väga suurel määral, ehk lausa 100%. Nimetage Rakvere Teatri parim näitlejaid Uurimistulemuste analüüsist järeldus, et kõige rohkem mainiti näitlejatest Ülle Lichtfeldti nime (74 vastanut ehk 30%), Üllar Saaremäe mainis ära 53 teatrikülastajat ehk 22% ja Tarvo Sõmeri nimi märgiti ära 30 korda ehk 12% vastanute koguarvust. Joonis 3. Rakvere Teatri näitlejad (protsentides) Milliste Eesti teatrite etendusi olete veel külastanud Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem on lisaks Rakvere Teatrile külastatud veel Tallinna Linnateatrit (27 vastanut ehk 17%). Järgnes Viljandis tegutsev teater Ugala (25 vastanut ehk 16%) ja võrdselt 24 inimest on külastanud veel Eesti Draamateatrit ja Rahvusooperit Estoniat (15 %). Joonis 4. Eesti teatrid, mida anketeeritud on külastanud (protsentides). Kust Te saate tavaliselt infot etenduste kohta
demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Signe Saar Eduard Vilde oli Eesti kriitilise realismi algataja ning samuti ka selle voolu üks väljapaistvamaid esindajaid. Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on tuntud kõikidele eestlastele. Näidendeid kirjutas ta kokku ainult kolm, kuid need on püsinud teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor. Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid teinud seda luuletuste abiga mis on enda nimele kandnud, kuid tegelikult on need kirjutatud hoopiski teiste luuletajate poolt (Sander: ,, Pühendasin oma tulevasele siis virgasti sonette ja kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud...") ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib...
Georg Otsa nimelise auhind aastal 2006. Oliver Kuusik (tenor) on Rahvusooper Estonia solist alates 2008. Tema repertuaari kuuluvad: Nemorino (Donizetti ,,Armukook"), don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"). Mozarti rollidest don Ottavio (,,Don Giovanni"), Tamino (Võluflööt") ja Ferrando (,,Cosi fan Tutte"). Kuusik on pälvinud mitmweid auhindu: esikoha eesti laulukonkursil ,,Noor laulja" ja Hendrik Krummi nimelisel lauljatevõistlusel jne. Ta on teinud koostööd muude teatrite ja truppidega ja esinenud oratooriumi- ja kammerlauljana mitmel pool Euroopas. Mart Laur (bass) on Rahvusooper Estonia solist aastail 1994-1996 ja alates aastast 2002. Tema repertuaari hulka kuuluvad Mozarti rollidest Sarastro (,,Võluflööt"), Bartolo (,,Figaro pulm") ja don Alfonso (,,Cosi fan Tutte"). Verdi rollidest Vaarao (,,Aida") ning Sparafucile ja krahv Ceprano (,,Rigoletto") jpt. Helen Lokuta (metsosopran) on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast
Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla. Aasta 1910: Tallinna uus Saksa Teater on valmis, vasakul paistavad äsja alanud Estonia teatri ehituse kivid. Paremal, praeguse Tammsaare pargi kohal keeb elu Uuel turul. Foto Estonia arhiivist. Kokkuvõte 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. Kõik, kes sattusid esimeste Eesti esinduslike teatrite lavastajateks, juhtideks pidasid kindlasti eeskuju sümboliks samust baltisakslaste poolt rajatud Tallina linnateatrit, sest see oli nende noorusaegade esimeseks teaterliku huviorbiidiks. 20. sajandil muutus teater rohkem küpsemaks ning rahvale kujunedes üha enam oluliseks eesti rahvast koondavaks institutsiooniks. Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele ulatus seitsmekümnendate
Selle perioodi loomingust on säilinud ainult 4 teost, k.a. koomiline ooper ,,Don Procopio". Kodumaale naasnud, ütles ta ära õppejõukohast Pariisi konservatooriumis, peletas kiusatuse tegeleda kontsertpianistina ning jätkas Rooma preemiaga seotud kohustuste(komponeerimine) täitmist. 1863.a esietendus Pariisi Theatre-Lyrique'is Bizet ooper ,,Pärlipüüdjad", mis võeti üsna jahedalt vastu, kuid millest sai esimene teos, mis on säilitanud koha ka tänapäeva teatrite mängukavades. Järgnevad aastad teenis Bizet leiba klaverisaatjana(tema noodist lugemise oskus oli fenomenaalne), teiste heliloojate teoste arranzeerimisega ning andis klaveritunde. 1868.a tõi heliloojale hulganisti kaasa loomuingulisi ebaõnnestumisi ja teravat kriitikat. Kui 1870.a puhkes Prantsuse-Preisi sõda, pani ka Bizet end kirja rahvuskaarti, ehkki Rooma preemia võitjana oli sõjaväest vabastatud. Ta tunnetas sõjakoledusi teravamalt kui paljud tema
Rakvere Kolledz Kadri Saar 14. mai 2012 AKTIIVÕPE JA AKTIIVÕPPE MEETODID Aktiivõpe (active learning) õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. Aktiivõppe märksõnad: - Uudishimu - Vabadus ja aktiivsus - Originaalsus ja loomingulisus - Avastamine - Iseseisev mõtlemine - Kriitiline mõtlemine - Suhtlemine ja koostöö - Tegutsemine vastavalt situatsioonile - Elulised ülesanded - Enda ja teiste töö hindamine. Õpetaja peaks edastama valmis materjali (teadmisi) vähem, et õpilased mõtleks enam, s...
