"Tere armas Eesti rahwas, mina Perno Postimees, kulutama ollen wahvas keik, mis sünnib ilma sees." · Kreutzwald (18031882) oli eesti kirjanik ja arst. · Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg. · Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. · Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849. · Koidula (18431886) oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. · Pani aluse eesti teatrile. · ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") · Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! · Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. · Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise
tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lavastada õigesti, omaloomingut ei olnud lubatud rakendada. Tuli osata näidata tegelikkust tema arenemises. Stanislavski näitlemismeetodist sai dogma ainuvõimalik variant. Hakati tõlgendama üsnagi kitsalt ja lihtsustavalt ja mitte alati üheselt. Nõue olla laval nagu päriselus. Stanislavski stambid ja stereotüübid olid aga vastuolus esimese nõudega. Tõrjuti ja umbusaldati psühhologismi ja teatraalsust
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Ärkamisajal loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu-ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele. 3. ELULUGU Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850.aastal kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht
a a b b b a a b a a b b b a a b 5. Commedia dell'arte ehk Itaalia teater Nüüdisaegsele teatrile pandi alus renessanssiajal. Teatrikunstis valitses inimese vabaduse ideaal, põhiprobleemiks said inimese ja ühiskonna keerulised ja vastuolulised suhted. Commedia dell'arte esimesed elukutselised trupid tekkis 16. sajandil. Otsetõlkes tähendab see professionaalset teatrit, tegelikult mõeldakse selle all aga konkreetset teatrialast mõistet, mis määratleb näitlejate mängu omapära. Näidendid olid suurel määral improvisatsioonilised. Valmis kirjutatud ja pikki dialooge,
Kreeka teatris kehtis Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus")Kreeka Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika teater on alus kogu Maailma teatrile. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada Kuningas Oidipus", "Elektra"). Viis läbi teatri alal
· Eesti talurahva vabastaja Aleksander II (18551881) auks Eesti Aleksandrikool · 1862 ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne Seltsid · 1865 Estonia Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts · Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. · Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid · 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile · "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Teoorjuse Kaotamine(1868) · Läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele · 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1905 aasta revolutsioon · korraldati streike ja miitinguid
modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus _ Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted _ reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum _ Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. _ Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistliknaturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta,
muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus esimesele teatrile Vanemuisele ning eestikeelsele ajakirjandusele. Aleksandrikool- Idee oli luua kool, kust saab eestikeelse keskhariduse, koguti annetusi kooli rajamiseks. Sellisena kooli aga kunagi ei avatud. Põhjuseks oli venestamiskampaania, kool avati venekeelsena ja see kandis nime Vene tsaari Aleksander I järgi nime. II Kes olid, mida tegid? Johann Voldemar Jannsen- rahvusliku liikumise alguse aja üks juhte, kasutas esmakordselt eestlaste mõistet, pani aluse püsivale
