venelastest kindralkond lõi temast kuvandi, kui rahvavaenlasest nr 1 • Impeeriumi kokkuvarisemise eel hakkasid baltisakslaste impeeriumi teenistusest lahkuma (seotud suhtumisega neisse). Alates venestusest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt. Seoses Saksamaa ühinemisega nähakse baltisakslasi aga Saksamaa käsilastena. Negatiivse suhtumise kujunemine mõjutab ka baltisakslaste käitumist, kes alates 19. sajandi keskpaigast jätkavad küll teenistust Vene impeerium võimustruktuurides, kuid mitte enam vaimustusega.
kohe järgmise aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli keeleteadust õppima. Juba mõne aja pärast sai Bornhöhel raha otsa ja ta pidi õpingud lõpetama. Ta töötas taas abiõpetajana Poolas ja Venemaal ja ajakirjaniku ning karikaturistina Saksamaal. (1) 1893 asust Bornhöhe lõplikult elama Eestisse. Siis lõpetas ta suuremalt jaolt kirjanikutegevuse ja hakkas elama rahulikku elu ja töötas erinevates kohtades riigiametnikuna. Algul leidis ta teenistust Tallinna ringkonnakohtu tõlgina. 98. aastal reisis ta Palestiiniasse, Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. 1901. aastast töötas ta arhivaarina. 1907. aastal nimetati Bornhöhe Jõhvi ülemtaluravhakohtu eesistujaks. Aastal 1912 kolis ta Narvasse kuid jätkas sama ametit 1917. aastani. Peale Oktoobrirevolutsiooni valiti ta Narva linnasekretäriks ja hiljem rahvakohtunikuks. 1919. aasta algul asus Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust
Mussoski( sõjaväeohvitser), Nikolai Rimski- Korskov(mereväeohvitser, kompos. õppis), Cesar Cui(sõjaväe insener). Nimetatakse ka Vene Viisik, Balakirevi ring. Põhisuunad realismi taotlus, eelistatud zanrid: ooper, programmiline orkestri muusika ja soololaul. Temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Modest Mussorgski Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. Looming: Tundis huvi Venemaa ajaloo ning tsaarivõimu telgitaguste vastu
On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud
meelepärane. Ei sõditud ju oma kodumaa eest. Rahu tagamine muutus vaid sõnakõlksuks kuskil paberil ning inimeste suus. Kaitseväele pandud uued ülesanded erinesid eelmistest kogemustest. Üle pika aja pidid Eesti kaitseväelased kannatama kaotusi ning seekord võõral maal võõraste elude eest. Lahingutes osalemine koos kaotustega aga ei murdnud meeste vaimu. Vormikandjate enda jaoks pakuvad need missioonid suuremat teenistust võrreldes kodusega. Nüüdisajal võib seda nimetada tööks välismaal, mis on võrreldav ehitajate tööle minemisega Soome, kus palk on kordi suurem. Muidugi eemal lähedastest inimesest pole lihtne, kuid saadavad hüved on piisavaks kompentatsiooniks. Meestel esineb peale karjääriliste ja palgaliste huvide missioonile minekuks ka teistsuguseid motivaatoreid. Operatsioon kaugel maal on ideaalne võimalus erinevate kultuuridega tutvumiseks - moel, mis muidu oleks peaaegu võimatu
täidetud- Rooma saatis oma kodanikke kolooniatesse & jagas Itaallastele lahkelt kodanikuõigusi,seega rooma kodanikud ei jõudnud oma elujooksul Rooma ega saanud riigiasju mõjutada, teisalt need kes rahvakoosolekul kodanikuõigusi kasutasid polnud võimelised täitma kodanikukohust. Vabariiklik kord oli oma mõtte kaotanud *Mariuse sõjaväereform- värvati proletaare palgalisteks sõduriteks.Kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid,said nad maatüki. Sõdurid sõltusid oma väepealikust ning edukas väepealik võis senati/rahvakoosoleku otsuseid ignoreerida ja oma vägedega Rooma vastu välja astuda.Senat kaotas oma tähtsuse *Mariuse reformile järgnenud aastakümnel soovis mitu väejuhti haarata riigis võimupositsiooni ja olid valmis selle nimel ükteise vastu relvi kasutama. Kodusõjad 4. Erinevused Augustuse ja Caesari tegevuses:
Aastal, kus ta liitus "Võimsa rühmaga". Kõige suurem ja tuntum teos ooper "Vürst Igor" , mida ta kirjutas 20 aastat. Kasutab väga palju idamaist muusikat. Kirjtuanud kaks sümfooniat "Vägilassümfoonia" , kaks keelpillikvartetti(kvartett nr 2 eriti märkimisväärne) ja palju romansse, laulukesi. Modest Mussorgski ( 1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus, mõisniku pojana. Klaverimänguoskuse sai emalt. Astus kadettide kooli aastal 1852. 1858 aastal alustas sõjaväelase teenistust, tutvus Mili Balakjeviga ja astus "Võimsasse rühma". Peale pärisorjuse kaotamist Venemaal, kadus mõisnikul rahaline toetus. Elas võlgades, sõprade toetusel, rikaste toetusel. Hakkas eluline allakäik. Sureb alkohoolikuna. Ei süüdistanud mitte kedagi oma halvas saatuses. Esimene ooper " Boris Godunov" - ajalooline ooper, esmakordselt ooperis kasutati orkestris kirikukelli, naised laulavad nagu vene eided, mehed nagu vanad daadid,mitte koolitatud häälega
Neile õpetati lugemist ja kirjutamist ning muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamate perede lapsed õppisid kodus pedagoogi juhendamisel. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Tegeleti ka sportlike harjutuste ehk gümnastikaga. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani viibisid poisid riiklikus piiriteenistuses, mille käigus said nad sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. Enamike kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega. Ainult rikkamad noormehed said õpinguid jätkata. Kuna Spartas keskenduti sõjakunstile ja muule haridusele seal tähelepanu ei pööratud, oli seal vaimne areng aeglustatud. Ateenas aga jäi puudulikuks sõjaline haridus. Eluaegne treening tagas Spartas sõjakunsti kõrge taseme. Teised riigid olid Sparta sõjalisest tugevusest teadlikud ning seetõttu rünnati teda harva
Kodaniku roll Vana-Kreeka polises ja Eesti Vabariigis Mõiste kodanik pärineb Vana-Kreekast ning selle esmane sisu oli kuulumine linnriigi liikmeskonda koos võimalusega osaleda riigi valitsemisel. Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Olla kodanik, see tähendab võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele, teatud õigusi ja privileege, vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle, lojaalsust ning teenistust ühiskonna heaolu nimel. Polised olid tüüpilised Kreeka linnriigid, üsnagi väikesed ning koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Polised asusid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Elanikkond ei ületanud tavaliselt kolme- neljakümmet tuhandet inimest. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud.
Aga kui ta on invaliidistunud, või kui kellegil perekonnas on mingi haigus, et tal on vaja nüüd kodus olla. 3. Asutuse likvideerimine 4. Koondamine - töömahud vähenevad ( tööl on 100 inimest, aga tööd on anda 80le, 20 inimest on vaja ära koondada ) Ametnikele teatakse ette 1 kuu, enne kui ta koondatakse, kui ei järgita tähtpäeva, siis maksab tööandja temale tasu/hüvitust. Hüvitus koondamise korral - ainult ametnikele: kui on teenistust alla 3 aassta, makstakse hüvitust 2 kuu palk, 3-5 aastat staazi annab 3 kuu palga. 5-10 aastat staazi annab 5 kuu palga. Kellel on üle 10 aasta staazi makstakse 10 kuu palk. Lisaks tuleb teatada töötukassat koondamisest. 5-10 aastat teenistust - makstakse veel juurde 1 kuu palga töötukassa poolt. Kellel on üle 10 aasta staazi makstakse töötukasssast 2 kuu palga juurde. Töölepinguga töötaja saab 1 kuu töötasu koondamise puhul
Talupojad töötasid lisaks oma maalapile ka mõisapõldudel. Mõis pidas üleval kooli, kooliõpetajat, kirikut ning kirikuteenijaid. Enne pärisorjuse kaotamist võisid mõisaomanikule kuuluvad talupojad saada erandkorras vabaks Talud ja talurahvas 19 sajandil Talurahva koosseis 19.sajandil Mõisarahvas 10% Mõisas teenistust leidnud talupojad: mõisasundijad (nt kubjas tegeles teoliste tööle- sundimise ja järel-valvega, kilter- kupja abiline, aidamees), majateenijad ja käsitöölised Külarahvas Taluperemehed (koos peredega) 40% Rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega Sulasrahvas 30% Said teenistust taludes;peamiselt tegid teotööd mõisa põldudel Vabadikud(e popsid või saunikud) 20%
