Kas massiimmigratsioon ohustab või rikastab Euroopat? Parem karta kui kahetseda 09.10.2015 Viimasel ajal kajastavad erinevad meediaväljaanded pagulaste massilist sisserännet Euroopasse. See on jaganud meid kahte leeri: inimesed, kes on valmis immigrante aitama ning teised, kes on totaalselt nende vastu. Pagulasrände pooldajad peavad normaalseks, et Somaaliast, Süüriast ning teistest arengumaadest sealsete raskete olude eest Euroopasse põgenevad inimesed tuleb avasüli vastu võtta. Pagulasvastased aga leiavad, et neid ei tohiks siin aktsepteerida ega kuidagigi toetada, vaid hoopis tagasi saatma sinna, kust nad tulid. Selles, kas immigrandid siis ohustavad meid või on nad hoopis vajalikud Euroopa rikastamiseks, pole ühisele selgusele veel jõutud. Suur miinus, mille massiimmigratsiooni pooldajad arvatava...
Kas farmaatsiatööstused teenivad inimese huve või enda huve Inimeste tervisehädad on levinud alates meie kõige vanemate esivanemate aegadest, kui ravitsemine oli põhiliselt kodusepitsemine ja vähe arenenud, kui nii võib nimetada, teadus. Ajas on muutunud igapäevased talitused enda tervena hoidmiseks . Selle kõige kõrval on õpitud ajas aina paremini tundma inimese organismi ja selle toimimist . Selleks on uuritud haiguste kulgu, katsetatud erinevaid vahendeid haigustest jagu saamiseks ning seejuures on arenenud ka ravimite kasutusalad ja nende olemus . Sünteetiliste ravimite toomine sai hoo sisse peale Teist Maailmasõda : alguse said farmaatsiatööstused . Farmaatsiaks nimetatakse teadust, mis leiutab, toodab ja uurib ravimeid, ning mille eesmärk on inimese ja loomade ravimitega varustamine . Kuid kas nende tööstuste eesmärgiks on vaid meie huvide teenimine või on sellel teised tagamõtted? ...
Tuua välja kaugõppe eripärad, plussid ja miinused. Pöörata rohkem tähelepanu kaugõppe võimalustele ja vajalikkusele. 2. PÕHISÕNUM Essee põhisõnum on selgitada, kas kaugõpe on statsionaarse õppega samaväärne ning miks ikkagi on Eestis nii vähe inimesi kaugõppes. Autor proovib tähelepanu juhtida kaugõppe headele külgedele ning tõstatada küsimusi ja probleeme, mis aitaksid kaasa kaugõppe edasisele arengule. 3. SISSEJUHATUS, KOKKUVÕTE, TEEMAARENDUS Sissejuhatus täidab oma ülesannet hästi. Tuuakse välja nii kaugõpe kui ka statsionaarne õpe ning antakse ülevaade teemadest, millest rääkima hakatakse. Kokkuvõttes kaldub autori poolehoid kaugõppe kasuks. Püstitatakse erinevaid küsimusi, mis peaks antud valdkonna olukorda selgitama. Ka kokkuvõte on hästi koostatud. Teemaarendus on hästi organiseeritud. Esialgu tuuakse välja miinused, seejärel plussid. Proportsionaalselt on plusse välja toodud aga ligi poole rohkem. 4
Rallisport- teeskavad Sissejuhatus- Miks on rallisport oluline? Teemaarendus- Rallisport arendab füüsiliselt: Liikumise kiirus Rallisport arendab vaimselt: Koostöö ja usaldus Rallisport annab häid emotsioone Rallisport on meelelahutus: Inimestel on huvitav jälgida Rallisport aitab soodustada suhtlemisoskust Meeskonnasport Kokkuvõte- Rallisport arendab otsustusvõimet, annab osalejatele emotsioone ja tundeid ning on hea meelelahutaja. Sissejuhatus- Ralli spordis on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Teemaarendus- Rallisport arendab nii vaimselt kui füüsiliselt: Treeningud ja emotsioonid Rallispordis võivad olla suured vigastesed Avariid ja õnnetused Koku lepitud reeglitest kinni pidamine ...
soovitustest (ehk tähelepanu mõlemale). Töö planeerimine Võid kirjutada mustandi, kui Sul on selleks aega. Kui aega on vähem, tee kava (vt kava vormi). Mõtle läbi teema võtmesõnad. Kirjuta võtmesõnad endale lahti (st seleta). Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Arutluse struktuur Arutluse osad on: Sissejuhatus Teemaarendus Kokkuvõte Sisukas arutlus on vähemalt 200 sõna pikk. Sissejuhatus Umbes 2-3 lauset (u 1/10 töö pikkusest). Seleta lahti võtmemõisted, ava taust. Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline määratlus. Püstita probleem (küsimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber. o Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata. o Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist.
