1521). 16.sajandi keskpaigast hakati seda välja andma nime all "Celestina". Proosavormis teos (osalt ka draamavormis), olustik ja tegelased on väga lähedane madalamat tüüpi kirjandusele, mis oli ka nt Boccaccio "Decameronis". Teos ei ole novell, vaid romaan. On kirjutatud näidendivormis, on lavastatud mitmeid kordi, kuid see ei tule tihti välja - selles on 21 vaatust. Sündmused toimuvad ühiskonna madalamas osas, kuid armastajad ei ole madalat päritolu, Calistol on teenrid, ei tea, kas on päris aadlik; Melibea kuulub keskklassi. Calisto põleb armuvalus, ning palkab oma teenrite kaudu kupeldaja Celestina, kellest kujuneb peagi teose peategelane (sest ta on filosoofiline tegelane, filosoofilised pikad kõned. Jutustab armastusest ja selle loomusest väga värvikalt, looduslik armastus.). Lope de vega "Dorotea", dialoogivormis, oma armastusest. Realismi algus hispaania kirjanduses. Väga lähendane kelmiromaanile (ühiskonna madalamasse ossa kuuluvad
1924 kaliifivõim kaotati. Idzma ehk koguduse ühismeel on keskne põhimõte sariaadi järgimise kohustus. Sunniidid tõlgendavad Koraani selleks, et struktureerida ühiskonda kuid ka tähtsustada vaimsust. Islami uskumused: Täielik monoteism Jumal on ülim, igavene ja kõikvõimas, näeb kõike, on kõiges, on universumi looja, juhib kõige elu, tal on 99 nime Usk inglitesse Jumala saadikud ja teenrid. Suurim neist Gabriel, kelle kaudu jõudis Koraan Muhammadile. Inglid kiidavad jumalat, kannavad tema aujärge, saadavad uskikke palvuse ajal, peavad arvet inimese tegude üle. Jumala raamatud on psalmid, evangeeliumid, toora ja koraan neist viimane ehk täiusliku tõe hoidja on Koraan Prohvet ehk sõnumitooja on oluline Viimne kohtupäev, mis saab toimuma reedel, muharrami kuu 10. päeval iga inimest hinnatakse
Selline asi sundis 9 aga talumeest oma saaki linnas müüma, seal aga kehtisid riigi poolt määratud hinnad kõigile põllumajandussaadustele. Maaelanike igapäevasest elust teatakse aga vähe rääkida. Nende kaootiliselt ehitatud külad nägid välja üsnagi armetud . Maju ehitati peamiselt kohalikust kivist, puiti kasutati vaid uste ja katuse tarvis. Jõukam peremees lasi püstitada kahekorruselise maja, mille alumisel korrusel elasid orjad ja teenrid, ülemisel aga isand oma perega. Need majad olid ehitatud lõuna poole avaneva sammastikuga ja kaunistatud marmoriga . Käsitöölised. Tuntud käsitöökeskusteks olid Konstantinoopol, Aleksandria, Antinookia, Tüürud, Beirut, Efesos, Smürna, Nikaia, Thessalonike ja Korintos. Võimude korraldusel olid Bütsantsi linnade käsitöölised koondatud ametialade järgi ühingutesse, mis tekkisid Bütsantsis tunduvalt varem kui tsunftid Lääne-Euroopas ja erinesid nendest mitmeti
Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis
Ludwigiks, sest ta oli sündinud Ludwigi päeval, tema sünnipäeval; sellest ajast peale oli ta Ludwig. KUNINGA RIIK JA AMETNIKE IMPEERIUM Ludwig II polnud nõus monarhi võimu piiramisega leppima, pidi aga alla andma ja lõi endale unistusteriigi, kus ta võis tunda end piiramatu monarhina. Ametnikud ja ministrid olid esmajoones riikluse kandjad ning alles teises järjekorras kuninga teenrid. Kui neil tuli nende kahe vahel valida, pidid nad otsustama esimese kasuks, ja seda sai ka Ludwig II omal nahal tunda. Seadusandlik initsiatiiv jäi kuningale. Kuninga isikus samastas Baieri rahvas ennast Baieri riigiga. Monarhi ehitistes arvati monarhiat edasi kestvat. See oli sõna otseses mõttes pealisehitis, sest kuningliku hiilguse ja monarhistliku poeesia all seisis kaine ja proosaline alusehitis, ministrite- ja ametnikeriik.
