DAVID HUME Kasvas üles Shotimaal Edinburghi lähistel.Tema filosoofiliseks lähenemiseks on emprirism. Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. (NB! Filosoofiat defineeritakse ka kui teadust teadmistest.)26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos Traktaat inimloomusest, mille idee ta sai juba 15- aastaselt.Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud?Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning
· Mutageen mutatsioone esilekutsuv tegur · Somaatiline mutatsioon keharakkudes tekkinud mutatusioone nimetatakse somaatilisteks · Generatiivne mutatsioon mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes jja kandub edasi järglastele. · Reaktsiooninorm organismil tegurid, mis muutuvad mingis kindlas vahemikus (kehamass, silmade suures, juuksekarva paksus) 2. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel järgmistel teadlastel · G.Mendel uuris hernestel tunnuste pärandumist · T.H.Morgan ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos. (uuring äädikakärbestel) 3. Miks kasutas G. Mendel oma katsetel herneid? · Ei nõua kasvatamisel palju, palju järglasi, tunnused lihtsalt jälgitavadkatsed lubatud, isetolmlevad. 4. Sõnasta Mendeli I, II, III seadus.
õiguskirjanduse alusepanijaks. Jüri VIlms oli kogu oma elu tihedalt seotud ajakirjandusega. Tema ajakirjades ,,Õigus ja Kohus" ja ,,Vaba Sõna" avaldatu oli väga tugevalt seotud kodanlike õiguste ja vabaduste kaitsega, mis on ka tänapäeval vaba ühiskonna ühed põhipostulaadid. Jüri Vilms oli edukas jurist ja ajakirjanik, ometi ei võimaldanud rahutu hing ,saavutatuga piirduda. Tema kõige suuremad teened on sellest ajast, kui ta aktiivsest juristitööst taandus ja nagu ütles Aleksander Looring, hakkas terve Eesti advokaadiks. Selline teguviis on positiivseks näiteks kuidas üksikisik loobub oma mugavast karjäärist ja pühendub suuremale ja õilsamale eesmärgile. Vilmsile oli selleks ühe väikse rahvuse oma riigi sünd. Tõelise patrioodina tegeles Vilms aktiivselt Eesti riigi probleemidaga. Ta oli Eesti
kujundada nende otstarbest lähtuvalt, funktsionalism teostas seda põhimõtet raudse järjekindlusega Hoone välimus ja sisemus peavad rõhutama selle funktsiooni, kõigest tarbetust tuleb loobuda põhitõde: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) Rõdud Bauhausi hoonel. Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) Farnsworth House. 1946-1951 Bauhaus Suurimad teened funktsionalismi levitamisel Euroopas on ilmselt 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikoolil "Bauhaus" Kooli rajaja, andeka arhitekti Walter Gropiuse (1883-1969) kavandatud "Bauhausi" hoonekompleks Dessaus on üks modernistliku arhitektuuri tähtteoseid. Kooli viimasest direktorist, Ludwig Mies van der Rohest (1886-1969) sai samuti üks funktsionalismi suurkujusid Walter Gropius (1883-1969). Bauhausi hoone Dessaus, Saksamaal. 1919-1925. "Bauhausi" tegevus oli ainulaadne, koolis
Leonardo da Vinci Mona Lisa Marten Arandi Leonardo da Vinci • Itaalia kõrgrenessansi üks tuntumaid esindajaid. • Sündis 1452, Itaalias (Anchiano). • Suri 1519, Prantsusmaal (Cloux). • Tegemist polnud ainult kunstnikuga. Ta oli veel skulptor, arhitekt, moedisainer (unikaalne kott, kavand ilmselt aastast 1497) insener, loodusteadlane ning leiutaja. • Suured teened anatoomias, nimelt lahkas laipu ja kirjeldas nende põhjal inimkeha ehitust, samuti joonistas inimese kehaosasid. Inimese kehaosade (luude, liigeste, kõõluste) kujutamine • Ta koostas helikopteri, tanki, kalkulaatori jooniseid, kuid arvestades tolleaegse teaduse arengutaset, polnud võimalik neid ideid tollal ellu viia. • Küll võeti aga kasutusele mõned tema väiksemad leiutised: automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks.
· Kaotati kauplemispiirangud Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide mõju Eestis: · 1583. a. asutati Jesuiitide gümnaasium, mille kõrvale asutati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate. Luteri kiriku olukord sõja ajal: · Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud · Enamik kogudusi jäänud õpetajata · Talurahva hulgas võtsid maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud J. Jheringu teened: · Andis välja esimese eesti keelse aabitsa · Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi Herman Samsoni teened: · Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda. Pühajõe mäss: · 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus · Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks
3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest.
