1630. aastal sai trupp õiguse kanda nime ,,kuninga alallises teenistuses olevad näitlejad" ning esines sageli kuninga lossis. 1629. aastal , kui Mondory andis Rouenis külalisetendusi, pöördus tema poole kohalik noor jurist ja pakkus talle komöödiat ,,Mélite". Näidendi peen keel ja tõsine toon meeldisid Mondoryle ja näidend lavastati. Jurist kolis Pariisi, kus jätkas teatrile kirjutamist. Nii alustas Prantsusmaa kuulus dramaturg Pierre Corneille (pildil). Ta sündis 6. juunil 1606, Rouenis, perekonnas, mis oli aastasadu andnud Prantsusmaale preestreid ja ametnikke. Hariduse sai ta Roueni jesuiitide kolleegiumis, mis mõjutas hiljem igati tema
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõi...
19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867. Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk" lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Friedrich Reinhold Kreutzwald 26
Raudsepa „Mikumärdi“, kõige esitatum näidend. Kitzbergi „Kosjasõit“Juhan Simmi lauludega. Sõnalavastustele lisandusid ooper, operett ja ballett. Eriti hästi läks operetil (juhatas „Estonias“ Alfred Sällik, primadonnaks Milvi Laid). Operett edukas ka Vanemuises- Ida Urbel seal balletiga. Lemmiknäitlejad Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Autoritaarsel ajal pinged, üsna ühiskonnakriitiline teatrielu. 30ndate lõpp oli teatrile loominguliselt kui ka majanduslikukult väga soodne. 1938- Riiklik Lavakunstikool. Kutselised teatrid Viljandis ja Pärnus, poolkutselised Narvas, Valgas, Võrus, Kuressaares. Näitlemine maarahvamajades. Teatrite traditsioonilised suvised ringsõidud. Ajakiri „Teater“. Kiiresti arenev kinokunst – vennad Parikad ja Märskad. Nemad ka Eesti esimeses filmistuudios „Estonia-Film“ (1919-1932). Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud eriti hea. Kõige menukamad Konstatin Märska
Väliselt avaldus Toulouse-Lautreci edu 1893. Aastal esimesel isiknäitusel mainekas Galerie Goupil's. Näituse korraldas tema koolikaaslane Maurice Joyant. Pärast sõbra doktor Bourges'I abiellumist elas Toulouse-Lautrec esimest korda üksinda. Üha enam ilmnesid märgid sellest, kuidas kunstnik oli kaotamas kontrolli oma elu üle ning langes aegamööda aina tugevamasse alkoholivõrku. 18 Loozis teatriaeg Alates 1893. Aastast pöördus Henri tähelepanu üha enam teatrile ja operetile. Ta ise ütles: `'Etendused jätavad mind külmaks. Teatris, kui halb see ka ei oleks, veedan ma alati lõbusalt aega.'' Teatris sai ta tegeleda oma lemmikharrastuse, inimeste jälgimisega, kuna loozi- ja parteisüsteem andis erilise võimaluse näha teisi nind olla ise nähtav. Kujutamisobjekte leidis kunstnik nii lavalt kui vaatesaalist. 19 Belle époque 1894-1895 Vaatamata süüfilise ja liigse alkoholitarbimise tõttu üha halvenevale tervisele, töötas
Draama tähistab peamiselt zanrit ( tragöödia, komöödia, draama ), vahel ka põhiliiki ( lüürika, eepika, dramaatika e draama ). Dramaatika on dialoogiline suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne. Autori kommentaarid e remargid on vähemuses ning tegelaskõnest eraldatud kas sulgude või erineva trükikirjaga. Tegelased pöörduvad otse lugeja, vaataja poole- autori, jutustaja kohalolek on varjatud. Kõne on draamas tegevuslik. Draama on orienteeritud teatrile. 22. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem. Sellest tulenevalt on näidendid ajaliselt ja ruumiliselt üsna kontsentreeritud. Tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes, teine teises kohas.
