AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruus...
kontaktide suunas. Ajaloolane Aleksander Loit on aga öelnud, et eesti keeles tuleb kirjutada niikaua, kuni Eestis elab eestlasi. Seetõttu tulebki "koduseid" hoida, toetada, ning neid külastada, sest pagulasühiskonna olemasolu sõltub ju eestlaste olemasolust Eestis, mitte vastupidi. (Akadeemia 2008 : 2263) Paljud leidsid, et eesti kultuur saab sündida vaid välismaal ning, et Eestis tegutsevad kirjanikud ja kunstnikud on kõik kommunistliku ideoloogia teenrid. Oma intelligentses vormis märkis pagulaskultuuri mõiste siis seda, et lahkunud kultuuriinimesed ei näinud siin ellujäämise ja eneseteostuse võimalusi. ( Akadeemia 2008 : 2264) VÄLIS-EESTI JA KODU-EESTI 1960. aastatel leidis üha rohkem kandepida nn. Väliseestluse ideoloogia, millesarnane mõiste oli juba käibel kahe maailmasõja vahelisest ajast. Näiteks peeti 1928. aastal Tallinnas esimest väliseestlaste päeva ning asutati Välis-Eesti Ühing. Stockholmis anti välja nt
Kuningas Oidipus Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu ka...
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope le...
· ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. · ,,Tartuffe" Teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumisega. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab, nii et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnistusi ning Orgoni lihtsameelsus ja
Siseruumid olid hämarad, mis näitas et pühapaik on lähedal. Seal hoiti väärisesemeid ning austati vähemtähtsaid jumalusi. Templi kõige tähtsam paik oli pühamu. See asus templi sisemuses ja seal seisis jumala kuju. Igapäevased ohvrid pidid tagama, et kujus oleks jumala heasoovlikus. Mõnede templite juures asusid ka ka järved või basseinid, kus kümblesid preestrid , et end rituaalideks puhastada. Preestrid olid sõna otseses mõttes jumala või jumalanna teenrid: nende igapäevased rituaalid tagasid universumi toimimise. Ehkki surelike ja jumaluste vahendajaks oli kuningas, usaldas ta oma kohustused templi ülempreestrile. Nad olid Egiprtuse ühiskonna kõige haritum kiht, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide. Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis.
Esinejad olid elukutselised näitlejad, nimi rõhutas teatri professionaalsust. Valmistekst näidendile puudus, oli vaid stsenaarium. Eriti tugeval ja tähtsal kohal oli kõnekoomika, mille allikaks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Kasutati erinevate piirkondade dialekte. Mõned näitlejad: Vana himur Pantalone, tarbetult askeldav õpetlane Dottore, ärplev Capitano,. Suurimad naerutajad olid teenrid e. dzannid. NT: veiderdav juhmard Arleccino, intriigitsevad Brighella, Pearolino, Pulcinella jt. Teenijatüdrukutest oli tuntuim Colombina. Tavaliselt seisnes tegevus armastusintriigis. William Shakespeare (1564-1616) sündis jõukas peres Strafford-Uppon-Avoni linnakeses Euroopas. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama. Tema sulest on ilmunud kokku Kirjutas kokku 36 näidendit. Näidendites oli tähtsalt kohal taustana loodus, mis elustab armastust
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist s...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveli...