Tšehhovi novellid “INIMENE VUTLARIS” 1. Vutlar- ava mõiste novelli kontekstist lähtudes. Vutlar on midagi, mille taha saab varjuda ja mis kaitseb välismõjude eest. Erinevas kontekstis võib see tähendada erinevaid asju. See võib olla kodu, kus saab olla segamatult teiste eest varjus. Vutlar võib olla riietus, mis inimest varjab. Võib olla ka harjumus või mõttelaad. 2. Milline on vutlarlik elukäsitus? Too novellist näiteid, tee üldistus. Püütakse ennast koorega ümbritseda, luua nii-öelda vutlarit, mis eraldaks muust maailmast ja kaitseks välismõjude eest. Kõik peab olema kindlas korras, ei tohi tekkida võimalust, et midagi halba juhtub, käik peab olema kaitstud. Belikov riietus nagu peidaks ta ennast teiste eest; ta pidas alati reeglitest kinni ning soovis, et ka teised seda teeksid; Belikov kartis pidevalt, et midagi läheb halvasti või juhtub midagi halba. 3. Belikov ja Burkin- nende elufilosoofia ja ...
Tundub olevat kõige tähtsusetum? Et miks sellepärast muretseda, kui ainult viiepunktine vahe võib tulla. Aga see on absoluutselt kõige tähtsam asi kirjandi juures, sest kui ülesehitus on vale, läheb juba ka stiil valeks ning sisu võib ka kannatada. Kirjandi ülesehitus on väga loogiline. Kirjandis on traditsiooniliselt 5 erinevat osa: · Sissejuhatus · Teemaarendus 1 · Teemaarendus 2 · Teemaarendus 3 · Kokkuvõte o Võib ka muidugi teha niimoodi, et teed viis teemalõiku. Aga siis lähevad sul teemalõigud liialt pisikeseks ning ei ole võimalust erilist sisu leida sealt. Kõige kindlam on jääda kolme teemalõigu juurde. Et
Kirjandusteose analüüs 02.10.08 Novellid Anton Tsehhov Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri t...
Essee on lühike üldarusaadav teadusliku sisuga kirjutis, mis analüüsib mingit probleemi või situatsiooni läbi autori isikliku lähenemise. Essee ei ole referaat!!! seetõttu ajaloosündmuste ümberjutustus, institutsioonide kirjeldus, erinevate autorite hinnangute refereerimine jms. ei anna üle 13 punkti 25-st. Essee peab omama ühte keskset küsimust kuna töömaht on lühike, siis töö struktuuri ja kontseptsiooni selgena hoidmiseks tuleb keskenduda üksnes ühele probleemiasetusele. Antud probleemiasetus tuleb esitada juba töö alguses konkreetse küsimusena (või väitena), millele järgneva essee jooksul üritab autor leida vastuse (või mida autor essee jooksul lugejale tõestab). Töö peab omama selget struktuuri töö koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lühike üldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku põhjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. kes...