satub lapsena eluohtlikku olukorda kangelane kasvab kodust eemal ja naaseb täiskasvanuna kätte maksma võitleb ennast valitsejaks kangelane satub eluohtlikesse olukordadesse kangelane sureb, kuid satub allilma, kust lubab tagasi tulla lapse eemaldamine sünnikodust 8. Vana-Kreeka ehk Atika teater: ülesehitus, kostüümid, Teatri teke, Komöödia ja tragöödia teke Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati riitusi, mille rongkäigud sisaldasid ka näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised
4) Vana-Kreeka mütoloogia tekkisid kangelaslood ehk müüdid, mida anti edasi põlvest põlve 5) Vana-Kreeka keelest on pärit suur osa teaduslikke oskussõnu, paljude teaduste nimetused, sealhulgas nimetus ,,ajalugu", palju sõnu, väljendeid, vanasõnu ja kõnekäände. 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater- Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Poolkaare kujulise põhiplaaniga ning lahtise taeva all. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale, näitlejateks olid vaid mehed. Draama, tragöödia, komöödia. 2) sport- esimesed olümpiamängud. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid võistelda ainult mehed, paljalt. Pealtvaatajad võisid olla ainult mehed. Kiirjooks, rusikavõitlus, pikamaajooks hobuste võiduajamine, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus
arvama, see on aluseks tänini säilinu traditsioonile ja olümpiamängud olid tollel ajal nii suurejooneline sündmus, et mängude ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu Arhitektuur- püstitati väga palju templeid, mida raske ehitatid, siit said aluse kolm samba tüüpi- Korithos, Joonia ja Dooria 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater- alus kogu Maailma teatrile, kujunes välja Dynosesele pühendatud koorilauludest, kaks zanri- tragöödia ja komöödia 2) sport- hakati pidama olümpiamänge, mille ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu, peeti Zeusi auks 3) filosoofia- Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristotelese. 4) matemaatika- pythagorose teoreem 5) ajalookirjutus- Herodotos ,,ajaloo isa" kirjutas raamatu ,,Histooria", mis rääkis Kreeka-Pärsia sõdadest
Peateosed: "The Sinking of the Titanic"!, kirjutanud ka oopereid: "Medea". Kõige tuntub teos "Jesus Blood Never Failed me yet". Michael Nyman Mängis bändides, helilooja amet tuli vajadusest kirjutada seadeid. Esialgu tundub nagu popmuusika, süvenedes leiab sügavamaid tahke. Oluline osa loomingust on filmimuusika. Kokku on kirjutanud muusikat rohkem kui 30 filmile. Kuulsaim filmimuusika "The Piano" ! Ta on kirjutanud ka instrumentaal-kontserte. Veel on ilmunud 13 teatrile loodud teost. "Mees, kes ajas oma naise segi kübaraga". On kirjutanud ka albumitäie muusikat jalgpallist. Soome Soome muusika sarnane Eestiga, kuid märksa avatun. Kaks sooem märksõna on ooperizanr ja sümfonism. Einojuhani Rautavaara Rahvusvaheliselt üks enim mängitud soome heliloojaid. On loomult romantik, isegi müstik. See avaldub teoste pealkirjades. Väga keeruline, vastuoluline ja stiilikirev helilooja. Varasemad tööd järgivad üsna äärmuslikku avangarsdismi
rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 9. Vana-Kreeka teatri põhiplaan Vana-Kreeka teatri põhiplaan (Epidauros , 3. saj. eKr.) Skeene lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. 10. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides.
Veljo Tormisega sobis koostöö hästi. · Koidula ,,Kosjaviinad" 1953 · Kitzberg ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 1954 · Tormis ,,Meestelaulud" 1966 · Tormis/Vaigur/Ird ,,Külavahelaulud" 1972 · Tormis ,,Naistelaulud" 1977 Jne Ird teatrijuhina: · Ird: ,,Mu parim lavastus on Vanemuine" · Vanemuise mitmezanrilisuse säilitamine · Osav lobitöö, Vanemuise tutvustamine üleliiduliselt ja ka rahvusvaheliselt. Eesmärk saavutada teatrile tuntus, tunnustus, aga ka mitmesuguseid majanduslikke hüvesid · Korraldas üleliidulisi seminare, konverentse, kollokviume Vanemuises · Teatrikülastajate konverentsid omapärane Irdi algatuslik üritus! · Suvised vabaõhulavastused · Publiku-uuringud ja sellest tulenev repertuaarivalik Irdi kultuuripoliitiline strateegia · Vanemuise tutvustamine üle NL · Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis jm