veebruaril 1968 Pärnus, on eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri 1990. aastal ning asus tööle Tallinna Linnateatrisse. On lavastanud muusikale, komöödiaid, oopereid, olnud paljudes muusikarollides, on mänginud filmides ja seriaalides ning on saanud mitmeid auhindu näitlemise alal (nt noore näiteja peaauhind). Kunstnik Iir Hermeliin - sündinud 25. juulil 1973 Tartus, on eesti lava- ja kostüümikunstnik. Lisaks teatrile on ta teinud kunstnikutööd filmile "Sigade revolutsioon" ning kujundanud lava suurtel üritustel nagu Eurovisiooni lauluvõistlus Tallinnas aastal 2002 ja Euroopa filmiauhindade jagamise tseremoonial Tallinnas aastal 2011. On teeninud mitmeid preemiaid ning tunnustatud lavakujunduse tiitliga. 4. Etendatava teose sisuline iseloomustus: a) millises žanris teos esitati ja millisest ajastust (näit. esietenduse aeg ja koht); Žanriks on tragikomöödia ning olustik sarnanes 19
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31. Detsembril 200X kajastatakse tekkepõhise intressina 7080 krooni. 31.12.200X D: Intressikulu 7080 K: Intressivõlg 7080 177 000 * 0,12 * 4/12 = 7080 krooni T-13.8 Kohustis tuleb 20X8.aastal kajastada järgmisel juhul: a) Firma valmistas ja müüs 20X8.aastal 3-aastase garantiiajaga stereoseadmeid - tuleb teha garantiieraldis b) Teatrile laekub 20X8.aastal ettemakse hooajapiletite müügist 20X9.aastal toimuvatele teatriüritustele teatril on ettemaksed piletite näol ja tekib kohustis ÕPIK LK 316 ÜLESANDED Ü-13.3 Firma alustas 30.oktoobril 20X8 pardlite müüki. Ühe pardli müügihind on 800 krooni. Praakaparaatidele kehtib garantii. Juhul, kui klient tagastab praakaparaadi, saadab firma talle uue pardli. Uue aparaadi soetushind on 300 krooni. Firma on prognoosinud garantiieraldiseks 7% müügitulust
määral improvisatsioonilised, kuid kindla tegelaste skeemiga. Valmis kirjutatud dialooge kasutasid tõsisemad tegelaskujud. Näidendi põhiraskust kandsid need tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriaid. Nt Pantalone. Commeedia dell'artenäitlejad pidid olema äärmiselt võimekad. Trupp võis koosneda viiest, aga ka 25 näitlejast. Puudusteks oli see, et pidev ühe rolli mängimine nüristas näitlejat, tekkis rutiin. Commedia dell'arte avaldas Euroopa teatrile määratut mõju. Inglise renessanss 1. Inglise renessansiteater Teatritegemist hakkas soodustama Londoni kiire kasv ning suur linn. Etendusteks kasutati esialgu suuremaid sissesõiduhoove. Etendused toimusid õuele ehitatud lava. Lavakonstruktsioon oli keerukas, sest näitlejad esinesid korraga mitmele poolele, et publik saaks jälgida etendust igast küljes. Dekoratsioone oli vähe, samuti piirduti vaid hädavajalike rekvisiitidega. 16
Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 4 3. Eepose mõiste ja olulised autorid, teosed Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks
näitlejate meisterlikkus, täielik kontroll iga žesti, iga peapöörde ja kehaliigutuse üle, mis on saavutatud lapsepõlvest alanud harjutamise ja karmi distsipliiniga. Jaapani teatril on kaks vormi. Üks on klassikaline ja aristokraatlik noh-teater, mille juured ulatuvad sügavale religioossesse rituaali, teine rahvalik kabukiteater, mis koosneb erinevatest osadest (ka-laulmine, bu- tants, ki-näitlemine). Noh-teater on põhiliselt monoloogide ja reministsentsidega draama ilma lääne teatrile omase tegevuse või selle konfliktse arenguta. Nagu Vana-Kreekaski, on esinäitleja (neid on üldse kaks) maskis. Kreeka saatüridraamat kõrvutatakse kyogen’iga ehk koomilise interluudiumiga, mis oma näomoonduste ja klounaadiga meenutab üllataval kombel atellaani farssi ja commedia dell’arte’t. Noh-näidendi teemad on võetud müütidest ja legendidest. Näitleja, kes on ühtaegu laulja ja tantsija, retsiteerib oma teksti väärikalt edasi-tagasi õõtsudes. Tema sokis