Mu õitsev eesti maa! Lydia elu Kroonlinnas 1873-1886 Abikaasa: Eduard Mihkelson (1845-1907) sõjaväe ja naistearst. Abiellusid 1873. Kroonlinna kolisid Lydiaga sellepärast, et Eduardile pakuti seal tööd. Lapsed: pojad Hans Voldemar (1874-1878 ) suri leetrite tõttu,Max (1884)oli elamisvõimetu. Tütred Hedwig-Hedda (1876-1941), Anna(1878-1965), Reisis Austriasse ja Saksamaale. Saksamaal olid ta peamiseks huviobjektiks Goethe töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatrite külastamine. Kuna talle ei meeldinud kodust kaugel olla, kirjutas luuletusi koduigatsusest ,,igatsus" Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa! Kas ei elades mul tõtte Tohi soovid sirguda? 1880 Kirjutas näidendi ,,kosjaviinad ehk kuidas tapiku pere laulupidule sai" Nende kodune keel Kroonlinnas oli Saka ja vene. 1882 halvenes järsult Koidula tervis. 11.08.1886 suri ta rinnavähki. Viimane luuletus, mille kirjutas oli ,,enne surma-Eestimaale" Hinges pisarates sulle Pärga püüdsin kududa
Pandi alus Pärinevad esimesed kirjanduszanride teke nüüdisaegsele teatrile. Rabelais lõi teadaolevad filosoofid. (ballaad, romaan jne). groteski. Cervantes tõi kirjandusse Arenesid erinevad zanrid. Vaimulikukirjanduse suur vastandite vastandamise. Inglise Näitekirjanduse areng. osatähtsus. Etenduste renessansi teater: teatrite loomine, Komöödiate ja tragöödiate korraldamine kirikus või kutselised näitlejad. Inglise ehk teke. Ajaloosündmuste lossiesisel platsil ins. või Shakespeare'i sonett. ülestähendamine vokaalmuusika saatel. ajalookroonikates. Mida uut sain Paju uut. Esimene Sain teada teiste maade Sel ajastul tekkis novelli zanr. teada
Tallinna Sikupilli Keskkool Birgit Riimann 12b Uuskasutuskeskus Referaat Juhendaja : Taimi Oppar Tallinn 2009 Sissejuhatus Inimesed on alati hinnanud mammonat ja sellega kaasnevat rikkust. Tänapäeval on selline epideemia kaasanud maailmale ka ühtjagu koormust. Inimestel on vaja aina rohkem ja uhkemaid asju ning vanadest tuleb lihtsalt lahti saada, minnes pahatihti kergema vastu panu teed ja visates need lihtsalt metsa alla või prügikasti kõrvale. Me ei saa selles kedagi süüdistada, sest reklaam laused nagu ,, Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!" ja ,,Uus on parem!" tekitavadki tänapäeva inimesele kitsa mõttemaailma ning mammona hullus on tähtsam kui loodus. Tänu kavalatele reklaami gurudele on aina rohkem hakatud rohelist mõtteviisi rek...
