grammatikareeglit pähe tuupida ja oli oma rumalusega õpetaja sageli meeleheitele viinud. «Jah, kahtlemata on selle kohta olemas üks värss.» «Kindlasti on,» vastas härra de Treville, kellel oli kirjandusest natuke aimu. «Härra de Benserade tsiteeris seda mulle ühel päeval ... Oodake ometi... Ah! käes: ... Timeo Danaos et dona ferentes. 1 Mis peab tähendama: «Ärge usaldage vaenlast, kes teeb teile kingitusi.»» «Härra, see teemant ei ole vaenlase kingitud, selje kinkis kuninganna.» «Kuninganna! Ohoo!» hüüdis härra de Treville. «See on tõepoolest kuninglik kingitus, mis on väärt oma tuhat pistooli. Kellega kuninganna teile selle kingituse saatis?» «Ta andis selle mulle ise.» «Nimelt kus?» «Selle toa kõrvalruumis, kus ta ümber riietus.» «Kuidas ta seda tegi?» «Ta ulatas mulle oma käe suudlemiseks.» «Teie suudlesite kuninganna kätt!» hüüdis härra de Treville d'Artagnanile otsa vaadates.
delokaliseeritud. Omadustelt varieeruva kõvaduse ja sulamistemperatuuriga, head soojus- ja elektrijuhid. Nt. Na, Mg, Cu, Fe, kõik metallid. Elementaarrakk kristallvõre korduv element, millel on antud kristalli kõik sümmeetrialemendid. Monokristall korrapärane elementaarrakk. Nt. kvarts, püriit, kips. Polükristall elementaarrakk ei paikne korrapäraselt. Polümorfism ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. · C teemant, grafiit, fullereenid · S monokliinne, rombiline · CaCO - kaltsiit-heksagonaalne, aragoniit-rombiline Isomorfism erinevad ühendid, kuid sarnase kristallvõrega. · KCl, KBr, MgSO·7HO, ZnSO·7HO Kristalsed ained: · Kõik metallid ja sulamid, · Soolad. Kristalsete ja amorfsete ainete segud: · Kunstkivid; betoonid, keraamilised materjalid, savi-, silikaattellised, · Puit. Röntgenstruktuusanalüüs
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsa...
●● kannab valmisolekust ette jaoülema abile. 47 3.2 LIIKUMISMOODUSED Jaoülema ja jao isikkoosseisu oskus kasutada erinevaid liikumis- mooduseid tagab jaole efektiivse oma relvade tulekasutuse ning lii- kumise. Jalaväejao liikumiseks kasutatakse tavaliselt alljärgnevaid mooduseid: ●● JÄRJESTIK; ●● AHELIK; ●● NOOLEPEA; ●● MALELAUD; ●● TEEMANT. Jaoülem valib liikumismooduse sõltuvalt olukorrast, vajalikust liikumiskiiru- sest ja vastase tegevusest. Tavaliselt määrab jaoülem liikumismooduse kas käemärgiga või suulise käsuga. Et oma jagu paremini juhtida on vajalik jao liikmete nummerdamine (joonis 3.1). JÜ (ei nummer- JÜ abi data) KP laskur
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olu...
