Realistlikud! Tõepärased, väga täpselt edasi antud. Halastamatu tõepärasus. (uus samm kunstis, kreekas ilustati). Uus nähtus ka reljeef, mida kasutatakse skulptuuridel, majades, arhitektuuris, kunstis. · Rooma Forum tempel, kirik · Pont du Gard (1.sai ekr) sild, veejuhe Basiilika hoone, millest kasvas välja kirik. Algselt kohtupidaja maja, absiid- kohtunik. Kreeka usk ja kõrged aated roomas kadunud mammona ja materiaalsuse teenimine. · Colosseum amfiteater, suurim näide, keskel ovaalis toimusid etendused (gladiaatorite võistlused, kristlastele lasti metsloomad kallale, merelahingu näitlikustamine) 70-82 a pkr. · Traianuse sammas (ca 113 a pkr) (üksikute keistrite foorumeid mitmeid, paljud hävinud). Selle ümber reljeefid, daaklased (rumeenlased) nende keel romaani keel, lähedane itaalia keelele. Järelikult daaklaste kultuur tuli rooma aladele nii võimsalt, sest
Kokku 200 miljonit. Kõige rohkem Egiptuses. Domineerivad veel Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas, Jordaanias, Liibanonis, Dijiboutis, Somaalias, Iraagis, Kuveidis, Jeemenis, Kataris, Behreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis . Islami kujunemine Islami usutunnistus ehk kreedo- Allah ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda Mosee Koraan ja Piibel Koraan Piibel Islamiusu Pühakiri Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. ALLAHi viimane sõnum, mille ta on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud
valitseja omadega. Ta oli liiga mõtlik ja arutlev ning seetõttu ka liiga kahtlev. Lisaks oli Taani printsil probleeme enesevalitsemisega ja mitmetest situatsioonidest teoses selgub, et Hamlet väga ei hoolinud inimestest oma ümber. Kuna kuningas on rahva esindaja ja eeskuju, ei tohiks ta olla ka kurb. Hamlet aga näitas välja pettumust ja masendust läbi terve näidendi. Peale kõige, paistab teosest, et Hamleti eesmärgiks polnud oma rahva teenimine, vaid iskilik kättemaks oma isa mõrvari üle. Tema eneskontrolli probleeme iseloomustab hästi ta monoloog, mis algab sõnadega ,,Olla või mitte olla" ning ta hoolimatus väljendub kaaskondlaste Poloniuse, Rosencrantzi ja Guildensterni tapmises. Hamlet ohverdas inimeste elusid oma isekatel eesmärkidel, seega polnud ta kindlasti oma rahva teener. Ta nimetas Taanimaad vanglaks ning nägi maailma kui ühte ebaausat paika
ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Ori ehk trääl Sõjavang , võlaorjusesse langenud isik. Töötas oma peremehe jaoks ning talle ei makstud midagi tehtud töö eest. 2. Minu lään asub Taani kuninga valdustes, seega on tema minu maaisand. Maaisand läänistas maa koos talupoegadega. Ma oman kohustusi oma maaisanda ees. Minu kohustusteks on eelkõige tema maad korrashoid, tema teenimine. Minu kohustusteks on veel oma maaisandale sõjalise nõu andmine, rahalise abi andmine ning üleüldise nõu andmine. Minu valdustes elavad talupojad on on vabatalupojad, kuna neil on maksukohustus ning nad ei ole isiklikult vabad, kuid on vabad teotööst. Minu talupoegadel on ka minu ees kohustusi, peamisteks kohusteks oli mõisategu ja loonusrent. Mõisategu on talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel ning loonusrent on talupoegade kohustus
puudutab riiki kui tervikut. David Easton on öelnud lühidalt, et poliitikute ülesanne on autoriteedi väärtuste jaotamine. Siinkohal on ära jaotatud poliitikised isikud ja mittepoliitilised isikud. Kõik, kes ei kuulu sinna alla ei otsusta valitsuse tegevuse eest ega saa ka seda kuidagi mõjutada. Siiski levib arvamus, et poliitikud on võimu ihaldavad silmakirjalikud rahva teenijad. Tänapäeval tekib ka palju olukordi kus võimu ja autoriteedi saavutamine muutub tähtsamaks kui rahva teenimine. Kodaniku vaatepunkt võiks olla negatiivne poliitikute suhtes. Nad ei saa mõjutada riigi otsuseid nad on ainult järgijad ja sõnakuulajad. Teiseks vaatenurgaks on poliitika kui avalikud asjad. Kui palju peaks tegema avalikuks informatsiooni, mis puutudab eraelu ja avaliku elu, kuhu tõmmata piir? Siinkohal on tekkinud kaks erinevat arvamust. Kas eraasjad nagu ühingud, klubid, institutsioonid ja riigitöö käib eraldi või peaks hoopis kõik avalikustama. Aristoteles on
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...