1871. Aasta märtsis toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uus 4-osaline keelpillikvartett ja klaveripalu. Kvartett võeti väga hästi vastu ja seda esitati edaspidigi menukalt, see oli suur samm edasi helilooja arengus. 1872. Aastal valmis Tsaikovskil ooper "Opritsnik" , millega ta aga ise sugugi rahul polnud ja mis sai ka negatiivse kriitika osaliseks. Möödus mitu aastat enne, kui ta taas ooperi juurde pöördus. 1875. aastal tellis Moskva teatrite direktsioon Tsaikovskilt balletimuusika. Valmis ballett "Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877. Õnnetu abielu A. I. Miljukovaga põhjustas heliloojal närvivapustuse. Aasta lõpul sõitis ta välismaale - viibis Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jm. Tema kontserdid mitmetes Euroopa linnades olid menukad. Kriisist aitas heliloojal üle sada tegelemine loominguga. 1877 valminud IV sümfoonias
Moskvas ja Peterburis. 1871. Aasta märtsis toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uus 4-osaline keelpillikvartett ja klaveripalu. Kvartett võeti väga hästi vastu ja seda esitati edaspidigi menukalt, see oli suur samm edasi helilooja arengus. 1872. Aastal valmis Tsaikovskil ooper "Opritsnik" , millega ta aga ise sugugi rahul polnud ja mis sai ka negatiivse kriitika osaliseks. Möödus mitu aastat enne, kui ta taas ooperi juurde pöördus. 1875. aastal tellis Moskva teatrite direktsioon Tsaikovskilt balletimuusika. Valmis ballett "Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877. Õnnetu abielu A. I. Miljukovaga põhjustas heliloojal närvivapustuse. Aasta lõpul sõitis ta välismaale - viibis Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jm. Tema kontserdid mitmetes Euroopa linnades olid menukad. Kriisist aitas heliloojal üle sada tegelemine loominguga. 1877 valminud IV sümfoonias peegelduvad
rõõmuga tööle eelnevate kogemuste tõttu. Tema paljude kirjandusteoste auks määrati ta Briti Impeeriumi Ordu komandöriks. Järgmisel aastal aga Detection Clubi presidendiks. 1971. aastast hakkas Agatha tervis halvenema. Kanada teadlased arvavad, et ta kannatas Alzheimeri tõve all. Siiski jätkus naisel jõudu, et kirjutada veel mõned raamatud. Sealhulgas valmis üks maailma enim mängitumaid etendusi ,,Hiirelõks". See etendati esimest korda aastal 1952 ning on mitmete teatrite repertuaaris siiani. Agatha Christie suri 1976. aasta 12. jaanuaril 85-aastasena. Ta on maetud St Mary surnuaiale Cholseys. Tema tütar suri 2004. aastal, kuid Agatha tütrepoeg Mathew Prichard elab siiani ning on pärinud kõiki naise teoste kirjastamisõigused. Looming Agatha Christie kirjutas kokku 80 mõrvalugu, mitmeid luuletusi ning pseudonüümi Mary Westmacotti all ka 6 armastusromaani. Viimaseid kahjuks edu ei saatnud. Kõige paremini on
See on esitajakeskne kunst. Olulisel kohal on kõlavärvid. Bluesi vorm on tavaliselt 12 taktiline, aga harva 8 korduva harmooniaga, see ei muutu ja kus kolmas ja seitsmes aste on madal. Blues on tänuväärne stiil, et arendada rütmi tunnet. Madaldatud astemeid hakat. Nim. Blue notes (Kurvad noodid) Blues oli algselt neegrite ilmalik rahvalaul. Paralleelselt oli kasutatud maa ja linna blues. Seda viimast esitasid naised lõbustusasutustes. MINSTRELID See muusika kõlas Ameerika rahvalike teatrite etendustel. Need olid rändteatrid ja nende näitlejad lauljad, tantsijad ja ka akrobaadid-minstrelid. Nii nim. keskaegseid pr. Muusikuid. Etenduse keskmes olid mustaks võõbatud artistid kes karikatuuriliselt matkisid mustade kõnet, laulu, käitumist, tantsu ja pillimängu. Esitajateks olid vaid valged. Minstrelite õitseajaks jäi 19. saja teine pool. See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk.
Hea on ju sukelduda kellegi teise probleemidesse ja muredesse ning vaadata, kuidas ta nendega toime tuleb, mis siis, et tegelane on välja mõeldud, raamatu probleemid on ikkagi võetud igapäevaelust. Kui teos on kaasahaarav, siis pole paremat meelelahutust vajagi. Üldiselt ületab raamat filmi, sest filmis ei ole nii palju kirjeldusi kui raamatus ning raamatut lugedes saab lugeja iseenda fantaasia järgi tegelased kujundada. Kultuursemad inimesed eelistavad klassikaliselt teatrite või muuseumite külastamist. Teatrietendused annavad kas üllatavalt meeldiva positiivse laengu millega tavaellu tagasi pöörduda või on täielikud soperdised, mille niiöelda sügavamõttelisusest iga tavakodanik ei pruugi aru saada. Ilmselt see oskamatus valida nende etenduste vahel, mida kord aastas teatris käies vaatama minna, ongi põhjuseks, miks keskmine tööinimene ei raatsi teatripiletile enam raha kulutada.
