakse pigem sinna - üks tooteliik - madal kasv 1970ndatel ei arvestatud teenuste eksportimist SKT= netoeksport + tarbimine + valitsus + investeering Kui impordid rohkem, kui ekspordid, siis on negatiivne, annab miinuse. Kõik mis me kokku ostame, läheb SKTsse. Väikeriigi välispoliitika
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine .....................................................................................
täielikku teenindust pakkuv - tegeleb kõikide teenustega; osalist teenindust pakkuv. Täielikku teenindust pakkuv: Üldine - laiade kaubagruppidega tegelevad hulgimüüjad. Tegeletakse laiuti, kuid mitte sügavuti. Piiratud - väheste kaubagruppidega tegelevad hulgikaupmehed. Tegelevad sügavuti. Spetsialiseerunud hulgikaupmehed - tegelevad ühe kitsa kaubagrupiga (toiduained; kosmeetika). Osalist teenindust pakkuv need on piiratud teenustega hulgibaasid, kuhu ise lähed kaubale järele ning ostad sularahas. Ei paku transporditeenust ega krediteeri. Tootjad valivad hulgikaupmehe müügivõimete järgi. Jaekaupmehed valivad teenuste järgi. Hulgikaubanduse juhtimine Turundusstrateegia. Iga hulgibaas valib välja missuguste toodetega tegelema hakkab; milliseid teenuseid pakub; hinnakujundus. Hulgikaubabaas annab ainult informeerivat reklaami; isiklik müük on põhiline. Tuleb tagada vastuvõetav lisatulu;
Loodus- ja keskkonnaressursside inimesele kasutataval osal e potentsiaalidel on inimese jaoks väärtus. Enamasti tekib utilitaarsetel loodusressurssidel hind turul. Mitteutilitaarsetel ressurssidel aga sageli turul hinda ei teki, seetõttu võib nimetada neid ka turuvälisteks ressurssideks. Küsimuseks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate kaupade ja teenustega. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Kui loodusväärtused jäävad hindamata,
kaubavalikuga müüjaid, b) ühe tooteseeria müüjaid, c) spetsialiseerunud müüjaid, d) laost e riiuliltmüüjaid. Piiratud teenustevalikuga hulgikaupleja tagab ainult osa normaalse hulgiettevõtte teenustest. a) selve-hulgimüüja, b) otsekaubanduse hulgiettevõte , c) laialiveofirmad, d) postimüügi hulgifirma, e) laostmüüja. 33. Jaekaubanduse olemus ja funktsioonid Jaekaubandus hõlmab tegevusi, mis on seotud kaupade müügi ja teenustega lõpptarbijale. Ameerika Turunduse Assotsiatsiooni definitsiooni kohaselt on jaekaubandus tootmise ja turustuse viimane lüli ning tema peaülesanne on ületada tootmise ja tarbijate vaheline vahemaa ning pakkuda niisuguseid kaupu ja teenuseid, mida tarbijad vajavad ja soovivad; Jaekaubandus on kompleksse struktuuriga, omades kanaleid, mille kaudu kaubad liiguvad lõpptarbijani. Jaekaubanduse funktsioonid jagunevad kaheks. Lõpptarbija jaoks püüab
selle tooteni jõutud. See toob kaasa püsikulude suurenemise ning muutuvkulude vähenemise, ühesõnaga kardinaalselt teistsuguse ärimudeli. Suurim pluss selle juures on, et teenust on võimalik laiendada väikese vaevaga suurele tarbijaskonnale (skaleeritavus). Suurim miinus aga on läbilöögi keerukus, sest lisaks väärtusahela haldamisele vastutatakse siis ka selle tulemuslikkuse eest, mis tähendab otsest konkurentsi teiste sarnaste toodete ja teenustega. Selline mudel aga eeldab piisavalt suurt turgu, mistõttu peab toimuma mõttemalli muutus: ettevõtte tuleks juba asutada globaalsena, see tähendab, et koheselt lähtutakse turuna tervest maailmast mitte vaid Eestist, heaks näiteks siinpuhul on Skype. (Rillo et al 2010: 10-11) Teiseks edukaks ärimudeliks tulevikus on väärtusahelate ühendamine nii, et ettevõtte jääb ühenduspaika ehk siis väärtusvõrgustiku loomine. Väärtusahelate ühendamine on näiteks