aastal ning lisaks veel 1525.aastal ilmunud ,,Vaimulik lauluraamat" jäävadki Põhja-Euroopas väga kauaks ajaks põhilisteks kooliõpikuteks. Kokkuvõte Tutvudes lähemalt Martin Lutheri lapsepõlvega võib öelda, et kindlasti on tema teod seotud lapsepõlvega. Ta kasvas üles Jumalakartlikuis õhkokonnas ja sellest oli raske välja tulla. Ta tahtis olla Jumalale meelepärane. Tema jaoks tähendas meelepärane olemine algallika poole tagasipöördumist, kus Jumala teenrid pühendasidki oma elu Jumala teenimisele, ilma selle eest tasu saamata. Kuid olukord polnud kaugeltki selline. Kirikud elasid rikkuses samalajal kui inimestel oli Jumalasõnast vale arusaam või ei saanud nad sellest üldse aru. Lutheri panust kooli ajalukku võib pidada küllaltki suureks. Tema algatusel on veel praegugi toimivaid faktoreid. Näiteks kohutstuslik kooliskäimine. Lapsevanemad peavad tagama, et nende lapsed käiksid koolis ja saaksid seal haridust omandada. Kasutatud kirjandus
Valimised on demokraatia süda. Sellist vaadet edendas Joseph Schumpeter oma teoses ,,Kapitalism, Sotsialism ja Demokraatia" 1942 aastal. Joseph Schumpeter`i teos pööras tähele panu hoopiski uutele küsimustele seoses valimistega. Esiteks: millised asutused ja kohad on vajalik valimistega täita? Teiseks: kellel on õigus valida? Kolmandaks: kuidas hääled vormistatakse? Valmistega ei täideta kohti, mis vajavad eriteadmisi või -oskusi, nagu näiteks kodanike teenrid ning kohtunikud. Valimiste tähendus on lähedalt seotud hääle andmis viisi faktoriga. Mitmete erinevate hääletusteooriate seas on mudelid mis valgustavad valimiste tähtsust ja parteide identifikatsioone ning harjumuslikkust, ühed mis rõhutavad grupi ja sotsiaalse kohustuse tähtsust, ühed mis baseeruvad ratsionaalsel valikul ja enese-huvi kalkulatsioonil ning ühed mis soovitavad individuaalset valikut ja on vormitud ideoloogiate manipulatsioonil ning kontrollil.
Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski.
Lepingu rahvas *Mooses Egiptuse vangipõlv. Moosese juhtimisel rännati välja. Exodus, jumalal oli päästeplaan oma rahvale, lõhestades mere kaheks ja tagaajajad hukkusid, rahvas pääses. Rännak Egiptusest Iisraeli, mis võttis aega 40 aastat, et kohale jõudsid juba vaba rahvas-põlvkonna vahetus. Siinai leping- moosesele ilmus jumal, kes andis talle kümme käsku ja Toora kirjalikult kui suuliselt. JHWH *teda on käsitletud kui ilmuva jumalana, kes valib välja oma teenrid jne.Jumal ei ole midagi kauget vaid keegi kes toimetab rahva elus. Jumal kes on aktiivselt ajaloos tegev. 10KÄSKU moraali aluseks nö. *Mooses - Siinai leping ( 2 Mo 19) 1.Ei tohi olla teisi jumalaid Tema rahval ei tohi olla teisi jumalaid. 2.Ei tohi teha kujusid kummardamiseks Jumalat ei ole võimalik kuidagi kujutada, samamoodi nagu ei tohi jumala nime mainida, sest sõnas on vägi. 3.Ei tohi niisama Jumala nime mainida 4.Pühitse hingamispäeva
Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa ning nalja, naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga
Pühad raamatud- veedad (ülistuslaul, õpetus, arutlused maailmaasjadest). Oluline on loomade ohverdamine jumalatele. Hing sünnib uuesti uutes kehades. Kõige parem üldse mitte uuestisündida. Askeedid- karmi elu järgijad. U 500 eKr budism tahetest loobumine, nirvaana saavutamiseks. Elasid kloostris. Arvusüsteem, arv 0, araabia numbrid, malemäng. Hiina. Hirsi, riisi; siidiusside kasvatamine- siidriie. U 1700 eKr tekkisid linnad, kiri. Kuninga võim oli piiramatu, teenrid maeti koos temaga. Rauast valmistati vedelat malmi.ülikute kõrval rikastusid kaupmehed. 221 ekr tekkis Hiina keisririik. Keisri võim oli piiramatu., allusid ametnikud. Preestreid polnud., väiksema võimuga olid väepealikud. Steppides elasid hunnid- sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud. Nad käisid laastavatel retkedel- kaitseks rajati Hiina müür. Siiditee- Iraani, Mesopotaamiasse ja Vahemeremaadesse. Paber. Koolides õpiti varasemaid kirjateoseid pähe
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja a...
Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa ning nalja, naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga
a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb: Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Erinevad juriidiliste teoste liigid: Esialgseks õiguse põhiprintsiipitega tutvumiseks on Lühikesed süstemaatilised õpikud-institutiones- sisaldavad tsiviilõiguse. Regulae- lühikesed juriidilised
lahendus Karakter – üks tegelasekontseptsioon, st teatud tüüpi tegelane Tegelane – fiktsionaalne väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud lavastuse tegevus Tegelasekontseptsioond: *Personafikatsioon – isikustaud idee *Mask – saab viidata teatud tegelastüübile *Ampluaa – tüüpetegelane melodraamas ja operetis *Tüüp – üldistaud tegelane Commedia dell’arte – renessansiaegne itaalia improteater , peamised maskigrupid: 2 paari armastajaid, 2 vanameest, leidlikud teenrid, muud koom. Tegelased Paralingvistika – hääletämber, kõnetempo, pausid ja rütmid Kineesika – näitleja keha ja liikumisega seotud märgid(miimika ja žestid) Prokseemika – kehade omavahelised suhted Nulltasand – neutraalsed märgid, nt liikumatus ja vaikus Miinusvõte – millegi tugevalt silmatorkav puudumine Konfiguratsioonianalüüs – vaadetakse tegelase jaotumist sisemises struktuuris Binaarne opositsioon – igas teoses jagunevad tegelased mingil määral kahte leeri
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................
Koostöö osutub raskeks, kuna riigid ei usalda üksteist. Riigid on valmis koostööks üksnes äärmise vajaduse sunnil (väline oht), mitte aga ühiste huvide kattumise tulemusena. Euroopa ühendamise koostöö määra ja vormi määravad seega ära riikide huvid; peamised otsused langetatakse 9 valitsustevaheliste läbirääkimiste tulemusel; rahvusülesed institutsioonid on kõigest liikmesriikide huvide teenrid. Liikmesriikidevaheline majanduslik integratsioon ei arene evolutsiooniliselt poliitiliseks integratsiooniks, kuna rahvusriigid ei ole nõus loovutama suveräänsuse põhialuseid (välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat). III. Teooriad, mis käsitlevad Euroopa Liitu kui riigilaadset poliitilist süsteemi ning rõhutavad rahvusüleste institutsioonide rolli Rahvusülese valitsemise teooriad (supranational governance) kerkisid esile seoses
Kordamine renessansi kontrolltööks 1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga kesk...
Lahendusena nägi Louis XIV õukonna mujale viimine ning seda ta ka tegi. Selleks koondab Louis XIV kokku oma ajastu Prantsusmaa parimad arhitektid. Ta lasi ehitada 18 km Pariisist eemal olevasse Versailles'sse lossi kuhu kolisid kuningas ning ta õukond. Sellest sai selleaegse Prantsusmaa keskpunkt. Versailles' lossi ehitati 20 aastat. Seal oli 2000 ruumi, kuid pidi ära mahutama üle 20 000 õukondlase ning veel teenindav personal. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit ja paljud teised. Õukonda asunud aadlikele anti kõlavaid tiitleid ja kõrget tasu kuid sageli tühiseid kohustusi. Näiteks magasid oma kuningaga ühes toas sageli õukonna tähtsaimad aukandjad, et hommikuti ulatada kuningale sõrmeloputustops ning aidata sukki jalga panna. Kuningas armastas meeletult luksust, seda et loss oleks ilus. Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud
eksisteerimist ja identiteeti ta proovib oma sõprade eest varjata. Porthos on valju, upsakas, hulljulge ja enesekeskne. Ta on äärmiselt uhke, veidi kergeusklik aga sellegipoolest on ta raevukas võitleja ja vapper ning ustav sõber. Porthos on tõeline elunautija: ta hindab head veini, ilusaid naisi ning meeldivat muusikat. Ta armuke on Madame Coquenard, rikka advokaadi naine. 2.2. Kõrvaltegelased Kõigil neljal põhitegelasel on teenrid. D'Artagnani teenib Planchet, kelle Porthos leidis jõe äärest vette sülitama ning palkas ta kohapeal d'Artagnani teenima. Selgub, et ta on vapper, intelligentne ning ustav. Athose teenri nimi on Grimaud, ta on treenitud rääkima ainult hädaolukordades ning suhtleb põhiliselt viipekeeles. Porthose teenistuses on Mousqueton, kelle esialgne nimi oli Norman, kuid Porthos muutis selle ära, sest see ei kõlanud tema arvates hästi