Õlu ja vein. 1525. aastal langes (ordumeister) Wolter von Plettenbergi külaskäik Tallinna paastuaega asjaolu, mis sundis pidusöögil küll serveerima ainult kalatoite, kuid kaugeltki mitte kärpima tarbitava alkoholi kogust. Karskusesse või mõõdukusse alkoholi tarbimisel suhtuti keskajal tunduvalt väiksema respektiga kui paastumise. 27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan) Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevalt inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepose ,,Rebaseromaan" loomadena esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid : lõvi Boble kujutas kuningat, kohmakas karu Brun ja
Poolas, Inglismaal Edinburghis. 1993: Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu" 1994: Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia" Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga. Lavastus, mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering. Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust lastetoas, kes tahab öösel elustuda ning saada inimesetaoliseks. 1995: Alexandre Dumas "Kolm musketäri" Puhtmajanduslikult oli teatrile suvelavastust vaja. ,,Musketäride" viimase osa teksti sai Elmo kätte, kui esietenduseni oli jäänud napilt neli päeva. Musketäre mängisid Allan Noormets, Marko Matvere, Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul. 1995: Anton Tsehhovi "Pianoola ehk mehhaaniline klaver" Tsehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles. 1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel"
Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel,
Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. ( Miksike 2006) Umbes aastal 501-500 suurte dionüüsiate jaoks määratud kord nägi tragöödiavõistlusel ette kolm autorit, kelledest igaüks esitas kolm tragöödiat ja saatüridraama (tetraloogia). Komöödiavõistlustel nõuti igalt kirjanikult ainult ühte näidendit. Kirjanik koostas mitte ainult teksti, vaid ka draama muusikalise ja balletiosa, tema ise oli ka näitejuhiks, tantsmeistriks ja sageli, eriti varasemal ajajärgul, näitlejaks
4) Tähtsamad sündmused 1. 1802 TÜ taasavamine 2. 1857 hakkas Pärnus ilmuma nädalaleht "Perno Postimees" 1857-1886 “Terre, armas Eesti rahwas” Jannsen 3. Palvekirjade aktsioon 1864 A. Peterson(Vilj. talupoeg), Köler, sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, eesti keele tarvitamist ametiasutustes. Selle tulemusena läks Peterson 1.a vangi. 4. Vanemuise selts 1865 Jannsen rääkimise õhtud, info levik. Alus eesti teatrile “Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola” 5. Aleksandrikooli idee 1860-71 Aleksandet I auks, kes kaotas pärisorjuse, raha korjamine, Hurt president, venestamisel vene keelseks. 6. 1869 Üldlaulupidu, ainult meeskoorid, Jakobson oli vastu 7. 1872 EKmS Hurt- vanavara korjamine, kultuuri säilitamine, koondati eestlastest haritlased, eesti keelne kirjasõna. 5) Suur Lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid. Tekkis 2 suunda: 1
Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel,
Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. * asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust (Maaleht suleti ja Postimees allutati Pätsu-meelsete ringkondade kontrollile) * kontroll kehtestatud ka teistele elualadele: ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile (kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus) * keelustati kõigi erakondade tegevus (v.a Isamaaliit) * opositsiooni lämmatamine * keelatud oli poliitiline organiseerumine * opositsiooni häälekandjad suleti * siseminister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Majandus Eesti 1920. aastate majanduselu. * rahasüsteemi korradus (1918 lõpp Eesti mark) * maareform (1919) * peale Vabadussõda suur majandustõus
