VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Liivi sõda ja Ivo Schenkenberg Kokkuvõte Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Kokkuvõte Vene-Liivi sõda, Tallinna piiramised ja eriti Ivo Schenkenbergi võitlused eestlastest väesalga eesotsas on olnud teadaoleva ajaloo poolt küllaltki vähe kajastatud. Seevastu Pätsi-aegses ajaloolises kirjanduses võiks Schenkenbergi pidada lausa rahvuskangelaseks . Liivimaa sõda oli ju kokkuvõttes Tallinna jaoks edukas ja oma panuse sellesse andis Schenkenbergi salk, üks väheseid ettevõtmisi eestlaste vanemas sõjaajaloos, mis ka võidukas oli
Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan
KLAMÜÜDIA Kaia Teder K112 Üldine Mikroorganism Liigitatakse bakterite alla Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis Levib sugulisel teel Hävineb kuivamisel, temperatuuri muutusel Eestis- teisel kohal Maailmas- esimesel kohal Avaldumiseni kulub keskmiselt 3-14 päeva. Sümptomid Emakakaelapõletik- avaldub rohkenenud limasmädase vooluse tekkes. Emaka limaskestapõletik võib avalduda tsükliväliste veritsuste ja vahekorrajärgsete kontaktverejooksudena . Sümptomid Bartoliini näärmete põletiku puhul tekib ülivalulik, turseline ja suurenev moodustis ühele poole häbememokka, mis takistab istumist ja käimist. Esimesteks haigusenähtudeks meestel peenisel ja naistel vulval on väikesed valutud sõlmekesed, marrastuse- või ohatise-sarnased haavandid, mis võivad jääda märkamatuks. Tõuseb palavik, tekib peavalu, seedehäired, liigesevalu ja nahalööve. Mõne kuu möödumisel tekib pärasoolepõletik (sageli meestega seks...
ILLUSIOONID Kaia Teder K112 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loenda mustad täpid J Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
· Alal aub ka neli kivist poolsaart. Kirjeldus · Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja jääjärved mis tekkisid mandrijää taandumisel. · Lahemaal pesitsevad hõbekajakad, teder, hahk, luiged ja haned ning pardid. · Taimedest esineb siin mets-kuukress, kaunis- kuldking, Balti käpp, karulauk ja vesiroosid. · Üle saja liigi sablaid ja 250 liigi samblikke ning ligi 150 kübarseene liiki. · Loomadest elavad siin põhjapõder,ilves, karu ja lendorav. · Sood katavad ligi 5% pargi pindalast. · Laukasoo raba on loodusreservaat üks suurimaid. Tänan tähelepanu eest!
Tema isikupärane stiil, ühtaegu klassikaline ja moodne, on eeskujuks tänapäeva noortele luuletajatele. Doris Kareva on teinud suure töö rahvusvahelises organisatsioonis UNESCO eesti kultuuripärandi tutvustamisel ja säilitamisel. Praegu töötab Doris Kareva ajalehes Sirp kirjandustoimetajana ning kirjutab aeg- ajalt luuletusi ning päevakajalisi kultuuriartikleid. Kasutatud allikad Eesti Päevaleht, 3. mai 1997, Tarmo Teder: "Doris Kareva süda hulgub Raeapteegis" Eesti Päevaleht, 3. aprill 1997, Tarmo Teder, "Maailmu läbistav palve" www.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/kareva.htm www.unesco.ee "Kes on kes Eestis 2000" Ekspresskataloogide AS, 2000, Peeter Küntsler "Eesti luule antoloogia II", koostanud Raivo Kuusk, AVITA 1998 7
Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit vesilik Lehekirbuli Uruhiir aja sed
tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg > tuuletallaja Toiduahelad niitudelt > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Punarebane > Mägiristik-Uruhiir-Nirk > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Kanakull > Mägiristik-Taevastiib-Põldlõoke-Lõopistrik > Hobumadar-Halljänes-Kärp-Kaljukotkas > Kerahein-Liblikaröövik-Ämblik-Kiivitaja Looniidud ehk alvarid Looniidud ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad
eestikeelsest ajakirjanduses leida sagedamini enesekriitilist lähenemist eestlaste suhtumisele mitte-eestlastesse ja nende väljavaadetesse Eesti ühiskonnas. “ ning samuti esines positiivsemat suhtumist muulastesse just nooremas eas inimeste hulgas. Autor pakub ka välja, et sallivust aitaks tõsta konkreetseid inimesi puudutavate lugude avaldamine, kes on suutnud tulemuslikult end Eesti ühiskonda intergreerida. Selles valguses võiks läheneda ka pagulaste 5 Teder, M. Ajaleht Postimees. Vao külas süüdati pagulaskeskuse otsasein. 03.09.2015 6 Tammpuu, P.2000. Sallivus ja rahvussuhted eestikeelses ajakirjanduses probleemile, tuues positiivseid näiteid, kummutada stereotüübid ning aidata neil inimestel Eesti ühiskonda paremini integreeruda. Kokkuvõte Seoses põgenikekriisiga Euroopas on Eesti elanike fookus juba siin elavate vene rahvusest inimeste integreerimiselt liikunud pigem pagulastega seotud teemadele. Eesti elanike hulgas
Sugukromosoomide arvude muutus Annika Teder, Mihail Lustin, Carolin Kaljuvee Mis on kromosoom ? *Kromosoon on rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. (X ja Y-kromosoomide arvu muutus ei põhjusta suuri kõrvalekaldeid vaimses ja füüsilises arengus. Peamiseks probleemiks nende puhul on lastetus) “supernaise” sündroom - XXX * Üks liigne X-kromosoom * Enamik normaalsed, vähestel viljakuse häired * Intelligentsi langus * Hästi arenenud lihastik “supermehe” sündroom - XYY * Kaks Y-kromosoomi * Enamus nii viljakuse kui ka välimuse poolest normaalsed, ainult pikk kasv võib olla *Ilmekas asümeetria näojoontes *Käitumis probleemid (agressiivsus, hüperaktiivsus) *Sagedus 1:1000 Turneri sündroom ● Kaasasündinud pärilik haigus, kus puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist. ● Avaldub haigusele omase välimusena. ● Avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. ● Esine...
11.milliseid riike nim. unitaarriikideks ? Kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, ntks. Prantsusmaa ,Suurbritannia,Skandinaavia riigid ning ka Eesti . 12.millesks on vajalik võimu kontrollimine ? Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek Vältida riigivõimu kuritarvitamist Et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 13.Põhiseaduse ja seaduste järgmist kontrollib : Ametinimetus ja nimi. Õiguskantsler Indrek Teder 14.mida kontrollib riigikontroll? Riigikontrolöri nimi ? Riigi majandus olukorda Mihkel Oviir 15.Mida jälgib kaitsepolitsei? Lisa kaitsepolitsei lühend, juhi nimi. Kuritegusi mis ohustab eesti põhiseaduslikku korda ja julgeolekut. KAPO . Raivo Aeg.
Elektriline Hõõglamp Andra Teder: 10 O: Pärnu 2018 Thomas Alva Edison Sündinud 1847 11 veebruar ja suri 1931 18 oktoober. Tema tuntumate leiutiste hulka kuuluvad fonograaf, kinofilmide kaamera, pikaajaliselt põlev elektripirn. Tema nimel on 1100 patenti. Omandas teadmised iseõppimise teel. Thomas Alva Edison Thomas kuulub seitsme lapselisse perre. Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 -- tugivardad 7 -- klaasist kandevarras 8 -- voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 -- sokkel 10 -- isoleermastiks 11 -- põhjakontak Hõõgpirini pilt Hõõglambi ajal...
Selts, ,,Kandle" selts, Võru Maakonna Valitsus, Eesti Karskus Liit. Pakuti välja mitu ettepanekut. Üks nendest oli anda kogu mälestamise asi Võru Rahvahariduse Seltsi ajada. Teiseks ettepanekuks oli moodustada ajutine mälestuskommitee, kes töötab välja seltsi põhikirja, millele toetudes edasi tegutsetakse. Lõpuks otsustati, et selle isamaalise asja ajamiseks tuleb luua uus organisatsioon, valiti 5-liikmeline komitee. Komitee koosseisu kuulusid: Jakob Teder, Frits Suit, Johannes Käis, Jaan Treumuth, August Kohver. Põhikiri kinnitati 25. aprillil 1923. aastal. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Selts asutati 10. juunil 1920. aastal ning kohe hakatigi tegutsema. Juhatusse valiti Johannes Käis, August Sermat, Hans Labi, Jakob Teder, Johan Pelovas. 4 Jakob Teder AUSAMBA PÜSTITAMINE
Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vaba...