On vaid auahnus ning võidujanu, kõik võitlevad selle nimel, et endi elujärge paremaks muuta, kes röövimise, kes kavaluse kaudu. Zadig kasutas tarkust, kuid ka selle kaudu ei jõudnud ta täieliku õnneni. Tarkus ja teadmised ei ole alati ilmtingimata head vähemalt seda annab Voltaire meile mõista. Kogu lugu algabki ju sellest, kuidas Zadig kuninga hobust ning koera kirjeldas, ilma neid kunagi nägemata, ning kuidas kuninga teenrid teda seepeale petiseks pidasid, kuna sellised teadmised ei saanud nende meelest võimalikud olla. Ka hiljem tuleb Zadigil oma teadmiste pärast palju pahandust ning hukkamõistu. Valgustusajastul oli küll tugev ja kiire teaduste areng, kuid Voltaire ei aseta rõhku sellistele teadustele, mida meile õpetatakse, vaid sellistele, mida me ise omandada saame. Me saame ise loodust jälgida ning selle kaudu tähelepanelikeks muutuda, ning me saame ise kavalad olla ning selle läbi petiseid avastada
lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. *Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar
Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 4. Homerose teoste analüüs Homerose teoste analüüs on üks vanimaid harusid, ulatudes kuni antiikaja alguseni. Homerose teoste analüüsi põhimõtted on viimase millenniumi jooksul muutunud. Viimaste sajandite jooksul on uuritud lähemalt protsessi, kuidas Homerose teosed said alguse ja edastati aja jooksul praeguse ajajärguni, algselt suuliselt ja hiljem kirjalikult. Modernsetes Homerose teoste uuringutes on üldsuunaks viimastel sajanditel olnud ja unitarianism
· Tähtsaimaid jumalaid kujutati ette suure, aeg-ajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana, mis ajgunes kahte suurde põlvkonda: Zeus ja tema õed-vennad, ning Zeusi lapsed · Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda igal pool Jumalatega suhtlemine · Jumalatega suhelda võis iga inimene · Ametis olid ka preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid olid templi teenrid, temalt nõuti rituaalset puhtust, ta pidi olema kehaliselt tugev ja terve ning elama karsket elu Jumalaga seotud kohad · Templid, mille juures paiknevatel altaritel toodi ohvreid jumalatele. Altariltapeti loom, enamasti veis, siga lammas või kits; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks
Neis on renessanslik elurõõm ühendatud tõsiste eluprobleemidega. Tuntud komöödiad on ka "Palju kära eimillestki" ja "Kaheteistkümnes öö". Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud (seisuslikud ja varanduslikud) eelarvamused, normid ja keelud. Naeru ja nalja allikaks on eelkõige madalamast soost tegelased teenrid või talupojad. Vaimukas intriig, suur osa juhusel ja saatusel. Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja Itaalia olustikku kantud armastustragöödia "Romeo ja Julia", milles lastakse armastusel võidutseda kahe perekonna suhteid tumestanud põlisvaenu üle. Kauni ja õilistava armastuse ajel ärkab Romeos mehisus, Julias aga oma eluõnne poole püüdlev naine. TEINE PERIOOD (umbes 1600 - 1608) suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate
kullast. Riided oli tikitud ja kaetud ehetega, sussid oli tehtud karusnahast ja parimast riidest. Sapa kandis iga oma riietust vaid korra. Kui ta oma kostüümi seljast võttis põletati see kohe ära. Õmblejad olid ametis, et teha pealikule iga päev uus riietus. Iga kord kui Sapa oma paleest lahkus oli ta nägu kaetud poolläbipaistva riidega, sest ta oli liiga tähtis, et iga tühine inimene teda näha võiks. Igale poole kuhu ta läks järgnesid talle sajad teenrid, assistendid ja aadlikud. Mõnel Sapal oli kuni 100 last. Enne oma surma pidi ta valima oma laste seast järgmise valitseja. Selleks aga ei saanud automaatselt vanim poeg, vaid lapsed pidid end isale tõestama. Ainult Sapa sai valida, kes on väärt riiki valitsema. Sapa ei olnud ainult valitseja. Usuti, et ta on otsene päikesejumala järeletulija, mis tegi temast jumala. 7 Valitsus