suurenesid nende õigused ja vabadused. Majanduse arengut soodustasid 1870. aastal valminus Eesti esimene raudtee, mis ühendas Paldiskit ja Peterburgi.Võib oletada, et võõrvõim Eestis isegi aitas teatud määral noore rahva majanduslikku olukorda parandada, sest just niimoodi tekkis võimalus paremate tingimustega importida ja eksportida. Samas võib võõrast võimu pidada piduriks arenguteel. Võõra valitsuse teenimine, Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871. aastal ning venestamine 1887. aastal aeglustasid eestikeelse hariduse arengut. Samuti oli raske hoida oma keelt ja kultuuri ühiskonnas, kus valitseti ühes keeles ning turul kõneldi hoopis teises keeles. Võib oletada nii palju, et mis oleks olnud kui Eestimaa ning -rahvas oleks vabanenud võõrast võimust juba näiteks 1820ndate aastate alguses, kuid kindel on see, et 19. sajandi
17.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sisendid ja tootmine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Firmateooria uurib pakkujate (ettevõtete) käitumist turul; Ettevõte organisatsioon , mis ühendab endas erinevad tootmisressursid (nagu tööjõud, maa, kapital), et toota tooteid või teenuseid. Ettevõtlus seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiliseks eesmärgiks on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtete ülesannete hulka kuulub näiteks: ühiskonna erinevate vajaduste rahuldamine; ühiskonna toimimiseks vajalike vahendite tagamine riigile (nt maksud); omanikele sissetuleku tagamine; töötajatele sissetuleku tagamine; eneseteostuse võimaldamine. 1 17.02.2014 ÜLDISE...
Majandus Majandus on üks ühiskonna kolmest põhisektorist. Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete (st riigile mitte kuuluvate) ettevõtete pärusmaa. Seepärast räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Et majandustegevuse eesmärk on tulu teenimine, siis kasutatakse ka tulundussektori mõistet. Turumajandus Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid turuosaliste vabadust teha kasulikke ja vajalikke otsuseid. Turumajandust nimetatakse ka vabaturumajanduseks. Turumajanduse põhijooned Konkurents Turu kujundatud hind Kaupade ja teenuste valik
Estonia" jne. Ostjakeskne reklaam reklaam, mis on ostja hüvanguks, ostjale ei määrita midagi pähe. Ostja heaolu rõhutav reklaam. Selle alla kuuluvad igasugused allahindluse, sooduspakkumiste ja muu sellise reklaamid. Meediategelikkus meedia kujutab tegelikkust valikuliselt erinevatest huvidest lähtuvalt. Erinevate huvide alla võime lugeda väljaande poliitika, ajakirjanduslikud valikud, ka ajakirjaniku maailmavaate. Meedial on omad tööstuslikud huvid, milleks on raha teenimine ja sellest tulenevad iseärasused tegelikkuse meediakujutises.
puid kasvamas näha, kuid ta ei huvitu neist. Ühel päeval võib aga juhtuda, et väljunud linnast, ootab meid ees lage maa, sest loodust ei osata või ei taheta hoida. Tihti on tänapäval raha olulisem kui rohelus meie ümber. Üha intensiivistuv seaduslik ja mitteseaduslik metsaraie teeb väga murelikuks. Koorem koorma järel veetakse palke veoautodega metsast välja. Metsatöösturite arvates on metsade peaülesanne riigi majandusedukuse kindlustamine - lihtsamini öeldes raha teenimine. See osa elanikest, kes ise metsa omavad, kasutavad seda oma tarbeks, kas siis raha saamiseks, ehituseks või kütteks. Üks meie rikkusi mets müüakse maha või lihtsalt kasutatakse ära. Erinevad arusaamad metsa rollist on loonud olukorra, kus erinevad huvigrupid üksteise nägemusi eirama kipuvad. Püüdlema peaksime aga tasakaalu poole. Õnneks on hakatud rakendama raiepiiranguid, kuid püsiva lahenduseni on veel üüratult pikk tee minna.
4. seminar 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kehtestatud lapstööjõu seadused ja kohtustuslik haridus muutsid alamklassi laste väärtusi. Alamklassi lapsed said samaväärseteks keskklassi lastega ning lapse kasutamine tööjõuna oli patt. Tööstusliku kapitalismi edukus peale sajandivahetust muutis samuti laste väärtusi. Aina rohkem oli vaja haritud tööjõudu ning seetõttu panid lapsevanemad oma lapsi kooli, selle asemel, et neid tööjõuna kasutada. Muutused peredes on samuti seotud lastele omistatud väärtuste teisenemisega. Kasvas perede ühtekuuluvus, pereliikmete suhted muutusid emotsinaalsemaks ning aina enam hakati vahet tegema majandusliku tootmise ja kodu/pere vahel. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? ...
majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (4) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (5) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldisele iseloomulikud jooned: vallasasjad, eeldab peaasja olemasolu, teenib peaasja, peaasja teenimine ei tohi olla ajutine, peaasja ja päraldise vahel on reeglina ruumiline suhe. Kui tsiviilkäibes käibearusaamade tõttu asja ei loeta päraldiseks, siis asi seda ka ei ole. Päraldis lakkab olemast asja lahutamisega peaasjast, kui õigustatud isik ühtlasi väljendab tahet lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Lahutamine peab olema lõplik. Päraldise instituudi eesmärgiks on hõlbustada omandamist ja koormamist
Tulud: Kulud: *maksud *sotsiaalfäär *riigilõivud *haridus *trahvid *meditsiin *riigivara müük Palgast võetakse maha: *tulumaks *töötuskindlustus 2,8% *pensioni II sammas 2% *ametiühingu sammas 1% tulumaksuvaba miinimum 2250.- Keskmine palk - kõigi palgasaajate summad liidetakse ja jagatakse inimeste arvuga. Tollimaks - maks kaupade riiki sisse või väljaveo eest. Pank - rahaasutus mille eesmärk on kasumi teenimine. Krediidipank - laenupank. Kommertspank - äripank. Inflatsioon - rahaväärtus langeb. Deflatsioon - rahaväärtus tõuseb. Intress - laenuprotsent. Aktsia - firmaosak. Dividend - kommertsprtosent. Krediitkaart - järelemaksu v laenukaart. Deebetkaart - tavaline pangakaart. Valuuta - mingi riigi rahaühik.
vastutuse ning juhtrolli just tänu oma missioonitundele,sisemistele väärtustele. Tänapäeva poliitikas on järjest vähem loomeinimesi ning poliitikud ei oma tihti muud eriala kui poliitika ise. Poliitika on muutumas eraldi valdkonnaks, kuhu ei kogune enam erinevate valdkondade parimad esindajad ehk eliit, vaid kes kasvatab end ise. Sellises muutuvas olukorras tuleb poliitikasse järjest rohkem neid, kellel on esikohal esmatarvete rahuldamine ehk palga teenimine, mitte eneseteostus ja missioonitunne. Eliit-inimesed kerkivad esile just kriisiolukorras. Nad on justkui ühiskonna valvurid, ei karda riskida ideede nimel. Ka praeguses majanduskriisis on vaja eliit-inimesi, eliit- ärimehi, kes oskavad ärilise kasumiga riigile tervikuna kasu tuua, unustamata lihttöölisi. Tallinnasse võeti tööle inimesi reisiteenindajateks,reisisaatjateks kellel polnud tegelikku töödki, nagu töötu abiraha andmine.
· Kultuursus teritab meie vaimu, maitset, kombeid. · Kultuuri saab jagada: a) kõrgkultuur eeldab teadmisi, vaimset pingutust, vaimseid eeldusi, rahvusvahelise prestiizi kandja, (ballett, sümfoonia, ooper). b) massikultuur mõeldud ja tehtud kättesaadavaks laiadele massidele, ei eelda spetsiifilisi eeltadmisi, igale maitsele midagi, kommertslik, suunatud kasumi teenimisele. c) rahvakultuur kunstilooming, eneseteostus, mille eesmärgiks ei ole kasumi teenimine vaid pakutakse võimalust osaleda pärimuskultuuris. · Pärimuskultuur rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtust kogu (folkloor, keel, traditsioonid, rahvatants jne) · Subkultuur erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris (klubikultuur, ärikultuur).
Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju, Viru ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie. Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni 1917. aastani. Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252. Kõige suu...
Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika. Nad saavad pakkuda suurt naudingut ning plussiks on tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga, selle eesmärk pole üksnes raha teenimine, pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada. Võid osta suures tuhinas maja, auto, kassi, naise... On ka võimalik hakata enda ümber inimesi kokku ostma, saamaks tunnet võimust ning tähtsusest.
Kloostrites andsid oma elu täielikult jumalale ega saanud endale lubada perekonda. Kloostrites harisid naised ennast vaimulikult ja aitasid ka piiskopi laste õpetamisel. Kloostri elu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks ( lk 132-148). Ma arvan, et kloostrites olevad naised olid tugeva surve all ja pidid kindlate reeglite järgi talutama, et mitte pattu teha. Kiriku reeglite järgi oli nõidumine ebajumalate teenimine ja selle eest pidi ka kirik kohut kandma. Kirik nägi ohtu nendes üleloomulikes võimetes ja asjades, mida tegid siis naised kes oskasid loitsuda aj nõia jooke kokku segada. Kurat oli Jumala vastane ja ainult Jumal suutis teda alistada ja tema alluvuses olevaid inimesi vabastada ( lk 250-261). Ma arvan, et muidugi olid maagiaga tegelevad naised kirikule ohuks kuna nendel oli nii öelda suhe ja kokkulepe Kuradiga Jumala vastasega.