elektrimaks, treeningmaks jne), mis sisuliselt seda olla ei saa, kuna nad on tegelikult kehtestatud tasud teatud teenuste eest. Maksud on eksisteerinud sama kaua, kui on eksisteerinud valitsused. Juba piiblis öeldi, et 1/10 saagist tuleb kõrvale panna, et seda saaks ümber jaotada vaesemate elanike vahel ing kasutada preesterkonna toitmiseks. Keskajal eksisteerisid samuti maksud, kuid nad ei olnuud veel rahalised isikud maksid lordile oma teenustega, mille juures viimane tavaliselt määratus ja töö sundlikkus. Kaasaja maksusüsteem kohustab jagama vaid seda tasu, mida töö eest saadakse. Võib maksta vähem, kui soovitakse vähem töötada. Järgnevalt on loetletud 5 soovitatavat tunnust, mis peaksid iseloomustama head maksusüsteemi: 1) Majanduslik efektiivsus (econimic efficiency): maksusüsteel ei tohiks segada efektiivset ressursside jaotust.
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
kaubeldavate väärtpaberite ja välisvaluutaga ning muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega; (KMS § 16 lg 21 p 7) - väärtpaberite emiteerimise, müügi ja ostmisega seotud tehingud ja toimingud; (KMS § 16 lg 21 p 8) - rahamaakleri tegevus; (KMS § 16 lg 21 p 9) - KMS § 16 lg 21 p-des 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus; (KMS § 16 lg 21 p 10) - investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine, sealhulgas fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile. (KMS § 16 lg 21 p 11) 19
Kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks ehitatud operatsioonisüsteeme. Serveritele orienteeritud operatsioonisüsteemid suhtlevad sensorite kaudu riistvaraga. Nad suudavad tuvastada ülekuumenemist, protsessori või ketta riket ja anda sellest teada haldajale ning rakendada ise mõningaid abinõusid. Serverid peavad varustama paljusid kasutajaid teatud kindlate teenustega, samas kui personaalarvuti peab suutma jooksutada suurt hulka erinevaid rakendusi, mida kasutaja parasjagu vajab. Sellepärast erinevad serveri operatsioonisüsteemid tavaarvuti operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme.
Lähtudes turul osalejate arvust ja toote iseloomust, võib öelda, et valuutaturg on kõige lähedasem täieliku konkurentsiga turu kontseptsioonile. Kaup millega kaubeldakse on homogeenne, sest kaubeldakse raha ostujõuga. Samuti on valuutaturul teostatavate tehingute arv ja maht väga suur. Hinnanguliselt tehakse ühel päeval valuutaturul tehinguid 500 miljardi kuni ühe triljoni dollari väärtuses. Kaupade ja teenustega kaubeldakse igapäevaselt ligikaudu 70 miljardi dollari ulatuses. Seega viivad suurema osa tehingutest valuutaturul läbi just investorid aga mitte importijad ja eksportijad. Tasakaal valuutaturul Nõudmise ja pakkumise tasakaaluna kujuneks valuutaturul tasakaal punktis E (vt. joonis 11.1), mis näitab, et päeva keskmine vahetuskurss kujuneks välja tasemel OA ning käive oleks OB. Mõõtes dollarites oleks käive võrdne piirkonnaga OAEB. Vahetuskurss
IT strateegiat saab defineerida järgnevalt: ,,põhimõtted, arengusuunad ja strateegilised tegevuskavad, kuidas ettevõte IT-d rakendab ja seda ärioskuste täiustamiseks - ärivõimaluste haaramiseks ja konkurentsieeliste kindlustamiseks". Tegemist plaaniga, kuidas organisatsiooni nõudmist info ja IT-süsteemide järele infotehnoloogiliselt toetada "IT pakkumine" ja kuidas organisatsiooni IT võimaluste ja ressursside (riistvara, tarkvara ja telekommunikatsioon) ning teenustega (süsteemiarendus, kasutajatugi jne) varustatakse Põhitähelepanu tehnoloogiale tehtavate kulutuste optimeerimisel ja kuidas ettevõtte kliendid ja töötajad võiksid kasutada tehnoloogiat, et luua organisatsioonile väärtust · Projekti mõiste infosüsteemi loomise/muutmise kontekstis ajutine ettevõtmine/üritus, mille eesmärk on luua unikaalset toodet, teenust või saavutada soovitud seisu või tulemust (Project Management Institute)