ei anna le 13 punkti 25-st. Essee peab omama hte keskset ksimust kuna tmaht on lhike, siis t struktuuri ja kontseptsiooni selgena hoidmiseks tuleb keskenduda ksnes hele probleemiasetusele. Antud probleemiasetus tuleb esitada juba t alguses konkreetse ksimusena (vi vitena), millele jrgneva essee jooksul ritab autor leida vastuse (vi mida autor essee jooksul lugejale testab). T peab omama selget struktuuri t koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lhike ldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku phjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse ksimuse pstitamine (vi peavite esitamine) ja selle teemaga seotuse nitamine d. jrgneva essee teemaarenduse struktuuri lhilevaade. (Nt. T koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan , teises ja kolmandas .) e. peamiste kasutatavate autorite vlja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna
näited või illustreerides neid faktidega - arutluse tulemusena peab selguma ka kirjutaja isiklik arvamus teema kohta, see peab selgelt eristuma sõnadega ,,Minu arvates ....", ,,Mina arvan, et ..." - arutlus peab lõppema kokkuvõttega , milles ei tooda juurde ühtegi uut fakti vaid tehakse järeldused varasema teemaarenduse põhjal ARUTLUSE HINDAMISE JUHEND Töö struktuur 2p 0p kirjutamist on alustatud, kuid tekst ei vasta arutluse nõuetele 1p esitatud on ainult teemaarendus, tekst ei ole struktureeritud 2p teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav ( sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) Teadmised ja näited 4p ( valede faktide esitamisel võetakse 1p maha) 0p teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed 1p esitatud on üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte 2p näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt 3p näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult
palav. Tal on palju vulkaane ja ta pinnal pole vett. Veenusel on ka paks pilvkate. Veenuse pinnale on ka saadetud sonde ja tehiskaaslasi. Aga siiski võib öelda, et Maa ja Veenus on õed. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html TM 3/2005 ,,Väljakutsed insenerimõttele" David Mcnab ja James Younger ,,Planeedid" Sisukord 1. Tiiteleht 2.Sissejuhatus ja teemaarendus 3.Teemaarendus 4.Teemaarendus ja kokkuvõte 5.Kasutatud kirjandus ja sisukord
10.2008 2.1 Juhtlõik vastab kriteeriumitele keskpäraselt. Vastab küsimustele: Mis? XV Aeroobikakuninganna võistlus Millal? Eile Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 16 sõna. Eile...võistlus, kus...lemmik. Puudub aktiivne tegusõna. Juhtlõik pole piisavalt paeluv, et meelitada paljusid inimesi uudist lugema. 2.2. Struktuur vastab peaaegu kõikidele kriteeriumitele. Juhtlõik on üsna keskpärane. Teemaarendus on sobiv. See laiendab juhtlõigus kirja pandut, tuuakse sisse vähemtähtsad tegelased ja faktid. Taustamaterjal sisaldab kommentaare ja selgitab uudissündmusele eelnenut. 3. Saksa suurpanka ähvardab põhjaminek www.postimees.ee Oliver Tiks 05.10.2008 3.1. Juhtlõik vastab kriteeriumitele. Vastab küsimustele: Mis? Suur Euroopa finantsinstutsioon Millal? Hetkel Juhtlõik annab teada, millest uudises juttu tuleb.
Ära alusta kunagi halvast, ka siis, kui head peaaegu polegi. Ka enesealandamine, lipitsemine ja pugemine publiku ees on taunitav. Kulunud (seega ebasobivaid) alguslauseid Mul on au ja rõõm … Mind paluti kõnelda … Ütleksin paari sõnaga … Mul polnud aega valmistuda, kuid kui soovitakse … Te olete palunud … Mõtlen nüüd rääkida … Ma pean ette vabandama … TEEMAARENDUS Kõneleja eesmärk on olla mõistetav, seega peab kõne olema LIHTNE ARUSAADAV EMOTSIONAALNE TIHE SISUKAS TEEMAARENDUS SISUKUS – palju infot; kõneleja kompetentne EMOTSIONAALSUS – vaheldusrikkus ja kujundlikkus; huvitavad näited ja isikupärane väljenduslaad LIHTSUS – arusaadav, loogiline; pole keerukaid lauseid ega arusaamatuid sõnu. Kuulaja mõistab kõne struktuuri.
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element ...
AJALOO ARUTLUSE HINDAMISJUHEND GÜMNAASIUMILE (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus;
o Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lhtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk thelepanu mlemale). 2. T planeerimine Vid kirjutada mustandi, kui Sul on selleks aega. Kui aega on vhem, tee kava. Mtle lbi teema vtmesnad. Kirjuta vtmesnad endale lahti (st seleta). Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. 3. Arutluse struktuur Arutluse osad on: Sissejuhatus Teemaarendus Kokkuvte 4. Sissejuhatus Umbes 2-3 lauset (u 1/10 t pikkusest). Seleta lahti vtmemisted, ava taust. Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline mratlus. Pstita probleem (ksimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, snasta see ikkagi mber. o Vldi ksimust, millele on vga kerge heselt vastata. o Vldi ksimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist. o Hea probleemipstitus nuab vrdlemist, analsi, seostamist, phjendamist. o J teema raamidesse.