Minu lisatud, aga tunduvad väga olulised: Replikatsioon - rakutuumas toimub DNA süntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Meioos - (sugu)rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda Mitoos - eukarüootse (päristuumne) raku jagunemine, kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel võrdselt Mendeli seadused 1. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel G. Mendelil? 1) Sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused 2) Tegi sadu ristamisi 3) Sõnastas pärandumise seadused, tundmata geene või kromosoome 2. Miks kasutas G. Mendel oma katsetel herneid? Millised elusorganismid sobivad pärilikkuse uurimiseks kõige paremini? 1) Sest hernestel olid selgelt eristuvad tunnused, isetolmlejad. 2) Kiire paljunemine, palju järglasi, selgelt väljenduvad dominantsed ja
1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võidakse anda ka isikutele, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul, riigikaitselisel või seltskondlikul alal. Kuid kodanikuks olemine ei tähenda vaid Eesti passi omamist see on midagi rohkemat. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik peab usaldama ja armastama oma riiki, tegutsema ühiskonna huvides, pidades silmas jätkusuutliku arengu põhimõtteid, ta peab tundma huvi riigi tuleviku ja riigis toimuvate protsesside vastu
lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liikmena 19651968. Alates 1970 kutseline kirjanik. On töötanud ka sovhoosis. MIDA KIRJUTANUD: Novelle, luulekogusid, romaane, näidendeid TUNTUD TEOSED: Esikromaan ,,Tants aurukatla ümber" (1971), Traadi tuntuim teos, pälvis 1972. aastal riikliku preemia ja seda on tõlgitud kümnesse keeled. ERILISED TEENED: Tunnustus Tuglase novelliauhind ,,Kohvioad" (1975), ,,Võimu rist" (1996), ,,Kohtu peegel" (2002) ja ,,Sarviku armastus" (2007). Kolm viimasena nimetatut on ilmunud kultuurilooliste novellide kogus ,,Sarviku armastus" (2007). LOOMING Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimist ja kodumaateema, hiljem hakkas kirjutama loodus- ja isamaaluulet.
Johannes Voldemar Veski 3.3 F. J. Wiedemanni keeleauhind Ferdinand Johann Wiedemann (18051887) oli 19. sajandi silmapaistev keelemees. Tema elutööks peetakse 1869. aastal ilmunud eesti-saksa sõnaraamatut, mis sisaldab üle 50 000 sõna ja sõnaühendi. See on ulatuslik sõnavarakogu, millest ammutas materjali enamik järgnevate põlvede keelekorraldajatest...... Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind tõstab esile inimesi, kellel on väljapaistvad teened eesti keele ees: eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Auhinna mõtte algatasid Jüri ja Irma Sild 1988. aasta sügisõhtul. Irma Sild oli Väike-Maarja keskkooli õpetaja, Jüri Sild Rakvere rajooni heal majandusjärjel oleva Energia kolhoosi esimees. Nende ideed toetasid Mart Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang. Kavatsus sai teoks 20. märtsil 1989. aastal, kui Lääne-Virumaa Energia kolhoosi juhatus asutas Jüri Silla ettepanekul F. J
Selleks et ennast ja perekonda ära elatada, tuli ,,Noor-Eesti" kirjastusele anda aastas vähemalt kaks käsikirja. Luts ja Tammsaare olid ainsad kirjanikud, kes said ,,Noor-Eestilt" honoraride ja avansside näol sisuliselt kuupalka Luts sai 200 krooni kuus. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut. Ka Lutsu aastakümneid vaevanud korteriprobleemi lahendamisel on suured teened ,,Noor-Eesti" ärijuhil, kes tegi talle ettepaneku ise maja ehitada just nii, nagu oli omal kulul teoks saanud ,,Kevade" väljaandmine. Sõlmiti leping kõigi kordustrükkide ja 30-köitelise kogutud teoste väljaandmiseks. Suvel 1936 alustati Arnold Matteuse projekti järgi ehitust. Krundi kinkis Tartu linnavalitsus kirjanikule läheneva juubeli puhul. Jõuluks 1936 elas kirjanik juba oma majas. ,,Kogutud teostest" jäi aga seoses riigipöördega ja ,,Noor-Eesti" kirjastuse likvideerimisega
kehtivad kõigi kohta. (õigus elule, õigus vadabusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusmõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Kodakodsuse omandamise võimalused, eriti Eesti Vabariigis? Sünd (sünnikoha või vanemate järgi) Naturalisatsioon (tuleb täita teatud tingimused nt. Elada 5 aastat eestis ja osata selle maa keelt ja kultuuri) Erilised teened (teed suured annetused, investeeringud, eurovisioon jne) Eesti e-riigina- edu või ebaedu? Too näiteid! Edu, kuna seal on olemas kõik andmed ka tavainimestele. Saab leida kodu aadresse ka inimeste kohta. Riiklikud registrid ja statistikaamet? Maakaster seal on kirjas kõik eesti maaomanikud nimepidi. Äriregister saab kontrollida, kas see äri on olemas ja kas see on pankrotis jne. Seal on kõik eestis olevad ärid, ettevõtted ja firmad.
pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas. Inspektor oli just valmis Edisoni ärkvele raputama, kui tema tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual. Ta otsustas oodata, et näha, mis juhtub. Kui kellaosuti seisis täistunnil, hakkas instrument tööle. Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali. Leiutised/ teened 1868. aastal sai Edison oma esimese patendi parlamendile valmistatud elektrilise hääletusaparaadi eest. Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi. Edisoni leiutised : Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 18901925. Fonograaf oli grammofoni eellane. See oli täpselt sama põhimõttega, ainult erinevalt
20.sajandi alguses (pärast esimese maailmasõda) arhitektid loobusdi ajaloolistes stiilides ornamentaalsetest kaunistutest. 20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud Kristallpalee koosnes peaaegu ainult klaasist ja rauast ning mahutas endasse ka suured pargipuud, mis kasvasid ehituseks planeeritud kohal. Üllatusi pakkus ka 1889. aasta Pariisi maailmanäitus: üle 300 meetri kõrge Eiffeli torn, mis k...
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt) - Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise
Kuni lõpuks vahetavad Vene valgekaartlased nad Tserjohha jõe liinil välja. 28. juulil saab uueks ülemaks H. Freiberg. Vabadussõja lõpulahingutest Narva rindel võtsid skaudid osa täisarvulise koosseisulise rügemendina, millel oli 28. detsembril 1919 seisuga 1200 tääki, 47 kuulipildujat ja 4 miinipildujat. Rügemendis käis üldse läbi 70 ohvitseri, 1713 sõdurit ja allohvitseri. Sõja kestel kasvas väikesest salgast rügement, millel on suured teened võidu saavutamisel Eesti Vabariigi iseseisvumise eest peetud Vabadussõjas. Vabadussõjas langes ja suri haavadesse 93, haavata ja põrutada said 366 skauti ja Vabadusristiga autasustati 64 meest. 2. SCOUTS-RÜGEMENT PÄRAST VABADUSSÕDA Pärast Vabadussõja lõppu asuti kaitseväe ümberkorraldamisele rahuaja nõuetele vastavaks. Jalaväepolgud vähendati pataljonideks , pataljonid kompaniideks. Kuuludes soomusrongide diviisi koosseisu, viidi skaudid 1920
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas ...
Pilk täis viha, nagu kargaks ta raevust kohe püsti. Paljud kuulsad kunstnikud, nagu Nicolas Poussini (1594-1665) on kujutanud Moosese leidmist jõest ja Rembrandt(1606-1669) kujutanud hetke, mil Mooses hoiab käes kivitahvleid. Sageli on Moosest kujutatud sarvedega, sest sarvedes peitus Moosese vaimne võim. Minu valiku põhjus Mooses oli suur eeskuju tulevastele kangelastele. Tema abivalmidus ja teened rahvale on suurepäraseks põhjuseks, kirjutada temast referaat. Jumala lähedus andis Moosesele küll suure autoriteedi, kuid rahva usalduse võitis ta enese tegudest, mil ta päästis elusid ja palus Jumalalt, et too heebrealastele nende patud andestaks. Olenemata sellest, kas Mooses tõesti eksisteeris, on hea kirjutada kellestki, kes lugudes päästis nii paljude inimeste elud. Kokkuvõte
vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Selleks et ennast ja perekonda ära elatada, tuli ,,Noor-Eesti" kirjastusele anda aastas vähemalt kaks käsikirja. Luts ja Tammsaare olid ainsad kirjanikud, kes said ,,Noor-Eestilt" sisuliselt kuupalka. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut. Ka Lutsu aastakümneid vaevanud korteriprobleemi lahendamisel on suured teened ,,Noor-Eesti" ärijuhil, kes tegi talle ettepaneku ise maja ehitada just nii, nagu oli omal kulul teoks saanud ,,Kevade" väljaandmine. Sõlmiti leping kõigi kordustrükkide ja 30-köitelise kogutud teoste väljaandmiseks. Suvel 1936 alustati Arnold Matteuse projekti järgi ehitust. Krundi kinkis Tartu linnavalitsus kirjanikule läheneva juubeli puhul. Jõuluks 1936 elas kirjanik juba oma majas. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 ja teda olid Ropka-Tamme (Pauluse) kalmistule saatmas kümned