1717. aasta lõpus kolis Vivaldi kaheks aastaks Mantovasse, kus temast sai kapellmeister Hessen-Darmstadti prints Philippi õukonnas. Ülesandeks tuua ettekandele oopereid, kantaate ja kontserte. Ta teosed valmisid sel ajal uskumatu kiirusega 1719. aastal valminud ooperi "Tito Manlio" partituuri juures märkus et see valmis viie päevaga. 1720. aastal viis elu Vivaldi taas Veneetsiasse, kirjutades oopereid Sant' Angelo teatrile, tutvus ta laulja Anna Giraud'ga ja nad kolisid kokku. Vivaldi väitis, et tüdruk pole tema jaoks enamat kui majahoidja ja sõber, nagu Anna õde Paolina, elades kõik samas majas. Carlo Goldoni sõnul treenis helilooja preili Gireaud'd lauljaks. Nad elasid koos kuni Vivaldi surmani. 1718. aastas sagenesid reisid teistesse Itaalia linnadesse, käies seal, kus parajasti ta teoseid ette kanti. Tihti dirigeerides neid või olles viiulisolistiks. 1725
Tema lihtne rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. 1864 kolis ta Tartusse, kus asutas ajalehe ,,Tartu Postimees". Tartus saavutas ta kiiresti rahvamehe tunnustuse. Suureks abiks oli tal tütar Lydia Koidula. Jannsen visandas talupoegliku rahvusideoloogia esimesed piirjooned ja korraldas esimesed suured kultuuriüritused. 1865 asutas Jannsen Tartus koos tütre Lydia Koidulaga laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja korraldas 1869 baltisaksa laulupidude eeskujul Eesti esimese üldlaulupeo. 5 Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose "Kalevipoeg" ilmumine. Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872
kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti
Ärkamisaeg ja äratajad Ärkamisaja mõju eesti rahvusluse ja riigi tekkele Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. V...
aastal. Veel on ta mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999). Temast on tehtud kafilm Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud raamat Ita Ever 1986 (Helle Tamm). Raamatus tuleb hästi välja, et Ita Everit on jõuline, selgrooga näitlejanna, kes suudab end suureks mängida krimpsus vanaeide või kuninganna rollis, nii tõsises draamas kui ka vaimukas komöödias. Kes oleks osanud arvata, et Ever on materjal teatrile, teleteatrile ja filmile. Vaadates nüüd "Igihalja vaatemängu" tatsavat vanaprouat, mühakat taksojuhti või poplaujat, Everi võimete tippdemonstratsiooni, tekib küsimus, kas on veel näitlejat, kes niisuguse show välja kannab? "Oi, mis te nüüd, neid näitlejaid on küllalt, kes seda teha võivad," arvab Ever ja alustab endastmõistetavalt loeteluga, kuni Gunnar Kilgas teda katkestab. "Teevad ära küll, aga kuidas?" arvab tuntud telelavastaja. Sest mitte
Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! L.Koidula Minu meelest on Lydia Koidula üks Eesti esimesi naisluuletajaid, kelle looming ei jätnud kedagi puudutamata ja kes suutis luuletamise kõrvalt teha veel väga paljusid asju. Näiteks panna aluse eesti teatrile. Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline,
maastikuvaateid. Enamasti kujutas Uutmaa oma töis talle tuttavat Põhja-Eesti rannikut. Erandlikuks kunstniku loomingus on 1971. aastal loodud ,,Pühajärve" maastik. Lõuna- Eesti kupliline ja järvesilmadega pikitud maastik on köitnud paljusid kunstnikke. Pühajärve on oma töis kujutanud mitmed kunstnikud, neist üks tuntumaid on kindlasti Johannes Uiga ning üks suurejoonelisemaid Villem Ormissoni ,,Vanemuise" teatrile maalitud pannoo. Uutmaa näeb neid vaateid aga läbi temale omase prisma. Tema Pühajärv lõõskab intensiivsete värvide säras ning toob meeldivat vaheldust kunstniku merevaadete ja ranniku piltide sekka. ( Näide 5) 3 Richard Uutmaa raamat Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut
Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. Hoone oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal euro kasutusele võeti. Estonia teatril on olnud aja jooksul palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina. Aastast 1994 juhib teatrit peadirektor Paul Himma. Kuigi maja kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, tegutsevad selles praegu siiski kolm iseseisvat institutsiooni -- ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Draamateater: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks.