vastuargumentidele Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele Kokkuvõte Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile Ei tohi sisaldada uut argumentatsiooni Võib püstitada uusi küsimusi Arutlusküsimuse hindamisjuhend Töö struktuur 2p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse nõuetele. 1 Esitatud on ainult teemaarendus; töö ei ole struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Teadmised, näited 4p 0 Teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi. Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5p 0 Arutlus ei ole teemakohane s.t arutlus tervikuna on 0
EDUARD VILDE Külmale maale Mina, kellele ei meeldi kohustuslikus korras raamatuid lugeda, üllatusin, kui võtsin kätte selle teose. Raamatu pikkus (olgu öeldud, et lehekülgede arv), sisu ning teemaarendus köitsid mind juba esimestel lugemis minutitel. Raske oli seda romaani käest ära panna. Raamatu alguses sain aru juba selle aja viletsusest. Paljud inimesed olid näljas, kõhud valutasid ning ka haigused ei puudunud. Kõik üritasid kuskilt kasvõi natukene hamba alla saada ja midagi koju lastele ning naisele viia. Äärmisel juhul võeti ka rikkamatelt laenu. Seda romaani on raske mitte kaastundega lugeda, sest väga täpselt ning detailselt on vaesust
Märgukiri Äripartnerile tehtav kingitus Kellele: Kellelt: Kuupäev: Koopia: FAKTID: Tahame teha jõuluks äripartneritele kingitusi. TEEMAARENDUS: Kas ettevõte ei tohi käibemaksu tagasi küsida ning peab deklareerima ja maksma erisoodustuse tulumaksu kui ta teeb äripartneritele kingituse? JÄRELDUS: Ettevõte peab maksma erisoodustuse tulumaksu kui ettevõte teeb äripartneritele kingitusi. Erisoodustused maksustatakse tulumaksuga määras 21/79 ning sotsiaalmaksuga määras 33%. Ettevõte käibemaksu tagasi küsida ei tohi. PÕHJENDUSED: Ettevõtjale s.o tööandjale tulumaksuseaduse mõistes erisoodustuste maksustamise regulatsioon on toodud tulumaksuseaduse § 48 ning rahandusministri määruses nr 2, 13.01.2011. Täpsemalt võib lugeda selle kohta aadressil: http://www.emta.ee/index.php?id=30227
Kõne Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. Enne kõne koostamist tuleb määrata kõne eesmärk. Alati tuleb arvestada ka publikuga ja kõne situatsiooniga. Kõnepidamine on õpitav. Pikk kõne, sitt kõne. Kõne osad: 1) Sissejuhatus- Pöördumine publiku poole, nende häälestamine kõnele Võimalikud algused: Küsimusele Tsitaat Nali Lõbus ja lõhike asjakohane ugu Lühiülevaade kõne sisust Meeleolu, olukorra, ootuste sõnastamine Algusesse ei sobi negatiivne info!!! 2)Teemaarendus- teema jaotamine osadeks ja selle tõestus 3) Lõpetus- olulise rõhutamine ja lõpp Ebaõnnestumise vältimiseks: 1. Tee korralik eeltöö, õpi kõne selgeks 2. Loo silmside 3. Hinga rahulikult ja seisa paigal ...