Kaarel Liidakule. Kitsas ringkonnas otsustati Piistaoja karja evakueerimist igati takistada. TH. POOLI MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE: 4. augustil 1989. aastal toimus teadusnõukogu spetsialiseeritud suvepäev teemal ,,Piistaoja Eesti veisekasvatus". Peahoone ruumides avati Th. Pooli mälestuseks Piistaoja Talumuuseum. 19.detsembril 1990. aastal korraldati teadusnõukogu Piistaoja teaduskonverents teemal ,,Õpetatud agronoom Th. Pool 100". TEENED: · maaseaduse põhiautor · fosforiidikaevandamise algatajaid, osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja · Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja esimees · ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja · sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor · kujundas Piistaoja talu, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja
Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köster (kirikuõpetaja abiline). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik. Liivimaal koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises on suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisval kindralsuperintendentil Johann Fischeril. Eestimaa kubermangus hakkas riigikiriku mõjuvõim laienema 1638. a., kui Stockholmist saadeti kohale haritud piiskop Joachim Jhering. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. a. kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude
nende loomingut. Lisaks oli proosas neile omane irooniline suhtumine ja katastroofimeeleolu. Korraldasid ka kultuuriüritusi; neile oli omane boheemlaslik ellusuhtumine. Jätkasid " Noor-Eesti" traditsioone väärtustades raamatu kujundamist. Avalikult nende loomingut pigem kritiseeriti (vulgaarsus,ebamoraalsus), räägivad sõja ajal elu nautimisest. Rühmitus lagunes, kuna A. Gailit kirjutas Marie Underist pilkava proosapala (följetoni) "Sinises tualetis daam" Teened: 1)armastusluule uuendamine, muutus avameelsemaks, kujundid huvitavamaks. 2)kasutasid murdeluulet ja uuenduslikku keelt ( A.Adson) Nende looming oli,vaatamata kriitikale,populaarne. "Tarapita" rühmitus "Tarapita" oli "Siurust" suurem ja suunatud tunnete asemel ühiskonnale ja selle kritiseerimisele. Neile oli iseloomulik iroonilisus ja pilge või siiras mur ja ahastus ühiskonna varjukülgede ja inimese pahede pärast
teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Kindlat käärimist põhjustab kindel mikroob. 5.Juuretis? Jogurti ja kefiiri juuretise erinevus. Juuretis aine, mis kutub esile käärimist. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Keefiri lähteaineks on piim, mida pastöriseeritakse ja segatakse juuretisega. 6.Pasteuri teened inimkonnale, eluaeg (saj.). Prantsuse teadlane, kes elas 19.sajandil avastas ta marutõvevaktsiini,pastöriseerimise,avastas käärimise olemuse ja vaktsineerimise põhimõtte(-süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. 7.Mis on pastöörimine? Spoor? Anaerobioos? Pastöörimine- toiduainete kuumutamine lühiajaliselt, et bakterid häviks.