kliendi ootusi toote suhtes. Toodet saab "laiendada" nähtavate (tangible) või nähtamatute (intangible) komponentidega. Nähtavad komponendid on midagi käegakatsutavat, mis kliendi silmis on saadud n-ö kauba peale, ületades tema ootusi. Näiteks antakse autot ostes kaasa tasuta talvekummid, ostetud arvutiga tuleb kaasa tasuta tarkvara, korterit ostes saab sellega kaasa köögimööbli jms. Nähtamatud komponendid seonduvad mingeid kliendi ootusi ületavate ehk väärtust lisavate teenustega (kohaletoimetamine, nõustamine, koolitused, maintenance, tagasiostmine ...) Võimalik toode (potential product) hõlmab kõik, mida saab kasutada klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks. Võimalik toode on see, mis on veel tegemata või mida on võimalik teha. Kõik tuumtootele lisanduvad tooteringid lisavad müüjale umbes 20% kuludest, kuid määravad 80% ulatuses kliendi ostuotsust. Väärtust lisab logistika laiendatud toote kontseptsioonis. Kuidas lisada väärtust
käibedeklaratsioon Ettevõtte kulud ja kulude arvestus: Kulud on aruande perioodi väljaminekud millega kaasneb kohustuste suurenemine või varade vähenemine väljaarvatud väljamaksed omanikele. · Kulud kasumi aruandes- näidatakse siis kui on võimalik usaldusväärselt hinnata varade vähenemisega või kohustuste suurenemisega seonduv tulevaste majanduslike hüvede vähenemine. · Aruande perioodi kulud: hulka kuuluvad: 1. perioodi jooksul realiseeritud kaupade ja teenustega seotud väljaminekud 2. käibe ja põhivara allahindlus, väärtuse langus, põhivara kulum 3. valuuta kursi muutustest tingitud kahjum 4. kahjum põhivara müügist (ÜKS KT KÜSIMUS NÄITEKS) 5. aruande perioodi intressid, viivised ja muud kulud · Kulude vastandamine: kulud näidatakse kasumiaruandes tehtud kulutuste ja nende kulutuste pealt teenitud tulude kokku kuuluvuse seisukohalt NÄIDE: 20 veebruar ostsime lattu kaupa: 20 märts müüme kauba ära:
omakasupüüdlikkusele) Administratiivsed funktsioonid ja võim Adm. Struktuuri tegevusulatus sõltub sellest, kuidas riik defineerib res publica (asjad inimeste jaoks). Mida totalitaarsem ühiskond, seda laiem 5 laiaulatuslikku ülesannet, mida kõik tänapäeva administratsioonid täidavad: 1. Info kogumine ja töötlemine (kõige ühiskonnas toimuva kohta) 2. Teadmistega varustatus (et poliitiline süsteem saaks teha otsuseid) 3. Rahva varustamine hüvede ja teenustega, (provision of public goods) 4. Avaliku poliitika (policy) regulatsioon ja täideviimine (et seada inimeste käitumisele üldised piirid (guidelines)) Näit:liikluseeskirjad, inimõiguste kaitse jpm. 5. Ressursside mobiliseerimine Näit: maksude kogumine, riigifirmade juhtimine Administratsioon paeks olema poliitikute "teener" aga tänapäeva probleemiks on see, et need rollid on tihti vahetunud (bürokraatia ülemvõim), sest:
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