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
molekulis. LIHTAINE koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt. MOLEKUL lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. NT: võib süsinik esineda mitmesuguses kristallvormis /grafiit, teemant, karbiin). Seda nim. ALLOTROOPIAKS Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed (1,674*10 -27 kg) Arvutuste hõlbustamiseks on kasutusele võetud SÜSINIKUÜHIK, mis on 1/12 12/6 C aatommassist ja tema väärtus on 1,6*10-27 kg AATOMMASS suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/12 12/6 C aatommassist. NT: Ar(O)=16. 1.9 Avogadro arv. Mool. Molaarmass MOLEKULMASS arv, mis näitab, mitu korda on aine molekuli mass suurem 1/12 6/23 C massist. NT:
poolakaid. Elavnesid Eesti majanduslikud suhted Saksamaaga. Seda 1934 aastal Inglismaa ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingu järgi, mille kohaselt Suurbritannia viis oma laevad Läänemerelt minema ja see jäi täies ulatuses Saksamaa käsutusse. SISEPOLIITIKA. ERAKONNAD: PAREMPOOLSED Põllumeeste kogud - kasvasid välja 1917 aastal tekkinud Maarahva Liidust. Põllumajanduse edenadmine suurtalude soodustamise teel. Juhid: Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hürenson. Kristlik Rahvaerakond - eraldus 1919 Eesti Rahvaerakonnast. Ühendas rahva klerikaalset osa. Juhid: Johann Kõpp, Hugo Rahamägi, Jaan Lattik. 43 KESKMIKUD Eesti Rahvaerakond - lõuna-eestis levinud mõõdukas-liberaalne erakond, mis ühendas endas inteligentsi, kodanlust ja ka talunikke. Juhtideks: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei
kunagi ! · Hea sõber ei naera, kui sa püksi pissida, vaid pissib koos sinuga · You`re one & best thing in my creepy dark world. · Kõigepealt saa lutt suust, siis tule minuga mölisema! · Kui kukud siis vajad sa uut põhjust, miks ülesse tõusta, edasi minna ja teha näo, nagu ei oleks midagi juhtunudgi. · Võid mu unustada, sest kõiki meeles pidada on raske · TÕELIST sõpra on raske LEIDA, veel raskem HOIDA ja võimatu UNUSTADA · sa oled kallim kui teemant, sa oled kuldsem kui kuld, sa oled punasem kui veri, sa oled sinisem kui meri, sa oled parem kui maailm · kui poiss su maha jätab või halvasti ütleb , ju sa siis oled liiga hea tema jaoks · uskumatu hea tunde tekitab see , kui sa oled mul olemas , ja alati aitad mind , ja oled alati olemas mul , hoolimata kõikidest muredest , probleemidest ja rõõmu hetketest , oled sa mul alati olemas , ja sa ei keera mulle selga , ma saan tunda et mul on keegi kes tiirleb mu ümber
saadikut. Esindatud olid kõik parteilised jõud. Kongressi kokkukutsumise põhjuseks oli see, et polnud selge, kas tsaarivõim jääb püsima, kas tuleks kaasa aidata tsaari kukutamisele või toetama Venemaa liberaalset kodanlust Riigiduuma valimistel. Seda koosolekut peetakse esimeseks Eesti Parlamendiks. Paraku jagunes kongress kaheks: 1. radikaalne tiib, kes pidas silmas tsaarivõimu kukutamist ning mida juhtis Jaan Teemant. Koguneti TÜ aulasse (nn Aulakoosolek) 2. liberaalne tiib, mida juhtis Jaan Tõnisson. Nemad kogunesid balti-saksa linnakodanike ehk bürgermusse saali. Ülestõusu mahasurumine 1905 detsembris kuulutati Eestimaa kubermangus välja sõjaseisukord- "parunite must nädal"- kuna Tallinna tehaste tööliste õhutusel mindi mõisaid põletama (ehk nn "räägiti läti keelt"). Ühtekokku põletati Harju,- Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal 160 mõisat. Alles 1908´ks aastaks
mis haarab endasse maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 2 Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. sfäär alajaotus Sügavus Keskmine Peamised Temp oC Aine olek
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi ühinguid, kes pidid vastu seisma paljudes vallanõukogudes ülekaalus olevatele varanduseta inimestele - esmajoones esindas jõukaid põllumehi, aga ka teiste varakamaid klasse. Põllumeeste Kogude juhtfiguurideks olid: Konstantin Päts, Jaan Teemant, Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) ja periooditi ka Johan Laidoner. Mõõdukalt konservatiivne partei, ei revolutsioonile, mõõdukad reformid, nõudsid kindlat korda riigis. Muudeti 1920.a. parteiks ja nüüd lõpetasid tegevuse nii Eesti Maarahva Liit (Maaliit) kui ka Eestimaa Talurahva Liit. Sündinud oli üleeestiline põllumeeste erakond. Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (ESDTP) 17
Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi ühinguid, kes pidid vastu seisma paljudes vallanõukogudes ülekaalus olevatele varanduseta inimestele - esmajoones esindas jõukaid põllumehi, aga ka teiste varakamaid klasse. Põllumeeste Kogude juhtfiguurideks olid: Konstantin Päts, Jaan Teemant, Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) ja periooditi ka Johan Laidoner. Mõõdukalt konservatiivne partei, ei revolutsioonile, mõõdukad reformid, nõudsid kindlat korda riigis. Muudeti 1920.a. parteiks ja nüüd lõpetasid tegevuse nii Eesti Maarahva Liit (Maaliit) kui ka Eestimaa Talurahva Liit. Sündinud oli üleeestiline põllumeeste erakond. Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (ESDTP) 17
Ent 1935 aastal allutati "Postimees" riigi kontrollile (ajaleht oli võlgades). 1936. a mais toimunud sõjakohtu kohtuprotsesside käigus mõisteti vapside juhtivtegelastele väidetava riigipöördekatse ettevalmistamise eest vanglakaristusi ja pagendamisi (nt kolonel A.Seiman, kapten J. Holland 20 aastat sunnitööd, kindral A. Larka 15 aastat.) Amnesteeriti 1938. 1936 koostasid 4 endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Jaan Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip) memorandumi ebanormaalse olukorra kohta riigis, kuid see ilmus trükisõnas vaid Soomes. Vabadussõjalaste Liidu juht Artur Sirk sooritas 1937. a Luxemburgis väidetavalt enesetapu. Vaikiva ajastu uuenduskuur: 1938.aasta põhiseadus 1938.a jõustas K. Päts oma dekreediga uue põhiseaduse 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
Eestile oli esitatud selge ultimaatum: N. Liit vajab väljapääsu Balti merele. Okupatsioon. Vene väed tungivad Eestisse 21. juunil 1940 esitab Johannes Vares-Barbarus presidendile venelaste poolt koostatud uue valitsuse nimekirja. Samal päeval luuakse Eesti NSV, 6. augustil liidetakse ENSV N. Liiduga. Algas Eesti riigimeeste ja teiste tuntud inimeste vahistamine ning Venemaale saatmine. Juulis arreteeriti K. Päts, J. Laidoner, endised riigivanemad (peaministrid) Teemant ja Kukk. Neile järgnesid Jaan Tõnisson, Kaarel Eenpalu ja Ants Piip. Üha suuremaks muutunud hirm ei piirdunud arreteerimisega. Isegi koolinoori veeti öistele ülekuulamistele NKVD julgeolekusse. Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit 1941. Nimekirjades oli 11 000 inimest, aga kuna osa neist polnud kodus, saadi kätte umbes 10 000 ohvrit. 21. juunil puhkes sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel. Peale sõja puhkemist viidi eesti väeosad Venemaale
esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega. (konfliktid tekkisid nii baltisakslastega kui nt Grenzsteiniga). Nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Oma toetajatena nähti eeskätt jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust. · Konstantin Päts (1874-1956) ja Tallinna radikaalid. Päts asutas 1901.a Tallinnas ajalehe "Teataja" Tema kaastöölisteks olid nooremad ja vihasemad mehed Jaan Teemant, Anton Hansen Tammsaare jt. Nad pidasid tähtsaimaks eelkõige eestlaste majandusliku olukorra parandamist ja leidsid, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. 1904.a saigi eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel enamuse ning Pätsist sai Tallinna aselinnapea. Selle suuna toetajateks oli kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus (poodnikud, käsitöölised jne), aga ka osa töölistest.
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
valguse kiirus v selles keskonnas väiksem kui vaakumis: na = c / v , kus c on valgusekiirus vaakumis ja v - valguse kiirus keskkonnas. Õhu murdumisnäitaja vaakumi suhtes on ligikaudu üks. (õhul na =1,0002918) Mõningate ainete keskonna absoluutsed murdumisnäitajad na jää - 1,31 kivisool - 1,54 suhrur - 1,56 etüülalkohol - 1,36 klaas -1,8 .....1,4 teemant - 2,42 nelgiõli - 1,53, kvarts - 1,55 vesi - 1.33 oliivõli - 1,46 rubiin - 1,76 Joonisel 2 on kujutatud olukorda , kus valgus läheb hõredamast keskkonnast (näiteks õhk) tihedamasse keskonda ( näiteks - klaas ) Valguse murdumisel kehtib kiirtekäigu pööratavus. S.t valgus levib mõlemas suunas üht teed pidi ( õhk klaas ja vastupidi klaas õhk ). 28