EESTI KUNST 1918194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAAR...
raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigikohus, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ja nad kontrollivad üksteist. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim.
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Dünaamika Kodutöö nr. 2 Variant nr. 2(4) Üliõpilane: Jimmy Hooligan Matriklinumber: -----32 Rühm: FA21 Kuupäev: 22.06.1941 Õppejõud: Leo Teder 2013 Ülesanne 1: Antud: m1=1.5kg m2=2kg m3=2kg m4=9kg u=0.3 M=15Nm s=0.6m ____________ Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , silindritest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ja raadiusega r = 0.5 m ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb kaldpinnal kaldenurgaga = 30 ja hõõrdeteguriga . Silindrile 2 mõjub jõupaar momendiga M . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Vaja leida a(s) ja vs(s) Lahendus: T1= T2= T3=+ T4= N=cos*FG1 WFH= -uNs=-0,3*cos * ...
kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes Pisinärilistest: uruhiir TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg
valitus - Kohtu võim – ülesanne on õigust mõista ja organiks on kohus - Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses - Presidentaalne demokraatia – demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA,Venemaa) - Riigikontroll – majandustegevust kontrolliv organ Eestis, juht on Toomas Mattson - Kaitsepolitsei – Kapo juht on Arnold Sinisalu ja õiguskantsler on Indrek Teder. Nad kontrollivad ,et riik toimiks - Referendum – rahvahääletus - Majoritaarne valimissüsteem – ehk enamusvalimised, kõige enam hääli saanud partei saab võimule - Proportsionaalne valimissüsteem – Saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häälte arvuga Apellatsioon – edasi kaebamise dokument ringkonnakohtusse ja kassatsioon riigikohtusse Maakohtud ja halduskohtud -> ringkonnakohus -> riigikohus
kasu lõigata. Üks ettevõtja on väitnud, et mida rohkem on tal kogemusi, seda rohkem tal veab. Pikka aega õnnele loota ei saa paar korda võib vedada, kuid pikaajaline edukus eeldab häid juhtimisoskusi ja läbimõeldud strateegiat. Kindlasti ei piisa selleks vaid ideede genereerimisest. Võidustrateegia peab olema ühe võrra hästi välja töötatud kui ka ellu viidud. Hea strateegiline juhtimine on seega hea strateegia ja selle eduka elluviimise summa (Varendi, Teder 2008: 38). Strateegia on ettevõtte juhtkonna "mänguplaan" selleks, et leida kliente ja rahuldada nende vajadusi, tugevdada ettevõtte konkurentsipositsiooni ja saavutada seatud eesmärke. Strateegia väljatöötamist ja elluviimist nimetatakse strateegiliseks juhtimiseks. Selle käigus tuleb täita viis ülesannet (Varendi, Teder 2008: 39) : 1. Määratleda ettevõtte tegevusvaldkond, mission ja visioon. 2. Püstitada mõõdetavad eesmärgid. 3
cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses
maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järeldama pidi realismi nõukogulikku varianti. Tihti olid nõukogude teemad. MAALIKUNSTI ESINDAJAD Elmar Kits Eerik Haamer Johannes Võerahansu Viktor Karrus Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR
rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid.