20. sajandi eesti draamakirjandus · 1910.-1920. aastate vahetusel eksperimenteeriti palju · otsiti uut dramaturgiat, prooviti modernteatri võtteid · Ekspressionism · algupäraseid näidendeid vähe · 1920.-1930. aastad tõid kaasa suure murrangu · Publikukriis · Hugo Raudsepp ,,Mikumärdi" 1930ndad · 1930. aastatel moodustasid eesti näidendid ja proosateoste dramatiseeringud ligi poole teatrite mängukavast · väärtustati rahvuslikkust, eestlust · Vaikiv ajastu · Omateater · Näitleja mängulaad pidi sobima kokku eesti rahvusliku karakteriga ning selgelt eristuma saksa või vene mängulaadist. 1930ndad · Suur nõudlus mänguaine järele · dramatiseeringute buum · Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" esimene dramatiseering 1932. a (,,Vargamäe") · teatrikunsti püüti riiklikult kontrollida · Ajakriitika · realistlik kirjutamisviis
suuresti erinevad. Võttes aluseks A. Maslowi inimeste vajaduste hierarhilise struktuuri, võib väita, et maal elav inimene saab või on sunnitud rahuldama ainult kahte alumist tahku püramiidist, mis tähendab, et maal elava inimese jaoks on tähtsad füsioloogilised vajadused nagu toit, soojus ning turvalisuse vajadus . Selle põhjuseks on esiteks maal elavate inimeste väiksem sissetulek võrreldes linnaelanikega. Teiseks puudub maal klubide, kinode, teatrite olemasolu, mis piirab suurel määral inimeste vaba aja veetmise ning inimestega suhtlemise võimalusi. Linnaelaniku valik vabaajaveetmise võimaluste suhtes on tunduvamalt suurem ja seetõttu saab ta kasutada pakutavaid teenuseid ja suhelda teiste inimestega. Kolmandaks puudub maainimesel soov ja vajadus kujundada oma minapilti läbi kallite riiete ja uhkete autode, sest maal tunnevad kõik inimesed üksteist juba sünnist saati ja seetõttu puudub nii-
linn olnud. Üks kõige köitvamaid marsruute läbi keskaegse ning renessansiaegse Firenze läheb Arno jõe lõunakaldalt üle Ponte Vecchio silla, mis kaardub üle jõe alates aastast 1342.Paljud kullasepad ehitasid oma poed sellele sillale. Juba ainuüksi mõned päevad Firenzes võivad olla väga väsitavad, sest tundub, et enam ei jõua selle linna ilu vastu võtta. Pompei tõuseb hauast Pompei linn oli tähelepanuväärne oma villade, poodide, templite, teatrite, töökodade, eramajade ning saunade poolest. See oli linn, mis kivistus aastal 79 aastat e.Kr. ning maeti vulkaanilise laava alla. Seda suurepärast linna ei suutnud miski hävitava surmalöögi eest kaitsta. Lämmatavad väävlipilved vallutasid linna, jõudes igasse nurka ja tappes kõik elava ja hingava. Kaks päeva hiljem tolmupilved hajusid ning päike paistis kaunilt üle Napoli lahe, aga Pompei oli kadunud. Linn oli taastatud mõni aasta varem toimunud maavärinast, kuid
-17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , suuremate kirikute juures. -Barokktrio oli aluseks orkestrikoosseisule -pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele -meloodiahääli mängiti paljude viiulitega, oli vaja täitehääli -kujunses Itaalia orkester, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d), vundamendiks tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. -selline orkestri tüüp levis Euroopas 18.saj 8
Retsensioon ,,Tapatöö jumal" Yasmina Reza 15. märtsil oli erakordne võimalus näha taas Kuressaare Linnateatris Jaak Alliku lavastatud teost ,,Tapatöö jumal." Autoriks on Yasmina Reza, keda kutsutakse Euroopa teatrite superstaariks. Ta on praegu kõige mängitavaim prantsuse dramaturg Euroopas. Yasmina Reza seitsmest näitemängust on jõudnud Eestisse vaid kaks, ,,Kunst" ja ,,Kaks versiooni elust." Näidendi ,,Tapatöö jumal" lavastas autor Pariisis ise ning selle esietendus toimus 2006. aastal Sveitsis. Eestlastele tõi näidendi ,,Tapatöö jumal" teatrilavale näitlejad nagu Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Kunstnikuks oli Jaak Vaus ning prantsuse keelest eesti keelde tõlkis Margus Alver. Kui laval kardinad avati, olid näitlejad juba oma kohtadel ning otsekohe hakkas tegevus pihta. Omapärane oli...
Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool, eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool. Olulisemad spordisaavutused: Kristjan Palusalu maadluse kaks olümpia kuldmedalit
Nende teemade maalimisel saadi toetus ametlikelt ringkondadelt. 19.saj ametlik kunst e akademism. Joonistati kipskujude järgi ning meistrite jäljendamine. Pandipaika kompositsiooni vormid. Salongikunst- kujunes välja Louveri ühest salongist. Žürii valis välja kunstnike töid näitustele. Amelik kunst jäljendab klassitsismi aga hakkab samastuma sõltumatu kunstiga. Sõltumatu kunsti pooldajad olid opositsioonis valitsusega. Delacroix sündinud 1798. *palju riiklike tellimusi * lugemine, teatrite külastamine jn- kõrgem seltskond *best friend Chopiniga „Sand ja Chopin“ *Chelico(?) aita leida tal iseenda 1882 pannakse välja kevadsalongis „Dante paat“, mis tekitab vastakaid arvamusi. Lööb lõhe klassitsismi ja romantismi vahele. *väljendab elegantselt julgust ja palju valu „Choise veresaun“ *kiindumus- lõvid ja tiigrid ning idamaine antiik „Sardanapalos“. *peamiseks väljendusvahendiks on värvid, sarnaneb Rubensiga
klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Uus arhitektuur lähtus siseplaneeringust. Selgesti on tunda juugendi mõjutusi paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel
Seal õppis klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt üsna jahe, ent tegu oli helilooja 1 teosega, mis siiani teatrite mängukavas. 1875a esietendub ooper ,,Carmen", mida tabas samuti vihane kriitika, mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles esines ka kõne, ent Carmen sisult traagiline.___On kirjutanud muusikat mitmes zanris (orkestrit, klaverimuusika, laulud), kuid siiski kirjutas eelkõige oopereid mida ligi 30. Eluajal edukad ei olnud. Hinnatud kui klaverimuusik.
1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19
AUSTRIA Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................................2 Austria ajalugu...............................................................................................................3 Austria kultuur Muusika........................................................................................4 Kirjandus.......................................................................................4 Arhitektuur....................................................................................5 Kunst...........................................................................................5 Turism...........
oma võimu näidata ja tunda lõbu segaduste tekitamisest. Nii käitudes meenutab Woland pigem tavalist tujukat vene külameest kui kõikvõimsat kurjuse kehastust. Lisaks teose erinevate süzeeliinide ühendamisele väljendab Bulgakovi nägemus Saatanast ka autori suhtumist omaaegsesse ühiskonda, romaani kirjutamise ajal valitsenud tsensuuri ja terrorisse. Andekas kirjamees oli saanud avaldamiskeelu, tema näidendid võeti teatrite repertuaarist maha ja rangete piirangute tõttu polnud võimalik avaldada viimast romaani "Meister ja Margarita". Rahuldamata jäi ka palve emigreeruda välismaale. Selline olukord tekitas Bulgakovis surutud ja kinniseotud tunde ning vastumeelsuse kehtiva reziimi suhtes. Seetõttu omistas ta oma Kuradile ühiskonnaelu ärritavaimad jooned: julmuse, enesekesksuse ja ebakindluse tuleviku suhtes. Nii nagu stalinlike "puhastuste" kõrgajal, ei võinud ka
Muusika- ja Kaunite kunstide Ülikoolis. Risto Joost on juhendanud nii Eesti kui välismaa tipporkestreid ja koore. Ta on Madalmaade Kammerkoori peadirigent ning Tallinna Kammerorkestri peadirigent. Atso Almila õppis Sibeliuse Akadeemias orkestriditigent Jorma Panula ja koorijuht Harald Anderseni käe all. Ta on kunstiülikooli adaibrliuse Akadeemia dirigeerimise ja orkestriala professor. Ta on töötanud mitmelpool Euroopas koos erinevate teatrite ja orkestritega. Tema heliloomingusse kuulub viis ooperit, neli sümfooniat, teoseid puhkpilliorkestritele, kontserte mitmesugustele instrumentidele, soolo- ja kammermuusikateoseid ning teatri- ja filmimuusikat. Ta on pälvinud mitmeid tähelepanuväärseid auhindu ning kirjutanud ka raamatu "Vaistoa on vaikia opettaa". Heino Eller (1887-1970) oli üks esimesi profesionaalseid Eesti heliloojaid ja tänu sellele peetakse teda üheks eesti muusika teerajajaks