3. Perioodi 1919-1933 nimetatakse Saksamaa ajaloos Weimari vabariigi ajajärguks. Novembris 1923 toimus selle vabariigi vastu riigipöördekatse, mille eesotsas oli Adolf Hitler. 4. 1930. Aastate teisel poolel oli Prantsusmaal Prantsusmaa Kommunistliku partei initsiatiivil loodud rahvarinde valitsus, mis koondas vasakpoolseid erakondi. 5. 1929.-1933. aastatel kimbutas maailma majanduskriis ehk „Suur Depressioon“. Kriisist väljatulemisel olid suured teened Franklin Delano Roosevelt, kelle valimisprogramm kandis nimetust „Uus kurss“. B. 1. Karikatuur on pühendatud Versailles rahulepingule. 2. Dirigendi rollis on USA valitsuse juht Woodrow Wilson ja USA esindajaks on onu Sam. 3. Karikatuuri põhimõte seisneb selles, et Versailles rahu ei olnud igavene rahu, II maailmasõda oli sinna sisse kirjutatud. Iga riik soovis uusi valdusi. C. 1. Nürnbergi linn oli riigipartei linn e. natside kodulinn. 2
Jakob Hurt. Ta sündis 22. 07. 1839. Vana- Koiolas. Kõrge hariduse poole püüeldes omandas ta Tartu ülikoolis teoloogiakraadi ja Helsingi ülikoolis filoloogia-doktorikraadi. Töötas üle Eesti nii kodu- kui ka gümnaasiumiõpetajana ja pastorina. Sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mis andis välja eestikeelset kirjandust ja kooliõpikuid. Väga suure töö tegi ta rahvaluule kogumisel ja avaldamisel, ta rajas ka eesti rahvaluule teadusliku publitseerimise. Suured teened on Hurdal ka emakeelse Alekandrikooli planeerimisel, selle nimi oli talurahva orjusest vabastanud Aleksander I auks. Koguti raha, et püstitada esimene eestikeelne kreisikool, kuid kahjuks aga see ei õnnestunud, sest venestamispoliitika rõhumisel tuli kool venekeelne. Hurt arendas palju eesti õigekirja ja andis välja mõningad sellealased uurimustööd, õpikud, laulu- ja luulekogumikud ning sõnaraamatud. Ta suri Peterburis, 13. 01 1907. aastal.
- Jamb on värsijalg, mis koosneb ühest lühikesest/rõhutust ja ühes pikast/rõhulisest silbist - Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja- , armastus- ja veinilaulud. Koorimeelika arenes Spartas. Palju alaliike: hümnid ülistuslaul jumalale, epiniikion ülemaaliste mängude võitjate auks, ood pidulik, ülev ja ülistav luuletus. 14. Antiikaja kuulsaim naislüürik. Nimi ja lüürika sisu, teened naiste silmis. -Sappho - Sappho oli antiikaja silmapaistvaim naislüürik, kes pärines Lesbose ülikusuguvõsast. Sappho kirjutas aioolia murdes ning tema luule oli rahvapärane ja lihtsas keeles. Lüürika koguti üheksaks raamatuks, millest on säilinud vaid katkendeid ja ainult kaks tervikluuletust. Luulet iseloomustab elurõõm, tugevad emotsioonid, kirg, erootilisus. Ta keskendub kõigele, mida inimene võib armastada.
Ka M. Gorbatsov hakkas muutuma alalhoidlikumaks ja rõhutas, et on vaja säilitada NSV Liit ja sotsialism. 19. augustil 1991 (=päev enne liidulepingu allakirjutamist) algas ebaõnnestunud riigipöördekatse, nn. augustiputs. M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Võimu üritas enda kätte haarata 8-liikmeline Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, eesotsas NSV Liidu asepresident Janajev. 20. augustil 1991 lõi Eesti NSV Liidust lahku. Puts suruti maha. Väga suured teened selles olid Venemaa (=Vene Fõderatsiooni) presidendil Boriss Jeltsinil (kes oli Venemaa presidendiks valitud otse rahva poolt). Putsi mahasurumist toetasid ka kõik muud demokraatlikud jõud. Paari päevaga kord riigis taastus. Leedu oli end iseseisvaks kuulutanud juba 1990. Eesti ja Läti iseseisvusid augustis 1991. Ka Ukraina ja Valgevene keeldusid Gorbatsovi pakutud liidulepingust. Tegelik võim NSV Liidus hakkas üha enam koonduma Jeltsini kätte.
õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Eesti kultuur rahvuslikul ärkamisajal Rahvuslikule ärkamisajale lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamine. Üheks rahvusliku liikumise juhtfiguuriks oli J. V.Jannsen. Suured on tema teened ajakirjanduse arendamisel (Perno Postimees, Eesti Postimees). Tema oli laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" rajaja. Selle eeskujul hakati ka teistes linnades sarnaseid seltse rajama. "Vanemuine" oli ka eesti teatri hälliks. (Kindlakujuline teatritrupp kujunes välja 1878 A.Wiera juhtimisel). Jannsen oli ka põllumeeste seltside üheks organiseerijaks. Tema eestvõtmisel korraldati Tartus 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu. Rahvuslikus liikumises osales ka Jannseni tütar Lydia Koidula. J
GUSTAV SUITS Tuntuimad teosed: luulekogu ,,Elu tuli" luulekogu ,,Tuulemaa" luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" luulekogu ,,Tuli ja tuul" Erilised teened: ,,Noor- Eesti" osalus ,,ELU TULI" Ilmus 1905. Aastal ja koondab Suitsu luulet alates aastast 1900. Nimiluuletus ,,Elu tuli" valmis viimaste hulgas ning on mõeldud mõtestavaks sissejuhatuseks esikraamatule ja Suitsu luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivustatud töö, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks
Herakleitose, Platoni, Aristotelese töödest, kuid dialektilise loogika teooria on loonud saksa filosoof Hegel (1770-1831). Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Matemaatilise loogika esmategija oli saksa matemaatik ja loogik G.W.Leibniz (1646-1716). Siiski ei ole selle õpetuse väljaarendamisel niivõrd kaalukad ühe mehe teened nagu seda eespool on rõhutatud. Matemaatilise loogika teooria tegemisega on seotud olnud paljud inglise, prantsuse, saksa filosoofid-loogikud-matemaatikud XIX sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse tasemest ( s.o. subjekti ja predikaadi vahelise seose määrast).. See võib varieeruda nõrgast tugevani, võimalikust paratamatuseni. Öeldust
justkui koopas, kus näevad seintel varjusid ja peavad neid tõelisteks. Ent need ideed asuvad hoopis mujal. Õpetus ideaalsest riigist. Seal 3 seisust valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Teha õnnelikuks riik tervikuna. Ideaalses riigis kunsti vaja tsenseerida, kuna need mõjutavad otseselt inimest Aristoteles (384 eKr 322 eKr) oli vanakreeka filosoof. Aleksander Suure õpetaja. Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Suured teened loogikas, bioloogias, eetikas, kosmoloogias, riigiõpetuses jne. Igal asjal mateeria ja olemus. Asja nimetuses on asja olemus. Kaks olemasolu tegelikkus ja võimalikkus. Loomulikud asjad (taimed jne), kunstlikud (inimese poolt valmistatud asjad). Õnneliku elu eelduseks inimese enda teatud omadused, nn loomutäius. Mõistuslik ja eetiline loomutäius. Viimane oskus valida kuldne kesktee asjade vahel, mis iseeneset pole hea ega halb. Nt nagu hirm. Aristoteles oli heasüdamlik ja õilis.
Seega ta kutsus oma loengutesse mitte ainult õpilasi, vaid kõiki inimesi, kes näitasid üles initsiatiivi õppida. Paracelsusele ei meeldinud selle aja ravimismeetodid, mis olid kirjutatud Aristotelese, Galenose ja Avicenna poolt. Sellepärast kutsus ta üles kogu ravikunsti uuendama. Aluseks sai sellel tria prima idee ning mõtteviis, et inimese organismis toimuvad protsessid on rangelt keemilised, seega tuleks keha ravida keemiaga. Paracelsuse suurimad teened on tema ravimismeetodite arendamine. Ta ei muutnud väga ravimeid kui selliseid, vaid rohkem vaatenurka, kuidas peaks lähenema haigusele ning mida haige juures ravida. Tria prima Paracelsus sõnastas alkeemilise printsiibi, mis hõlmas kolme põhilist elementi, millest koosneb maailm. Selle peale ehitas ta üles ka oma inimese organismi kirjelduse. Nii nagu maailm, on inimese keha üles ehitatud nendele kolmele ainele. Väävel- anima ehk hing, põlev element
inimkonna ajaloos tuntud juba tuhandeid aastaid. Kõige enne hakati hapendama taimesaadusi, näiteks söödavaid lehti. Hapendatud köögiviljad hoidsid seedimise korras nii pikkadel sõja- kui ka mereretkedel, olles ühtlasi märkimisväärsed vitamiiniallikad. Hapnemise olemus põhineb asjaolul, et ühtede mikroobide omadust võimet toota hapet kasutatakse teiste mikroorganismide arengu pidurdamiseks. Põhilised hapendajad on bakterid ja suurimad teened selles valdkonnas on erisugustel piimhappebakteritel. Toimuvat nimetatakse käärimiseks, sest see kulgeb hapnikuvabas keskkonnas. Hapnemisprotsessi saab algatada kas vastavat juuretist lisades või toiduainetel looduslikult leiduvaid mikroobe kasutades. Igal juhul tuleb luua soodsad tingimused mikroobide elutegevuseks ja paljunemiseks. -- 2 -- Hapnemist soodustab mitme teguri koosmõju. Et hapnemis-