erinedes nõnda sõprusest, lisades sinna muu põhjuse ja sihtmärgi kui sõpruse selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus kodaniku esimene voorus poliitikas on kohusetunne ja kuulekus Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes inimesed soovivad kõige enam võimet uusi, tekkivaid ihasid rahuldada võimu võimu annavad füüsiline tugevus, rikkus, teenrid, sõbrad, reputatsioon, au sõprus on vahend võimu saavutamiseks sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga alamate hirm valitseja ees sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik Mandeville omahuvi on kõigi inimsuhete alus riik on kunstlik ja põhineb hirmul riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv ühiskond ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve 18
hakkas uut residentsi ehitama Pariisi lähedal asuvasse Versailles'i külla. Uus hiiglaslik palee 15 pidi peegeldama kuninga jumalikku suursugusust ja Prantsusmaa vägevust (Piirimäe 2014:52). Versaille’i lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi ja sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad ning lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi (www.miksike.ee). Versailles’i õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti – leiutati jäätis, hakati valmistama šampanjat
kinnitada. Tuli oodata reede hommikuni, et keisri esindajat võiks tülitada. Peetrus ja Johannes olid oma õpetajale kuni Hannase elupaigani järgnenud. Johannes pääses kergesti sisse, aga Peetrus peeti väraval kinni ja Johannes pidi uksehoidjat paluma, et ta läbi lastaks. Öö oli külm. Peetrus jäi eesõue ja astus söepanni juurde, mille ümber teenijad end soojendasid. Peagi tunti temas ära süüaluse jünger. Vaese mehe oli reetnud tema galilea aktsent, ja kui teenrid hakkasid talle küsimusi esitama, eitas ta kolm korda, et ta Jeesusega üldse kuidagi seotud oleks. Ta mõtles, et Jeesus ei või seda niikuinii kuulda, ega taibanud, et varjatud pettus on tegelikult äärmiselt alatu. Oma avala loomuse tõttu mõistis ta peagi, missuguse vea ta oli teinud. Juhuslik seik, kukelaul, tõi talle meelde need sõnad, mis Jeesus oli lausunud: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kukk ei laula enne, kui sina oled mind juba kolm korda salanud
1. interdicta korraldus või keeld kostjale 2. Restitutio in integrum asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3. Missio in possessionem (jagunes in rem/in bona) isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4. Stipulationes praetoriae preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis EKSTRAORDINAARNE PROTSESS Ametnikust kohtunik Staadiumitesse ei jagune Kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik Tagaseljaotsuse tegemise võimalus Apellatsiooni esitamise võimalus ROOMA ASJAÕIGUS Res (sinna alla kuulub asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus) Asjaõiguse puhul on omanik teada. Kõik on kohustatud, keegi ei tohi midagi selle omandiga teha. VÕlaõiguse puhul peavad mõlemad teadma; üks nt see kes müüb, teine see kes ostab. ASJAÕIGUS Olukorra säilitamisele suunatud suhted:
suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks. Pärast elanikonna jaotust varanduslikueisu järgi (6 saj eKr) tekkisid tsenturaalsed komiitsid. Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige: 1.vähejuht 2. kohtunik ja 3.religoosete kombetalituste läbiviija. Kuninga tunnuseks oli kotkaga skepter, pupurmantel, kuldne diadeem ja elevandiluust troon. Kuninga ees käisid liktorid, ehk teenrid, kes hoidis käes kepi kimbukesi ja nende sisse olid pistetud kirved. See traditsioon oli pärit esivanematelt etruskidelt. Senatisse (ladina keelne sõna senaatus ehk vanemees/rauk) kuulusid sugukondade vanemad. Algul oli 100 liiget ja hiljem 300. Kõik komiitside otsused pidid saama senati heakskiidu. Senati liikmeid kutsuti veel isadeks ehk ladina keeles patres. Rooma vabariik( 510-30 eKr) Muutused valitsemiskorralduses
ta ei saa olla meelteta." Thomas Hobbes'i 'egoism': Kuna ihad (passions) on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim (power). Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon au Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Thomas Hobbes: Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes
assotsiatsioone, näiteks Dante ,,Põrguga", ,,Jumalikust komöödiast" või Henri Barbusse'i romaaniga ,,Põrgu". Märkimata ei saa jätta sürrealismi fantaasiat vallandavat mõju, mis ei laiene aga Viiralti loomingumeetodile ja suurelt osalt sümbolistlik-allegoorilise üldskontseptsioonile. ,,Põrgu" allegoorilist iseloomu aitab mõista ning täiendab ja toetab paarikleht ,,Kabaree", mille pöörasele peole näivad kokku tulnud olevat kõik tema seniste pidude prassijad, oma hirmude teenrid. See, mis on ,,Põrgus" antud lähivaates, avaneb ,,Kabarees" distantsilt. Need tööd on nagu noore Viiralti loominug kokkuvõtteks nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Olulisim tegur Viiralti pöördumises poeetilise realismi poole 1930.aastate alguspoolel oli inimlik küpsemine, mida võisid kiirendada mitmed isiklikud asjaolud. Iroonilismänglev hoiak jäb koos boheemitseva noorusega seljataha. Ta kunst omandab sisemise tasakaalukuse ning otse klassikalise harmoonia ja selguse
alates 8. sajandist eKr väikesi 15 cm läbimõõduga taldrikuid. Sealt rändasid taldrikud Kreekasse, kus neid alguses kasutati jumalanna Kybele kultusega seotud rituaalides. Siis jõudsid need sõjaväemuusikasse ja lõpuks kreeka teatrisse. Kreeka nimetus kymbala levis ka Etruuriasse, sealt Rooma keisririiki (taldrikuid on nimetatud ka simbleiks). Gong on Aasia pill, mis pärineb 6.sajandi Hiinast, kus sellega peletati eemale kurje vaime. 20. sajandi alguseni kõndisid Hiinas teenrid väljas peremeeste ja perenaiste ees, lüües gongi, löökide arv osutas seisust. Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiina yun lo on väikeste pronksgongide komplekt, mis on riputatud püstja raami sisse kolmes reas 3-kaupa, nende kohal eraldi veel üks gong. Neil on ühesugune läbimõõt, aga üsna erinev paksus. Algul kasutati neid Kong Fuzi ja Buddha kultuses. Tänapäeval piirdub nende kasutamine matuserongkäikudega. Ksülofon Ksülofon arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast
See oli koht, kus naine viis läbi oma päevasid kohustusi, sellepärast oli see köögile lähedal või sellega ühendatud. Seal hoiti ka riideid. Perepeal oli samuti tavaliselt enda ruum, milles ta õppis ning vestles külalistega. Majale ehitati vajadusel ruume juurde. Mõned ruumid olid väga tähtsad. Kõrgklassi inimesed on teinud kunagi ühest hoonest kooli meestele, kes polnud veel abielus. Kui maja omanik oli rikas, olid tal ka kindlasti teenrid või sulased ning nemadki elasid sel juhul samas majas. Hanokil suure hooviga oli tavaliselt oma ait ja väikese hooviga tuba, kus hoiti oma varusid. Tavaliselt oli näha Hanoki juures ka suuri pruune nõusid. Nõud paiknesid tavaliselt väljas, kus oli värske ning külm õhk. Tavaliselt paiknesid need köögi lähedal, et neid kergemini kätte saada. Seal sees olevad toidud olid marineeritud ja kääritatud, et neid saaks kauem hoida ja kunagi hiljem süüa.