Muusika KT ! Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust? Keskaeg erines teistest ajastutest selle poolest, et seadis suurimaks väärtuseks maailmas mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust. Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa
majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad Sõnastik. Viinapõletamine – производство спирта Metsaraie – лесoзаготовка Künniloom - пахотное животное
3 Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Eestist väljaränadajad on peamiselt noored või vallalised naised, kellel on omandatud põhi- või keskharidus. Väljarändajaid peamiselt esinavad teenindustöötajad ja töötud. Tavaliselt väljarännatakse selleks, et omandada erinevaid kogemusi või õppida. Nüüdisrände põhjusteks on raha teenimine, et perekonna seisu paremaks muuta, kuna statistika näitab, et suur osa teenitud välismaal rahast saadetakse Eestisse ja kulutatakse siin. Samuti on selline põhjus nagu õppimine ja kogemuste omandamine, mis võiks edaspidi isamaal kasuks olla. 4 Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid?
minna ühest ettevõttest teise. Tööandja jaoks võib töövõimekus tähendada ettevõttes vaja minevate ülesannete täitmist, mis sõltuvad töötaja oskustest, kogemustest ja teadmistest. Kuid jätkuvalt on neid inimesi, kellel on oskusi ja kogemusi, kuid kellel on raske leida endale sobiv töökoht ja ka ettevõtteid, kes ei leia endale piisavate kogemustega töötajaid. Tööedukust kirjeldatakse tavaliselt kahel moel töökoha omamine ja piisava palga teenimine. Töövõimekus vihjab sellele, et mõlemad atribuudid on saavutatavad. Tööedukus tähendab seda, et töötaja teab mida ettevõte väljendab ja tahab saada kui ka seda mida ei väljenda.
Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? Tasu pakkumine on ka keelatud. 2) kes on teadva nõusoleku osapooled käesoleva seaduse mõistes? Doonori ja retsipiendi või seadusega sätestatud juhtudel nende seadusliku esindaja vaba tahte alusel antud nõusolek. 3) kas elundit võib siirdada piiratud teovõimega inimesele? Võib, retsipiendi seadusliku esindaja nõusolekul. 4) kas ja millisel juhul võib arst üksinda otsustada siirdamise kasuks
pidi Lilya leidma viisi, kuidas ise teenida nii palju raha, et ära elada. Minu arust on selline käitumine väga vale. Ükski ema ei tohiks kolida nii kaugele, teades, et tema 16-aastane tütar on üksi kodus. Nii noored lapsed ei tea veel, kuidas päris üksi hakkama saada, samuti on neil väga raske raha teenida, kuna kool on lõpetamata ja tööle tavaliselt nii noori inimesi ei võeta. Tihti sellepärast satuvadki noorelt üksi jäetud lapsed valele teele. Raha teenimine muutus Lilyale prioriteediks, sest kuidagi oli vaja söök ja jook lauale saada. Kuna ta sõbranna oli varem prostitutsiooniga raha teeninud, siis leidis ka Lilya, et see on tema ainus võimalus. See oli talle endale väga vastumeelt, kuid ta teadis, et tal ei jää mitte midagi muud üle. Mina saan siinkohal Lilyast aru. Ta pidi väga järsku harjuma ära millegi täiesti uuega ja leppima olukorraga, kus ta peab kõigega üksi hakkama saama. Kuna ta otsustas koolist ära tulla, siis kuskile
kahjulikult mõjuda, on hinnatud minimaalseks. Patendeeritud on ka loomi. Näiteks on patendeeritud Harvardy ülikoolis loodud onkohiir, kellel on soodumus erinevate kasvajate tekkeks ning kellede peal arendatakse ja katsetatakse uusi vähiravimeid. Sellest võib inimkonnale suurt kasu tulla ning on minu meelest oluline ja vajalik teaduse ja meditsiini arenguks. Iseasi on patendeerimise vajalikkus ja selle pealt kasu teenimine. Elu patendeerimist nimetab Alex Lotman omakasupüüdlikus võidujooksuks. Selle hea kõrval, mis teaduse areng inimkonnale toob ja tuua saab, kasutatakse GMO tulu teenimise allikana ning võimalusena luua suuri monopole. Hävitatakse põllumehe iseseisvus, kuna põllumees peab iga kevad ostama põllule külvatava seemne patenti omavalt suurfirmalt ning iga sügis kogu saagi ka neile tagasi müüma. Patendid, trahvid sunnivad selleks, sest
Kannatus ei ole Jumala karistus. Juudid palvetavad uksteise nimel. 4) surma? Defineerivad surma kui hingamise ja sudamelöökide loppu. Pooldavad elu parast surma, kus kohtutakse uksteise surnud peredega. B. Kuidas moistetakse kristluses (oigeusklikud//luterlased) 1) tervist? Lahutamatu osa elust, mis on pohjusatud Adama ja Eva patust. // Jumal loob inimese tervikuna, mida mojutavad mitmed tegurid (fuusilised, vaimsed, sotsiaalsed, hoolimine); Jumala teenimine tervendab inimest; paranemine ja tervis tulevad tanu palvele; haigusi tuleb ennetada. 2) haigust? Usuvad tanapaeva selgitusi ja pohjusi haiguste kohta. Haigus ja karistus ei ole seotud Jumalaga. // Koik inimesed on allutatud haigustele, vigastustele ja surmale, mis on seotud isiklike pattudega ja patusest elust osa votmisega. 3) kannatusi? Kannatamine tuleb ette siis, kui kellegi elu on vaimselt, fuusiliselt ja emotsionaalselt tasakaalust valjas. Eriti siis, kui arvame, et
Majapidamistööd (söögi (mõrdade puhastamine ja tegemine, koristamine korrastamine, võrkude jm) parandamine jm) Vajadusel kalapüük Sumplaeva ehitamine Kariloomadega Koduõlle valmistamine tegelemine Põllutööd Põllu harimine Perele raha teenimine Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Ave Oja Kose Gümnaasium 2008
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval ka...