-) Oktoobris puhkes üle Venemaaline üldstreik, milles tehti mitmeid nõudmisi ja 16. oktoobril korraldati uuel turul rongkäik, kust võttis osa 40'000 inimest ja kus toimus tulistamine, kus suri 94 inimest. -) 17. oktoober anti välja oktoobrimanifest, mille kohaselt lubat kokku kutsuda rahva esindus Venemaal, tagada demokraatlikud vabadused Venemaal moodustati Eesti esimene erakond, Eesti rahvameelne eduerakond. * Eestimaal: J. Teemant kuulutas vabariigi ning inimesed läksid mõisamaadele. Ta kutsus inimesi üles ka relvastumisele, et ülevõtta kohalik omavalitsus. * Liivimaal: J. Tõnisson, kes toetas konstitutsioonilist monarhiat, suunas talupoegi riigimaale, kuid püüdis neid hoida vägivallast ning tema riigis valiti valitsejad demokraatiliselt ning rahvaesindus viis eesmärke ellu. * Mõisnikud ei reageerinud sellele väga hästi ning maale saadeti karistussalgad, kes
kongressi ära rikkuda. Kuid teised tahtsid minna kongressile, et leida ühine keel ja saada teada, mida edasi teha. Sotsialistid otsustasid loobuda oma protesti plaanidest, kuid lõid kontakti Tallinna radikaalidega, kelle eesmärk oli vältida J. Tõnissoni kongressi juhi kohale. Kongressil segati Tõnissoni juttu, räägiti vahele, vilistati, plaksutati ning J. Tõnisson lahkus kongressilt. Peale kuue tunnilist arusaamatut käratsemist suudeti valimised läbi viia. Võitsjaks sai Jaan Teemant, teine koht Henri Koppel. Jaan Tõnisson pidi leppima 101 häälega. A. Kesküla sai 1 hääle. Nõuti Venemaalt demokraatlike valimisõigusi riigiduumasse, oma konstitutsioon. ERE loosungid: Eesti asulate ühendamine, autonoomia (Rahvuslik kultuur autonoomia või midagi enamat?), maareformi vajadus (Rangel seadus alusel). Aulakooslek: 1) Nõuti Politsei ja sõjaväe laiali saatmist ja kogu rahva relvastamist ehk rahva miilitsa loomist
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius üleva...
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
Põhiseadust mõjutas Saksamaa Weimari põhiseadus, mõjutusi tuli ka Prantsusmaa III vr põhiseadusest ja Sveitsi otsedemokraatiast. Võim anti parlamendi kätte. Parlamendi esimees- riigipea. Ühekojalised parlamendid- Eestis Riigikogu, Lätis Saeima ja Leedus Seimas- valiti 3 aastaks. Valimisõigus ka naistele. - 1918-1940 vahetus peaminister Eestis 24 korda: inimesi 12: K. Päts, kes oli 6 korda, J. Tõnisson, kes 4 ja siis Otto Standman, Jaan Teemant, Karl Einbund, kes kõik olid 2 korda - Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris. Kommunistlik partei keelustati. - Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist (maareform) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis).
(kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Lahustuvus - tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus Absorptsioon – neelduvus, imavus Kõvadus – kasutatakse määramiseks Mohsi skaalat, kus N: talk on 1, teemant 5 000 000 Magnetväli: ferro - agneetilised (Fe), paramagneetilised (Al), diamagneetilised (Cu) 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas Mustad metallid ehk raud ja rauasulamid sisaldavad rauda või mitte) N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%)
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtain...
· Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6-ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. · · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust
Lakkas õige varsti olemast - 1918. aasta sügisel ühinesid Eesti Demokraatliku Erakonnaga. 1917. aasta aprilli lõpus avaldas Postimees üleskutse maarahvale, millele olid allakirjutanud agronoomid, mis leidsid, et Tõnissoni parteid eesmärgid ei vasta enam talurahva huvidele. Sellest üleskutsest saigi alguse nn Eesti Maarahva Liit, mis tegutses enne kõike Lõuna-Eestis ja esindas jõukate maaomanike huve. Asutajateks Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jaan Teemant ja Konstantin Päts. 1917. aastast alates Eesti Talurahva Liit, asutajateks Jürine. Osa ühines Eesti Maarahva Liiduga, osa Eesti Radikaal- Demokraatliku Erakonnaga? Maanõukogu töö: Pärast 1. juuli avakoosolekut alustas Maanõukogu aktiivselt tegevust. Hakati välja töötama maksusüsteemi. Hakati väljatöötama Eesti hariduskava, töötati kooli õppekavade kallal. Töötati välja meditsiiniasutuste võrgu kava. Väga palju aega nõudis
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravil...