Tema ja ta kaaslased ehitasid jumaliku põõsa ümber müüri, hoolitsesid tema eest ning paljundasid taime hoolikalt." (2.) Teise legendi kohaselt oli imperaator Shen Nung osav valitseja, loov teadlane ja kunstide toetaja. Tema ettenägelikud ediktid nõudsid muuhulgas hügieenilise ettevaatusabinõuna kogu joogivee keetmist. Ühel suvepäeval oma valduste äärealasid külastades peatusid valitseja ja tema õukond puhkuseks. Vastavalt reeglitele hakkasid teenrid õukonnale joomiseks vett keetma. Kõrvaloleva põõsa küljest kukkusid kuivanud lehed keevasse vette ja pruun vedelik segunes veega. Teadlasena oli imperaator huvitatud uuest vedelikust, jõi natuke ja leidis selle väga värskendava olevat. Ja nii loodi legendi kohaselt tee. (See müüt on säilitanud nii palju praktilist jutustust, et paljud mütoloogid usuvad, et see võib olla tihedalt seotud praeguseks ajaloost kadunud tegelike sündmustega.)
Minu operatiivne kiht koosneb suurest hulgast teadmistest, natuke vähem tegevusjuhistest ning veel väiksema osa moodustavad väärtused. Joonis 1. Minu ema (sündinud 1964, teabeväli aastal 1984) Aastal 1984 elas minu ema Ulvi Tallinnas ja õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis. Pärit on ta Võrumaalt, kus tema vanemad töötasid kolhoosis, isa oli koguni kolhoosi esimees. Kuigi ameti poolest olid minu vanavanemad Nõukogude riigi teenrid ja kommunistid, siis oleks vale öelda, et minu emale oleks kodus päevast päeva nõukogude propagandat õpetatud. Ka minu ema kodus tähistati jõule, lauldi isamaalisi laule, tehti poliitilisi nalju. Tema kodus ei tegeletud küll otseselt riigivastase tegevusega (kui eelnevad tegevused kõrvale jätta, mis tol ajal olid juba loomu poolest riigivastased), kuid samas ei oldud ka täis usus kommunistid. Ülikooli ajal sai mu ema tunda iseseisvust, seda ka mõtlemises
Ühtegi teist ta ei eksamineerinud ja kuulutas Junge oma sekretäriks. Oma uuest ulualusest Junge rõõmu ei tundnud. See oli pime ja väheste akendega. Parem oli magada tööruumis oleval sofal. 22 aastane Junge, kes oli poliitikas küll võhik, kuid pidas nii erakordset tööpakkumist väga põnevaks. Kui vähesed puhkusenädalad välja arvata, siis oli Junge Hitleriga väga tihedas koostöös. 2.1. Hitlerile oli tema koeraga tegelemine parim lõõgastus. Tal oli punkris ka teenrid. Viimased äratasid Hitlerit hommikuti ning jagasid ka värskeid uudiseid. Teener koostas menüü, määras söögiajad, juhatas köögipersonali ja kandis toidu lauale. Keegi ei tundnud füüreri isikuomadusi ja harjumusi ning tujusid paremini, kui teener Linge. Peale teenrite oli Hitleri punkris veel üks alaealine elanik tema ülemadjutant SS-Gruppenführer Julius Schaub. Julius pidas end enneolematult tähtsaks ja väljapaistvaks isiksuseks
1868.a. kirjutas romaani "Idioot". Dostojevski variant uuest inimesest. Lev Mõskin - Lõvi hiir. Põeb epilepsiat. Vürst, väga vanast aadlisoost, kes juba lapsena on nõnda haige olnud, et on enamiku oma elust veetnud Sveitsis raviasutuses. Arstid on tunnistanud ta terveks, tuleb Venemaale tagasi. See sama vend saab kaupmehe pojaga tuttavaks(Rogozin), kes on vürsti vastane. Kindral Japantsini perekond - Naine ja kolm täiskasvanud tütart. Mõskini ainsad sugulased. Käitus nõnda, et isegi teenrid peavad teda imelikuks. Käitus teenriga nagu omasugusega. Hingelt väga puhas, puhta lapse hingega. Kui üldse on maailmas keegi, kes on rikkumata ja puhta hingega, siis on see laps. Dotski kardab oma armukest ja tahab teda maha müüa. Dotski rõõmuga annaks kellelegi suure hunniku raha, kes võtaks Nastasja Filippova ära ta juurest. Mõskin on ainuke, kes näeb selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõskin sai aru, et
Jumalanna Athena moondab odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks olla koos. „Gilga Mesopotaam 1987 Tallinn Boris Kabur Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate meš“ ia „Eesti loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, Raamat“ kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa
) karnevaliaeg, Teatro Barberini Tegelased: Rooma Roma; sopran Euphemianus Eufemiano; bass v. tenor Adrasto Adrasto; tenor v. alt (kastraat) Püha Aleksius Il Sant'Alessio; sopran (kastraat) Curtio Curtio, paaz; sopran (kastraat) Martio Martio, paaz; sopran (kastraat) Kurat Demonio; bass Amm Nutrice; alt Abikaasa Sposa; sopran Ema Madre; sopran Ingel Angelo; sopran Religioon Religione; sopran Sõnumitooja Nuntio; alt v. sopran Koorisolist Uno del coro; bass Koor: inglid, deemonid, teenrid, orjad Tantsud Orkester (Pipers EMth, V, lk. 407-409 järgi): keelpillid (3-h.) Basso continuo: harf, lauto, lira da braccio, teorb, klavessiin Tegevustik: Tegevus toimub 5. saj.alguses Roomas Proloog Autroonil istub Rooma, tema ees põlvitavad orjad. Rooma laseb orjad ahelaist vabastada. Ta otsustab esitada loo Püha Aleksiusest. Esimene vaatus Aleksius, Rooma senaatori Euphemianuse poeg, on otsustanud loobuda rikkusest ja heaolust. Ta lahkub oma pere ja
ning sellega kaasnesid teatud privileegid, näiteks andamitest vabastamine. Kui 14 võidukas väepealik triumfiga Rooma saabus, oli tema sõjavankril trofeedega kaunistatud tammepuu. Keldid, germaanlased ja slaavlased ausasid oma jumalaid looduses- metsalagendikel, saludes, allikatel, siin oli tammedel eriline tähendus. Slaavlased tundsid piksejumal Perunit, kelle auks pidi nii päeval kui öösel tammelõkke süütama, kui teenrid tulel kustuda lasid, maksid nad oma kergemeelsuse eest eluga. Druiidid- keltide preestrid- uskusid, et tamm, millel kasvas haruldane tammevõõrik, oli jumalate poolt välja valitud. Selle puu juures sooritati kultusetoiminguid, ohverdati ja lõigati kasvava kuu kuuendal päeval kuldse sirbiga puuvõõriku oksi. Nimi "druiidid" (tammelehed?) on tõenäoliselt tuletatud tammest. Kuni keskajani ja hiljemgi tuli ikka
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju. · Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. ...
koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. Lüürika Lüürika tähendas esialgu lüüra saatel ettekantavat luulet ja muutus üldmõisteks hiljem. Luuletuste loomine ja nende ettekandmine oli peamiselt aristokraatide tegevus. Palju viljeldi armastusluulet, mille oli sageli selge homoseksuaalne tagapõhi. Kurdeti saatuse heitlikkust ja kutsuti üles vaoshoitusele ning mõõdukusele. Solon pühendas peaaegu kogu oma luule kaaskodanike pahede
esinesid harilikult ka opera serias. Sajandi jooksul kujuneb mitmenäoliseks. Keskkond, tavalised inimesed tuuakse lavale, madalast ühiskonna kihist. Nt suurte kangelaste asemele on toodud lavale sadamapätid. Inimesed laulavad loomulikus laulus, ei laula kogemustega lauljad. Tekib huvi 18.saj rahvalikkuse ja 19. saj algul rahvuslikkuse vastu. Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla Laulumäng - Saksa Singspiel sündis sajandi keskel inglise ballaad-ooperi ja pranstuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Kui saksamaal jäi Singspiel rahvalikuks meelelahutuseks, siis Austrias toetas seda zanrit keiser Joseph II ja see võimaldas kasutada ooperilauljaid kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Muusikateatri
Seda tegi aga salaja tema armastatud naine Alkestis. Ahastuses kuningas lasi oma naise joaks korraldada kõige suursugusemad matused... kuid just sel leinaajal juhtus Admetose lossist mööduma Herakles. Aupaklik isand ei suutnud Heraklest tagasi lükata ning ütles talle, et linnas on surnud üks naine. Kuningas palus teenritel igakülgselt teenindada Heraklest, kuid ise vabandas, et peab viisakusest matustest osa võtma. Herakles sõi ja jõi, laulis ja ropendas kuni et juba lärmas, kui teenrid avaldasid tema vaos hoidmiseks tõe kuninganna kohta. Herakles tundis end äärmiselt sandina ning nägi end jälle suure süüdlasena ja tundis, et peab tegema midagi oma külalislahke sõbra heaks. Ja tegigi ta tormas otsejoones allillma (kus koerast valvur teda kartes saba jalge vahele viskas) ning nõudis Hadeselt Alkestist. Hades pelgas Heraklest ning rahuldas ta soovi. Admetos jäi alatiseks Heraklese võlglaseks. Deianeira