óigust eraomandile ja nóuavad muuhulgas täielikku óigust näiteks ka vabaks prostitutsiooni-ja narkootikumidega kauplemiseks (inimene omaenda füüsilises olekus on samasugune eraomand). Anarhokapitalismi on mitmeti kritiseeritud: Móistes täielikult hukka riigi kontrolli ja vóimu, andestavad anarhokapitalistid vaikides majandusliku ja inimestevahelise sunduse, mis hakkaks valitsema sellises ühiskonnas. Kuna primaarseks vabaduseks ja eesmärgiks on kasumi teenimine, vóib see tekitada suurt ebavórdsust turul ja on kerge ette näha olukordi, kus inimesed voivad iga hetk töötuks jääda ja poleks ehk kedagi kes tegeleks sotsiaaltagatistega? Ka vóivad tekkida olukorrad, kus inimestele palju heaolu toovad asjad nagu pargid, tänavad, tänavavalgustus jne vóiksid kaduda, sest sissetulekut selliste asjade pealt on raske teenida (keegi ei pruugi tahta sellega enam tegeleda). Samuti, kui igalühel on oma óigus ja oma
Koolitöö või palgatöö- kumb on kergem? Noores eas tundub koolis käimine väga tüütu ja tihti tekivad mõtted, et miks seda üldse vaja läheb. Arvatakse alati, et tööl käimine on palju lihtsam, sest seal ei pea õppima ega koduseid ülesandeid lahendama ning makstakse veel palka ka. Arusaam, et ise endale elatise teenimine on väga keeruline, jõuab alles siis kui tarkused omandatud ning on aeg iseseisvasse ellu astuda. Maailmas valitseb kord, kus rahal on väga tähtis positsioon. Kuid kahjuks ei kasva raha puu otsas, seetõttu on selle saamiseks vaja palju vaeva näha- tööd teha. Kurb on see, et praegusel majanduslikult raskel ajal ei ole inimestel lihtne tööd leida ning seda saavad vaid vähesed, üldjuhul kogenenumad ja haritumad. Kooliajal ei osata hinnata kui kerge elu tegelikult on
Mida me nüüd siis uskuma peame? Keda usaldada? Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele näiteks kõmulehti lugeda, nii ka mulle. On lihtsalt huvitav teada, kuidas ajakirjanikud suudavad tõde väänata ja kuidas inimesed kõike usuvad. Teabel ja informatsioonil on suur osa meie igapäevaste otsuste langetamisel. Seetõttu oleme ka väga haavatud, sest meedia on võimeline tekitama paanikat ja konflikte. Meedia üheks eesmärgiks on alati olnud kasumi teenimine, seega paisatakse üldsuse ette teemasid, mis jagavad ühiskonna vastasleerideks või tekitavad alusetut probleemikat.On selge, et majanduskriisi oludes muutub meedia tarbimine oluliseks ja inimestele tuleb pakkuda eelkõige kainet analüüsi ning vähem SMS-laene ja ostubuume. Kindlasti aitaks see inimestel praeguses olukorras paremini toime tulla. Ajakirjandus on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest
1958. ilmus tal esikkogu ,,Söerikastaja". 1964. aastal tuli välja ,,Kivist viiulid", sellele järgnesid ,,Lauljad laevvööridel" (1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969). Samasse perioodi kuulub ka Loomingu raamatukogus ilmunud poeem ,,Tuule-Juku" (1963) ,,Jaan Krossi inimene, eriti autori varasemas luules, on tugev, töökas, rõõmus kodanik. Tema usutunnistus on vana ning pehastunu hävitamine, uue ehitamine, oma aja teenimine, edasiliikumine, areng," kirjutas Hando Runnel Krossi luulest 1984. aastal. Krossi esimene luule valikkogu ,,Voog ja kolmpii" ilmus 1971. aastal, 2005 ilmus ,,Luule". Jaan Krossi pöördumine proosasse leiab aset 60. aastate lõpul, selle eellöögiks on nimetatud Loomingus ilmunud novelli ,,Kahe kaotsiläinud paberi lugu". Järgenesid ajalooainelised novellid
Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................4 Abielu ja lapsed....................................................................................................................................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad....................................................................................................................................8 Sissejuhatus
inimestele rohkem emotsionaalset tuge, nad uskusid neisse ja said sealt mõtteid, mida kasutasid oma igapäeva elus. Raamatuid loeti ette pereringis ja see ühendas ning tõi esile nende ühtekuuluvuse. Tänapäeval on aga raamatu tähtsus ja lugejaskond vähenenud. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on tänapäeval inimestel väga vähe aega, millegi kõrvalisega tegeleda. Töö võtab neilt kogu jõu ning raamatuteni küünditakse harva. Kõige tähtsam on inimeste jaoks raha teenimine ja alles siis tuleb vabaaeg ning lõbustused. Suurim tähelepanu võitja on muidugi ka infotehnoloogia, mille areng toimub kiirelt ja tõhusalt.. Meil on tekkinud piiramatud võimalused kasutada arvuteid, mobiiltelefone, vaadata televiisorit ning tegeleda palju tehnikaga. Internetist leiab teavet enamus raamatute kohta ning seepärast jäävad leheküljed ise lugemata. Arvuti röövib palju aega ka noortelt, kes suhtlevad pigem portaalides, kui loevad
Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) krediidi saamise võimalus -välisinvesteeringute hankimine. Eestis on erasektoris hõivatud umbes 2/3 ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris tööl umbes viiendik kogu tööjõust. Kodanikuühiskond On ühiskonna sektor ,kus eesmärgiks pole valitsemine või kasumi teenimine. See on vahelüli avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Tänapäeval on kodanikuühiskond vastandatud mõistetele barbaarne, vähearenenud või totalitaarne ühiskond. Kodanikuühiskond saab tekkida siis , kui on olemas õigusriik, kehtivad kodanikuõigused ja vabadused. Nüüdisdemokraatia vaatleb kodanikuühiskonda. Poliitilises tähenduses, st tõeline dem vajab lisaks valimisele ja erakondadel tegevusele teisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisse.
KOLMANDA SEKTORI MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE Kolmas sektor tugineb kodanikualgatustele. Selle eesmärgiks ei ole võimu teostamine ega tulu teenimine, vaid kodanike heaolu parandamine kodanike endi algatatud initsiatiivil. Kodanikühiskond mõjutab oma tegevusega nii riiki kui ka ühiskonda. Kodanikuühiskond aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsete ning majanduslike probleemide lahendamisele. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmed mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsid. Need on moodustatud kodanike enda tahtel ja pealehakkamisel. Keegi ei ole sundinud kodanikke ühte või teist seltsi looma ja see tähendab, et nende tegevus on vabatahtlik. Kodanikuorganisatsioonide eesmärgiks on parandada elu-olu enda ümber. Näiteks võin tuua Tapal tegutseva mittetulundusühingu Noortekeskuse. Seal on lastel võimalik mängida, joonistada, meisterdada ja lihtsalt sõpradega koos aega veeta. Noortekeskuse tegevus on täiesti vabatahtlik ja mingit tulu ...