poliitilisusest Eestis. Osa kultuuriteoreetikud rõhutavad kogu inimkultuuri, sealhulgas teatri ja draamakirjanduse põhimõttelist poliitilist või ideoloogilist loomust (Holderness 1992: 5; Worthen 1992: 146); Euroopa kultuuriloo taustal on leitud, et nende maade puhul, kus ajaloolises plaanis langesid kodanlikud kultuurihuvid ühte rahvuslike vabastusliikumistega, on mõistel rahvuslik teater iseenesest poliitiline tähendus (Barker 1992: 19–20). Viimatiöeldut võiks laiendada ka eesti teatrile, kuigi meie kultuuriruumis ei ole poliitilise teatri mõistet üldiselt kuigivõrd kasutatud. Lähtudes saksa teatriteoreetiku Fischer- Lichte määratlusest, mille järgi on poliitilises teatris ühiskondlike ja globaalsete probleemide käsitlemise kõrval sama oluline lavastuste uudne esteetika (Pesti 2009: 6), on 1960.–1970. aastate eesti teatriuuenduse taustal poliitilisi aspekte leitud näiteks Evald Hermaküla ja Kalju Komissarovi lavastustest (vastavalt Paul
Seda näiteks Peter Kupke etenduse reklaampostril. Ungeziefer on ka tõlgitud "prussakana", "sitasitikana" ja "põrnikana". Terminit "sitasitikas" või "Mistkäfer" on kasutatud novelli lõpupoole koristaja poolt, kuid mitte narratiivis. Ungeziefer kajastab ka eemaldumist tema ning keskonna vahel: ta on räpane ja peab kaduma 13 Viited teistes töödes Laval Philip Glass kirjutas muusika kahele erinevale teatrile ja kahele erinevale etendusele. Need kaks teemat, koos teise kahe teemaga Errol Morrise filmist "Õhuke sinine joon" koondati viie osalisse klaverimuusikatükki pealkirjaga "Metamorfoos". "Metamorfoos": etendus, mis on kirjutatud ning lavastatud David Farri ning Gisli Õrn Gardassoni poolt, etendati hiljuti Lyric Hammersmithis Londonis. Tükis oli surmaeiravat akrobaatikat ja õhutantse Gregori poolt, kes sõna otseses mõttes ronis mööda lage. Filmis 2009
1843.aastal Pärnumaal.Tema isa Johann Voldemar Jannsen hakkas 1857.a välja andma eestikeelset ajalehte Perno Postimees, kus ilmusid ka ta tütre esimesed jutukesed. Hiljem muutis ta ajalehe nime Eesti Postimeheks. Luuletustes ülistas Koidula kaunist eesti keelt ning väljendas armastust eesti rahva ja isamaa vastu. Tema luuletused muutusid kiiresti populaarseks, neid trükiti kalendrites, koolilugemikes, noodiraamatutes ja mujal. Koidula pani aluse rahvuslikule näitekirjandusele ja teatrile. 35.peatükk Eesti Vabariigi loomine 20.sajandi alguseks oli Eesti pikka aega kuulunud Vene tsaaririigi koosseisu.Riigikeeleks oli vene keel, mida tuli kasutada koolides ja ametiasutustes. Eestlastest vabad talupojad hakkasid ilmutama üha suuremat huvi poliitika vastu, ent see ei meeldinud tsaarivõimule ega mõisnikele, kuid nad püüdsid eestlastega koostööd teha. Kui võimu haarasid kommunistid,
a. (Siin on juba sügavam probleem, keskseks kujuks on kangelane Rienzi, kes võitleb rahva õiguste eest võitluses ülemvõimu vastu ja hukkub äraandmise tõttu). 1839.a. asus Wagner Pariisi väga suurte lootustega, sattudes aga siin suurtesse majanduslikesse raskustesse, pettus, nimetades kaasaegset ooperit "hiilgavaks valeks" ja "suhkrustatud igavuseks", ning hakkas jälle soojemalt suhtuma saksa muusikasse, tõusis kodumaaigatsus ja soov luua oopereid saksa teatrile. Pariisis valmis ta esimene parim ooper "Lendav Hollandlane" (1841), mis on otsustavaks pöördeks nii ainestiku valiku kui ka muusikalis-dramaturgilise ülesehituse poolest. 1842.-1849.a.-ni elas Wagner Dresdenis, kus valmis tal kaks suurepärast ooperit "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848), mis näitavad Wagneri huvi saksa rüütliromantika vastu. Peab aga märkima, et need rüütlid elasid väga palju läbi, kuid
Võitles intiimse näitlemislaadi eest) 1890. aastatel tõusis esikohale sümbolistlik teater. 1890. aastal rajatud “Kunstiteatris” (Théâtre d’Art) esitati esmakordselt prantsuse ja belgia sümbolistide näidendeid. Tähtsaima sümbolisti-näitekirjanikuna tõusis esile belglane Maurice Maeterlinck, näit ta draamad “Pimedad” (1890) ja “Pelléas ja Mélisande” (1892). Uued jooned neis, mis on ühtlasi tunnuslikud sümbolistlikule teatrile: pole otsest tegevust, inimlikke konflikte kujutatakse vihjamisi; pole psühholoogilist arengut; tegelased ei tegutse, vaid kogevad endas saatuse toimimist. (Miks saatus on selline, näidendist ei selgu.) Saatus on nagu üks tegelastest – nähtamatu, märgiline jõud, mis on kogu aeg kohal ja juhib tegelaste käitumist. Selleks jõuks võib olla ka Surm. Täiesti uus oli see, et draama olulisteks komponentideks said vaikus,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtlus ja projektijuhtimine Gerli Kuusik JAAPANI KULTUUR Uurimustöö Juhendaja: lektor Liina Käär Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 ...