Rosencrantz, Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased ! Osric, keigarlik õukondlane ! Rüütel ! Vaimulik ! Marcellus, Bernardo, Francisco - kuninga ihukaitseväelased ! Reynaldo, Poloniuse teener ! Neli-viis näitlejat ! Kaks hauakaevajat ! Hamleti isa vaim ! Fortinbras, Norramaa prints ! Norra pealik ! Inglismaa saadikud ! Getrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema ! Ophelia, Poloniuse tütar! ! Lisaks veel õukondlased, nende naised, sõdurid, meremehed, käskjalad ja teenrid.! ! Tähtsamate tegelaste iseloomustus:! Hamlet oli kaval ning õnn soosis teda mitmel korral. Tal oli osav suuvärk ning armastas filosofeerida. Ülekõige vihkas lipitsemist, silmakirjalikust, teeseldud tarkust, võimuiha ja enesekesksust.! Horatio ustav sõber ning tark nõuandja.! Claudius himustas kõike mis talle ei oleks tohtinud kuuluda. Iseloomustavad sõnad: Võimuiha, võltsau.! Gertrud truudusetu oma pojaisale. Mõnevõrra kergeusklik ja pime. Siiski südames soe ja hell.! !
Lõpuks tegi tegi ta veel oma 50 kummardust ja siis lahkus. Lahes oli palju laevu. ,,Nadezda" kõrval olid Hiina paadid ja Jaapani laevad. Eemal nägi Krusenstern kahte-kolme laeva, mis sõitsid Hollandi lipu all. lk.19 Teatud aja möödudes lähenes ,,Nadezdale" uuesti Jaapani paat. Nüüd astusid laevale juba 10 inimest. Kellelegi nad ei kummardunud ja tundus, nagu nad ei tahaks kedagi näha. Sõnagi lausumata laskusid nad alla. Ülemused võtsid diivanile istet, teenrid asetasid igaühe ette kastikesed väikeste suitsetamisnõudega. Iga ülemus võttis piibu ja hakkas suitsetama. Sellised imelikud kombed kuulusid tavaliste jaapani tseremooniate hulka: jaapani ülemus kõigepealt võtab istet, suitsetab, vaikib ja alles 10 minuti möödudes hakatakse vestlema. Sel ajal, kui jaapanlased suitsetasid, jutustas Krusenstern neile, milleks ,,Nadezda" saabus Nagasakisse, miks Vene valitsus soovib sõlmida jaapanlastega kaubavahetuslepingut. Ta
Kuninga ning Angela vahel on juba isegi väike säde tekkimas. Võib-olla meeldibki Kuningale lihtsalt, et keegi tema süles istub. (Koputus uksele.) Teener teatab, et linna on ilmunud mees, kes laulab mägilaule ja näitab kahe peaga vasikat. Angela saab otsekohe aru, et kes see on ning hüppab nagu segane Kuningal süles. Sisse tuleb Narr. Angela läheb ka tema sülle hüppama,loomulikult Kuninga loal. Peagi on terve linn, kaasaarvatud kõik kuninga lähikondlased, teenrid jne, kõik imevasikat vaatama läinud. Kuningas tunneb, nagu ta lükatakse peagu troonilt. Angela arvab, et see on Mathias, ent Mathias on Narr sõnul praegu üldse vanglas. Angela mängib Kuningaga, kes kipub magama jäävat. (Poeb kuninga rinnale ja suleb silmas. Eesriie.) Teine pilt (Esimese vaatuse ruum sama sisustusega, ainult et kõrgend ühes kuningajärjega ei seisa laua otsas, vaid selle pahemal küljel keskpaigas
Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik). Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus)
SISUKORD 1. AJALUGU................................................................................................. 3 2. RÜÜTLIKASVATUS................................................................................. 3 2.1. ALGUS................................................................................................ 3 2.2. PAAŽI TEENISTUS .......................................................................... 4 2.3.RELVAKANDJA TEENISTUS........................................................... 4 2.4. RÜÜTLIAU........................................................................................ 5 3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK........................................... 6 3.1. KIRIKUIDEOLOOGIA...................................................................... 6 3.2. RÜÜTLI MÕÕK................................................................................. 6 4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕ...
DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik tee...
Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika, mille koostas küsitluse teel Fr. R. Kreutzwaldi väimees, gümnaasiumiõpetaja G. Blumberg. Sellest selgub, et kõige rohkem lauljaid (329) oli valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Neile järgnesid taluperemehed (129), käsitöölised 69), kihelkonnakoolmeistrid ja köstrid (59), töömehed, sulased ja teenrid (52), vanemad kooliõpilased (47) jne. Et laulupidu langes kibedale heinaajale, ei olnud kõikidel lauljatel, kes oleksid soovinud, võimalik peost osa võtta 18. juuni laulupeo esimene päev - algas vara. Juba kell 6 hommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu (Pullerits1994:11).
Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! *"Kuningas Oidipus" - Sophokles Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis
ole tegelaste ja estetistlike veendumuste kandjatena kõigest hoolimata ebasümpaatsete killast. Salamahti juhitakse lugeja nende poole. Ta saab suhu maitse elust, mille sisuks on ilusad asjad, meeldiv ajaviide ning mida saadab kõlbeline muretus. Siis aga jahmatab teda Doriani jube kuritegu ja ta leiab tagasitee terve mõistuse juurde. Jõledast elust meeleheitele viiduna, Lööb Dorian noaga kõiki tema patte peegeldavat portreed ja tapab niimoodi iseenda. Teenrid leiavad põrandalt peaaegu tundmatuseni moondunud, närtsinud, kortsus ja eemaltõukava näoga isanda laiba, seinal aga särab vigastamata portree nooruse võrratus ilus. Varsti pärast oma ainukese romaani lõpetamist õppis Oscar Wilde tundma noort, erakordselt hea väljanägemisega lord Alfred Douglast, kellest sai tema Dorian. Varsti sidus neid kirglik kiindumus. Nagu Graygi elas Wilde Douglasega kaksikelu, olles kõrgemas seltskonnas hiilgav võõrustaja ja külastades samal ajal salaja
hukatusest: kas tema, keda DJ kunagi armastas või kellegi teise nimel. S peab Donjat õilsaks ja poetab pisara. DJ ütleb Donjale, et too jääks öömajale. Donja ei jää. 10. stseen: DJ räägib S-le, et Donja erutas teda kahtlane riietud, kannatav ilme ja pisarad. S imestab aga, et sõnad miskit mõju ei avaldanud. DJ nõuab õhtusööki. 11. stseen: DJ hakkab õhtustama. S pistab liha põske. DJ saab vihaseks, alguses arvab, et paise. Lubab ka S-l istet võtta. DJ teenrid Ragotin ja La Violette tühjendavad S-i taldrikut. Heliseb uksekell. DJ ei taha, et teda segataks. S läheb ust avama. Tuleb ehmunult tagasi ukse taga komtuuri kuju. DJ käsib sisse juhatada. S peab plaani, kuhu nüüd end peita. 12. stseen: DJ käsib kuju teenindada: süüa anda ja lõbustada. S keeldub uuesti istet võtmast ja lõbustamast. Kuju kutsub DJ järgmisel õhtul enda poole sööma. S ütleb, et ei saa DJ-ga kaasa minna: tal paastupäev. 5. peatükk 1. stseen: Lage väli
Käsknikud Ülesanne ellu viia meistri käsud Linnused Nt Viljandi lossimäed aka kontuurlinnus, Paides tornlinnus (vaesem piirkond), Rakvere (Haapsalus piiskoplinnus), Helme linnus (saksa ordu linnus) Linnuses elasid: (kokku kuni 100 inimest) Rüütelvenna Preesterven Sõdurid Teenrid d nad Ülesanne sõdida Levitada usku Abivägi Teenida Kes sinna Aadlisoost, Ordu liikmed Kohalikud Ülejäänud kuulusid? nad kuulusid ordusse Taani alad Taani kuninga isilik omand/valdus Kõik maksud läksid kuninga taskusse Läänistati maid Annan maad, tema annab sõjalisi teeneid Vasallkonna kujunemine
Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae- Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega. Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in iudicio. Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli. Hageja andis kostjale kutse ilmuda kindlaks mööratud päeval kohtusse,kutse loeti antuks kohtu nimel.See kostja kohtu kutsumis eviis on – litis denuntiatio- Hiljem toimetasid kohtu kutsumist kohtukantselei teenrid. Justinianuse ajal anti protsessi alustamiseks kirjalik avaldus- libellus conventionis-kui kostja ei tule kohtu, on võimalik otsustamine tagaselja. Kui hagi on tõendatud, teeb kohus otsuse hagejakasuks. Kui mõlemad pooled kohtusse ilmuvad, esitab esmalt kostja oma taanded.Siis esitab hageja oma nõudlused ja kostja kannab ette sisulised vastuväited.Se momen tongi ekstarordinaarses protsessis hagi tunnistamine. Nüüd advokaadid esitavad argumentatsioone
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele) KOLMAS EHK KLASSIKALINE PERIOOD: 19 saj lõpp 20 saj algus (??) Geograafiast sai elukutse mitte hobi, võeti kasutusele regiooni ja maastiku mõiste. Schlüter: Maa on maastike mosaiik, mis on kujunenud erinevatest vastastikmõjudest. Klassifitseerimine
saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe • Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees • Saksa ordu peakorter Marienburgis • Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister • Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad • Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud • Harju-Viru rüütelkond — Eestimaa rüütelkond + Liivimaa rüütelkond
kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele) KOLMAS EHK KLASSIKALINE PERIOOD: 19 saj lõpp 20 saj algus (??) Geograafiast sai elukutse mitte hobi, võeti kasutusele regiooni ja maastiku mõiste. Schlüter: Maa on maastike mosaiik, mis on kujunenud erinevatest vastastikmõjudest. Klassifitseerimine
Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul ku...
Aphrodite. ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, sündis merevahust Küprose lähedal Ares- sõjajumal, Zeusi ja hera poeg Hephaitos- sepajumal, Aphrodite abikaasa Hermes- kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ja jumalatekäskjalg Dionysos- veini ja viljakusjumal Hestia- kodukolde jumalanna. Jumalatega suhtlemine > Suhelda võisid kõik > Kuid olid ka olemas preestrid e ühele jumalale pühendunud templi teenrid > Nõuti rituaalset puhtust, kehalist tugevust, karsket elu Suhtlemis kohad -templid, alaritele toodi ohvreid -oraaklid, jumalate tahet vahendas püütia Suhtlemis viisid -usupidustused-dionüüsiad ( märtsis) ja Olümpiamängud. Eesmärgiks kinnidata oma usku ja isamaa-armastust. -müsteeriumid- salajased usukultused, kus usuti hauatagust elu Rooma Ühiskonnakorraldus > Senatiaristokraadid- pärilik kõrgeim aste ühiskonnas. Senaatorid olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