,,Professor Martensi ärasõit" (1984,pälvis J.Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud) Ajaliseks raamiks üks päev, venemaa välisministeeriumi nõunik Martens sõidab Pärnust pealinna, Valga jaamaperroonil tabab teda surm. (sellest ka pealkirja mitmetähenduslikkus). Sünni poolest eestlane,satub Peterburi vaestekooli, töötab end üles edukaks diplomaadiks, temast saab rahvusvaheline kuulsus, aga seisuse pärast on karjääri lagi ette määratud, isevalitsusliku venemaa teenimine diplomaadina toob esile eetilised probleemid. Amet eeldab kompromissi, mitte tõe väljaütlemist, muidu ei vajaks teda diplomaadina mitte keegi. Raamatu keskel tehakse tema elust nagu kokkuvõte: saavutab laia tunnustuse, on Nobeli rahupreemia laureaat. Teose lõpupoole tuleb pettumuste periood, enesetapu üritamine. Mängurõõmu asendab väsimus, alateadvuslik rahulolematus, eneseõigustus. Võrdleb end kelneriga, kes tahab meeldida
eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja parteid. Eestis viljelesid sotsialistlikku realismi A.Jakobson, J.Smuul jt. Neist kõige tuntumaks sai J.Smuul Oli ka kirjanikke, kes nõukogude võimuga kompromissile ei läinud ning vaikisid. (B.Alver, U.Masing) 4. Sotsialistlik realism kui kirjandusvool: Parteiline,Rahvapärane,Kõrgideelisusega,Sotsialistlik sisu ,Ustavus elu tõele,Teadlik parteiline kommunistlik suund ,Sotsialistliku kodumaa teenimine ,Oskus näha rahva homset päeva ´´Õige´´sotsialistliku realismi teos pidi olema: "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Kirjanikest oli eriti edukas: juhan smuuli(NSV teeneline kirjanik,Leenini preemia.) 5. sulaperiood kultuuris ja kirjanduses tekkis: 1950 aastatel. kultuurielu erines varasemast: võimalus veidi vabamaks loominguks,hakkati tõlkima rohkem
raske nii keerulist tööd teha ning et naised on liiga emotsionaalsed, et sellist ratsionaalset ja pingelist tööd teha. Sellise protsentuaalse jagunemise tõttu ongi mehed maskuliinsematele ametikohtadele kandideerides tavaliselt edukamad. Kogu Euroopas teenivad naised meestest keskmiselt 17.8 % vähem ning mõnedes riikides naiste ja meeste palgaerinevused suurenevad. Naiste ja meeste palgaerinevus mõjutab oluliselt ka tööaegset teenistust ja naiste pensionit. Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele. Samas võib igapäevaelust tuua näiteid, kus probleem on mõnikord teistpidiselt kallutatud.
Rahvas sai hakata lubama omale meelelahutust, kultuuri ja seninägematuid asju. Endiselt väärtustati siiski ka lihtsa töö tegijaid. Näiteks lüpsjad tundsid uhkust oma töö üle ja kolhoosid/sovhoosid tunnustasid neid esilüpsja tiitliga ja väljastasid aukirju. See aeg oli aga väga pöördeline laste ja vanemate edaspidistele suhetele. Tekkisid lasteaiad, kuhu võsukesed pandi juba väga varakult ja vanematel polnud enam laste jaoks aega, sest prioriteediks oli muutunud raha teenimine ja motoks sai lause ,,Aeg on raha!". Üha vähem sünnitati lapsi ja aina enam taotleti positsiooni ja heaolu. Lapsed kasvasid võõraste hoidjate, kasvatajate hoole all. Sellel ajal sai alguse vanemate ja laste vaheline lõhe, kus kumbki osapool ei mõista teineteist. Pisipõnnid kasvasid üheskoos ja neil hakkas tekkima arvamus, et saavad hakkama ka vanemateta ja see arvamus on ajaga vaid süvenenud. Lapsed ei kuula vanemate sõna, arvavad, et on piisavalt targad ja iseteadlikud
Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika nad saavad pakkuda suurt naudingut ning plussiks on tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada. Võid osta suures tuhinas maja, auto, kassi, naise... On ka võimalik hakata enda ümber inimesi kokku ostma, saamaks tunnet võimust ning tähtsusest.
ülesanded ja konkreetsus on tähtsad, kuid mitte ainukesed korra hoidmise meetodid. Õpetajal peab olema õpilaste austus. Austus tuleb aga ära teenida. Kuidas seda teha, sõltub minu senise kogemuse põhjal jällegi õpilastest. Kui vanema astmega on võimalik sinatades ning eesnime kasutades töötada, sest koostöö mõiste on õpilastele arusaadavam, siis väiksemate lastega tuleb hoida selget distantsi, et õpilased ei samastaks õpetajat endaga. Kuid see on alles algus austuse teenimine on paljuhõlmav pikem protsess. Kogu selle protsessi jooksul peab õpetaja olema kannatlik ja isegi probleemsete õpilastega püüdlema teatud töömeeleolu saavutamise poole. Õpetaja peab olema oma aines pädev. Kõigutamatu vaimustus oma ainest on sama oluline õpilased võivad algul pidada seda tobedaks, kuid paratamatult on see kaasahaarav. Õpetaja ei tohigi karta tobe näida, loomulikult tuleb siin väga hästi tajuda,