ARUTLUSE HINDAMISJUHEND (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst
Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema seega lühike kokkuvõte vastuse peamistest märksõnadest koos mõningate ülestähendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud põhjendusi. Mustandi kirjutamine on aeganõudev, kuid arutluse struktuuri kavandamisel otsustava tähtsusega. Enne kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. 3. Teemaarendus Hea sissejuhatus ergutab lugeja huvi ja tekitab ootustunde, seevastu nõrk sissejuhatus ei ärata huvi arutluse vastu juba alguses. Ärge raisake aega ja püüdke kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust. Kõik sõltub küsimuse sõnastusest ja teema iseloomust. (4) Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist, tausta lühikirjeldust ja ajastu määratlust. Võib
püstitanud uue küsimuse ning põhimõtteliselt ainult sellele samale küsimusele vastanud, kuid ma ei näe, et oleks kokku võetud varem kirjutatu. Essee kokkuvõte eeldab essee põhiosas kirjeldatu kokku võtmist ning peamiste järelduste ja seisukohtade väljatoomist, kuid käesolevas kirjatöös on autor pigem pakkunud uue lahenduse (kasvatada omaenda lapsi maksimaalselt hästi), mida varem pole kirjatöös mainitud. Seega leian, et essee kokkuvõte ei tee seda, mida vaja. Essee teemaarendus on tabav ja lahkab reaalseid ning aktuaalseid probleeme. Sissejuhatus algab huvitavalt, vaatamata sellele, et ei vasta nõuetele ning toob välja tõsiasja, et tänapäeval on noored lapsed tõsiselt üleolevateks ja ülbeteks muutunud. Teine lõik on väga mugavalt loetavaks muudetud, andes seda edasi justkui jutustust (kui mina ja mu sõbrad noored olime, …). Mõnele inimesele võib käesolev kirjatöö olla niimoodi huvitavam ja kergem lugeda, kuid
Kuidas kirjutada esseed? Mitmest osast essee koosneb? Kolm osa · I sissejuhatus · II teemaarenuds · III kokkuvõte Sissejuhatus · Millest rääkima hakkad 2-4 lausega · Viimane lause on töö mõte küsimusena (lihtsam variant) või lausena (raskem variant) Teemaarendus · Nii mitu mõtet on, nii mitu lõiku on ka · Näited, faktid · Poolt- ja vastuargumendid · Oma arvamus "Mina arvan, et...", "Mulle meeldib...", "Pean oluliseks...", "Tulenevalt eelnevast..." · Iga lõigu lõpus järeldus, kokkuvõttev lause lõigu mõtte kohta (saad pärast kokkuvõttesse panna) Kokkuvõte · 2-4 lausega võtad teemaarenduses räägitu kokku (lõikude lõpus olnud järeldused) · Vastad sissejuhatuses esitatud küsimusele
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka ühiskonnaõpetuses) ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kõigepealt veendu, et mõistad arutluse teemat või küsimust õigesti ning saad aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tõstatatud küsimusele) sellest lähtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud võrdlust (võrdlevat analüüsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keske...
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka hiskonnapetuses) ei nua mitte ainult sgavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, vimet analsida ja seostada teemat puudutavaid ksimusi, oskust snastada phjendatud hinnanguid ja jreldusi ning valida sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kigepealt veendu, et mistad arutluse teemat vi ksimust igesti ning saad aru, missugust ksitluslaadi see teema vi ksimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud ksimuse kujul, kujunda kigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tstatatud ksimusele) sellest lhtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud vrdlust (vrdlevat analsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mlemat poolt vi kiki ksimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid hele. Sarnasuste ja erinevu...
5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sisuga lugu. *kokkusurutud sõnastus *sisuks on mitmesugused sündmused, *teravmeelne teemaarendus elukutsed ja inimlikud nõrkused. *püändiga ning vabastava naeruga lõpp *üllatuslik lõpp *lõdvema kompositsiooniga 7. Miks on vaja koguda rahvaluulet ja kes on tuntuim koguja ? Rahvaluulet on vaja koguda selleks,et see säiliks ja selleks et järgmised põlkonad teaksid millised kombed/tegemised olid varasemal ajal. Kõige kuulsam rahvaluulekoguja on Jakob Hurt. 8. Kõnekäänd,mõistatus,vanasõna
· ainult endale omast · tuleks rõhutada kõige tähtsamaid kohti · mõjuv lõpp Esitamine keskendu... · häälele · hääle tugevusele/tempole · tähelepanemispausidele / meelespidamispausidele · ole kuulajate ees loomulik · hirmust saab üle harjutamisega · võimalusel võimalusel oma kõne, nii saad ennast hinnata · kõige tähtsam on kõne sisu KESKMINE KÕNEAEG ON 3-5 MINUTIT. SISSEJUHATUS 10% TEEMAARENDUS 85% KOKKUVÕTE 5%
Veenmiskõne. Ettevalmistus Tee kindlaks oma kuulajaskond (vanus, huvid jms). Ole teadlik publiku eeldatavatest ootustest. Arvesta ruumi suurust ja oma asukohta. Tehnika tundmine. Kõne struktuur Kõnetus (“Lugupeetud kuulajad…”) Sissejuhatus Teema arendus: 1.) Esimene asmekt 2.) Teine aspekt 3.) Kolmas aspekt Kokkuvõte Kõne pidamine Loo hea esmamulje: Sobiv riietus, Sirge rüht, Avatus, Silmside, Enesekindlus, Selgus. Kõne sissejuhatus ja teemaarendus Oska alustada (tsiteeri meistreid, räägi oma lugu jms). Toetu ajaloole ja/või tänasele päevale Tee nalja. Esita teemakohaseid argumente ning tõesta neid. Lükka ümber vastuargumendid. Rõhuta olulisimat, ole veenev. Jõua järeldusteni. PEATU, TUNNETA, HINGA, KUULA! Kõne lõpetus Korda olulisimat. Lõpeta meeldejäävalt. Tee kuulajatele kompliment. Tänusõnad. Vasta kuulajate küsimustele. Küsimustega toimetulek Jää rahulikuks.