Hakati oma etendusi müüma lavastuskulude ja näitlejate palga eest. Töölisteatri etteotsa draamastuudiolane Priit Põldroos. Trupp siis peamiselt draamateatrist. Üks silmapaistvamaid müüduid etendusi oli Lauteri 1927 lavastatud Faiko „Õpetaja Bubus“, kus nimiosas Kalmet, mille eest teda kiideti. 1925/26 2. hooaeg tagasi realismi tagasi Engelbergi lavastatud Mohri komöödia „Improvisatsioonid juunis“ - sai suure tunnustuse osaliseks ja sai sellega nö kutseliste teatrite täieõiguslikuks liikmeks. Kiita sai ka Kalmet oma spliinis nooruki Jan Miller kehastamise eest. 1926/27 suured võlad, kõrge üür. Legendid Aaloe kuldkella panti panemisest. Aga üldiselt võttis teater jumet, „Bubus“ ja Shakespeari „Palju kära ei millestki“ said kiita. 1927 läksid lahku, töölisteater sai oma trupi – hakati rääkima draamateatri surmast sest toetust ei saanud nagu töölisteater.) Aga 1927 sai Kalmet teatri juhiks
Ehkki Saksa ajal oli majaomanik jälle Estonia Selts, polnud viimasel teatri tegemistes sõnagi kaasa rääkida, sest ametlikult korraldas Litzmann teatri üleandmise Tallinna linnale. Linnale kuulumise vastu seisis aga teatri direktsioon, sest sellega suurenes korralduste jagajate arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a
Esimese Eesti Vabariigi kestmisel pöörati 1920ndate lõpust järjest rohkem tähelepanu kõigele rahvuslikule, muuhulgas rahvuslikule folkloorile. Mõisad, kindlustused ja tornid olid tolleaegsete eestlaste arvates sakslaste kultuuripärand, mida ei seostatud eestlaste kultuuripärandi ja ajaloolise mäluga. Sellegipoolest on Eesti folkloorist teada ,,kuldse neitsi" 6 ,, . " 1895. 7 Tallinna juht. J. Ploompuu kirjastus. 1910, Tallinn. 8 ,, " 1915. 9 Prümmel, Joosep. Tallinna juht: Teatrite ning linna plaaniga ja paljude joonistustega 1921. 10 Fotod. Leo Promm rännuteedel kaugemas ümbruses, karstialadel ja teistes paikades 1930. TLA. 1478.1.33. Risto Sulu muistend. Seega polnud neitsi mõiste eestlastele kauge ja seda peeti pigem ,,omaks". Lisaks elasid tornis kunstnikud, kes oleksid ilmselt sellise luulelisema ja paremini kõlava nimega rohkem rahule jäänud.
Sotsiaaltoetuste määr on 25,27 eurot. Puuetega lastele võimalik lisaks saada toetust, nt: abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks 128 eurot lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes (2013. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas). hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus, koolitused lapsevanematele, lastele, üritused nt teatrite maksumuse osaliseks hüvitamiseks 32 eurot Muud täiendavad toetused ja hüvitised (nt kriisi-, ravi-, kütte-, kolimis-, remondi-, dokumendi-, aabitsa-, laste toimetuleku-, transpordi-, riide- ja toiduabi toetus) vastavalt kohalike omavalitsuste võimalustele. Puuetega inimestele, eakatele ja lastele, kes vajavad proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid, kompenseerib riik 4090% abivahendi
5 Novitski I.B Rooma õigus. M., 1996. S. 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikkultuur 7 http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia_ajalugu 4 Nimetus „keskaeg” („vaheaeg”) tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama. Põhjuseid, miks antiikaeg lõppes, on mitu. Arvatakse, et selles on süüdi sõjad, mis hakkasid häirima linnade tööd ning teatrite tegevust. Samuti suleti 6. sajandi alguses üks maailma kuulsamaid koole, Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja samuti hääbus Aleksandriateaduskool. Sellel ajal hakkas liikuma ringi ka katk ning rahvasterändega hakkas see kõvasti levima. Areng Euroopas peatus ning võib öelda, et antiikkultuurile oli see tõesti lõpp. Rahvas ei hoidnud kinni enam Homerose eeposte jumalatest vaid hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katolik kirik
(Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. August Kitzberg - eesti kirjanik. "Libahunt" "Piibelehe-Neitsi" (1969). Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. David Otto Wirkhaus - eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore.