Komöödia omandas karnevali jooned. Tragöödia kirjanikud osalesid võistlustel. Tragöödia pidustused. Draama kuulus tragöödia juurde. Oli tragöödia kroteskne lisandus/vastus. Dionüüsuse kultust petakse kõige otsesemaks tragöödia rituaalseks ja sakraalseks allikaks. Tavandiga seotud laulud, näiteks pulma või leina laulud. Koori eeslaulja hakkab kooriga „dialoogi“ pidama. See on esimene asi, mida teatri loomiseks on tarvis. Homerose aeg ja tema looming oli temaatiline alus teatrile. Tema teoseid kanti ette ka ennem. 534 eKr on esimene kultuuristatud kreeka teatri sünd. Ateena poeedid, kelle elemendid viidi hilisemasse teatriloomingusse. Edaspidi koori roll väheneb, kuid näitleja tähtsus suureneb. Näitlejate arv suureneb. Üksikisiku tähtsus suureneb. Tegelane omandab üha rohkem psühholoogilisi ja isiksuse omadusi, iseseisev indiviid. Teatri ja kirjanduse alus. Lääne kultuuri oht kaotada side algse lättega. Psühholoogilisus väljendus
ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamine Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse,
motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Nüüd on paljudes haridusautustes ka tagatud tasuta koolilõuna ja õppimistarbed. Riik on andud suure panuse õppimisvõimaluste kättesaadavuse parandamiseks, kuna noored on riiki edasiviivaks jõuks. Osa eelarvest on eraldatud kultuuri edendamiseks ning nii on säilinud Eesti rahvuslik identiteet. Eestlastel on väga mitmekülgne kultuur ja tänu riigi teostusele on see siiani elujõuline. Lisaks kunstile, kirjandusele, teatrile, muusikale ja muuseumidele on meil märkmisväärsed saavutused spordis, mida samuti on riik vastavalt võimalustele alati rahastanud. Suur osa rahast suunatakse ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond
suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti
7. Kuidas toimus ja milles seisnes murrang teatris aastal 1969? 60-date teisel poolel oli teatris valitsev olmerealism noorema teatrirahva jaoks oma köitvuse kaotanud. Seni uuenduslikuna tundunud Panso teatrilaad hakkas vaikselt kanoniseerima, tekitades vajaduse uue väljenduslaadi jaoks. Uuendus ei toimuhud üleöö, tal olid omad eelkäijad (Antonin Artaud). Keskuseks sai Tartu Vanemuine ning eestvedajateks Hermaküla ja Tooming. Otsiti uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Muutus ka suhe dramaturgilisse teksti. Tähtsuselt esikohal oli lavastaja, kunstniku ja näitleja looming, mis sai tekstist vaid tõuke (ei olnud sellele allutatud). Keskseks sai mäng, mis omakorda tõstis improvisatsiooni rolli. Sõna tähtsus taandus füüsilise tegevuse ees. Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil
WILLIAM GERALD GOLDING 1911 1991 Golding sündis 19. sept. 1911. Cornwallis eeskujulikus, lausa siivsas peres. Pärast humanitaargümnaasiumi õppis ta Oxfordis kirjandust. Tegi kaastööd väikesele provintsi-teatrile, alates 1939. õpetas inglise keelt, kirjandust ja filosoofiat Salisburys. Abikaasa oli keemik, neil oli kaks last. II ms. ajal teenis Briti sõjalaevastikus, siis naases Salisburysse ja valmis tema esimene romaan. 1960. aastatel jäi Golding vabakutseliseks, elas avalikkusest tagasitõmbununa maaüksinduses ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti. Kirjutama, eeskätt luuletama, hakkas Golding varakult, kuid vähese eduga. 1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõn...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda...
