vabavärss, silbilisrõhuline luule, kaotab riimi ära. Sisuline rangus lisandub, siis vormiline vabadus suureneb. Sisuline rangus tähendab selgemat eetilist hoiakut. Müstiline otsing lisandub 1980ndatel varjatud religioosne kiht. Luges erinevaid tekste. Kristlus mängib taustal jne. Mingid otsingud saavad kokku. Tuleb ka religioosse taustaga pürgivusluulet. 1980-1990ndate vahetusel vähestes uutest tekstides on teatrile pühendatud laulutekstid. Üdi laad hakkas tagasi tulema. Üdi ja Viidingu vaheline suhe ei katke kunagi. 12. Hando Runneli luule. Esikkogu ,,Maa lapsed" (1965) ja ka teine kogu on ettevalmistusperiood. Tuntuks saab 1960ndate lõpul kirjutatud tekstides ja 1970ndate alguses: ,,Avalikud laulud" (1970) ja ,, Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972). Regilaulud. Silbilisrõhuline luule. 1970ndate luules klassikaline vorm.
helleniseerimine kõige intensiivsemalt ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Kreeka mõjude lähtepunktideks olid Suur-Kreeka (Graecia Magna, kus asusid kreeka kolooniad Lõuna-Itaalia pinnal); Pergamon, kus oli suur raamatukogu, ja Rhodose saar, kus elasid Alexandriast pagenud õpetlased. Eelkõige said roomlased kreeka kultuuri mõju kreeklastest koduõpetajate kaudu. 101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, comoedia palliata ja comoedia togata nimetused? Millises riietuses (tooga või pallium) esitati Kreeka-ainelisi, millises Rooma-ainelisi tükke? Comedia togata toogas esitatud Rooma-aineline komöödiaia Comedia palliata pallium 'is esitatud kreeka-aineline komöödia = mantlikomöödia Tragoedia praetexta Rooma-aineline tragöödia, esitatud ametnikurõivas 102
Pilet 4 7. ANTIIKTEATER- TEKE, LAVASTUS, KORRALDUSLIK KÜLG. SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga
(pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Kreekaainelised (enamik): Enniuselt, Pacuviuselt, Acciuselt katkendid; hiljem Senecalt tervikuna säilinud 6 Roomaainelised: fabula praetexta (esitatud ametnikurõivas toga praetexta's; säilinud vaid üks, PseudoSeneca ,,Octavia" Mütoloogiast süzeeks enamasti Trooja tsükkel (seotud Rooma rajamisega!) Kreekast eeskujuks hilised (Euripides) ja hellenistlikud tragöödiad 101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, comoedia palliata ja comoedia togata nimetused? Millises riietuses (tooga või pallium) esitati Kreeka-ainelisi, millises Rooma-ainelisi tükke? fabula togata (toogas esitatud Roomaaineline komöödia) fabula palliata (pallium'is esitatud Kreekaaineline komöödia, ,,mantlikomöödia"): komöödia peazanr 102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)zanrid voolasid kokku Rooma komöödia peazanri comoedia/fabula palliata'sse
4. ,,Toomas Nipernaadi" analüüs Pilet 3 1. Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg. Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga
Teised õed muutusid kadedaks ja meelitasid ta sohu, komistas laukasse ja lõikas pea otsast, kui kuritöö väljatuli, siis ajas mees kõik minema. Nõnda on nende 12 järeltulijaid nimeatatud muda-, metsa, kesa- ,pae jne junlasteks. Kui midagi teistmoodi oli,oli seda kohe näha. Miks Ugala on Viljandis?- Ugala teatri sündimise päevakv võib lugeda 5 jaan 1920. Nime Ugala kui viitele kahele iidsele Eesti maakonnale Ugandile ja Sakala, soovitas asutatavale teatrile kirjamees F. Kulhbarsi. Nime kohta tuli kriitikat: Ugal ju tähendab lollikest, ogarat inimest kelle mõistus alati selge ei ole. Kuhlbars sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas, ehk seetõttu sai nimeks Ugala. Kokkuvõte- etnonüümid on osa meie keelest, kultuurist ja ajaloost, mis väärivad kasutamist ja arendamist. Etnonüüme on rohkem Lõuna-Eestis ja saartel. Tänapäeval võime ka linnades näha samalaadesid nimemoodustusprintsiipe
Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex VanaKreeka müüt) Alates 480 a hak võistlema ka komöödiad.. Koreeg sponsor, rikas linnakodanik, kes aitas näidendit lavale tuua. Võistlus toimuski põhimõtteliselt 3 esinäitleja (protagonist), 3 autori, 3 koreegi vahel