Tolstoi oli selles mõttes eriline, et tema arvates on igasugused sõjad täiesti loomulikud. Sõdu põhjustab inimese enese säilitus tarve. Vajadus kaitsta oma lähedasi ja kodu. Kaitsta oma elu. Sõda on lihtinimese jaoks töö. Kõrgklassi jaoks on sõda karjäär ja romantiline sangarlus. Tolstoi eitas igasugust sangarlust, kuna see oli tema arvates loomu vastane ja mille mõte peitus vaid uhkeldamises. Sellest põhimõttest loob ta kaks vapruse tüüpi: sõdurivaprus, mis tähendas täpset teenistust, mis on vaba teesklusest ja uhkeldamisest ohvitserivaprus, mis on püüd veenda ennast ja teisi, mis on tegelikult mäng Sellega näitab ta ära, et liht inimene ei oska sõjas mängida, see on tema jaoks loomulik. Ohvitseride jaoks on see vaid au ja kuulsus. 1850-60ndatel aastatel püüdis ta olla kursis poliitilise eluga Venemaal ja Lääne-Euroopas. Nagu teisedki aadlikud püüdis ka tema välja mõelda mudelit, kuidas Venemaad muuta. Ta püstitas endale kaks seisukohta:
muutunud vend Klaus oli abielus sõnaka Liisega, Taalil oli poeg (Hannes oli poja isa), eluolu oli vilets. Kodus tekkisid pidevalt tülid ja Hannes otsustas ikkagi Pöidele minna, et Liisaga abielluda. Kuid Hannes tundis, et midagi oleks justkui puudu. Kui vend Klaus tormiga hukkus ja isa mõne aja pärast haigestus, oli kõik otsustatud - Hannes läks koju tagasi. Hannese kõrval jäi rannakülale truuks ka Saadu talu tüdruk Taali. Kuigi too käis teenistust otsimas mandril, naases ta siiski oma kodukohta. Lõpuks sai temast õige kaasa Hannesele. Hannes ja Taali kogesid mere õitsemist sügavamas tähenduses. Kokkuvõtteks võib öelda, et mere õitsemist mõistavad kõige paremini just need inimesed, kes on mere ääres sündinud ja seal pikka aega elanud. Inimene kelle soontes ei liigu randlase veri ja kes ei ole olnud truu oma rannakodule, ei mõista mere õitsemise sügavamat tähendust, kuid meie, saarlased, võiksime sellest siiski aru saada
minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad.
o Vana-Liivimaa oli killistatud 5 väike riigiks: · Saksa ordu Liivimaa haru territoorium · Riia peapiiskopkond · Tartu pk · Saare-Lääne pk · Kuramaa pk o Baltikum oli tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler o Saare-Lääne piiskop koos Kuramaa piiskopkonnaga müüs oma valdused Taanile o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa. Hiljem langes vene vägede kätte ka Viljandi linnus o Talurahva ülestõus Harju- j...
pigem Aleksandri saareks nimetatakse. 24. juuli vkj 5. augustil 1821. aastal, pärast 751 päeva pikkust maadesavastusreisi jõudis Bellingshausen oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist valmistas kolme aasta jooksul Bellingshausen ette aruannet, oma maadeavastusreisist, mis aga avaldati rahapuuduse tõttu alles keiser Nikolai I abiga 1831. aastal. Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastikuekipaazi komandörina, 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid laevad "Konstantin" ja fregatt "Jelena", mille ülesandeks oli Vahemerel kaadriväeekipaazide praktiliseks meresõiduväljaõppeks, mille käigus ta ülenati kontradmiraliks. 1828. aastal saateti ta väljaõpetatud laevastikuekipaaziga puhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele. 1829. aastal määrati ta laevaekipaaziga laevale Pariis. 6
Arvatakse, et naisel on pere kõrvalt raske nii keerulist tööd teha ning et naised on liiga emotsionaalsed, et sellist ratsionaalset ja pingelist tööd teha. Sellise protsentuaalse jagunemise tõttu ongi mehed maskuliinsematele ametikohtadele kandideerides tavaliselt edukamad. Kogu Euroopas teenivad naised meestest keskmiselt 17.8 % vähem ning mõnedes riikides naiste ja meeste palgaerinevused suurenevad. Naiste ja meeste palgaerinevus mõjutab oluliselt ka tööaegset teenistust ja naiste pensionit. Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele. Samas võib igapäevaelust tuua näiteid, kus probleem on mõnikord teistpidiselt kallutatud.
minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 – 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel), olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13
Talupojal võisid olla tööriistad ja kariloomad. Sai kasutada mõisa maad. Perekond võis olla. 5. Rüütliseisus Rüütliks saamisel oli väga oluline päritolu, kasvatus ja sõjaline treening. Rüütliks saamise etapid: paaž, kannupoiss. Paljud rüütlid omasid väikest küla ja elasid seal, kuid rüütlid kellel polnud küla elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda ilma ja otsisid endale sobilikku senjööri ja teenistust. Vabal ajal käisid rüütlid jahil ja korraldasid rüütliturniire. Rüütlikirjandus koosnes kolmest osast: kangelaseepostest, rüütliromaanidest ja armastusluulest. Tuntuim eepos oli „Rolandi laul“. Rüütlikirjandus näitas armastusest mõneti ebareaalset pilti. 6. Katoliku kirik ja ristiusk Kristlaste uskumised: jumala kõikvõimsus, maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma, kõik tõde on piiblis, saatan, põrgu, patused. 1054 – suur skisma
Kuidas mina saan kaasa aidata riigikaitsele? Riigikaitses saab osaleda mitmel moel. Kige otsesem vimalus selleks on osaleda riigi sijalises kaitses. Eestis thendab see teenistust Kaitseves vi Kaitseliidus. Eesti on valinud ldrahvaliku armee mudeli, mis phineb riigi kodanike kohustuslikul teenistusel Kaitseves ja vabatahtlikul osalemisel Kaitseliidu tegevuses. Meessoost kodanikel on ajateenistus Kaitseves kohustuslik, naistel aga mitte. Prast ajateenistust jtkub teenistus reservis. Samuti on vimalik jtkata ka elukutselise kaitsevelasena. Riigikaitse on kigile, kes tunnevad, et tahavad ning suudavad seista oma riigi eest
majandusliku, ühiskondliku ja tehnilise arengu mõjust MACCOBY MÄNGUTEOORIA Mängur võita. Teda kannustab võim ja soov Võtab riske ja armastab uusi ideid/ülesandeid. Dzunglisõjamees Kes neist olete Teie? lojaalsust ja hoolsat teenistust. Oskustööline Väärtustab distsipliini, Ootab, et töötajad tuleksid Lojaalne töötaja tema ideega kaasa. LIKERTI JUHTIMISSTIILID Konsulteeriv demokraat. Juht usaldab töötajaid, kuid mitte Ekspluateeriv täielikult. Peamised asjad küll autokraat. arutatakse läbi, aga viimane sõna Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile.
1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid kohalikud ,mõisamehed, st endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Ivan Julm otsis toetust kohaliku aadli hulgas ja loovutas hertsog Magnusele Põltsamaa, millest kujunes nukukuningriigi keskus, mis lakkas peagi olemast. Liivi sõja lõpp: Jam Zapolski vaherahu 1582, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Sellega läksid kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal poola kätte. 1583 Pljussa vaherahu, mis sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, selle järgi läks Põhja-Eesti Rootsile
Bach sündis linnamuusiku peres, mistõttu oli loomulik, et ta saab muusikalise hariduse. Poissi tabas kurb saatuse löök, kui ta oli 10 aastane – tema ema suri. Aasta hiljem sängitati maapõue ka tema isa. Kõik kohustused jäid Bachi 14 aastat vanema venna kanda. Händel sündis seevastu tunnustatud õuekirurgi pojana. Tema peres arvati, et muusika sobib pigem meelelahutuseks kui ametiks. Seega oli ka tema isa soov, et ta õpiks õigusteadust, mis võimaldaks head teenistust. Kui Händel oli 12 aastane, suri tema isa. Vastavalt isa soovile läks Händel õigusteadust õppima, kuid jättis peagi kõik pooleli ja asus tööle hoopis Hamburgi ooperiteatris. Händeli karjäär on jagatud kolme suurte perioodi, millest esimene on Hamburgis(1703 – 1706). Seal hakkas tal karjäär väga edukalt arenema tänu tema väga heale muusika haridusele. Järgmine suur periood on Itaalias ja Hannoveris(1706 – 1712), mille ajal ta rändas palju Itaalias, kohtus kohalike
Saare-Lääni piiskopkond Taanile. Sõja tegelikud põhjused peitusid kaubandushuvides. Taani huvitus vabakaubandusest Venemaaga Narva kaudu, Rootsi püüdis Narva kaubandust takistada, sest soovis suunata Venemaaga kauplemist läbi oma võimu alla kuuluva Tallinna. Poola püüdis oma kaaperlaevastikuga tõkestada igasugust kauplemist Venemaaga. Põhilise sõjalise jõu moodustasid kohalikud mõisamehed endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Sõja tulemusena laienes Rootsi võim Saare- Lääne mandrialadele. Taanile jäi ainult Saaremaa. 1570................Moskva hakkab otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast ning pakub endisele Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, Ivan Julm loovutas talle Põltsamaa linnuse, millest sai Taani keskus. 1570 august.....Magnus alustab koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist, mis tuli 1571.edutuse pärast
Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast. Nood said oma varustuse mitte ise ostes, vaid väepealikult. Peale aastatepikkust teenistust, kui palgasõdurid erru läksid, anti neile riigi poolt tükike maad, kus nad võisid elulõpuni põlluharijana leiba teenida. Nii kujunes Mariuse reformi tulemusel elukutseline palgaline sõjavägi. Mehed olid tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolitses. Selle tagajärjel sõltusid väepealikud aina vähem senati otsustest ja võisid vajadusel isegi Rooma vastu välja astuda. Senati võim hakkas hääbuma, kuna neil puudusid abinõud väepealikute
Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ..........................4 1.1 Nimetused........................................................................... ...........................4 1.2 Asuala................................................................................. ............................4 1.3 Arvukus.........................................................................
1. Mis on muistne vabadusvõitlus? Muistne vabadusvõitlus on eestlaste relvastatud vastupanu 1208-1227 võõrvallutajate ristisõdijate vastu oma vabaduse kaitseks 2. Kes olid Meinhard, Berthold, Albert? Piiskopid Meinhard lasi liivlased end ristida Berthold oli teine piiskop Albert oli ristisõja peamine organisaator 3. Millal ja miks rajati Riia linn? 1201 - piiskop Albert laseb rajada Riia linna, ristisõdijate ja kaupmeeste tugipunktiks 4. Millal ja miks rajati mõõgvendade ordu, kes sinna kuulasid? 1202 mõõgavendade ordu, peamine Eesti ala alistav sõjaline üksus, preestervennad (ristisid, pidasid jumala teenistust) rüütelvennad (sõdisid) hallidvennad (abiteenistus nt sepad, kokad) 5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust 1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põl...
Shakespeare'i kirjandusteostesse Nii kirjutada, nii luua see mõte vaimustas ja haaras Eeskujud · Loetu mõjul valmis draama "Leobold ja Adelaide" kus tegevustik oli niivõrd dramaatiline, et nelikümmend kaks inimest kaotas elu · Weberi kõrvale ilmus peagi Beethoven Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9. sümfoonia 1833. a. algas Wagneri iseseisev elu · Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures · Kirjutas Itaalia eeskujudel põhineva ooperi "Armastuse keeld" (1834-1836) · Magdeburgis lavastas selle, kuid väheste proovide tõttu teose ettekanne ebaõnnestus Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad · Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi · 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale · 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast väikesel kaubalaeval Londoni suunas
õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Suursaadikust-presidendiks Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri-mitte ainult president Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning
Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Põhiline osa rahvastikust elas maal, kus tegeleti karjakasvatusega ja põllutööga - maa oli peamine väärtus. Jagunesid viieks: Maavabad (kõrgeim kiht); vabad talupojad (tasusid koormiseid raharendiga, teotööst vabastatud); adratalupojad (kõige suurem kiht, tasusid teotööga, naturaalandamite ja raharendiga); üksjalad (oli antud uudismaa ülesharimiseks, koormised väikesed); sulasrahvas (maaomanditeta talupojad, leidsid teenistust suurematest taludes). 15. sajandil algas talupoegade ulatuslik karistamine, naturaalandamite pidev suurendamine, teoorjuse osatähtsus kasvas, mõisate rajamine, ühesõnaga elu muutus sitaks. 12. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Õiguskorraldus maaisandalt saadi linnaõigus, kes tagas autonoomia; linnakodanikud olid