hommikul kella kuuest alates suviti ja kella kaheksast talviti. Viiskümmend kuni kuuskümmend musketäri, kes näisid pidevalt vahelduvat, et alaliselt esitada mõjukat arvu, kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Mööda ühte suurt treppi, mille kohale meie tänapäeva tsivilisatsioon juba terve maja ehitaks, sõelusid edasi-tagasi pariislased, kes taotlesid soosingut, provintsiaadlikud, kes püüdsid musketäride ridadesse pääseda, ja teenrid iga värvi poortidega livreedes, kes tõid härra de Tréville'ile teateid oma isandatelt. Eestoas, pikkadel ringikujulistel pinkidel, istusid väljavalitud, need, keda oli kutsutud. Hommikust õhtuni kestis häältesumin, kuna härra de Tréville samal ajal kõrvalasuvas kabinetis võttis vastu külastajaid, kuulas kaebusi, andis korraldusi; ja nagu kuningas Louvre'is ainult rõdule tarvitses minna, et inimestest ja relvadest ülevaadet saada, nii tarvitses härra de
on kõik leiutanud Saatan, et meelitada inimsugu eemale kristlikust tõest. Augustinus ütles, et loitsimise osa tagajärgi on meelepettelised, teised tõelised. Nii tõelisus kui ka meelepete oli Saatana töö. Loitsijad ei kutsu välja mitte vaime, vaid deemoneid. Ning siis tulid kristlikud teoloogid välja uue olulise samastamisega: deemonid, keda loitsijad välja kutsuvad, on paganlikud jumalad. Jupiter, Diana ja teised Rooma panteoni jumalused on tegelikult deemonid, Saatana teenrid. Kuna kristlus levis põhja poole väideti sedasama Wotani, Freyja ning keldi ja germaani teiste jumaluste kohta. Kes neid jumalaid kummardas, kummardas deemoneid, teadis ta ise seda või mitte. Selle käiguga sai kõiki paganaid, aga ka loitsijaid pidada osalisteks Saatana koletislikus plaanis maailma päästmine nurjata. See oli enamiku teoloogide ja kirikukogude seisukoht. Käibel on vähemalt neli olulisemalt Euroopa nõiakunsti tõlgendust. Esimene on vana
-Ded, cdc =Igas reas 11 silpi =Sonetipärg -15 sonetti -Viimane koosneb kõigi eelnevate esimestest ridadest -Peab lõppema puändiga Pilet 7 Rüütliromaan; Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 1. Rüütliromaan Kujuneb vähemal määral rüütliluule kõrval =Põhja-Prantsusmaal Loojad truväärid =Nad olid isanda teenistuses menesterialised ehk eriülesannetega teenrid Hakkasid kirja panema isandate esivanemate lugusid =Romaanid ja kroonikad =Romaan on rahvuskeelne teos =Kirja pandud kui tõsilugu Kirjutati Aleksander Suurest, Trooja sõjast, Aenasest =Kangelastest tehti keskaegsed rüütlid Armastusteema =Läbi Araabia tutvuti ,,1001 ööga" Kirjutati Pühast Graalist =Karikas Kristuse verepiiskadega =Erinevate võimetegab Skeem =Kaks noort inimest, kes on armunud, aga õnnetud =Põhjus
(E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu). Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema. Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus. "OIDIPUS" Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse
keskseks Karnaki tempel (Amon-Ra temple) ning kuningad hakkasid delegeerima riigifunktsioone preestritele. Templid toimisid suurte riiklike majanditena, mis finantseerisid ennast. Templite juurde kuulusid ka varasalved tagavaradeks. Sellega seoses kujunes templite eesotsas täisprofessionaalne preesterkond, mis tõi kaasa soolise nihke preesterkonnas naised kadusid preestrifunktsioonist. Templites olid kahes astmes preestid. Kõrgemad preestid olid tuntud kui jumala teenrid, nemad tegelesid reaalselt jumala teenimisega (nagu Mesopotaamias tegeleti ka Egiptuses jumala kujuga hommikust õhtuni). Teised oli nn puhtad preestrid, kes pidi olema teinud läbi intsiatsioonirituaalid ning pidid hoidma oma füüsilist puhtust, et olla väärikad jumala ette ilmuma. Nende ülesandeks oli nt jumala kuju kandmine jms. Jumala teenrid olid aristokraadid, puhtad preestrid ei pruukinud olla aristokraadid.