RAHVALUULE ALGRIIM-sõnade algushäälikute kordamine värsi(või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku)piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti puändi ja vabastava naeruga. KÕNEKÄÄND-rahvapärane piltlik väljend.Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid.
MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim Ehk parallelism (ühes värsis ehk reas öeldut korratakse teiste sõnadega teises reas.)
"Arutluse kirjutamise põhimõtete" teema kohta) · märksõnade ülestähendamine, ka näited ja faktid · ideekaart 3) Arutluse ülesehitus: a) Sissejuhatus - probleemi ajaline määratlus (millal sündmus toimus) ja ajaloolise tausta lühikirjeldus; hinnang sündmusele või isiklik hoiak/suhtumine teemasse) b) Teemaarendus: · probleemi analüüs · faktide ja näidete kasutamine teema illustreerimiseks · kindlasti tuleb esitada oma isiklik suhtumine/arvamus ja seda põhjendada ning tuua kinnituseks asjakohaseid näiteid c) Kokkuvõte - lõppjäreldus (anda selge ja lühike vastus arutluse teemas tõstatatud küsimusele). NB! Kokkuvõttes ei esitata enam uut infot. Mõistlik
Kordamisküsimused 1. Mis on reflektsioon ? Vastus: Peegeldus, annab lühivaate tehtud tööst: kes tegi, mida tegi, kuidas tegi ja sellele lisatakse oma arvamus. 2. Millistest osadest koosneb essee? Vastust: Essee koosneb kolmest põhilisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja lõpp 3. Mis on pladiaat? Vastus: Kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus 4. Millistel tasemetel võib koostada uurimusi? Vastus: 1) Kirjeldav uurimus. 2) Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3)Probleemi põhjuste analüüsimine. 5. Millised on kvalitatiivse uuringu tulemused? Vastus : Ei ole matemaatilised, vaid sõnalised kirjeldused ja hinnangud, mis selgitavad, kuidas, miks ja missugune. 6. Mis on uurimus
Märgukiri FIE erikonto avamine Ei oska tõesti mujalt kiiret abi saada. Tehing on tehtud ja raha laekunud. Aastat kokku lüües tuleb välja, et FIEl suur tulu millelt ei tahaks kuidagi kõiki makse ära maksta. Kui nüüd kiiresti avada FIE erikonto – 10 päeva ei ole veel tehingust möödas – kas erikonto avamiseks peab pangas ka ütlema, et see on erikonto? Või lihtsalt ee on sulle ise teadmiseks, et eraldi konto FIE investeeringuteks raha korjamiseks? Kellele: - Kellelt: - Kuupäev: 15.12.14 Koopia: 1 FAKTID: FIE soovib avada erikonto, kuid tahab teada, kas ta peab ka pangale teada andma, et tema avatav konto on erikonto. Kuna tehingust ei ole veel möödas 10 päeva, siis saadava tulu võib kanda investeerimiskontole. TEEMAARENDUS: Kas pangale on vaja öelda, et FIE avatav konto on erikonto? JÄRELDUS: Pangale ei pea ütlema, et avatava konto puhul on tegu FIE erikontoga. PÕHJENDUSED: Maksu- ja tolliameti lehelt leitaval „FIE ABC“-l on välj...