süsteem · ministritel pole vaja kaasas tassida pabereid · enne istungi toimumist toimub materjalide elektrooniline arutelu, arvamuste avaldamine · loodussõbralik, aitab suurendada otsustamise läbipaistvust 15.03.2010 halduskorraldus 16 Riigikantselei · toetab valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel · toetab ministri, kes ei juhi ministeeriumi, tegevust · arendab Eesti avalikku teenistust · arendab dokumendihaldust ja korraldab arhiivindust · korraldab Riigi Teataja avaldamist 15.03.2010 halduskorraldus 17 Vabariigi Valitsuse liikmed 1) peaminister; 2) haridus- ja teadusminister; 3) justiitsminister; 4) kaitseminister; 5) keskkonnaminister; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsiooniminister; 8) põllumajandusminister; 9) rahandusminister;
Vallakogukonna juhid olid valitavad; Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). NB! Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: - mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused. - omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabaneti 1866 vallareformiga! 2. Talurahva koosseis 19.sajandil: MÕISARAHVAS KÜLARAHVAS Mõisas teenistust taluperemehed koos sulasrahvas saunikud leidnud talupojad: peredega (e. popsid, mõisasundijad e. vabadikud) (N: kubjas; kilter) rentisid mõisalt said teenistust talude äärealadel - majateenijad maad, tasudes renti taludes; elavad maata - käsitöölised teotöö ja muude peamiselt tegid talupojad, kes
Friedrich von Rombergiga. Rombergist, kelle protektsiooni alla Ferdinand ja tema tädipoeg Wilhem anti, oli 1807. aastal saanud Ferdinandk täditütre Julia abikaasa. Aatatel 181015 õppis Wrangell merekadetikorpuses Peterburis. Lõpetanud kooli mitsmani auastmes, määrati ta koos õpingukaaslaste, tädipoja Wilhem Wrangelli ning sõbra Peter Anjouga Balti laevastiku ekipaazi koosseisu Tallinnas. 1816. aastal alustas Wrangell koos Anjouga teenistust Soome lahel kurseerival laeval ,,Avtroil". Aastatel 181719 osales Wrangell Vassili Golovnini juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. Otsustanud nähtavasti iga hinna eest reisist osa võtta, ei hoolinud ta äraütlevast vastusest oma taotlusele ekspeditsiooniga liitumiseks. Pärast vestlust ekspeditsiooni juhi Vassili Golovniniga võeti Wrangelli siiski ekspeditsiooni koosseisu. Oma osa mängis seejuures tõenäoliselt ka Wrangelli õpetaja
Nannerl sai juba surmaeelse pühitsuse Vanemad võtsid laste koolihariduse täiesti enda peale -- pole teada, et Wolfgang oleks kunagi koolis käinud. Siiski näis ta olevat eluks igati ettevalmistatud Salzburgi peapiiskopi teenistuses 1772.a tuli Salzburgis võimule peapiiskop Hieronymus Colloredo (pildil), keda kaasaegsed on nimetanud "valgustatud despoodiks" Ta nõudis Mozartitelt alates 1773.aasta algusest ka teenistust Sellega said läbi lõputud ametipuhkused Noor Mozart, harjunud publiku imetlusega, ei suutnud toime tulla allumisega õukonnareglemendile Taoline konflikt sõltumatu kunstnikuvaimu ja loomingut dikteeriva õukonna vahel on ajastule iseloomulik Salzburgi peapiiskopi teenistuses Sel perioodil komponeeris Mozart suurema osa oma vaimulikest teostest: 14 missat, neli litaaniat, kaks vesprimuusika tsüklit, kirikusonaate jpm.
Sikhid tõusevad enne koitu. Pärast pesemist mediteerivad nad Jumala nimele. Neil on ka igapäevased kindlad palved. Igas sikhide templis asub aukohal pühakiri. Templit võivad külastada kõik inimesed. Enne sisenemist tuleb katta pea ja võtta jalast jalatsid. Sisenedes liginetakse Pühakirjale ja austatakse seda, seejärel võetakse sisse oma koht. Tempel on istmeteta, seal kas istutakse maas vaipadel või seistakse püsti. Iga sikhist mees või naine võib palvust või teenistust juhtida. Teenistus algab hümnide laulmisega. Palvetatakse inimkonna õitsengu eest. Kõik palved loetakse pühakirjast. Tegelikult loetakse pühjakirja päev läbi, rahvas liigub templis pidevalt. Pühakiri tuuakse tseremoniaalselt hommikul välja spetsiaalsest kapist ja viiakse õhtul pidulikult sinna taas hoiule. Keset templisaali on eriline pjedestaal, kus siis ettelugeja istub. Sikhi templeid iseloomustab ka ühisköök
suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