Arias, kuninga õukondlane, soovitab kuningal saavutada oma soov nii, et on aupaklik neiu venna suhtes. Busto eluterve mõistus segab seda skeemi ning kui Estrellale endale soovitatakse abielluda kuningaga, siis ta keeldub külmalt sellest pakkumisest. Viimase abina pakub Arias altkäemaksu Estrella orjale Mathildele, et see laseks kuninga sel õhtul sisse, kui Busto on ära. Busto ootamatu tagasitulek ja rünnak tundmatu sissetungija vastu viib selleni, et kuningas peab end paljastama. Kui teenrid toovad valguse, siis on kõigile näha kuninga nägu. Ta lastakse küll ilma vigastusteta lossist väljuda, kuid ta jääb alatiseks meheks, kes on teinud mittekuninglikke tegusid. Kuningas ei taha Bustot tappa nii, et kõik teavad, et tema seda tegi. Kuningas küsib Ariaselt, kes võiks küll selle tapatöö ära teha. Arias soovitab Don Sancho Ortizi. Kuningas lubab talle seda, et kui ta tapab kellegi, saab ta ükskõik mis naise endale. Oma
Ka tekib inimese sünni hetkel. Inimese suremisel lähevad nii ka kui ba. Ka on tiivuline olend, kes lendab kehast välja inimese suremisel. - Pärast surma tuleb säilitada keha, mida töödeldakse-mumifitseeritakse. - Sealpoolsus oli sarnane siinsele maailmale, aga elamistingimused olid paremad. - Oseptid pandi haudadesse kaasa, kes olid erinevad ametnikud, kes pidid sealpoolses maailmas olema isanda teenrid. - Hauakambrid muudeti mugavaks, et surnul oleks mugav. - Osirise müüt: Osiris tapeti oma venna poolt, Sethi poolt. Osiris ei hävinud, Isis leidis Osirise surnukeha, ta palsameeriti. Horos suureks saades otsib Sethi üles ja tapab ta. Osiris satub allilma ja temast saab surnute maailma kohtumõistja. Inimesd sinna sattudes pannakse tema süda ja jaanalinnu sulg kaalule. Süda ei tohi olla raskem kui sulg
palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama. Last ei tohtinud hellitada. Talle sisendati maast-madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Kasvatajad ja järelvaatajad olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Rüütliks saamise soov oli kasvatav ja distsiplineeriv stiimul. Rüütlikommete hulka kuulusid mitmesugused tõotused või pühalikud vanded. Rüütel, kes oli rikkunud vannet, kandis karistus. Võidi ära võtta vapimärgid. Kõige rängem karistus oli avalik rüütliõigustest ilmajätmine. Ühiskonna naisi kasvatati halastuse, ülluse, aususe, seisusliku uhkuse ja mehisuse vaimus. Rüütlite eetilised ideaalid olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks
sest ta arvab endiselt, et Dorian on täiuslik, ei tee kunagi vigu ega suudaks oma seisuse tõttu kellelegi liiga teha. 11. Dorian tahab oma hinge paremaks muuta uue eluga alustada. Ainus lahendus selleks on maal hävitada. Juhtub aga nii, et noaga pildile kallale minnes, sureb Dorian hoopis ise, aga pilt muutub jälle nii ilusaks, nagu see esialgu Basili maalides välja nägi. Dorian muutub äratundmatuseni koledaks ja vanaks ning teenrid tunnevad ta ainult sõrmuste järgi ära. "PYGMALION" G. B. Shaw 2) Kus ja millal? Londonis, 19. sajandil. 3) Peategelane Peategelast üksi välja tuua on raske, sest näidendis on 2 olulisemat tegelast: Liza ja Higgins.
teha. 11. Dorian tahab oma hinge paremaks muuta uue eluga alustada. Ainus lahendus selleks on maal hävitada. Juhtub aga nii, et noaga pildile kallale minnes, sureb Dorian hoopis ise, aga pilt muutub jälle nii ilusaks, nagu see esialgu Basili maalides välja nägi. Dorian muutub äratundmatuseni koledaks ja vanaks ning teenrid tunnevad ta ainult sõrmuste järgi ära. "PYGMALION" G. B. Shaw 2) Kus ja millal? Londonis, 19. sajandil. 3) Peategelane Peategelast üksi välja tuua on raske, sest näidendis on 2 olulisemat tegelast: Liza ja Higgins.
Ainult O pääses. Järgmisel päeval toimetavad heldinud faiaagid Odysseuse Ithakale (faiaagid, „Odüsseias” Scheria saarel elanud muinasjutuliselt õnnelik meresõitjarahvas). Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega Telemachost. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus paljastab end Penelopele. Nüüd proovis Penelope Odysseust taas proovile panna, kuna ta kahtles. Annab ülesande abieluvoodi teise kohta tõsta. Odysseus ütleb, et seda ei saa teha, kuna voodi 1 sammas on elusast puust. Nüüd sai Penelope aru, et see oli tõesti tema kauaoodatud mees. Ta palus Odysseuselt andeks, Odysseus oli hea ja andestas talle. Nüüd said nad mõlemad täielikult nautida teineteise lähedust. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla.