ETTEVÕTTE ÕIGUSLIKUD VORMID Ettevõtte õiguslikud vormid Äriühingud: · OÜ osaühing (2500 eur); · AS aktsiaselts (25 000 eur); · tulundusühistu (2500 eur); · TÜ - täisühing, UÜ - usaldusühing Ainuisikuna: · FIE füüsilisest isikust ettevõtja Lisaks muul eesmärgil kui materiaalse tulu teenimine loodud organisatsioonid: · MTÜ mittetulundusühing; · SA sihtasutus ETTEVÕTLUSVORMID ERINEVAD TEINETEISEST PEAMISELT JÄRGMISTE TUNNUSTE OSAS: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine) FIE füüsilisest isikust
7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine. o Naisi ülistati värssides ja proosas. 9. Rüütli lüürika · Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud o Minnesinger- Saksa rüütliluule esitaja o Vagant, goljaar- Lääne-Euroopa rändlaulikud
ühtede ja samade kriteeriumite alla suruda? Kui tegelikult peaksime me olema võimelised ise oma õnne kujundama, mis muudaks kõik hulgaliselt lihtsamaks. Õnn on tõusnud pigem välise staatuse näitajaks kui sooviks leida sisemine rahulolu enda ning oma eluga. Õnnelikuks saamiseks on püstitatud kindlad kriteeriumid, milleta läbi ajada ei saa. Selleks, et õnnelikuks saada tuleb tegeleda tõsiste eluliste probleemidega, milleks üldjuhul on raha teenimine, hea töökoha leidmine ning ühiskonda kuulumine. Tee õnnelikuks saamiseni on ühesõnaga üks suur kannatuste rada, kuid kas inimesed on nõus selle tee ette võtma pelgalt omast tahtest või on tegu pigem ühiskonnalt peale surutud pingega? Tõeline õnn on silmale nähtamatu, ehk siis psüühiline. Vastupidiselt kõikidele füüsilistele õnne allikatele ei kaasne psüühilistega kartus, et keegi saaks selle õnne sinult ära võtta
õpetab omakasupüüdmatut universaalset armastust; dzjaana-jooga ehk teadmise ja teadmuse jooga. 3 Bhakti jooga vormid Esimene bhakti jooga vorm on SHRAVANA pühade tekstide ja lugude kuulamine. Teist vormi nimetatakse KIRTANIKS Jumalale kiituse laulmine. Kolmas SMARANA Jumala kohaloleku pidev meelde tuletamine, kasutades selleks näiteks mantra japa't. Neljas liik on SEVA isetu teenimine. Viies on ARCHANA Jumala teenimine, see võib olla isiklik või mitte formaalne või formaalselt grupiga tehtav. Kuuendaks liigiks on VANDANA tervitamine või Jumala ees kummardamine, see ei tähenda mitte ainult füüsilist kummardust vaid ka sisemiselt mõistuse kogu olemuse kummardust Jumalale. Seitsmendaks liigiks on DASYA Jumala õpetustele kuuletumine. Kaheksandaks on SAKHYA valmisolek tervitada Jumalat igas maailma paigas, igas maskeeringus ja vormis. Viimane on ISWARA PRANIDHANA mis on täielik alistumine
25 Tänapäeval on avalik sektor laiem mõiste kui riik riik ei suuda tegeleda kõikide 26 probleemidega osa valdkondi on antud üle avalik-õiguslikele asutustele, mis ei 27 allu otse riigile 28 Avalik õiguslikud asutused: o Ülikoolid o Raviasutused o Ringhääling TV, raadio 29 Erasektor majandus+turg(jaotamine) o Eesmärk on kasumi teenimine, ettevõtted OÜ, AS jne. 30 Kas riik peab sekkuma majandusse? o Reguleerimis teooria J.M.Keynes(1929a majanduskriis FDR) pooldab riigi jõulist sekkumist kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. Nõudlust tuleb reguleerida et tõsta tööhõivet. Peamine eesmärk on täistööhõive 31 Riigi ülesanne on: o leevendada turutõrkeid o maksudest saadud tulu jaotada ühiskonnas
lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks). · Ajakirjandus vahendab infot maailmas toimuva kohta. (Teadlikkus ja
Avatud uksed Nõukogude ajal, mil inimesed olid allutatud kommunistlikele tõekspidamistele, oli liidu piiride ületamine suhteliselt utoopiline unelm. Lahkuda sai vaid eritingimustel. Välismaal suurema raha teenimine ei tulnud kõne allagi. Nüüdseks on olukord täielikult muutunud. Piirid on ülemiseks vabad. Kas avatud uksed maailma on parandanud eestlaste heaolu? Alates taasiseseisvumisest on inimesed rohkelt kasutanud võimalust reisida. Avardades silmaringi ning tutvudes erinevate kultuuridega, saavad nad meeldejäävad elamused, mis muudavad argipäevaelu kirkamaks. Hiina reisilt õpitud pulkadega söömine annab võimaluse seda teadmist tuttavatega jagada. Korraldades taolisi õhtupoolikuid, võib teistelgi tekkida huvi reisimise vastu. Inimesi on ikka meelitanud kõik uus ja tundmatu. Tänu sellele saab Eesti oma kultuuripärandit veelgi suurendada. Peale gümnaasiumi lõppu algab noore inimese elus täiesti võõras eluetapp, milleks on tarvis juba...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