Moskvas ja Peterburis. 1871. Aasta märtsis toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uus 4-osaline keelpillikvartett ja klaveripalu. Kvartett võeti väga hästi vastu ja seda esitati edaspidigi menukalt, see oli suur samm edasi helilooja arengus. 1872. Aastal valmis Tsaikovskil ooper "Opritsnik" , millega ta aga ise sugugi rahul polnud ja mis sai ka negatiivse kriitika osaliseks. Möödus mitu aastat enne, kui ta taas ooperi juurde pöördus. 1875. aastal tellis Moskva teatrite direktsioon Tsaikovskilt balletimuusika. Valmis ballett "Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877. Õnnetu abielu A. I. Miljukovaga põhjustas heliloojal närvivapustuse. Aasta lõpul sõitis ta välismaale - viibis Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jm. Tema kontserdid mitmetes Euroopa linnades olid menukad. Kriisist aitas heliloojal üle sada tegelemine loominguga. 1877 valminud IV sümfoonias peegelduvad
Jumalad kandsid tavaliselt villast mantlit. Tegelased, kes olid pagendatud (Oidipus), kandsid valgeid määrdunud rõivaid. Musti rõivaid kandsid leinajad, keda oli tabanud mingi õnnetus. Rõivastel oli all polster. Vöö oli alati kõrgemale tõstetud. TEATRIHOONE- oli lahtise taeva all. Orkestra - koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel väljakul e. orkestral. Kreeka teatrid olid nii hea akustikaga, et orkestra keskel pillatud mündi kukkumist oli kuulda ka tagareas. Tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. Heli levis seal ringikujuliselt. Skeene (telk või varjualune)- orkestra taga oli näitlejate jaoks lihtsa kujundusega lavaehitis, mis täitis ka dekoratsiooni ülesannet ja varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi. Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge. Seal mängisid näitelejad. Theatron - ala, kus istusid pealtvaatajad. Nad oli paigutatud poolkaares/hobuseraua kujuliselt ümber näitemänguplatsi
Euroopa riikides. Kelle või mille vastu Eesti Vabariigi vastu. Vabadussõjalaste tegevus oli suunatud? võimuletuleku vastu. Autoritaarne Eesti 1. Mis iseloomustas riigipöördele järgnenud aega? Kehtestati kaitseseisukord. Piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti Maaleht, Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935. Aastal keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati nn Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 2. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu, suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2.oktoobril 1934.aastal ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 3
auhinda määrata, vaid pakkus talle ainult toetusraha. Sellest tekkis avalik tüli, mis lõi suuri laineid. Tüli tõukel kirjutas Vilde Kopenhaagenis eesti parima lustmängu "Pisuhänd", mille kohta Tuglas kirjutas: "Teose huumor on seevõrra avar, et pääseb mõjule ka võõral näitelaval, kus ei teata midagi meie kodustest pisiasjadest, mille vastu on sihitud komöödia pilge." Vilde näidendid on püsinud teatrite repertuaaris tänaseni. E. Vilde enda elust on kirjutanud näidendi "Tervist, hr. Vilde!" kirjandusteatri "Varius" dramaturg ja lavastaja Heidi Sarapuu. 1917. a. koos abikaasaga Taanist tagasi saabunud Vilde kutsuti 1918. a. sügishooajal "Estonia" dramaturgiks. 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist
Kelle või mille vastu Eesti Vabariigi vastu Vabadussõjalaste tegevus oli suunatud? võimutuleku vastu 2. Mis iseloomustas riigipöördele järgnenud aega? Kehtestati kaitseseisukord. Piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti Maaleht, Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935.aastal keelustati kõige erakondade tegevus, asutati nn. Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 3. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2. Oktoobril 1934.a ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lunatud enam kokku tulla. 4
See on ka üheks põhjuseks miks, muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljaid ei laula ega esine. Tehnilised võimalused Tänapäevased tehnilised võimalused (nt peamikrofonid esinemiste ajal) annavad tegelastele laval täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja efektsete valgustussüsteemide ja kujunduse kaasabil on muusikalidest saanud tõelised kaasaegsed vaatemängulised soud. Muusikale esitatakse peale ooperi ja opereti teatrite ka teistel lavadel (nt erinevatel kontserdilavadel). Muusikalide tuntusele on kõige rohkem kaasaaidanud massimeedia tormiline areng. Populaarsete muusikalide põhjal on hiljem vändatud palju filme, samuti on paljud vaatajate lemmikfilmid saanud aluseks nii mõnelegi muusikali loomisele. Populaarsemad laulu- ja tantsunumbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, näitatakse televisioonis ja esitatakse kontsertidel.
kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunsti näitused. KULTUURIELU Rikkamaks ja kaasaegsemaks muutus ka rahvakultuur. Laiad rahvahulgad osalesid aktiivselt kultuuriloomes ja -tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon. Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe. KOKKUVÕTE Demokraatliku Eesti ajal: Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad (6 suurt ja mõned väiksemad). 1930. aastate algul - Eesti majandust ja ühiskonda kriis Oktoobris 1933. aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused KOKKUVÕTE Autoritaarse Eesti ajal: 12. märtsil 1934
Milleks maksud? Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatakse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt. Elatakse kui kinniste silmadega, oskamata hinnata, et meil on vaba riik, kus on kõrge elatustase. Valitsus on suutnud me...