loodus, mis elustab armastust. Valitsev teema ongi armastus. Tuntuimad ,,Tõrksa taltsutus", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Suveöö unenägu", ,,Palju kära eimillestki". · Õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid; armastuse vabadust, vastandades ühiskondlikud eelarvamused, normid, keelud. · Huumorit, nalja, naeru toovad narrirollides madalat päritolu isikud teenrid, talupojad. Sarnasus Itaalia commedia dell'artega · Osad komöödidad loodud maskimängu zanris. · Kirjutas suure näidenditsükli ,,ajalookroonikad" toob esile võimuprobleemi. Kujutab Inglismaad hiliskeskajast kuni enda ajani välja. Saja-aastast sõda kaa. Võim, moraal, individualism, vastutus kandusid ka tema tragöödiatesse. · Varases loomingus 2 tragöödiat ,,Romeo ja Julia" (keskajas on sellele sarnane Tristani
Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua
Baas asub looduses.sellest tulenevalt loomulikud õigused (inimõigused) ei ole inimese enese poolt võetud vaid tulenevad loodusest (olla vaba, mõelda mida tahad). Iga riik peab olema rajatud õiglusele. Õigus mitte töötada. Lisaks põhilistele õigustele on inimeste omalised kontaktid, mis viib kokkulepetele ja organiseerimisele, sellest tekib kaasaegne riik. Inimesed lepivad kokku millist riiki nad soovivad (demokraatia) Poliitikud on meie kõigi teenrid. On olemas asju, mida ei saa kokku leppida nt pole õigust oma inimõigustest loobuda. Rousseau järeldus inimese kohta: Inimene sünnib maailma heana, puhtana ja rikkumatuna. Probleem asub mujal, inimene ei saa seda puhtust säilitada, see läheb tsivilisatsiooni sisenemisega kaduma. Konkurents, raha, kadedus jne. Puhtusest ja süütusest ei jää midagi järgi. "Kõik on hästi asjade looja käes, kõik käib alla inimese käes." Tsivilisatsioon on inimese allakäik
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb: Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Erinevad juriidiliste teoste liigid: Esialgseks õiguse põhiprintsiipitega tutvumiseks on Lühikesed süstemaatilised õpikud-institutiones- sisaldavad tsiviilõiguse. Regulae- lühikesed juriidilised
saj keskel omalaadne ja algupärane rahvalik teater. Võrreldes keskaegse teatriga olid seal elukutselised näitlejad. Valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst ise oma varjundirikkuses improviseeriti näidendi ajal. Tegevuskoomikast tähtsam oli kõnekoomika. Kindlad tegelastüübid, kes kandsid tuttavaid maske, v.a armastajad. Tegelased pärinesid Itaalia eri osadest, seega oli commedia dell'arte'il üldrahvalik alus. Rahva seas armastatuimad tegelased olid dzannid ehk teenrid, nt arlekiin kolombiin. Hääbus 18.saj, kuid mõjutas Euroopat teatrit, eriti karakterkomöödiat (Shakespeare, Moliere). Hiina printsess Turandot (Gozzi) Siin on üdini hea ja halva tegelase vastandus: Turandot vs Kalaf. Turandot leebub Kalafi armastuse ja headuse mõjul. Prints Kalaf kohtub Barakiga, kes teda kunagi kasvatas. Kalaf on aastaid elanud paguluses, kannatanud ja vaevelnud, kuniks
Tibby kitli kallal. Bailey aitas veidike teda tampoonide riiulisse panemisega ja lubas pärast tööd Tibbyle jäätise välja teha. Tibby sai kiiresti selgeks reeglid: 1) ära valeta 2) ära küsi kuidas temalt , kuidas ta ennast tunneb. Ta hakkas Baileyga ühe paremini läbi saama. Ta rääkis talle oma filmidest mida tahtis tegema hakata. Baileyt see kõik huvitas. Briget ei olnud öösärgis nagu enamus tüdrukud seda olid. Ta plaanis minna ööklubisse Hotell Hacienda , ta teadis , et teenrid ja seega ka Eric on seal. Diana ,Ollie ja Rosie läksid Beega kaasa. Nad võtsid jalgrattad, see oli pooletunni tee. Clubi ukse ees leppisid tüdrukud kokku , et kui Connie on kohal lähevad nad kohe ära. Ta vedas Diana tantsupõrandale. Aja möödudes märgas Briget ,et Eric jälgib teda. Varsti olid ka treenrid ja kõik tüdrukud tantsupõrandal. Bee liikus Ericu poole , ta pani oma käed tema puusadele. Eric ütles talle , et nad ei tohi seda teha ja ta lahkus.