rootsi. Moskva vürstid ühendasid kuldlordi ülemvõimu alt vabanenud vene vürstkonnad ühtseks riigiks, liites endaga üha uusi alasid. 1478. vallutasid novg. Millega seni liivimal valit. Jõudude tasakaal hävis. Damerow- tartu piiskop. Plettenber- Liivimaa meister. Ühiskond oli agraarühisk. Rahvaarv kasvas ja asutsus tihenes. Adratalupoeg- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalg- adratalunike poijad, kellele ei jätkunud isatalus teenistust. Vabatalupoeg- need kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg- Neile kuulus talu lääniõiguse alusel, mis muutus nad isiklikult vabaks. Vabadik- moodustasid alumise kihistuse, maata või vähese maaga põhii. Palgatööst elavad talupojad. Trääl- orjad. Uus koormiste liik teokohustus.kujunes välja sunnismaisus talupoegade õigusliku seisunid halvenemine. 1507. kujunes liivimaal välja pärisorjus. Keksaegses eestis sai 9 asualat linnaõiguse. Oma
muusika nii impulsiivselt emotsionaalne. Helilooja sisemaailma aitasid tasakaalus hoida Vene õigeusu koraalide vaimsusest kantud vaimulikud kooriteosed. Tähtsamad teosed- 3 sümfooniat, sümfoonilised tantsud, ooperid aleko, Francesca da rimini, ihnus rüütel, 4 klaverikontserti, rapsoodia paganini teemale. Mussorgski( 1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverimänguoskuse sai ta emalt.1852 astus kadettide kooli , kus õpetati klaverimängu. Siis alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Peale sõjaväge pühendus muusikale. Debüteeris 1860.aastal. Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur toetaja ja tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Oma komponeerimisoskusi ja muusikateoreetilisi teadmisi täiendas Balakirevi juhendamisel. Kuni 1861, sai rahulikult loomingule pühenduda kuna elatus mõisast saadud tuludest. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga majanduslik seis ja oli sunnitud ametnikuna elatist teenima
Talupõldude tükeldatus kadus. Mõisapõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad palgatöölised. Sarnased seadused võeti 1856. a . vastu ka Eestis. 7.Eesti haritlaskonna teke ja kujunemine. Eesti esimesed haritlased kasvasid välja taasavatud Tartu Ülikoolist. Eesti keelt ja kultuuri uurisid ja arendasid baltisakslastest eestihuvilised estofiilid. Esimesed eesti haritlased Kreutzwald, Faehlmann ühinesid estofiilide tegevusega. Osa eesti haritlasi, nagu Köler, Karell leidsid teenistust Venemaalt. 8.Baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus.(3 näidet ja 3 põhjendust) 1) Arendasid eesti keelt ja kultuuri estofiilide tegevus pani aluse meie kultuuri ja keele uurimisele. 2) Tõid Eestisse euroopalikku kultuuri Baltisaksa kultuurielu oli seotud Lääne- Euroopa vaimsete suundumuste ja arengutega. Tõid seda ka Eestisse. 3)Tõid eestisse klassitsismi Suur osa mõisaarhitektuuri on just selles vaimus. 9.Balti kubermangude üldised sisepoliitilised olud.
õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992-10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse,
blankvärss(korrapärane rütm, riim pole oluline), 5-jalgne jamb. Tegevuskoht: Taani- Helsingori loss. Aeg: keskaeg-renessanss. Hamlet- avatud, muutuv tegelane. 5. Cervantes- sündis 1547 29. Septembril Alcala de Herarese linnas Madridi lähedal; vaesest perekonnast, isa isehakanud arst; hakkas luuletama koolipõlves; 22-aastasena astus sõjaväkke, kus osales lahingutes, sai haavata ja kaotas vasaku käe liikumisvõime; peale 5-aastast teenistust hakkas vennaga koos koju rändama ja jäi Alzeeria piraatide vangi, suurem osa meeskonnast tapeti; vanemad päästsid venna lunaraha makstes; ürtas 4 korda edutult põgeneda; kujunes vangide hulgas vaimseks liidriks; lõpuks ostsid hispaanlased nad vabaks; koju jõudes hakkas palju kirjutama; töötab maksukogujana ja Võitmatu Armaada varustajana; satub veel paar korda vangi; 1584 abiellub noore
kallale ja heitis ta lõpuks merre. Sellest ei läinud kaua mööda, kui ühel õhtul sai Hannes noahoobi selga. Ta ei näinud, kes teda pussitas, kuid ilmselgelt ta aimas, et see oli Niida uus peigmees. Külapoisid maksid talle Hannese eest kätte ning peksid ta läbi. Järgmisel päeval lahkus peigmees koos Niidaga. Peale seda hakkas Hannes rohkem Taaliga aega veetma. Varsti läks ta mereväkke. Pärast aastast teenistust sai sealt viieks päevaks kevadpühade ajal puhkuse. Kuna koduranda minek oleks terve puhkuse aega võtnud, läks ta mereväe sõbraga Tondiojale ning tutvus seal Liidaga. Hannes pidi mereväkke tagasi minema, kuid nad kirjutasid Liidaga üksteisele ning kui Hannes mereväest koju sai, käis ta ka kõigepealt Tondiojalt läbi, enne kui kodukülla naases. Ta sai teada, et Taalil on laps, ning ta kahtlustas et see on tema oma. Üsna pea tabas Turja peret õnnetus: nende elumaja põles maha