võtnud. See-eest läks ta Hannoverisse ning temast sai 16. juunil 1710 Hannoveri kuurvürst Georg Ludwigi õukonna kapellmeister. Juba järgmisel kuul läks ta aga Düsseldorfi ja sealt septembris Londonisse. Tema esimene reis Inglismaa pealinna kestis kaheksa kuud, selle aja jooksul andis ta vähemalt ühe kontserdi kuninganna Anne’i õukonnas. Olulisem on aga ooperivaldkonnas saavutatu. 24. veebruaril 1711 esietendus "Rinaldo" – esimene spetsiaalselt Londoni teatrile kirjutatud itaalia ooper muusikaajaloos. Ooperit, mille libreto kirjutas vastvalminud Queens Theateri direktor, näitekirjanik Aaron Hill, saavutas erakordne edu. Aastast 1712 elas Händel Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende
kujutatud. Viimasel nimetamata rahatähest on mainimata veel 100-kroonine (joonis 2A ja 2B) , kus on kujutatud esiküljel meie armastatud Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen( 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn)), kes oli kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar, tema tuntumad luulekogud temalt on ,,Emajõe ööbik" ja ,,Vaino-lilled" ja näidenditest ,,Säärane mulk" ja kui Lydia lavastas neid näidendeid, siis pani ta ühtlasi ka aluse eesti teatrile. Raha tagaküljel on kujutatud Põhja-Eesti tormist pankrannikut. Kõikidel Eesti müntidel on esiküljel on sõnad "EESTI VABARIIK" ning nimiväärtus ja mündi tagaküljel on kolm lõvi ning vermimise aasta. Kuna Eesti kroon seoti Saksa margaga ja kui Saksamaa läks üle eurole, siis sellega fikseerus ka Eesti raha kurss euroga, Krooni ja euro vahetuskursiks kinnitati alates 1992. aastast kehtinud 15,6466. Eestist saab euroala 17., väiksuselt teine riik -- kõige väiksem eurot
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik...
Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872–1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Eesti köök on toiduvalmistamise traditsioon.
Aja jooksul kasvasid etendused sedavõrd, et neid hakati mängima kirikuesistel platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kaotamata siiski lõplikult seost pühakirjaga. Sellistest näitemängudest ehk müsteerumidest kõige vanema ja pikka aega levinum "Aadama mäng" kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teo anonüümne prantuses eepos "Rebaseromaan".
Tema loomingut iseloomustab võllahuumor ja tragikoomilisus. Luuletuste hulgas on ka siiraid pihtimuslikke värsse. ,,Vana mehe laul" räägib sellest, et elus tuleks jääda endale ja oma põhimõtetele truuks. Tema pseudonüüm oli 1977nda aastani Jüri Üdi. Kuulsaim luulekogu on ,,Selges eesti keeles" seal tuleb kõige paremini välja tema loomingu erilisus. Mati Unt Pärit Tartumaalt, õppis ajakirjandust. Tööle hakkas teatris, tegutses lavastajana ja teatrile repertuaari valimisega. Kirjutas romaane, näidendeid ja jutustusi. Tuntuks sai noorsooromaaniga ,,Hüvasti, kollane kass!" (1963). See räägib noormehest, kes läheb linna keskkooli. Tal tekivad probleemid range tädiga, kelle juures ta elab; klassis, kus ta õpib oma õppeedukuseprobleemid; suhteprobleemid; elu mõtte ja õigete prioriteetide otsingud. Aarnel on valida kahe neiu vahel ja ta avastab, et tal on olnud enda kallimast vale