inimesed valivad, mida nad oma rolli lülitavad ja mida mitte, mis on sotsiaalselt aktsetepteeritav ja annab soovitava tulemuse. Siit omakorda tuleneb muljekorralduse (impression management) mõiste soov kujundada teiste muljet meist endast. Goffmani teooriat on nimetatud ka dramaturgiliseks lähenemiseks sotsioloogias ja sellest on välja kasvanud terve nn dramaturgiline KK. Miks? Kuna ta kasutab palju teatriterminoloogiat ja näeb inimeste käitumises teatrile sarnaseid dramaturgilisi musterid. Tõsi, teatud määral on siin ka terminoloogilist segadust, kuna dramaturgia seostub meile jaoks sageli tekstiga (ehkki pigem tähendab tegevuse loogikat üldisemalt), Goffman näeb sotsiaalset tegusemist aga mitte kui teksti (nagu Geertz v kultuurisemiootika) vaid kui etendust, s.t mitte kui representatsiooni vaid kui vahetult toimuvat sündmust. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 6
aastate keskel (Uno Naissoo). 1960. aastate teisel poolel hakkas noorte muusikalist maitset mõjutama inglise ansambel "The Beatles". Eestis tekkis hulgaliselt kitarristide ansambleid "Optimistid". Lavale astusid noored lauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna. Teater ja kino: Mitmed teatrid suleti (Paides, Võrus, Valgas, Kuressaares). Tallinnas asutati Vene draamateater; "Estonia" draamatrupp ühendati Tallinna Riikliku Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas"
· Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. · Tõesnäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. · Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud · Müsteeriumidest kõige vanem ja pikka aega levinuim ''Aadama mäng'' kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. · Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. · Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. · Linnakirjanduse kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos ''Rebaseromaan'' ???3.Ameerika Ühendriikide sünd · Konkistadoorid- 16. Saj Florida · Paljud lahkusid Euroopast usuvaenamise pärast · Koloonia- ümber asunute elupaik · Suur suremus 50%
saj eKr) traktaadis "Luulekunstist". Kõikidele kunstidele on omane jäljendamine. Tegevuslikkus on näitekirjanduse oluline tunnus. Teater on kasvanud välja rituaalidest- tegu. Dramaatika on: dialoogiline remarkid, kaasaegses draamas vähem tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole autor jääb varjatuks (antiikajal edastas autori mõtteid koor) J.Smuul "Polkovniku lesk" jutu. kõne on tegevuslik orienteeritud teatrile (lavastajale/näitlejale), kuid on ka lugemisdraamasid: Goethe "Faust" (remargid pikemad) Draamas on ajas ja ruumis liikumine keeruline. Ka inimese siseelu kujutamine on keerulisem. Dramatiseering- eepilise teose ümbertöötlus näidendiks ("Kevade" Luts) Tragöödia- "soku laul" kr.k (trago- kits, ode- laul). Klassikaline tragöödia on: 3 vaatust peategelaseks tavaliselt eriline inimene (kuningas Oidipus, prints Hamlet)
meelset võitlust ka siis, kui teater temalt 50 000 tukati suuruse summa kahjutasuks nõudis ning koguni vanglakaristus ähvardama kippus. Skandaalne lugu levis linnutiivul, protsessi käiku jälgivad naapollased imetlesid kuulsa maestro visadust ning võtsid teda tänavail vastu hüüetega "Viva Verdi!." Sageli võis neid sõnu ka majaseintelt ja müüridelt lugeda. Et rahva hulgas vallapääsnud nördimusele piiri panna, tehti Verdile ettepanek Naapolist lahkuda ning teatrile tekitatud kahjum järgmisel aastal uue ooperiga hüvitada. Verdi uudisteose lavastamiskeeld kutsus esile hukkamõistu kogu Itaalias. Terve aasta kestnud viivituste järel toodi "Maskiballiks" ümbernimetatud ooper Roomas siiski lavale. Tegevustik viidi Verdi pahameelest hoolimata Rootsist PõhjaAmeerikasse, Gustav III asemel sai peategelaseks Bostoni kuberner Richard Warwick jne. 17.II 1859
olnud, on pigem olnud, et üksikud autorid tõusevad esile ja tähistavad oma nimega terve ajajärgu. · Koidula · Kitzberg Jt 30ndatel aastatel kujuneb juhtfiguuriks H. Raudsepp. 60ndatel tekib draama uus tõus. Draama areng on teatriga tihedal seotud. Kui esteetikamuutusid vaadata, siis võib draama jagada kaheks allperioodiks: 20ndate aastate draama ja 30ndate aastate draama. Teatriga seotult vaadates, siis võib öelda, et 20ndate draamale ja teatrile annab teatava üldilme seos moodsate ja mitterealistlike kunstivooludega. Teater muutub sell ajal mitterealistlikuks sümbolistliku, ekspressionistlik draama tähtsustamine. Eesti draamakirjandusest pole meile eriti suuri näiteid. 20ndate näidendid on orienteeritud väga palju tõlkenäidenditele ja Eesti autorid kipuvad suurte ja moodsate autorite vahel varju jääma. 30ndatel saab tähtsamaks rahvalik komöödia (Raudsepp). Eesti autorieid mängitakse rohkem kui 20ndatel