täiesti originaalteos ikka toetutakse oma mõtete kinnituseks autoriteetidele või kritiseeritakse neid, oleneb töö iseloomust. Essees tuleks kasutada vähemalt ühte allikteksti (s.o originaalraamatut vm, mitte teiste inimeste lihtsustatud kokkuvõtteid. Ps! Wikipedia ei ole allikteost!). Töö peaks olema liigendatud. Ei ole tarvis tingimata kasutada alapealkirju või osade nummerdust, kuid peaks olema võimalik eristada vähemalt sissejuhatust, teemaarendust ja kokkuvõtet ning et teemaarendus ei oleks laialivalguv, vaid samm-sammuline. Essee kirjutamisel peetakse kinni arutleva teksti esitusnõuetest. Essee algab sissejuhatusega, mis sisaldab kindlasti probleemipüstitust, oma eesmärkide ja käsitletava autori tutvustust. Hea sissejuhatus peaks andma üldise pildi tööst ilma ülejäänud tööd lugemata. Sissejuhatuses püstitatakse küsimuse kujul probleem, millele asutakse töös vastust otsima. Üks töö võiks
Arutlus ei vasta teemale – 0 punkti Töö struktuur 2 p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele. 1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Näited, faktid 4 p 0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakte, esineb eksimusi. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi. Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5 p 0 Arutlus ei ole teemakohane – s
Inimene ja õigus 11. klass Mihkel Miller Arutlus Mis on arutlus? Küsimuse või teema avamine Veenduge, et te mõistsite teemat või küsimust õigesti ning saite aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kujunda oma seisukoht, vastus teemas tõstatatud küsimusele ning sellest lähtuvalt alustada teema avamist ja oma seisukoha põhjendamist. Kui on eeldatud võrdlevat analüüsi, peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitusest. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse loogiline kava. Märksõnad! Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust ...
>>MISTED<< ALGRIIM-snade algushlikute kordamine vrsi(vi muu mttelist tervikut vljendava hiku) piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud snastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lpeb tihti pundi ja vabastava naeruga. KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse,
людей. Essee Essee on lühike üldarusaadav kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust isikupäraselt või vaimukas sõnastuses Üliõpilane kirjutab essee vabal teemal Nõuded esseele 1. Tiitelleht 2. Allkirjastatud autorideklaratsioon! 3. Annotatsioon 4. Sisukord (mittekohustuslik) 5. Sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Essee esitatakse elektroonilises versioonis emaili teel attachmendiga või disketil/mälupulgal tunnis. Põhiosa (punkti 5) maht 3 lk, ehk 5400 +/- 300 tähemärki (tools>word count>characters with spaces) Essee hindamine Probleemikäsitlus + kompositsioon + vormistus 0… 10 (referatiivne 0 … 5)
elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epiteet, metafoor), lausekujundid(kordus) ning kõlakujundid(riim). Stroof on luuletuse salm. Võrdlus on kõnekujund, milles kõrvutatakse kedagi või midagi ühistunnuse alusel. Värss on luuletuse rida. Algriim on sõnade algushäälikute kordamine värsi piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti püändi ja vabastava naeruga. Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18 sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. Muinasjutt on rahvajutt milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid.
Tallinna Ühisgümnaasium JALASEEN Referaat bioloogias SISUKORD Sissejuhatus .............................................................lk 3 Teemaarendus............................................................lk 4 Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen?...................lk 4 Kuidas jalaseen nakkab?.......................................lk 4 Miks tuleb jalaseent ravida?...................................lk 4 Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida?...........lk 5 Soovitusi.........................................................lk 5 Muud huvitavat.................................................