ainult nende seisukohti kinnitavaid fakte ning jätta tähele panemata on Baconi arvates lavastatud ja esitatud komöödiaid, milles on faktid, mis neile vastu räägivad. See põhjustab aga ebausku ja kujutatud väljamõeldud maailma. Selle filosoofiateatri tükkidele on eelarvamusi. Näiteks usuti kunagi, et merejumal Neptunusele omane seesama mis poeetidegi teatrile, kus esitatav pakub tänu ohverdamine päästab mereõnnetustest, ning kinnitusi sellele usule ilustamisele ja silumisele palju rohkem rahuldust kui tõele vastavad leiti inimeste näol, kes olid midagi ohverdanud ning tõesti pääsenud lood ajaloost. Teatri-iidolid ilmnevad selles, et uskuma hakatakse õnnelikult mingist mereõnnetusest. Samas jäeti kahe silma vahele sellesse, millesse on meeldivam uskuda, ning ei tunta enam huvi need faktid, kus ohvreid toonu ikkagi hukkus
(1927) keskendab tähelepanu loomingu probleemidele, mis käsitlemist leiavad veel mitmes teiseski näidendis ja novellis. Sõjajärgsel ajal kirjutatud näidendeis "Rotid" (1946) ja "Küpsuseksam" (1949) on Raudsepp pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. 18. Raudsepa Fenomen? 19. ,,Mikumärdi" lähivaatlus 1929 lavaklassika südamlik komöödia. Taasavastatud eesti küla teatrile, näidates üllatavalt head maaelu ja maatüüpide tundmist. Lugu kulgeb selle aja kaasajas ja on läbi tikitud viidetega päevapoliitilistele seikadele. Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise jne. peamisteks väärtusteks on säravalt koomilised tegelastüübid ning teravameelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab sellest arenema et peremees Jaak Jooram ei taha midagi kuulda uuest popside
Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud tegelased pöörduvad otse vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui tehakse suuremaid muudatusi teose tekstis. Dramaatika ja eepika suhted Mõlemas jutustatakse lugu, millega on seotud tegelased sellepärast on proosat lihtne draamaks üle kanda. Erinevused:
kirjandus taas võõras ja tõlgitav. 99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks? Livius Andronicus, Odüsseia tõlge ladina keelde: Odusia 100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt (nimeta 3) ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Graecia Magna (Lõuna-Itaalia), Pergamon, Rhodos 101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, comoedia palliata ja comoedia togata nimetused? Millises riietuses (tooga või pallium) esitati Kreeka- ainelisi, millises Rooma-ainelisi tükke? Tragoedia praetexta: esitatud ametnikurõivais toga praetextas, Rooma-ainelised tükid. Comoedia palliata: esitatud palliumis, Kreeka-ainelised tükid. Comoedia togata: esitatud toogas, Rooma-aineline. 102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)zanrid voolasid kokku Rooma komöödia
- draama märgib mõnikord žanrit (kõrvuti tragöödia ja komöödiaga), mõnikord aga põhiliiki (lüürika ja eepika kõrval) Dramaatikale omased jooned - Dialoogiline – suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne - Tegelased pöörduvad otse publiku poole - Tegevuslik kõne: rääkimise situatsioon mõjutab kõnelejaid, kõne abil sooritatakse tegusid (mõjutatakse kedagi midagi tegema) - On orienteeritud teatrile – kirjanik peab kirjutades otseselt või kaudselt silmas teatrit ja selle tehnilisi võimalusi. ( va. Lugemisdraamad Goethe „Faust“ – mahukad ja keerulised, et laval esitada) Dramaatika ja eepika sarnasused - enamasti jutustatakse mingit lugu - loo jutustamiseks kasutatakse sõnu - looga on seotud tegelased ( enamasti inimesed ) Dramaatika ja eepika erinevused - draamas ei ole enamsti jutustajat - dramas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem
kirikud jms) Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval Just siis söödi nii kuis saadi, sest oli vaja koguda rammu järgnevaks 40-päevaseks kurnavaks paastuks Vastlakarnevalil lauldi ning peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid Linnakirjanduse kuulsaim teos on anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan" *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused; Henry VIII ja Elisabeth I osa; anglikaani kirik; vastureformatsioon. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi
Näidend loob iga lavastuse põhistruktuuri, sest seal on kirjas kogu lavastuse kulgemine. Näidend on raske zanr, millele on seatud kindlad piirangud. Teatri ja kirjanduse areng avaldavad teineteisele mõju. Stanislavski rolli sisseelamise süsteemi järel kontsentreerus tähelepanu väliselt sisemisele pingele. 1990.aa energeetika, esoteerika uurimine. Millist mõju avaldab näitleja kohalolu. Uuriti seda, mis on vähem seotud semiootikaga, s.o fenomenoloogiat, teatrile ainuomast. Teiselt poolt seob teatrit meedia ja filmiga protsessuaalsus. Lavastuse, filmi tegemine on kollektiivne töö. Teatri vastuvõtt on samuti kollektiivne. Inimtegevuse matkimine elava inimese keha abil, mis muutub osaks kunstiteosest. 21. sajandi teatris kasutatakse filmi, fotot ja videot. Video- ja fotoprojektsiooni sulatamine lavastusse nii, et see ei hävitaks näitleja loomingut, on väga raske. Teatrietenduse salvestamine
pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. 27 Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Teosed Raamatud 1866 "Vaino-lilled" 1867 "Emajõe ööbik" (terviktekst) avaldatud postuumselt 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet"
Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, mida esmakordselt mängiti Vanemuises 1870. a. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Looming "Waino-lilled" "Emmajöe Öpik" (terviktekst) "Kogutud luuletused" "Valitud laulud" "Valitud luuletused" "Valik luulet" "Valitud luuletused" "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid "Väike luuleraamat" "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) "Mu isamaa on minu arm"
mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. Eesti Vanemuise Selts Asutati 24. juunil 1865. aastal J.V. Jannseni eestvõttel lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul. Seltsitegevuse vormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud, 1870. aasta suvel pandi alus eesti teatrile. Kirjameeste Selts aastail 18711893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi I Eesti laulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, idee algataja oli Johann Voldemar Jannsen, Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine, Majandusmehed ja aatemehed majandusmees - sihiks majandusliku olukorra parandamine aatemees - "Postimehe" ringkond, ülevate mõtete pooldaja
aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. · Näitleja isiklik eripära mõjutab rolli loomist ja vastuvõttu. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne). · Inimese siseelu kujutatakse draamas peamiselt dialoogi ja remarkide (tegevuse kirjelduse) kaudu · Traditsiooniliselt keskendub draama inimestevahelistele suhetele. 11. Mis on draamateksti osad
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
Nimetage Rakvere Teatri parim näitlejaid Uurimistulemuste analüüsist järeldus, et kõige rohkem mainiti näitlejatest Ülle Lichtfeldti nime (74 vastanut ehk 30%), Üllar Saaremäe mainis ära 53 teatrikülastajat ehk 22% ja Tarvo Sõmeri nimi märgiti ära 30 korda ehk 12% vastanute koguarvust. Joonis 3. Rakvere Teatri näitlejad (protsentides) Milliste Eesti teatrite etendusi olete veel külastanud Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem on lisaks Rakvere Teatrile külastatud veel Tallinna Linnateatrit (27 vastanut ehk 17%). Järgnes Viljandis tegutsev teater Ugala (25 vastanut ehk 16%) ja võrdselt 24 inimest on külastanud veel Eesti Draamateatrit ja Rahvusooperit Estoniat (15 %). Joonis 4. Eesti teatrid, mida anketeeritud on külastanud (protsentides). Kust Te saate tavaliselt infot etenduste kohta Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem inimesi leiab infot etenduste kohta
sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.
väga tugev ja võimas ideoloogiline relv. Teatri elemendid: · Kasutati ära Dionysose kultus (seal oli saatürikoor, lauldi jumalatele ülistuslaule, teatris sai temast traagiline kangelane). Ta oli kõikidest jumalatest kõige traagilisem (pidevalt surev ja taas ülestõusev jumal). · Kasutati ära Demeteri kultus (müsteeriumid, võeti üle katsumuste tee jõuti tõe tunnetamiseni). · Kasutati ära Apolloni kultus (laenab teatrile esitusmaneeri. Apollonilt rapsoodid, kes esitasid lugulaule pikki kangelaslugusid; võeti üle kirjanduslik tekst ja selle esitusmaneer; meenutas retsitiivi). Apollon ise oli traagiline kangelane, kes väljenduslaadilt sarnanes rapsoodiga käib läbi kannatustetee (Demeter) ja seda kõike Dionysose koori saatel. Jäi üle see kõik veel paigutada arhitektuuri taustale ja ette panna maskid. Mask oli identiteediloojaks tegi näitlejast tegelase