perekonnaromaan romaan, mis keskendub perekonna saatusloole ja argielule, välissündmustega samaaegselt jälgitakse enamasti ka tegelaste hingeelu. Näiteks Thomas Manni (18751955) "Buddenbrookid. Ühe perekonna langus". Vt ka romaan. performance esitus, etendus; algupärane teatraliseeritud improvisatsiooniline etüüd, mida esitatakse väljaspool teatrit tavaliselt mittekutseliste näitlejate poolt. Performance on näide modernsest tinglikust teatrist, alternatiiv traditsioonilisele teatrile. perifraas kõnekujund, kus millegi nimi või nimetus asendatakse sellele iseloomulike tunnustega, muutes nii kirjelduse elavaks. Näiteks: Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? (Mihkel Veske.) See tähendab küsimust: Kas tunned Eestimaad? personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifikatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Rahvuskultuur ja omariiklus 19.20
18. sajandil mängiti romantilisi näidendeid, mis viisid vaatajad kaugetesse aegadesse ja paikadesse, eemale argipäevast. Sel sajandil arenes välja kolmas näitekirjanduse põhizanr - draama, tõsise sisuga näidend. 19. sajandil tuli esile realistlik suund, mis valitseb tänapäevani. Realistid leidsid ainese kaasajast. Nad püüdsid inimeses ja ühiskonnas toimuvat uurida sügavuti. 20. sajand on toonud teatrisse uusi vorme ja väljendusvahendeid. Vastukaaluks realistlikule teatrile sündis tegelikkuse piire eirav absurditeater. Vana teatrit ja uueaegset mõtet ühendab performance (improvisatsiooniline etendus). Eesti rahvuslik teater sündis 1870. aastal, mil Tartu Vanemuise seltsis kanti ette Lydia Koidula näitemäng ,,Saaremaa onupoeg". Algul tegid teatrit asjaarmastajad, näidendid olid enamasti kerged, lõbusasisulised jandid ja paistsid silma õpetliku laadiga. Teatriimeks piisas eestlastele esialgu sellestki
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex VanaKreeka müüt) Alates 480 a hak võistlema ka komöödiad.. Koreeg sponsor, rikas linnakodanik, kes aitas näidendit lavale tuua. Võistlus toimuski põhimõtteliselt 3 esinäitleja (protagonist), 3 autori, 3 koreegi vahel.
tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. · Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik teater- 1870 Koidula ,,Saaremaa onupoeg") · Teater on erinevate erialade suurkompleks, kooslus. (rekvisiit, dekoratsioon) · Draamateos jaguneb osadeks: stseenid, pildid, vaatused (klassikaliselt 5, hiljem 3) · On olemas ka lugemisdraama- Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I, II osa; William Shakespeare ,,Hamlet" · Näidendis on enamasti jutustajad, v.a. antiigis, kus selgitusi andis koor. Sophokles
· Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik teater- 1870 Koidula ,,Saaremaa onupoeg") · Teater on erinevate erialade suurkompleks, kooslus. (rekvisiit, dekoratsioon) · Draamateos jaguneb osadeks: stseenid, pildid, vaatused (klassikaliselt 5, hiljem 3) 87 · On olemas ka lugemisdraama- Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I, II osa; William Shakespeare ,,Hamlet"
Samal aastal sai kutseliseks ka Vanemuise teater Tartus. Oma esimese ooperilavastuseni jõud- sid estoonlased 1908/1909. hooajal, kui lavastati Conradin Kreutzeri “Öömaja Granadas” ja Friedrich von Flotow’ “Alessandro Stradella” (Pappel 2005: 72). Teatavasti alustasid nii Estonia kui Vanemuise teatri orkestrid ka sümfooniakontsertide andmist. Järgmisel kümnendil avati kaks uut, spetsiaalselt teatrile projekteeritud esinduslikku teatrihoonet – Tallinna Saksa Teater (praegu Draamateater) ja Estonia teater. Peagi algas opereti võidukäik Eesti lavadel: aastail 1907–1918 oli Estonia publikul võimalus tutvuda rohkem kui 50 opereti ja laulu- mänguga 30 autorilt! (Paalma 2006: 9–28). Välismaise operetiklassika kõrval mängiti ka Juhan Simmi laulumängu “Kosjasõit” ja operetti “Kooparüütel” ning Adalbert Wirkhausi operetti “Jaaniöö” (ibid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