Internetikaubandus Agne Tiits Silva Teder Siret Ülper Mari- Liis Kosemets Võimalusi internetikaubanduseks ? Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Probleemid Kauba pikk tarneaeg Toode ei vasta pildile Kaup ei tule kohale Tehing ei õnnestu Probleemid (2) Garantii puudub välismaisetest epoodidest tellides( Eestis) Keeruline maksesüsteem Toote hind ei ole ühiselt mõistetav Kaupade tagastamine on keeruline Millest probleemid tingitud? Kaup pole teenusepakkujal laos olemas vaid tellitakse , kui tellimus tehakse. Toodet ei saa reaalselt näha. Risk on suurem epoest tellides võrreldes kauplustega. Vead süsteemis Sageli ei võeta tellitud kaupa tagasi, kuigi seadusest lähtuvalt on tarbijal õigus loobuda kaubast 14 päeva jooksul . Millest probleemi...
Harry Rehe tööhoos Palamuse kihelkonnakool Elutee lõpp... Oskar Luts suri 23.märtsil 1953 aastal.Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument Kasutatud kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts(17.01.2008) 2.Liina Ristoja. Sõprus, seiklused ja metsakollid kirjanik Lutsu majas. // Hea Laps, 2007, nr 1, lk 21-32. 3.Lembit Ainsoo ja Uno Ainsoo.1000 Tartlast läbi aegade.Tartu: MTÜ Liivimaa Mälu, 2003.Lk. 240- 241. 4.Meelik Kahu ja Eerik Teder. Mälestusi Oskar Lutsust. Eesti Raamat, 1996. Lk103, 378. Täname kuulamast!
merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused, haab, nulg, karu, tihane, happevihmad, ebatsuuga, orav, põhjavee reostus, tsuuga, kassikakk, prügi lehis metssead jt.
Viljandi Ühendatudkutsekool ehitusviimistleja Ivo Hovunova Christoph Kolumbus referaat Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev
[http://www.aripaev.ee/mod/static.pl? leht_id=1934&fname=eri/1934/new_eri_artiklid_193422.html ] 17.10.2015. 4. Koch, R 2000. 80:20 printsiip. Kuidas saavutada vähemaga rohkem. Tallinn. Tea kirjastus 5. Ossipova, J. 2010. Laovarude juhtimine (ABC ja XYZ analüüsid). [http://eprints.tktk.ee/239/1/2_abc_anals.html] 07.10.2015. 6. Runyon, J. 2014. A Beginner’s Guide To The 80/20 Principle (joonis) [http://impossiblehq.com/8020-principle/] 17.10.2015. 7. Teder, J., Varendi, M. 2008. Mis toimub ettevõttes? Ettevõtte hindamine ja arendamine 2008. – õppematerjal. [http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus %C3%B5pe/Mis%20toimub%20ettev%C3%B5ttes_Ettev%C3%B5tte %20hindamine%20ja%20arendamine.pdf] 07.10.2015. 8. Teearu, K. 2015. Kuidas rakendada oma ettevõttes 80/20 reeglit?. [http://pilvebyroo.ee/kuidas-rakendada-oma-ettevottes-80-20-reeglit/] 07.10.2015.
Ettevõtjatele on sageli iseloomulik, et ta on nii ettevõtte rajajaks, omanikuks kui ka tegevjuhiks. Ettevõtjatel on vahel raskusi delegeerimisega, nad soovivad kõike ise kontrollida. See võib omakorda muuta tegutsemise hoopis aeglasemaks. Ideaaljuhul peaks ettevõtja suutma rajada organisatsiooni, mis funktsioneerib hästi ka siis, kui teda ennast kohal ei ole. Kasutatud allikad Miettienen, A., Teder, J. (2006). Ettevõtlus I: Ettevõtlusest, ettevõtjatest ja ettevõtluspoliitikast. Tallinn: Külim. 216 lk. Ettevõtlikusest ettevõtluseni. (2012). Tallinn: SA Teadlik Valik. /Toim. T. Saal, J. Teder, A. Ohalu, A. Kull. 224 lk. Äriseadustik. (1995). [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 (09.10.2016)
MAINORI KÕRGKOOL Disaini Instituut Disaini eriala TURUNDUS. TURUNDUSE OLEMUS JA TURUNDUSE JUHTIMISE VAJALIKKUS TÄNAPÄEVAL. TURUNDUS MAJANDUSLANGUSE TINGIMUSTES. Referaat Tallinn 2009 Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus. Turundus majanduslanguse tingimustes. 1. SISUKORD 1.SISUKORD...................................................................................................................... 2 2.TURUNDUSE OLEMUS.................................................................................................. 3 2.1 Turunduse ajalooline taust........................................................................................ 3 2.2 Turunduse mõiste..................................................................................................... 3 ...