Võetakse kasutusele uusi tööjõudu säästvaid tehnoloogiaid(koopiamasinad,arhiveerimissüsteemid).Kuna teenuste osutamine toimub ka rahvusvaheliselt on oluline keelteoskus ja kultuuride tundmine.Teenuste osutamisel on oluline loovus ja paindlikus.Teenuste ülemaailmastumist soodustavad elektroonilise andmetöötluse ja arhiveerimise rakendamine odava töö maadesse ning peamiselt neli tegurit: a)Suurem kauplemine teenustega b)Edusammud telekommunikatsioonis ja infotehnoloogia valdkonnas c)Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised vaeste kodumaiste firmade ees d)Valitsuste suurmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. Tootmise ja kaubanduse kasvuga tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.Lisaks tekkis uusi teenuseid juurde ja nõudlus nende järele kasvab,sest inimestel on suurem töötasu,vaba aeg,võimalusi. - Transport ehk veondus toimetab kaupu ja inimesi ühest kohast teise
täiustatud tooteid või teenuseid · infosüsteem, kus pakutakse tippjuhtidele infot organisatsiooni strateegia loomiseks ja rakendamiseks IT strateegia Visioon, kuidas organisatsiooni nõudmist info ja IT-süsteemide järele infotehnoloogiliselt toetatakse "IT pakkumine" ja kuidas organisatsiooni IT võimaluste ja ressursside (riistvara, tarkvara ja telekommunikatsioon) ning teenustega (süsteemiarendus, kasutajatugi jne) varustatakse Põhitähelepanu tehnoloogiale tehtavate kulutuste optimeerimisel ja kuidas organisatsiooni kliendid ja töötajad võiksid kasutada tehnoloogiat, et luua organisatsioonile väärtust Organisatsiooni, IS-i ja IT strateegia omavaheline seos on esitatud järgmisel joonisel [2]: Strateegiline planeerimine (IS-i arenduse kontseptsioon; strateegia loomise vahendeid)
tegelemine. Osalemine kapitalituru tehingutes( investeeringud). Panga rahaturu tegevused likviidsuse juhtimine. Intresside ja nende riskide juhtimine. Panga aktsiad ja omakapitali juhtimine. Pangatehnoloogia osakond-tavaliselt tegeleb üksus tootearendusega, marketingi üksuse póhirõhk on asetatud toodete koseptuaalsetele välja töötlustele. Tehnoloogia osakonna ylesanne aga seelisand teha kliendile tarbimiskõlbulikuks. Selle yksuse ylesanne on ka väljatöötada toodete ja teenustega kaasnevad nõuded ja tingimused. Ning nende kasutamise janpakkumise protseduuride väljatöötamine. Need on reeglina sisendinfoks IT osakonnale. Tootearendusenkordineerimine. Toodete kasutamise juhendmaterjalide koostamine. Panga töötajate koolitus uute tehnoloogiate ja toodete pakkumisel. Laenuarenduse osakond Tavaliselt ei tegele sellega pangantehnoloogianüksus, kunanlaenutegevus ühepanga põhi tegevusena on koondatud eraldi üksusesse seega võib laenutegevus hõlmata
kliendi ootusi toote suhtes. Toodet saab "laiendada" nähtavate (tangible) või nähtamatute (intangible) komponentidega. Nähtavad komponendid on midagi käegakatsutavat, mis kliendi silmis on saadud n-ö kauba peale, ületades tema ootusi. Näiteks antakse autot ostes kaasa tasuta talvekummid, ostetud arvutiga tuleb kaasa tasuta tarkvara, korterit ostes saab sellega kaasa köögimööbli jms. Nähtamatud komponendid seonduvad mingeid kliendi ootusi ületavate ehk väärtust lisavate teenustega (kohaletoimetamine, nõustamine, koolitused, maintenance, tagasiostmine …) Võimalik toode (potential product) hõlmab kõik, mida saab kasutada klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks. Võimalik toode on see, mis on veel tegemata või mida on võimalik teha. Kõik tuumtootele lisanduvad tooteringid lisavad müüjale umbes 20% kuludest, kuid määravad 80% ulatuses kliendi ostuotsust. Tarneahela juhtimine pakub võimaluse saada sünergiat ettevõttesisesest ja