Muusikaosakonnas on materjale väljapaistvate e e sti interpre etid e, dirigentid e, heliloojate jt muu sikag a teg el e nu d ja teg ev at e isikute kohta ning laulukoorid e , orke strite, mitm e s u g u st e ühingute ja teg ev u s e fond e . Suurt väärtust om av a d heliloojate käsikirjad . Teatriosakonda kuuluvate kavale hte d e , fotod e arvustuste, kost üü mi ja dekoratsioo nikavandite kaudu saab hea ülevaate e e sti teatrite aren gu st ja hetke s e i s u st . Kunstikogu sisalda b maal e , graafikat, skulptuure, kost üü m e , plakateid, mak ette . Muuseumi filiaal e e sti lavastaja ja näitleja Andre s särevi (1902 1970) kortermuu s e u m oli Anna ja Andre s e koduk s aastail 1938 1980 . Per ek o n n al e kuulunud se e m e d on ka muu s e u mi s säilitanud kodu s e õhkkonn a .S eintel on teatrite e m ali s e d
1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904 1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. August Kitzberg (29. detsember 1855 10. oktoober 1927) oli eesti kirjanik. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni
rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Sealtpeale on Moliere´i looming ja temast lähtuv näitekunstitraditsioon viljastanud peaaegu kõigi Euroopa rahvaste teatrit ja tema mõju on ulatund üsna kaugele Aasia ja Aafrika maadesse. Tema näidendid hakkasid kuuluma ka meie teatrite repertuaari peale ,,Ihnuskaela" etendamist Tartu Vanemuise teatris 1866 aastal. Moliere´il pole vastandit nagu näiteks on naerva Voltaire vastand nuttev Rousseau. Kõigist Prantsuse 17sajandi kirjanikest on Moliere jäänud kõige haljamaks,elujõulisemaks, maailmakirjanduses kõige mõjukamaks.Me ei eksi kui nimetama Moliere´i suurimaks prantsuse kirjanikuks..Teda on peetud komöödiakirjaniku etalooniks. Ta on üks raskemaid autoreid
esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi valguskujunduse erialal. Aastatel 1994-2002 töötas Viljandi draamateatris Ugala. Aastast 2002 on Pärnu teatri Endla valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali, Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele. Koreograaf Vahur Agar Sündinud 1984.aastal. Ta on tantsija ja koreograaf, kes valdab paljusid tantsustiile nagu hip-hop, house, breik-, klubi- ja võistlustants ning eesti rahvatants. Vahur on kaasa teinud tantsijana tunnustatud Rahvusooper Estonia lavastuses ,,Wallenberg" ning samuti Eesti Rahvusooperi lavastuses ,,Minu veetlev leedi". Ta on osalenu tantsijana veel muusikalis ,,Fame" ja koreograaf-tantsijana ooperis ,,Aida" Vaasa Ooperiteatris Soomes.
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
aastal valminud mängufilm ,,Hüvastijätt Peterburiga". 2003. aastal avati Pavlovskis festivali ,,Suur valss" raames mälestusmärk Johann Straussile. Straussi muusika austajate seast leiame ka Richard Wagneri. Ta on kirjutanud ka 18 operetti; ooperi ,,Rüütel Pázmán" ja balleti "Tuhkatriinu", mille lõpetas aga helilooja Josef Bayer. 5. aprillil 1874 nägi Theater an der Wienis rambivalgust Straussi "Nahkhiir", millest sai helilooja menukaim operett läbi aegade, ning mis on jäänud teatrite repertuaari kuni tänapäevani. 22. mail 1899 Viini Hofoperis toimunud "Nahkhiire" etendusel juhatas Strauss viimast korda ise avamängu. Teatrist saadud külmetus arenes kiiresti kopsupõletikuks ja valsikuningas suri 3. juunil. Ta lõi klassikalise viini valsi, kirjutas sissejuhatusega ja koodaga mitmeosalisi ahelvalsse. Straussi muusika võlu seisneb vahelduvas rütmis ja elurõõmsas meloodias. Tema 16 operetist on menukaimad ,,Nahkhiir" (1874, e. l
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur...
Alaealised lapsed loeti vanemate rahvusse kuuluvaiks.Vähemusrahvustel, kelle rahvaarvületas kolme tuhandet, oli õigus valida endale demokraatlikul alusel esinduskogu kultuur-autonoomilise omavalitsuse moodustamiseks, mille ülesandeks oli: 1.antud vähemusrahvuse hariduselu korraldamine,koolide ning lasteaedade asutamineja nende ülalpidamine. 2.oma rahvuse üldkultuuriliste huvide arendamine, nagu kunsti ja teaduse arendamine, seltside, teatrite, raamatukogude jne. asutamine ning hooldamine. Kultuuriomavalitsused said oma tegevuse arendamiseks rahal riigi eelarvest. Peale selle omasid nad õigust oma liikmeid maksustada ja olidoma sisemises tegevuses autonoomsed. Oleks muidugi ennatlik arvata, etsamade printsiipide rakendamine ka mujal positiivseid tulemusi oleks andnud.Palju olenes sealjuuresvähemusrahvustest enestest, nende arvust ja mentaliteedist. Eesti vabariigi rahvastik oli Vabadussõja järel haruldaselt homogeene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