võimalus nautida tippsolistide kunsti." Lavastajal on omad võtted, kuidas lauljat hääle tekitamisest kaugemale juhtida. "Hääl on siiski ainult vahend, mitte eesmärk," ütleb ta. Elus ei ole palju olukordi, kus laulmine on loomulik. Ooperis aga lauldakse kogu aeg ja seda tuleb teha nii, et see mõjuks põhjendatult. Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see mood küll üle minema. Estonias see kombeks ei ole, sest traditsioonidega teatrile on oluline säilitada nii töökodade kui ka artistide vana head kooli. Et kuulaja suudaks nautida dzässi, peab talle esmalt esitama teema. Nii on ka rahvusooperi funktsioon olla foon ja baas, mille taustal saavad eristuda ja mille ressursside najal tegutseda projektiteatrid. "Traditsiooniline ooper on nagu liturgia: tuled kustuvad, sõnad loetakse peale, pealik tõstab saua ... Siin on harjutud koos käima. Ooperi sotsiaalne roll on väga oluline, seda peab oskama hoida." 9.2
Underi toeks olid lisaks mehele veel õde, tütred, ema, isa. Kogu perekond austas väga Underi annet ja vaimset tööd, aga kogu see suur leibkond elas valdavalt ka poetessi sissetulekuist. Underi preemia rahadest ja honoraridest toideti seitsmesuine pere ja ehitati Rahumäele maja. Tütred olid aastate kaupa tööta, isa ja ema vanad, varasurnud venna laps nende ülalpidamisel. Under tegi tõlkijana väga palju n-ö leivatööd. Ta on tõlkinud Estonia teatrile ja mujale mitukümmend näidendit, sealhulgas palju klassikat, Ibsenit, Shaw'd, Schillerit, Maeterlincki jt. Mitu suurt, rasket värssdraamat võis tal olla korraga töös.........................9 3 Marie Under elas koos perega üsna suures majas Nõmmel. Huvitav fakt on see, et pärast Underi põgenemist Rootsi (septembris 1944.a
Vegetaarlaste, nudistide liikumises. Naturalism jõudis Saksamaale hiljem kui Prantsusmaale. 80ndatel vormus seal grupp noori literaate, kes nõudsid traditsioonide murdmist ja tegelemist kaasaja probleemidega. 1883 astusid noored literaadid Berliinis avalikkuse ette. Vennad Julius ja Heinrich Hart asutasid ajakirja ,,Kriitilised sõjakäigud", milles ründasid konventsionaalset ja pinnapealset meelelahutuskunsti ja teatri mõõdutundetud lamendumist. Neljas vihik 1882 oli pühendatud teatrile ja nad formuleerisid siin varase naturalismi tüüpilisi nõudmisi, et saksa teater saaks taas sündida. Teater pidi olema rahvuslik ja modernne, tegelema kaasaegse temaatikaga, näitama tundeid, karaktereid sündmusi nii, kuidas neid elu meile silme ette toob, see pidi olema üheaegselt rahva- ja rahvusteater, pidi väljendama saksa rahva poliitilist suurust. Mõeldi Zola'd ja Ibsenit. Zola'le pühendati eraldi
See otsus ei tulnud sel hetkel lihtsalt kui tagantjärgi mõeldes,oli see üks õige otsus."Kodune kasvatus kui selline mul peaaegu puudus" sõnab Roman.Kuid emaarmastusest pole ta küll kunagi puudust tundnud.Poeg Roman on kinkinud Itale kaks lapselast Mirjami ja Alfredi.Ita Ever on laste sõnul vanaema ,kellega koos ei hakka kunagi igav.Ta on lastelastele palju andnud.Hooliv ja abivalmis.Selline,nagu üks tõeline vanaema olema peab. Suure armastuse lugu Oma teatrile on Ita olnud uskumatult truu,olgu muu eluga,kuidas on.Ja publik mõistab seda hinnata,sest kui Eesti näitlejate seas on keegi,keda tingimusteta armastatakse,siis on see Ita Ever.Teater ja Ita.Ita ja teater.Teater ja Ita..Näitlemine on see,mida Ita oskab kõige paremini,lausa suurepäraselt.Ja see pole üldsegi lihtne amet.Tal on nii palju ambitsioone,sest ta on kaua vastu pidanud ja ei lakka töötamast.Ital on palju vedanud,et