10.2020 1 Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad 14.05.2020 4 Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv 10.01.2020 5 Urmas Lasn 16.08.1969 mees Suvi 16.08.2020 7 Sigrid Tammik 10.06.1952 naine Suvi 10.06.2020 3 Eleri Teder 12.05.1966 naine Kevad 12.05.2020 2 Annemai Niitsoo 17.08.1988 naine Suvi 17.08.2020 1 Uljana Kalinin 6.11.1989 naine Sügis 6.11.2020 5 Oliver Tammik 1.12.1979 mees Talv 1.12.2020 2 Sigrid Parts 20.09.1969 naine Sügis 20.09
hangivad kasvuks vajalikke lämmastikühendeid. TAIMED TAIMED II ROHURINNE alpi jänesevill pikalehine huulhein ahtalehine põdrakanep luhtkastevars tuppvillpea pikalehine huulhein rabamurakas SAMBLARINNE harilik karusammal rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed.
Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, loodi 1932. aastal. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku. Vepsa keel on jäänud vanemasse põlvkonda kuu...
Vanaseljalt. Eesti rikkaimad naised (2) 3. Galina Ignatenko Vara väärtus 25,7 mln eurot, 54aastane, koht üldtabelis 84. Pärast abikaasa surma sai temast Eesti Mereagentuuri omanik. Ettevõtet juhib Eestis poeg Danil Ignatenko ja Venemaal poeg Aleksei. Danil oli 2005. aastal juhtimist üle võttes kahekümnendate alguses, ema on talle ja Alekseile alati nõu andnud. Eesti rikkaimad mehed (1) 1. Hillar Teder vara 2. Oleg Ossinovski vara väärtus 350 mln eurot. 50 väärtus 223,7 mln eurot. 46 aastane aastane Skinest Grupp tegutseb Kinnisvara, kaubandus põhiliselt raudteesektoris, grupi Ukrainas, Kiievis suurim tütarettevõtted tegelevad kaubanduskeskus alternatiivenergiaga, kinnisvara Ettevõte Arricano Trading alal ning autode hulgi ja
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja
Kõnelus iseendaga Peaksin endalt vist küsima, et miks on minu elu nii läinud ja miks mitte teisiti. Selle põhjuseid on mitmeid ja väga erinevaid. On ka muid asju mida ma peaksin endalt küsima nagu näiteks, et kuidas ma saaksin oma elu paremaks muuta jne. Miks on minu elu nii läinud ja miks mitte teisiti? Sellele küsimusele vastaksin ma nii, et inimene seab ise enda elutee ja mitte keegi teine. Mina olen oma elutee seadnud sellikseks nagu see praeguseks on saanud. Veel ei ole ma kahetsenud oma valikut ja loodan et ei kahetse ka. Miks ma valisin endale sellise elutee? Just sellepärast et mul lihtsalt ei olnud muud võimalus. Elu on igal inimesel raske, ükskõik kas sa oled rikas või vaene, hea südamlik või mitte. Kõikidel inimestel on omad puudused. Osadel on näiteks koolis parem pea kuiteistel jne. Neid näiteid võib tuua mitmeid ja väga erinevaid. Kuidas just mina saaksin oma elu paremaks muuta? See ei ole teg...
Retsensioon ,,Rekvisiitori tähetund" Jakob Naagel 10A 30. novembril 2013 käisin Kuressaare teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust ,,Rekvisiitori tähetund". Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta.