Ajul on võime uute kogemuste põhjal ümber korraldada neuroloogilisi radasid meie ajus. Kõik, mis selleks vaja on, on neid uusi kogemusi korrata. Palun vastata küsimustele arutlevalt esitades arutluses nii Porteri kui ka enda seisukohti 1. KUIDAS PORTERI 5 KONKURENTSI MÕJURIT ETTEVÕTET MÕJUTAVAD, ARUTLE 1.1 Konkurents tööstuses Selle jõu tähtsus on konkurentide arv ja nende võime ähvardada ettevõtet. Mida suurem on konkurentide arv koos nendega samaväärsete toodete ja teenustega, seda väiksem on ettevõtte võim. Nõudluse suurenemine või vähenemine ja toote erinevused määravad kindlaks, kui tugev on konkurentsivõistlus tegevusala ettevõtete hulgas. Tarnijad ja ostjad otsivad teisi alal konkureerivaid ettevõtteid, kui nad ei suuda saada sobivat tehingut. Kui konkurents on madal, on ettevõttel suurem võime teha seda, mida ta soovib saavutada ja saavutab paremad müügi- ja kasumitulemused. 1.2 Uute osalejate potentsiaal tööstusele, sisenemisbarjäärid
· piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks; · ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. Frantsiis on üks turule sisenemise meetoditest. Näiteks frantsiisiandja varustab frantsiisivõtjat toodete (elektroonsed mänguasjad) ja teenustega, mida tuuakse Eesti turule. Frantsiisivõtja maksab seejuures õiguse eest müüa konkreetseid elektroonseid mänguasju. Samuti peab ta koostama frantsiisiandjale finantsaruandeid, millest tulenevalt sõltub tavaliselt frantsiisi eest makstav tasu (näiteks 4-8 % käibest). Finantsaruanded on üheks kontrolli võimaluseks frantsiisiandjale. Seejuures ei tohi frantsiisist aru saada nii, et frantsiisivõtja ei pea ise midagi tegema
2) veebi administreerimine; 3) programmi ja seadme kaughooldus; 4) elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine; 5) elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise andmebaasi kasutamise võimaldamine; 6) elektrooniliselt edastatav muusika, film ja mäng, sealhulgas hasartmäng; 7) elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri-, spordi- ja teadusalane ning meelelahutuslik ülekanne; 8) elektrooniline kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused. Teenuse käibe tekkimise koht: on Eesti, kui registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatakse järgmisi teenuseid: Intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine; andmetöötlus- või infoteenus; elektrooniliselt osutatav teenus; tasu eest õiguse kasutamisest loobumine; Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks
5.2 Telefonivõrgu kasutamine arvutivõrkudes Andmesideks nimetatakse andmete kogumist ja väljastamist sidekanalite kaudu, mis hõlmab nende edastamist ja vastuvõtmist nii analoog- kui ka digitaalkujul. Telefonivõrgul põhineb enamik tänapäeval toimivaid andmesidevõrke. Algsel kujul kasutati telefonivõrgus täielikult analoogtehnikat ja osaliselt on see säilinud tänapäevani. ISDN (Integrated Services Digital Network) ehk integreeritud teenustega digitaalvõrk on rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada
Toimetulek isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Tung biopsühholoogiline erutatus ja tungiv vajadus naasta sõltuvuskäitumise juurde, mida iseloomustab tugev iha, eelnev kogemus ning võimalik impulsiivsus. Tänavatöö piirkonnale suunatud tegevus kontakteerumiseks isikutega või isikute gruppidega, kellega pole seni efektiivselt kontakti loodud või kes pole hõlmatud olemasolevate teenustega või traditsiooniliste tervisekasvatuse kanalite kaudu. Uimastipreventsioon esmatasandi ennetustöö all mõistetakse sekkumist enne terviseprobleemide teket: tungitakse terviseprobleemi ümbritsevatesse põhjuslike seoste võrku ja eemaldatakse sellest üks sõlm. Teisese tasandi ennetustöö all mõistetakse juba areneva, kuid kliiniliselt veel mitte väljapaistva haiguse või terviseprobleemi avastamist ja vahelesekkumist, mis võib muuta haiguse prognoosi paremaks. Kolmandase tasandi