Juba mõne kuu pärast sai õppimiseks mõeldud raha otsa ning Bornhöhe pidi õpingutest loobuma. Ta töötas vaheldumisi koduõpetajana Venemaal ja Poolas ning ajakirjaniku ja karikaturistina Berliinis. Aastal 1893 asus Bornhöhe lõplikult elama Eestisse. Samal aastal lõpetas ta ka suuremalt jaolt oma kirjanikutegevuse ja hakkas elama rahulikku elu töötades erinevates kohtades riigiametnikuna. Algul leidis ta teenistust Tallinna ringkonnakohtu tõlgina. 1898. aastal reisis ta Palestiiniasse, Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. 1901. aastast töötas ta arhivaarina. 1907. aastal nimetati Bornhöhe Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks. Aastal 1912 kolis ta Narvasse, kuid jätkas sama ametit 1917. aastani. Peale Oktoobrirevolutsiooni valiti ta Narva linnasekretäriks ja hiljem rahvakohtunikuks. 1919. aasta algul asus Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust
11 Kohtuniku kohustused, sotsiaaltagatised ja distsiplinaararvestus on kõik omavahel tihedalt seotud ja on suunatud ühelt poolt kohtuniku sõltumatuse tagamisele, teisalt aga õigusemõistmises range seaduslikkuse ja korra ning kõrge töökultuuri kindlustamisele. Kohtunik on kohustatud täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Seaduse kohaselt on kohtunikul vaikimiskohustus, mis tähendab, et ta ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil ja see vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistusest lahkumist. Kohtunik on kohustatud juhendama
kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2. Rüütliseisus: Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid (sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi nende valdused piirdusid tavaliselt vaid väikese külaga. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Suurfeodaalid pärinesid tavaliselt omaaegse rooma aristokraatia või germaani hõimupealike järeltulijate hulgast ning kandsid kas hertsogi (van sks heerzog väejuht) või krahvi tiitlit. Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kirik üritas
perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2. Rüütliseisus: Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid (sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi nende valdused piirdusid tavaliselt vaid väikese külaga. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Suurfeodaalid pärinesid tavaliselt omaaegse rooma aristokraatia või germaani hõimupealike järeltulijate hulgast ning kandsid kas hertsogi (van sks heerzog väejuht) või krahvi tiitlit. Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena
Uurimustöö Paul Erik Rummo PaulErik Rummo · Sündinud: 19. jaanuar 1942, Tallinn · Perekonnaseis: abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, neil on neli tütart. · Haridus: Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. · Töökohad: kätkeb endas nii kirjandustegevust kui ka avalikku teenistust . Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Aprillist 2003 kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Ta valiti XI Riigikogusse. 16. aprillist 2007 on ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. · Huvialad: Rummo armastab lugeda, meres ujuda, vabas looduses ringi vaadata. Suviti püüab
Üheks vaesusega kaasnevaks ohuks on inimkaubandus. Inimkaubitsejad kasutavad ära oma ohvrite vasesust, majanduslikust ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suuremasse linna paremat elu otsima. Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine, üleandmine, petmine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul moel seksuaalset ärakasutamist või näiteks sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist. Muidugi on ka teisi vorme ning eelnevad on vaid üksikud näited. Siinkohal saabki öelda, et globaalset vaesust peaksime peatama seetõttu, et eelnevaid negatiivseid juhtumeid ei toimuks. Vaesuses elavatele inimestele tuleks rääkida ohtudest, mis neid tabada võivad, juhul kui tegu on inimkaubandusega. Samuti võiks luua uusi ametikohtasid ning soodustada tuleks hariduse levikut. Suureks mureks on ka nälg ja puhta vee puudus
Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn. Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu- usuliste vastu Vesiir – praktilisi riigi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