ajalooline). Erakordselt peen meloodiameister. Kirjutas koloratuurid välja (see muutus 19. sajandil tavaks alates Rossinist). Gaetano Donizetti (1797-1848) tegutses Itaalias, alates 1838 Pariisis ja 1842 Viinis, 1844 vaimuhaige. Üle 70 ooperi. 1831 opera buffa "Armujook", 1835 melodramma tragico "Lucia di Lammermoor" (Walter Scotti romaani alusel), 1840 Pariisi jaoks opéra comique "Rügemenditütar", 1843 Pariisi Itaalia Teatrile "Don Pasquale", mis on viimane stiilipuhas opera buffa. Donizetti stiil on dramaatilisem ja psühholoogilisem kui Rossinil ja Bellinil, ta püüab sulatada numbreid suuremateks läbiva arendusega stseenideks. Veel oopereid: "Maria Stuarda","Anna Bolena", "Lucrezia Borgia" jt. Varane Verdi Verdist tuleb eraldi konspekt. Teema 19. Vene muusika Sissejuhatus. Vene muusikas on pikka aega valitsenud vokaalmuusika (osaliselt ka selle tõttu, et vene õigeusu kirikus ei ole pillid lubatud)
Tema varasem elukäik, millest ta jutustab (üleskasvamine orvuna, teenistus mitme peremehe juures), lähendab teda kelmiromaanide kangelastele. 10 Kuid pikareskne "normiväline" tsunftielu (näilik vabadus) ega ka "normaalne" abielu ei rahulda teda. Seetõttu eelistab ta näitlejana jääda teenima vaimset vabadust. Oma kõnes räägib ta esteetilisest rutiinist, vastandab seda teistsugusele teatrile, sellisele, mida esindab "Pedro de Urdemalas" ise: näidendi süzee jääb "kokku tõmbamata", avatuks mõtetele, valikuvabaks nagu elu. Kui Cervantese kõik säilinud täismahulised näidendid on värsivormis, siis intermeediumeis valitseb proosa. Intermeedium on ühevaatuseline lavateos, sellesse mahub enamasti vaid üksainus koomiline situatsioon, ulatuslikumat seiklust zanr ei luba. Suurim tähtsus on kõnel. Enamik palasid lõpeb
100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Graecia Magna (Lõuna-Itaalia), Pergamon, Rhodos Sofistide populaarsus kõnekunstis ja õpetuses; levinud kreeka orjadest pedagoogid (koduõpetajad) Hellenistliku lüürika ja komöödia levik (Lõuna-Itaalia Kreeka kolooniatest) 101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, comoedia palliata ja comoedia togata nimetused? Millises riietuses (tooga või pallium) esitati Kreeka-ainelisi, millises Rooma-ainelisi tükke? Nimetused tulenevad riietusest, mida neid esitades kanti. Fabula togata, toogas esitatud Rooma-aineline komöödia (toga praetexta oli ametnikurõivas); fabula palliata, palliumis (kreekapärane mantel) esitatud Kreeka-aineline komöödia, st mantlikomöödia. 102
juulil 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. (Lydia Koidula. WWW) 12 2.1. Lydia Koidula näidendid L. Koidula jõudis oma eluajal kirjutada neli näidendit: ,,Saaremaa onupoeg''(1870) , ,,Maret ja Miina ehk kosjakased''(1870) , ,,Säärane mulk''(1871) ja ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai''(1880). Need komejandid panid aluse eesti teatrile. Koidula kajastab näitemängudes erinevaid külaprobleeme ning püüab rahvale läbi nalja mõista anda, mis oli tema meelest ühiskonnas valesti. Kõige rohkem puudutab kirjanik haridusteemat ning kindlasti ei puudunud näidenditest armastusliin kahe noore vahel. Ta kajastab ka tolle aja rahva tõekspidamisi, mis väljenduvad suhtumises peresse, rahasse, naistesse abikaasa ja tütrena ning loomulikult ühiskonna eri kihtidesse. Väga tunnuslik L.
Tuntud autorid H.Ibsen, A.Tsehhov, A.Kitzberg, J.Tätte jt. Käsitlusalusest lähtuvalt võib nimetada järgmisi alaliike: · karakterdraama keskmes tegelate kujutamine · psühholoogiline draama tegelaste hingeelu kujutamine · olmedraama igapäevaelu kujutamine · ideedraama mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama keskmes ajaloolised sündmused TUNNUSED: tegevuslikkus ja dialoogilisus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. Erandi moodustavad lugemisdraamad, millel on enemasti suur maht, keeruline probleemistik või mille lavastamist takistab lavatehnika võimaluste piiratus. Lugemisdraamasid saab kõigele vaatamata ka lavastada, sest teksti võib kärpida, sisu edastada teatrikunsti vahenditega, sisse tuua Jutustaja jms. Põhimõtteliselt on
ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. ·Johann Köler- 1826-1899. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Seotud rahvusliku liikumisega. ·August Weizenberg- 1837-1921. Eesti rahvusliku skulptuuri looja. 1913. aastal kinkis Weizenberg oma "Koidu ja Hämariku" Estonia teatrile, mis pandi kaunistama teatrimaja punast saali. ·Lydia Koidula- 1843-1886. Oli eesti kirjanik. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Tegev Postimehes, Vanemuises. ·Aleksander Kunileid- 1845-1875. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. ·Friedrich Saebelmann-1851-1911. Helilooja, koorijuht, pedagoog, kirikuorganist.