investeerimisprioriteedi lisamine viiks selle fookuse nõrgenemiseni. VII. Komisjon möönab, et koostoimet saab parandada, ning püüab parandada oma programmide tulemusi ja muuta need parema järelevalvesüsteemi abil läbipaistvamaks. VIII. Lõpliku tehnilise rakendamise aruande standardvormi kvantitatiivne osa sisaldab jaotist toetuse väljundite kohta, kuhu tuleb märkida teavitamise, nõustamise, tööle suunamise ja värbamise teenuste arv. See on üks näitajatest, mis on seotud teenustega, mida osutavad tavaliselt piiriülesed partnerlused. Kogu programmi vältel on seega olemas selge alus järjepidevaks aruandluseks. Lisaks selgitavad projekti koordinaatorid oma tulemusi tavaliselt põhjalikumalt aruande kvalitatiivses osas, kus tuuakse esile piiriülese partnerluse saavutatud kvantitatiivsed näitajad, näiteks tööle suunamiste arv, ning kus neid selgitatakse. Hiljem neid näitajaid levitatakse ja
Klientide ettekujutused teenuse kvaliteedist põhinevad varasemal kogemusel teenuste tarbimisest, tuttavate ja töökaaslaste hinnangutel ja arvamustel, firma imidzil ja reklaamil. Erinevatel inimestel on teenuste kvaliteedi osas erinevad ootused. Teenuse kvaliteedi hindamise aluseks on üldjuhul kliendi ootused ja kogemused. Esineb kolm juhtumit: kliendi kogemused teenuse kvaliteedi osas ületavad tema ootused kliendi kogemused vastavad ootustele ja ta on teenustega rahul kliendi ootused ei täitu ja ta pettub firma teenuste kvaliteedis Kui klient saab aru, et tal on võimalik saada ootustest kõrgemal tasemel teenust selle väljakujunenud hinnataseme juures, hakkab klient esitama teenusele kõrgemaid nõudmisi. Teenindav ettevõte peab jälgima, kas suudetakse rahuldada kliendi kiiresti kasvavaid nõudmisi, sest mingil ajahetkel kasvavad kulud lisaväärtuse loomisel liialt suureks. Samal ajal võib kliendil puududa valmidus selle eest maksta
rätsepatöö). Klientide ettekujutused teenuse kvaliteedist põhinevad varasemal kogemusel teenuste tarbimisest, tuttavate ja töökaaslaste hinnangutel ja arvamustel, firma imidžil ja reklaamil. Erinevatel inimestel on teenuste kvaliteedi osas erinevad ootused. Teenuse kvaliteedi hindamise aluseks on üldjuhul kliendi ootused ja kogemused. Esineb kolm juhtumit: kliendi kogemused teenuse kvaliteedi osas ületavad tema ootused kliendi kogemused vastavad ootustele ja ta on teenustega rahul kliendi ootused ei täitu ja ta pettub firma teenuste kvaliteedis Kui klient saab aru, et tal on võimalik saada ootustest kõrgemal tasemel teenust selle väljakujunenud hinnataseme juures, hakkab klient esitama teenusele kõrgemaid nõudmisi. Teenindav ettevõte peab jälgima, kas suudetakse rahuldada kliendi kiiresti kasvavaid nõudmisi, sest mingil ajahetkel kasvavad kulud lisaväärtuse loomisel liialt suureks. Samal ajal võib kliendil puududa valmidus selle eest maksta
piirtulukõverate lõikepunktidega? Vastus on, et pikas perioodis on see nii, lühiperioodil aga mitte. Joonisel ll.6.on kujutatud pika perioodi tasakaalu, kus kulud ja tulud on võrdsed, saab firma normaalkasumit, mis on üks osa ettevõtja kuludest ja sisaldub ühikkulu kõveras. See on nii suur, ettevõtja õieks huvitatud firma käigushoidmisest. See on ettevõtja poolt seotud teenustega seotav kulu. Ettevõtlus on ressurss ja normaalkasum selle ressursi rakendamise kulu, samuti kui palk on tööjõuressursi kulu, finantsintress kapitali rakendamise kulu, maa rent maa kasutamise kulu jm. Lühiajalises perioodis ei pruugi aga need punktid kokku langeda. Joonisel 11.7. näite puhul saab firma majanduskasumit. Kulud, tulud Joonis 11.7. Majanduskasum (ABCD)
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People ...