Ta õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja maalikunsti. Taani Rønshovedi Rahvaülikoolis täiendas ta ennast kunstide alal ja preagu õpib ta semiootika doktorantuuris. Moss töötab Tartu Ülikoolis õppejõuna. Tema esimene isiknäitus toimus 1997. aastal. Moss on esinenud oma töödega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Ta on avaldanud ka kunstikriitikat ja semiootilisi uurimusi. Näituse inspiratsiooniks oli kunstniku isiklik ja vaba teemaarendus Veljo Tormise samanimelise originaalteose põhjal. Selles teoses on kuulda ja tunda süngust, valu ja hirmu. Samuti olid Mossi maalid väga sünged ning täis hirmu ja valu. Kuid samas olid need maalid minu jaoks siiski väga paeluvad. Maalid tundusid kaugelt vaadates lihtsapärased, kuid lähemalt silmitsedes oli näha, et need olid tegelikult väga professinaalsed. Inimesed piltidel olid maalitud väga tõetruud ja väga reaalsed, keha proportsioonid olid paigas
mõtlema. Kokkuvõttes ei tohiks esitada uusi mõtteid, vaid anda edasi teemaarenduses kasutatud mõtteid teiste sõnadega. Essee teemaarenduslõigu esimene lause peaks olema reegel ehk lõigu mõte. Alles sellele järgnevad põhjendused, enda arvamus, analüüs ja näited. 4. STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise käigus peab autor hoolega läbi võtma kogu mustandi. Kriitilise pilguga tuleb üle lugeda ka teemaarendus, tuleks jälgida, et see püsib teemas ning ei ole liiga laialivalguv. Samas peavad lõigud moodustama sisulise terviku ning lõikude järjestus peab olema loogilises järjestuses. 5. VIIMISTLEMINE. Viimistlemise roll on muuta tekst ladusalt loetavaks: parandada õigekirja- ja stiilivead. Vajadusel võib siinkohal kasutada ka sidelõike, kui tundub, et lõigud pole seotud ühtseks tervikuks. Viimistlemise käigus lisatakse tavaliselt veel
Kirjandite analüüs Sisu on nõrk, kuhjan väiteid, kuid ei tõesta neid, analüüs puudub, milles sissejuhatuses rääkisin. Püstitasin endale hüpoteesid, kuid ei lahendanud neid. Palju põhjendamata väiteid. Tekib küsimus, miks ma üldse kirjandit kirjutasin, kui lahenduseni ei jõudnud. Mõningates kohtades kipun liialt lahmima ja alusetuid süüdistusi esitama. Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid, mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta...
Hea kokkuvte meenutab teemaarendust ja phiideed, tavaliselt omab ka punkti, mis intrigeerib lugejaid edasi mtlema. Kokkuvttes ei tohiks esitada uusi mtteid, vaid anda edasi teemaarenduses kasutatud mtteid teiste snadega. Essee teemaarendusligu esimene lause peaks olema reegel ehk ligu mte. Alles sellele jrgnevad phjendused, enda arvamus, anals ja nited. 4.STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise kigus peab autor hoolega lbi vtma kogu mustandi. Kriitilise pilguga tuleb le lugeda ka teemaarendus, tuleks jlgida, et see psib teemas ning ei ole liiga laialivalguv. Samas peavad ligud moodustama sisulise terviku ning likude jrjestus peab olema loogilises jrjestuses 5.VIIMISTLEMINE. Viimistlemise roll on muuta tekst ladusalt loetavaks: parandada igekirja- ja stiilivead. Vajadusel vib siinkohal kasutada ka sidelike, kui tundub, et ligud pole seotud htseks tervikuks. Viimistlemise kigus lisatakse tavaliselt veel niteid, mis enne on esseest vlja jnud. 6.PUHTANDI KIRJUTAMINE
Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. 6. Klassikalise itaalia soneti peamised reeglid on järgmised: ... kõlavus ja puhtad riimid. ... 14 värssi, mis jagunevad stroofideks 4, 4, 3 ja 3. Olemas on ka nn. Inglise sonett stroofiskeemiga 4, 4, 4, 2. ... värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna 154 silpi. ... tavalised riimiskeemid on abba abba cdc ded abab cdcd efef gg ... teemaarendus tõusva pingega kuni 8. reani , siis toimub meeleoluline pööre ja sonett kulmineerub viimas(t)es värsis/värssides. ... teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Ülesanne Analüüsi M. Underi sonetti ,,Sirelite aegu" klassikalise itaalia soneti nõudeid arvestades. Vaatle stroofiskeemi, silpide arvu värsis, tee riimiskeem. Missugustes värssied missugune mõte edasi antakse? Missugused värsid on luuletuse
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke Uudise juhtlõik ehk lead
2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanek...
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, la...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