Denis Diderot (1713-1784) on üsna tugevate Voltaire’i mõjutustega, ta oli ka üks tema õpilasi. Suur mässaja, ta on rohkem vana lõhkuv kui uut loov autor. Kirjandust on ka palju kirjutanud. Prantsuse valgustuse üks suurkujudest. Entsüklopeedia idee algataja ja koostaja – tema töö selle kallal tõuseb ilmselt ka tema teistest teostest ja tegevustest rohkem esile. Diderot on nagu kõik prantsuse autorid – mitmekülgne. Ta on dramaturg ja otsib teatrile uusi väljundeid. Räägib näitlejameisterlikkusest ning kirjutab kunstikriitikat. Omandas hea hariduse, käis jesuiitide koolis. Paljusid oma eeskujust tõlkinud prantsuse kultuuri. Juba noore mehena esineb Diderot oma filosoofiliste mõtetega. Ka tema on kiriku autoriteetide vastu, mis on üks prantsuse valgustuse põhimotiive. 1749 „Kiri pimedatest neile, kes näevad“ – seal on juttu mõistuse ja keelte abil omandatud teadmiste suhtest
tõlgendada neid lihtsalt grotesksete fantaasiategelastena või hoopis poliitiliste vaenlastena. Erandlik on ooperi lõpp: barokkooperis ei olnud kombeks, et peategelane sureb, ja kui see juhtuski, siis oli ta muutunud kauniks puuks või taevatäheks, või toimetati ta Parnassosele või Olümposele. Ent Tate ei mõelnud Dido päästmiseks välja mingeid imesid. "Dido ja Aeneas" jäi Purcelli ainsaks ooperiks, kuigi teatrile kirjutas ta meelsasti. Publik nõudis esmajoones semioopereid, maskimänge ja näidendeid rohkete muusikanumbritega. Purcell on loonud muusika 45 näidendile ja kirjutanud 6 semiooperit, nende seas "Kuningas Arthur" (King Arthur), "Haldjakuninganna" (The Fairy Queen) jt. Dido ja Aeneas Dido and Aeneas Opera Libreto - Nahum Tate London 1689, tütarlaste pansion Chelseas, aga võib olla juba 1684-1685 õukonnas 3 vaatust Müüdist
Ta oli 1869.a. toimunud üldlaulupeo, Eesti Aleksandrikooli ja EKS eestvedaja. Ta oli sügavalt usklik, kutsus rahvast üles kirikus käima. Pooldas sakslasi ja ootas neilt mõistvat suhtumist, kutsus üles saksa kultuuri omaks võtma. Lydia Koidula-(1843-1866).eesti kirjanik, Jannseni tütar. Võttis osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas oma loomingus rahvusliku liikumise aateid. Kirjutas romantilisi isamaaluuletusi. Lavastas ja kirjutas näidendeid ning pani aluse eesti teatrile. (Tema kirjutatud on eesti esimene näitemäng-"Saaremaa onupoeg") "Vanemuine"-1865.a. asutatud laulu-ja mänguselts Tartus. Loodi Jannsenite perekonna algatusel. Sai eeskujuks samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Jakob Hurt-eesti rahvusliku liikumise juht, rahvaluule-ja keeleteadlane. Oli lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna, töötas Otepääl ja hiljem Peterburis pastorina. Seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja EKS eesotsas
,,En las orillas del Sar`` 1884. romaan ,,La hija del mar``, ,,Ruinas`` 1867. 1830.- sajandi keskapaigas läheb kirjandus üle romanistlikumale laadile. Kirjandulik mood ja laad tuleb prantsusmaalt, seda toetab Inglismaa. Proosaromaan hakkab muutuma juhtivaks zanriks, mida toetab positivistlik filosoofia. Realism 1860.a. läheb üle naturalismiks. Mariano Jose de Larra 1809-1837 pärit Madridist. sotsiaalselt tundlik, ühiskonnakriitiline isiklik satiir. Pühandas ennast ka teatrile. Tema esseistikas peegeldub tolleaegne teatrielu. On väga kriitiline Hispaania mahajäämuse suhtes, kriitiline ka härjavõitluse suhtes. ,,El doncel de don Enrique el Doliente`` ajalooline romaan, keskaegne temaatika, lihtsakoeline paljude puudustega. Fernan Caballero, naine a.k.a Cecilia Böhl de Faber 1796-1877. esikromaan ja mis tegi ta kuulsaks ,,La Gaviota`` 19.saj. silmapaistvamaid romaane. Tugevalt esindatud eksootiline Hispaania, armuelu jne. Saksa tõlge 1860. Juan Valera
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