Kubjas küsis, et mis ta siis selle peale vastaks, kui ta paluks teda endale naiseks. Miina ütles kindlalt: ,,EI!". Tulevane härra Uus parun Herbert oli jõudnud tagasi oma koju, Saksamaalt. Ta võeti vastu rõõmuhüüetega. Kuid hakkas vihma sadama ning ta viidi soojadesse ruumidesse. Ta käest küsiti mitmeid asju, mille vastamisele kulus umbes veerand tundi. Lõpuks ütles parun, et tal on kõht tühi. Kohe tormasid teenrid toitu tegema ning kui toit valmis sai viidi ta peaaegu kätel söögituppa. Uus parun küsis, et mis siin uudist ka on ja teised rääkisid, et uus guvernant on, kuid see on väga arg ning nüüd jäi ta haigeks. Herbert küsis lihtsalt naljaviluks, et kas ta on ka siis ilus. Raimund ütles,et tal on nii ilusad mustad silmad ja sinised juuksed. Ta ütles seda vaimustusega. Kuno ja Ada naerised, et Raimund ütles, et sinised juuksed. Raimund ütles, et kui vvadata neid küünlavalgel,
4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Thomas Hobbes'i 'egoism': Kuna ihad (passions) on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim (power). Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon au Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Thomas Hobbes: Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel 10
kes leiab alati puudujääke nimbrites ja inventuurid, need puudujäägid tulevad tema arvelt. Vahepeal aga tuleb Ekke tagasi teadvusesse ja pärib russilt miks ta siis kalale ei lähe, kui too vastab, et ei saa minna enne kui Jevdokia on oma vörgud ülespannud sattub Ekke järjekortselt viivesse. Tuletab meelde, et Jevdokia on enamvähem kohalik pealik kuna tema omab kõike aurikust iga viimse maatükkini külas ja selle übruses, ta on pikk ja laia puusaline naine kelle on mõis ja teenrid lausa. On saanud traditsiooniks, et enne kui tema tööd ei alusta, ei tohi keegi kalale minna, sest alandlikule prouale tehtakse kõik teed ees vabaks ja kummardatakse aupaklikult tere kui too möödub. Jevdokial on aga ise üsna ükskõik kõigest ja ta suht laisalt ütleb tervist vastu, ta leiab selle alandlikuse ja abituse vastikuna ja on pettunud, et ta rahvas nii primitiivne ja labane on. Väheteatud on aga see, et Jevdokia pärineb
Kubjas küsis, et mis ta siis selle peale vastaks, kui ta paluks teda endale naiseks. Miina ütles kindlalt: ,,EI!". Tulevane härra Uus parun Herbert oli jõudnud tagasi oma koju, Saksamaalt. Ta võeti vastu rõõmuhüüetega. Kuid hakkas vihma sadama ning ta viidi soojadesse ruumidesse. Ta käest küsiti mitmeid asju, mille vastamisele kulus umbes veerand tundi. Lõpuks ütles parun, et tal on kõht tühi. Kohe tormasid teenrid toitu tegema ning kui toit valmis sai viidi ta peaaegu kätel söögituppa. Uus parun küsis, et mis siin uudist ka on ja teised rääkisid, et uus guvernant on, kuid see on väga arg ning nüüd jäi ta haigeks. Herbert küsis lihtsalt naljaviluks, et kas ta on ka siis ilus. Raimund ütles,et tal on nii ilusad mustad silmad ja sinised juuksed. Ta ütles seda vaimustusega. Kuno ja Ada naerised, et Raimund ütles, et sinised juuksed. Raimund ütles, et kui vvadata neid küünlavalgel,
frustratsiooni, vimma, ressentimenti, millest tulenes vägivald. Realistlikud narratiivid kulmineeruvad ülestõusuga: ihaletakse paremat elujärge, kauneid mõisapreilisid jms. küla- ja 16 mõisasuhetes endis on ka hierarhia: külas on peremees ja perenaine, kellele alluvad sulased ja saunamees; mõisas on mõisapreilid jt kõrgemad, kellele vastanduvad teenijad ning teenrid. Eesti kirjanduses enim mütologiseeritud tegelased mõisateenijatest on mõisasundijad (kilter, kubjas, aidamees), teenijad ja teenrid (pesunaine), käsitöölised (sepp, tisler, rätsep) ja haritlased (koolmeister, õpetaja). Nende suhe külaga on komplitseeritud, sest nad on mõisa kommetele lähemal. Miks mõisnikud soosisid talupoja harimist? Mõisnik tahtis, et talupoeg kui alluv mõistaks asju nii nagu tema. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena
sõnaosavaid näitlejaid. Selle žanri puhul said oluliseks nii kõne- kui ka tegevuskoomika. Koomilisust loodi tüüptegelastega, kes kordusid näidendist näidendisse ja kandsid alati maske. Ainult armastajapaar ei kandnud kunagi maske. Žanri tegelastüübid pärinesid sageli eri Itaalia osadest, mistõttu taheti tegelase päritolu rõhutades kasutada eri Itaalia dialekte. Üks tüüptegelane oli näiteks Pantalone, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda. Kõige rohkem meeldisid publikule teenrid ehk džannid, kes veiderdasid ning kelles igaüks kandis mingit erijoont. Näiteks oli teenrite seas Arlecchino – veiderdav juhmard ja narr. Commedia dell'arte hääbus XVIII sajandi alguses, kuid enne veel jõudis see mõjutada Euroopa teatrit, eriti Euroopa karakterkomöödiaid. 19. William Shakespeare William Shakespeare sündis 26. aprillil 1564. aastal Stratfordis, Inglismaal. Tema isa oli linnavalitsuse liige ja kaupmees. Shakespeare sai kohalikus grammatikakoolis
vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku kohuseks on seetõttu kuulekus ja kohusetunne riigi ees. Probleemsituatsioon 17. sajandil Kriisid Euroopa suurriikides : Kodusõda Inglismaal Thomas Hobbesi ,,egoism" Kõiki heategusid võib põhjendada omakasuga. Kuna ihad on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim. Mis annab võimu juurde ? Füüsiline tugevus, rikkus, teenrid, reputatsioon ja sõbrad. Sõprus, poliitika, ühiskond T. Hobbes : Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel B. Mandeville : nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) aluseks ja, et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi. Valgustus 18. sajand vastus Hobbesile ja Mandeville'le Inimese loomupärane sotsiaalsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