viljakas. Tema sulest ilmusid vaimulikud raamatud, kalendrid, koolide tarbeks, luuletusi tuntuim ,,Päts" ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Ta pani endale eesmärgiks inimeste silmaringi avardamise ja köitva populaarteadusliku lugemismaterjali tegemiseks. Andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maadega ja mda hakati nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Masingul on suured teened eesti kirjakeele rikastamisel ja uuele kirjaviisile ülemineku valmistamisel. Ta püüdis kirikukeelt ja rahvakeelt lähendada, TÄHTSUS: tema tõi Õ tähe. Ood- pidulik luuletus, ülistus või mälestuslaul. Pastoraal on maaelu kujutav karjaselaul Kristjan Jaak Peterson- ta lõi oode, mis näitas, et võib sügavatest tunnetest laulda. Tema vaimsest pärandist peale võime hakata lugema eesti rahvusliku kirjanduse algust. Alles 20
Fleming, A. (uusaeg, XIX ja XX saj) oli soti bioloog ja farmakoloog. Fleming avaldas palju artikleid bakterioloogiast, immunoloogiast ja kemoteraapiast. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis Nobeli preemia. Galenos (antiikaeg, Vana-Rooma) arst ja anatoom. 130-200 pKr. Kirjutanud üle 400 teose. Suured teened anatoomias; taimsete ravimite valmistamine (et suhted oleksid õiged jne). Tinktuurid, keedised, tõmmised galeenilised preparaadid. Puuduseks halvad järeldused. Mõju arstiteadusele suur ja pikk, 1500 aastat! Gutmann, V. (Eesti XX saj algus) võttis esimesena kasutusele tuberkuliinimise veistel. Leiutas suurte nabasongade opi meetodi. Kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi professor. Happich, K. (Eesti XX saj algus) oli TVI neljas direktor. Epizootoloogia, eribakterioloogia, politseilise
kohe partei diktatuuriga, sealt edasi asendus parteiaparaadi diktatuuriga. Jäi vaid astuda üks samm ja kujuneski ühe inimese diktatuur, isikukultus, st kogu võim koondus peagi Stalini kätte. Lenin oli Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) esimees (valitsuse juht) ja partei juht, tema asetäitja oli Kamenev. Hiljem oli RKN esimees Rõkov. Seoses Lenini haigestumisega sai partei peasekretäriks 1922. aastal Stalin. Stalini peakonkurendiks oli Trotski, kellel olid väga suured teened revolutsiooni ja kodusõja võidus. Stalin koondas samm-sammult enda kätte suure võimu. Algas vastaste kõrvaldamine. 1925 võitlus "uue opositsiooniga" (süüalusteks Zinovjev, Kamenev) 1926-1927 trotskistlik-zinovjevliku parteivastase bloki purustamine 1920-ndate lõpp parempoolse kallaku purustamine - (Buhharin, Rõkov, Tomski). Selle käigus arvati 1926. a välja KK Büroost Zinovjev, Kamenev ja Trotski. Viimane saadeti 1929. a NSV Liidust välja
• 4 instrumentaalteost Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: • „Meil aiaäärne tänavas“ • „Jaaniussike“ • „Kuula valgusest imelist juttu“ • „Meie err“ • „Sirisege, sirisege, sirbikesed“ • „Maga, maga, Matsikene“ 3. KOKKUVÕTE Cyrillus Kreegi osa eesti rahvaviiside kogumisel on olnud suur ja sügav. Teda võib pidada Läänemaa rahvaviiside ületamatuks tundjaks ja suurimaks kogujaks. Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Saar suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Saare looming on sarnane Kreegi omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile
Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik.Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks
,,Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque (juuni 1898 Saksamaa-september 1970) Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel ning nende elu jätkamisel läbi kohutavate mälestuste ning kogemuste. Teos räägib peamiselt Paul Bäumeri teekonnast läbi sõja, tema mõtetest ning tegudest. Peategelased: Paul Bäumer, Müller, Tjaden, Kemmerich. Tegevusaeg 1916-1918, tegevuskoht Belgia/Prantsusmaa. Põhiteemadeks sõjakoledusest, sellest üle saamine ning sellega koos elamine. Tsitaadid: ,,Vaat kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses." ,,Ent seni kui on elu, otsib ta endale teed, tehku see, mis minus "mina" ütleb, seda või mitte." ,,õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui sa hakkad selle üle järele mõtlema." ,,Rinne on puur, milles närvitsed...
Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika,esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus
Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. 18.–37
orjameelne Rooma au · Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus riigi teenistuses, esmajoones sõjaline voorus · Rooma aristokraatliku väärtuskoodeksi põhimõisted: · Mos majorum perekond kui uhkuse ja reputatsiooni kese · Virtus mehelikkus. · Dignitas staatus; gloria kuulsus. Teened -> populaarsus -> austavad riigiametid · Gratia patronaazhisuhted ja mõjukus Cicero hingesuurusest · Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud · Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine
spetsialiseerunud muusikud, ndismuusika propageerijana on olnud eriti oluline "NYYD Ensemble" ja selle juht Olari Elts. Paljud eesti muusikud on saanud ppida ja ttada vljaspool Eestit, paljud heliloojad on saanud loomingutellimusi mujalt maailmast ning parim osa eesti muusikast on judnud kogu maailma publiku ette. Suur osa eesti muusikast on kogu maailmas kttesaadav ka mainekate plaadifirmade mrkide all, kige enam on salvestatud Prdi, Tormise, Tri ja Sumera loomingut. Eriti suured teened on plaadifirmal ECM ning selle juhil Manfred Eicheril. Edukad on olnud ka paljud Eesti Raadio poolt UNESCO heliloomingu rostrumile esitatud heliteosed - rii poolt ramrgitud tid mngitakse paljudes klassikalise muusika raadiojaamades le maailma. 1990. aastate algul eesti muusikapilti ilmunud noored heliloojad tid endaga kaasa vrsket mtlemist. Paljud neist on end tiendanud mitmel pool maailmas, nende helikeel on aga siiski kujunenud siinse traditsiooni pinnal.
Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsa õpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele
kuid asi ei nihkunud paigast. 1931. a. kirjutati: "Mart Saar, kel kärarikas ja närviline linnaelu tunduvalt mõjub haiglasele tervisele, vajaks kodukohta, kus ta praegu viibib külalisena, oma loomingu jätkamiseks- siin oleks tal võimalik töötada segamatult: Hüpassaarega on seotud parem osa ta loomingust. Kuid ka ülalpidamise hankimiseks oleks see tarviline /.../ tundub võõrastavana, et nii vähe hoolitakse meil kultuuritegelastest, kelle teened jäävad igavesti meie kultuurilukku..." Viimaks Saare soov rahuldati ja Saar asus elama Hüpassaarde. Tegelikuks põllupidajaks Hüpassaares oli helilooja õemees Mart Tomson perekonnaga (tütred Helgi ja Hilda ning poeg Martin). Samal ajal olid kõik taluga seotud mured ka Mart Saare mured. Elas ju Hüpassaares helilooja emagi (suri 1937.aastal), kelle eest hoolitsemist pidas Mart Saar oma pühaks kohuseks. Nagu omal ajal Vargamäel, kujutas siinnegi elu lakkamatut võitlust maaga.
kirjanikuna. Selleks et ennast ja perekonda ära elatada, tuli ,,Noor-Eesti" kirjastusele anda aastas vähemalt kaks käsikirja. Luts ja Tammsaare olid ainsad kirjanikud, kes said ,,Noor- Eestilt" honoraride ja avansside näol sisuliselt kuupalka Luts sai 200 krooni kuus. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut. Ka Lutsu aastakümneid vaevanud korteriprobleemi lahendamisel on suured teened ,,Noor-Eesti" ärijuhil, kes tegi talle ettepaneku ise maja ehitada just nii, nagu oli omal kulul teoks saanud ,,Kevade" väljaandmine. Sõlmiti leping kõigi kordustrükkide ja 30-köitelise kogutud teoste väljaandmiseks. Suvel 1936 alustati Arnold Matteuse projekti järgi ehitust. Krundi kinkis Tartu linnavalitsus kirjanikule läheneva juubeli puhul. Jõuluks 1936 elas kirjanik juba oma majas. ,,Kogutud teostest" jäi aga
Tallinna Polütehnikum "Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Koostaja Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2013 2 Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32.keskkool ning kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Wiikend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana. Praegu Eesti Päevalehe kolumnist. Teoste valdkonnad: Kiviräha enda sõnul meeldib talle kirjutada enim näidendeid, kuid ta on kirjutanud ka mitmeid lasteraamatuid ning romaane. Tuntumad teosed: "Rehepapp", "L...
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisel...
SEADUSANDLIK VÕIM 1. Seadusandliku võimu esindab parlament 2. Ühekojalised parlamendid Soome, Rootsi, Taani, Eesti 3. Kahekojalised Saksamaa, Tsehhi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia jt. 4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