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juh...
eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega. (konfliktid tekkisid nii baltisakslastega kui nt Grenzsteiniga). Nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Oma toetajatena nähti eeskätt jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust. · Konstantin Päts (1874-1956) ja Tallinna radikaalid. Päts asutas 1901.a Tallinnas ajalehe "Teataja" Tema kaastöölisteks olid nooremad ja vihasemad mehed Jaan Teemant, Anton Hansen Tammsaare jt. Nad pidasid tähtsaimaks eelkõige eestlaste majandusliku olukorra parandamist ja leidsid, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. 1904.a saigi eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel enamuse ning Pätsist sai Tallinna aselinnapea. Selle suuna toetajateks oli kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus (poodnikud, käsitöölised jne), aga ka osa töölistest. · Sotsiaaldemokraadid
- 42. MTÜ Andi Hiiumaa suvelaager 46 322 5 796.- 43. Marvella Majad OÜ 165 1 348 24 264.- 44. Noorsootöö ja Noorsoohariduse Arendamise Ühing 371 3 912 70 416.- 45. MTÜ Tsirkusestuudio Fox 50 500 9 000.- 46. MTÜ Nõmme Kaks Tuhat 44 352 6 336.- 47. Tantsuspordiklubi Teemant 120 1 200 21 600.- 48. Alutaguse Spordikool 80 960 17 280.- 49. Tabasalu Triatloniklubi 45 390 7 020.- 50. MTÜ Iris 45 270 4 860.- 51. VK Täht 100 1 040 18 720.- 52. MTÜ Võru Noortekeskus töölaager 40 480 8 640.- 53
See näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki ( kg/cm³). Tugevusklass on margist 10 korda väiksem arv. Kõvadus. See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse 10-pallise skaalaga. Näiteks 1 – talk, 6 – ortoklaas, 10 – teemant. Hõõrduvus. See on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus. See on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust liikumisest tingitud (dünaamilistele) koormistele. Elastsus. See on materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta kujult muutuda (deformeeruda)
tööd Postimehe muusikalisale, 1900 saab tuttavaks Eduard Vildega, kellel on räme musivedru- talle sümpatiseerib Marie, jalutuskäigul kuuleb, et neiu ka luuletab, innustab neiut jätkama. Vilde läheb Teatajasse tööle, sinna kutsutakse ka Under. Kuigi Vilde teeb neiule silma, tõdeb Under, et Vilde on vana ja inetu, lähenemiskatsed äratavad vaid kaastunnet. Teatajas on teisigi vaimuinimesi nt Jaan Teemant (poliitik). Samuti ka keelemees Jaanus Voldemar Veski. Marie on noor, särtsakas ja romantiline ning vaatas noormehi YUM. Leiabki Carl Hackeri, heal järjel ametniku, armuvad. Kuigi Underi töökaaslased ei soovita abielluda, on ka Hackeri vanemad vastu, siiski abielluvad 1902 veebruaris. Marie tuleb Teatajast ära, abielunaine ei tööta. Mees saab tööd Moskvas Singeri tehases. Kolitakse seega ka Venemaale Moskvasse, hiljem Moskva lähedale. Sünnib esimene tütar 1902 (Marie on 19)
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
Ojakääru kogust Foto 42. MG. Vasakult: Endel Stafenau (kl), R. Kubjas, – , Ringold Neuland (ak), – , Alfred Pisuke (v), Voldemar Kattai, A. Pähklamets, – , Pastarus (dr?), – , Leo Ojakäär (s, cl) H. Juurika kogust Foto 43. Väimela PKK I lennu jazz (1942). Ees vasakult: Karl Tallo, Hendrik Juurikas, Evald Pehter ja Valter Kurusk, taga: Ilmar Vislapuu, Uno Teemant, Kaljo Rähni 160 M. Dietrichi kogust Foto 44. Haapsalu Jahtklubi orkester. Paremalt esimene: Harry Rikandi, trummidel Konstantin Põld H. Juurika kogust Foto 45. Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester (1930. aasta II pool). Ees vasakult: Voldemar Kaiküll,
näha, kuidas katse õnnestus.» «Kurat võtku!» ütles Jehan iseenesele. «Annab aga aega üht eküükest oodata.» «...Teised on arvanud,» jätkas ülemdiakon mõtlikult, «et parem on katsetada Siiriuse kiirega. Aga tema kiirt puhtal kujul saada pole kerge, sest teised tähed segavad oma kiirtega vahele. Flamel peab kõige lihtsamaks katsetada maise tulega. Flamel! Milline prohvetlik 1 4 9 nimi, Flamma '! Jah, tuli. See ongi kõik. Teemant peitub söes, kuld tules. Aga kuidas seda sealt kätte saada? Magistri kinnitab, et mõne naise nimel on nii õrn ja salapärane nõiavõim, et piisab, kui seda katsetamise ajal nimetada. Loeme, mis Manu selle kohta ütleb: «Kus naisi austatakse, seal on jumalused rahul; kus neid põlatakse, seal on asjata jumalat paluda. Naise suu on alati puhas; see on voolav vesi, päikese kiir. Naise nimi peab olema meeldiv, mahe,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