Pretensioonide esitamine, viis, kontaktisik Käitumine vältimatute takistuste korral, treik, lepingu mõlemast osapoolest sõltumatud asjaolud jms. Muudatused, teenuste sooritamise ja muudes juhistes, mõlema osapoole heakskiit Erimeelsused, lahendamise viis ja koht Lepingu sõlmimise koht ja üleandmine Spetsiifilised lepingu punktid Allkirjad Lepingu lisad, algandmed, mis esitati teenuse sooritaja leidmiseks, kalkulatsioon Lepingule võib lisada veel muid teenustega seonduvaid olulisi punkte. Töö organiseerimise kulud Töö organiseerimist on raske mõõta. Töö organiseerimine hõlmab: • Puhastusainete, töövahendite jms. hankimist, lepingute sõlmimist • Tööülesannete ja koormuste määramist • Töögraafikute koostamist • Töötulemuste kontrollimist Kui kõik eelnev on korras ja vastab asutuses toimuvale, siis sujub ka töö. Sujuva töökorralduse puhul teab iga töötaja millised on tema ülesanded
4. Keskkonnakaitse aruanne Keskkonnaaruande eesmärk on anda üldsusele ja teistele huvitatud isikutele keskkonnaalast teavet organisatsiooni keskkonnamõjust ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusest ning selle pidevast täiustamisest. Keskkonnaaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: · organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste kirjeldus · organisatsiooni keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteemi lühikirjeldus · organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenustega seotud oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kirjeldus ning selgitus nende aspektide mõju kohta · keskkonnaeesmärkide ja ülesannete kirjeldus, mis on seotud oluliste keskkonnaaspektide ja mõjuga · andmed organisatsiooni keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse täiustamise kohta · kokkuvõte andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust selle keskkonnaeesmärkide ja
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 ...
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest keskendub infoteadus sotsiaalsele ja inimfaktorile ning tähelepanukeskmes pole vaid tehnoloogia. Eesti raamatukogusõnastik teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korpora...
· rollimäng. Osavõtjatel palutakse võtta teise isiku roll ja käituda nii, nagu nende arvates peaks see isik käituma. Näiteks, inimeste hoiakute väljaselgitamisel 50 kindlustusagentidesse palutakse viiel inimesel esitada kindlustusagendi vestlus kliendiga, kellele ta pakub oma teenust; · nimekirjade kasutamine. Osavõtjatele näidatakse nimekirju erinevate toodete ja teenustega ning palutakse neil kirjeldada persooni, kes sealt midagi kasutab. Vastused annavad teavet, milline on hoiak erinevate kaubaartiklite suhtes ja millist tüüpi inimesed tunnevad nende vastu huvi. Ülalkirjeldatud hoiakute mõõtmise kaudsete meetodite edukus sõltub: · osavõtjate soovist ja võimetest tõhusalt kirjeldada tegevusi; · vastuste õigest tõlgendamisest. Kui neid meetodeid oskuslikult kasutada, siis kindlustavad need hoopis põhjalikuma
Vaimse tervise kriisiabi Teenused alkoholisõltuvuses inimesele Teenused narkosõltuvuses inimestele Teenused vaimupuudega inimesele Tööalased nõustamisteenused Kutserehabilitatsiooni teenused Laste päevahoid Teenused töökohal kohanemiseks Tõlketeenused Eneseabi Juriidiline nõustamine Eestkostega seotud probleemid Iseseisev töö (portfooliosse): Tööleht rehabilitatsiooni alaliikide seostamiseks erinevates valdkondades (sotsiaal, haridus, tööturg, meditsiin) pakutavate teenustega, vastutus, võrgustik jm: · Hariduslik rehabilitatsioon · Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon · Psühhosotsiaalne rehabilitasioon · Meditsiiniline rehabilitatsioon KAASUVATE VALDKONDADE TEENUSTE OLULISUS REHABILITATSIOONIS! 21 Maailma Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Assotsiatioon on välja toonud kümme põhiprintsiipi:
Stividorid-laevade laadimise ja lossimisega tegelevad firmad Tollimaaklerid - tollimise vormistamine oma nimel ja kliendi arvel Ekspedeerija on fiffisiline või jurüdiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminaali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega. Ekspedeerija organiseerib kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teostab tollitoimingud, vormistab vajalikke dokumente, kasseerib vajadusel ostjalt kauba maksumuse, teostab kliendile veosekindlustuse jne. Iseseisva, neutraalse isikuna võib ekspedeerija kauba kohaletoimetamiseks valida alternatiivsete transpordiliikide vahel, täites talle esitatud nõudeid
• Keskkonnapoliitika kohustab tavaliselt ettevõtet pidevalt töötama keskkonnamõjude vähendamise nimel ning kooskõlas seadusandlike aktide, kehtestatud normide ja nõudmistega. • Keskkonnapoliitika on KKJS võtmekomponent. • Määratleb, mida organisatsioon soovib saavutada strateegilisel tasemel. Poliitika on seotud missiooni ja visiooniga. • Sobib kokku organisatsiooni tegevuste laadi, ulatuse ja keskkonnamõjudega ning toodete ja teenustega • Sisaldab pideva parendamise ja saastamise vältimise kohustust • Sisaldab kohustumust järgida seadusandlikke nõudeid • Annab raamistiku eesmärkidele ja ülesannetele • On dokumenteeritud, ellu viidud ja toimivana hoitud • On kõigile organisatsiooni heaks või nimel töötavatele isikutele teatavakstehtud ja avalikkusele kättesaadav 3. Keskkonnategevuskava 1. Kuidas eesmärk saavutatakse (tegevused ja meetmed)?
Ettevõtte oma asjatundjad - sisekontroll. Eeliseks on ülevaatust tegevate inimeste kohapealne asjatundlikkus ja nende kasutamise odavus. Puuduseks nende piiratud kogemus ja suurem mõjutatus. Sisekontroll allub tippjuhile ja nõukogule. Enesekontroll seondub inimtegevusega (loeng). 63 Vaadatakse: mida ettevõte on teinud iseenda jaoks; mida ta on teinud oma toodetega ja teenustega klientidele, tarbijatele. Välisel kontrollimisel seatakse esiplaanile asjaolu, et inimest hüvitatakse, mistõttu tuleb teda ka kontrollida. Enesekontrollil rõhutatakse, et inimest ajendab hästi töötama ja kehtestatud eesmärke saavutama endast lugupidamine, kordasaatmisrõõm, uhkus saavutatu üle ja eneseteostus. 8. OTSUSTAMINE 8.1. Otsustamise olemus Otsustamine on vaimse tegevuse lõppjärk ning otsus selle tegevuse lõpp-punkt.
kogukond on indiviidi alus, mitte vastupidi. Poliitilises plaanis: trad. moraali toetamine, riigi võimu ja ressurside vähendamine (ideega, et inimesed is korraldavad oma eluks vajalikud teenused kooskonna baasil) - Kooskonna taastamine ja kaitse on üks asjadest, mida on loodetud saavutada nn. kodanikeühiskonna (Civil Society) abil. Teisi lootusi: demokraatia arendamine osalusdemokraatia suunas; heaoluriigi asendamine odavamate teenustega mõnes valdkonnas - kodanikeühiskond: on 2 tüüpi definitsioone: tähistamas 1) kogu ühiskonda või 2) nii, et taoline ühiskond sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" (Gellner, lk. 193) RIIK K/Ü (1) ÄRI- K/Ü (2) SEKTOR - politoloogia traditsioonis pigem def 1. tüüpi. Alternatiiv demokraatia terminile: pluralism,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