Eesti uuem kirjandus Tänapäeva Eesti kirjandus on muutunud silmnähtavalt NSVL ajal olnud kirjandusest ja esimese Eesti aegsest kirjandusest. Tänapäeval kirjutavad paljud kirjanikud selliseid teoseid, millest paarkümmend aastat tagasi me unistadagi ei julgenud. Alates Eesti iseseisvumisest 1991. aastal on ilmunud väga palju uusi ajalehti ning ajakirju. Enamik uutest ajakirjadest ning ajalehtedest kajastasid sündmusi maailmas nagu nad tegelikult olid mitte sedasi kuidas neid taheti olevat. Uuema Eesti kirjandus muutus ka sisu poolest. Enam ei kirjutatud nii väga raamatuid suurtest juhtidest Venemaal vaid pöörati rohkem tähelepanu lastele ning inimestele kes olid huvitatud ka ajaloost mis ei puudutanud Venemaad. Üks tuntumaid lastekirjanike on Andrus Kivirähk, kes kirjutab samas ka lugusid täiskasvanutele. Tema raamatutes kajastub tänapäeva elu, inimese tähtsus maailmas ning samas kir...
Maakond riiklik haldusüksus, millel oma otsustus õigus puudub, maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (ra...
kohustuste täitmine on probleemiks eriti väikeettevõtetele • Riigi ülesandeks on tagada ettevõtlustegevusega seotud asjaajamise ning regulatsioonide lihtsus ja läbipaistvus Sihtgrupid • Alustavad ettevõtted • Mikroettevõtted • Väikeettevõtted • Keskmised ettevõtted • Potentsiaalsed ettevõtjad Kasutatud kirjandus • http://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/tell01_133.html#P705_37423 • Juhan Miettinen, Juhan Teder, Ettevõtlus 1. –Ettevõtlusest, ettevõtjatest ja ettevõtluspoliitikast. Tallinn: Külim kirjastus, 2006, lk 105-128. • http://kasvustrateegia.mkm.ee/
loomad (põder, karu, rebane , hunt, ilves jne) ∗ Kesk-Uuralis pesitsevad väiksed imetajad, näiteks rotid,oravad ja tuhkrud. ∗ Lõuna-Uuralis on eksootilisemad ja suuremad loomad, näiteks sisalikud, maod, kahepaiksed ja muud roomajad. ∗ Põhja-Uuralis on loomi vähe, aga kodu leiavad sealt karud, rebased, põdrad, jänesed ja muud imetajad. Loomastik ∗ Uuralis elavad ka mitmed erinevad linnud, nagu kägud, metsis, teder, laanepüü ja mänsak. ∗ Suvel külastavad Uurali ka Ööbik ja Lepalind. ∗ Põhja-Uuralis pesitseb Karvasjalg-viu, Lumekakk ja Lumepüü Uurali tähtsus ∗ Alates 18. sajandist on Venemaa saanud sealt endale erinevaid maavarasid ja mineraale. ∗ Uuralis on palju ravimuda, mida kasutavad spad ja sanatooriumid. ∗ Rikka looduse tõttu mägedes, saab Venemaa endale palju loodusvarasid
Kaia Teder K112 About One of the southern provinces of Thailand The island is connected to mainland Thailand by two bridges Country : Thailand Capital : Phuket City Area : 576.0 km2 Population : 600,000 (2013) The relatively recent name "Phuket" is apparently derived from the word bukit which means "hill", as this is what the island appears like from a distance. The symbol is a picture of Thao thep kasatri and Thao sri sunthon Heroines Monument. The reason for the use of the pictures of these heroines is because they protected the province from the Burmese in 1785 AD. Attractions Hat Patong is Phuket's most developed beach and is 3 kilometres long. Daytime activities are primarily centered around the beach with many watersport activities. Patong is equally well known for its nightlife. Patong is also a shopping option in Phuket. The northern end of Patong Bay is called Kalim and is a popular place for viewing the sunset and be...
Alkeenid Kirke Kübarsepp, Helin Raudnagel, Liis Teder, Doris Tihu, Kristiina Valdman 31. 10.2011 Alkeenid Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 ETEEN C3H6 PROPEEN C4H8 BUTEEN
võitlusse suunas Kalm aga vaid 28% koosseisust. Ülejäänud tegelenud punaste vara tagaajamisega (soomlaste II pataljon) või Sangaste vaksalis rongis passimisega (soomusrongide dessandid). Vahetult enne lahingu algust olla Kuperjanovi otsene ülemus kapten Irv manitsenud leitnanti pealetungiga ootama, kuniks saab parandatud Tõlliste sild (pildil) ning saabub tugi soomusrongidelt. Kuperjanov otsustas siiski rünnakuga alustada, lootes mõisa ilma soomusrongide toeta vallutada. Olev Teder leiab, et kapten Irv ei saanud mitte kuidagi manitseda leitnant Kuperjanovit pealetungiga ootama, mis olevat Partsi raamatus ,,Kas võit või surm?" esitatud vale, sest korraldusi ei jaganud mitte Irv, vaid üldjuht polkovnik Kalm. Igal juhul ei oleks kapten Irve manitsusel saanud olla asjade käigule tegelikku mõju, sest polkovnik Kalm, leitnant Kuperjanov ja teised väejuhid olid otsustanud igal juhul 30. jaanuari õhtul vastu võetud käsu järgi lahingusse asuda
Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv Kaljukits Urmas Lasn 16.08.1969 mees Suvi Kaljukits Sigrid Tammik 10.06.1952 naine Suvi Kaljukits Eleri Teder 12.05.1966 naine Kevad Kaljukits Annemai Niitsoo 17.08.1988 naine Suvi Kaljukits Uljana Kalinin 6.11.1989 naine Sügis Kaljukits Oliver Tammik 1.12.1979 mees Talv Kaljukits Sigrid Parts 20.09.1969 naine Sügis Kaljukits Lembit Järv 31.01.1952 mees Talv Kaljukits Tiina Saar 23.01.1951 naine Talv Kaljukits Jana Palu 19.09.1989 naine Sügis Kaljukits
Toitumine. Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel lisanduvad kadakamarjad ning erinevad rohttaimede osad. Suvel on peatoiduks õied, viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest. Elupaik. Metsis on taigametsadele iseloomulik lind. Eestis on metsis ühtlaselt levinud, saartel on teda vähe. Elupaigaks sobivad kõige enam vanad suured okaspuumetsad. Eelistab niiskemaid metsi. Nagu ka teder, nii muudab ka metsis vastavalt elutsüklile oma elupaika. Kevadisteks mängupaikadeks valib metsis okasmetsi ja rabamännikuid, kus esineb mänguks sobivate okstega mände. Metsis mängib puude okstel, vähem maapinnal. Paaril viimasel aastakümnelon lindude arv siiski jäänud pidama2000-3000 linnu piirile. Pesaelu Metsised on tuntud oma pulmamängude poolest, mis toimuvad aprillis.Õhtul saabuvad mängupaika vanemad kuked, kes valivad endale sobiva puu ning jäävad sellele ööbima
ee Lahtiolekuajad ER 918 L 914 P suletud Meie töötajad kosmeetik jumestaja Kadri Pille administraator Katrin Pahk juuksur Kaili Kuusik juuksur Terje Teder Ko s m e et i k J u u ku r Solaarium Salongis müüakse: JOICO, TIGI Bed Head, TIGI Catwalk, TIGI S factor, Amer ican Crew, Kevin.Murphy, Rich Pure Luxur y, Australian Gold, Mar ia Galland tooteid. Mõned näited SalonBotique töödest Ilusalong Stiil Lahtiolekuaeg: E 8:00 15:00 T R 8:00 19:00 L 8:00 15:00 Kontakt: Liiva 11, Võru Kol l e kti iv i k uul uvad : j uuk s ur A nnik a L ui k 52159 49
1. Publikatsiooni nimetus Postimees.ee Artikli pealkiri - Galojan peab vangi minema veebruaris Autor Merike Teder Kuupäev 25.01.2012 2. Juhtum: faktid · Ligi 60 000 euro omastamises süüdimõistetud MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) eksjuht Anna-Maria Galojan peab minema viie kuu pikkust vangistust kandma 7. veebruaril. · Harju maakohus määras, et Galojan (29) peab minema Tallinna vanglasse 7. veebruaril kell 10.
palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja, soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal, kurvitsalised, roolinnud, teder, turbasamblad, harilik palusammal. rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle. Loomad Metskits, põder, metssiga, Levinuim loom, keda rabas ja rabasaartel valgejänes, uruhiir kohata võib on põder. MADALSOO 57% Algaste Orgudesse, nõgudesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