3 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1784 Võru linna asutamine · 1784 puhkesid talurahvarahutused e nn pearaharahutused, kõige tormilisemad sündmused on tuntud Räpina puuaiasõjana · 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus · 1784 pani August von Kotzebue aluse Tallinna asjaarmastajate teatrile · 1785, 21. august kehtestati Baltikumis Venemaa linnaseadus, millega said linnaõiguse kõik vabad linnaelanikud · 1786 saadeti laiali maanõunike kolleegiumid · 178890 Vene-Rootsi sõda · 1789 kontrolli tõhustamiseks keelustati väärtusliku kaupade transport maad mööda · 1792 asutati Riias Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsiesteet, mis kolis 1813 Tartusse
.............................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. ELULUGU Lydia Koidula isa oli kirjanik Johann Voldemar Jannsen. Temalt sai ta ka oma esimesed kooliteadmised. Koidula ema oli Emilie Jannsen, kes oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ka eesti keelt. Nad elasid tol ajal köstrimajas. Lydia Koidula oli peres vanim laps. Tal olid veel õdeEugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. 1854
Lembit Peterson on öelnud, et selline stuudioteater oli tema kutsumus juba teatrikooli ajal ning aimus sellest oli tal juba enne teatrikooli astumist. (http://www.epl.ee/artikkel/465819 ) 7 KOKKUVÕTE Lembit Peterson on Eesti üks silmapaistvam teatritegelane, kes on pühendunud oma elus väga palju teatrile, kuid selle kõrval on suutnud üles kasvatada ka kuus last. Ta on suurepärane lavastaja ning näitleja, kes on suutnud asutada oma stuudioteatri, kust on üles kasvanud mitmed tunnustatud Eesti näitlejad. Ma loodan väga, et lähimas tulevikus hakkab üha rohkem eestlasi L. Petersoni tööd hindama ning näevad, kui õpetlik, humoorikas ja palju muudki head pakkuvad on tema näitlejatöö ning lavastused.
toetamine; üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga. – Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. 25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees, rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine 26. L. Koidula ja tema tegevus. – poetessi looming sai tuntuks, pani aluse eesti teatrile 27. J. Hurt ja tema tegevus. – Temast sai tuntud kõnemees, („Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!”) 28. C.R.Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868 isamaakõne Vanemuise seltsis eestlaste valguse,- pimeduse- ja koiduajast. Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. 29. J.Köler ja tema tegevus. – Peterburis õuemaalija, aitas 1864 a. Eesti talupoegade
ülemaaline organisatsioon, mille eesotsas oli peakomitee (1870–84, president Jakob Hurt), mis tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid mitmesugused seltsid, mis asutati baltisaksa ja Soome seltside eeskujul kogu maal; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja korraldas 1869 baltisaksa laulupidude eeskujul Eesti esimese üldlaulupeo; selles osales üle 800 laulja ja mängija ning seal käis kuni 12 000 pealtvaatajat. Esimesed Eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus (1870), Viljandis (1871) ja Võrus (1874); 1900. aastal oli neid üle 40. Kõige arvukam oli ülemaaline kirjanduslik-kultuuriline org. Eesti Kirjameeste Selts (EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100 liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas
võimalus nautida tippsolistide kunsti." Lavastajal on omad võtted, kuidas lauljat hääle tekitamisest kaugemale juhtida. "Hääl on siiski ainult vahend, mitte eesmärk," ütleb ta. Elus ei ole palju olukordi, kus laulmine on loomulik. Ooperis aga lauldakse kogu aeg ja seda tuleb teha nii, et see mõjuks põhjendatult. Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see mood küll üle minema. Estonias see kombeks ei ole, sest traditsioonidega teatrile on oluline säilitada nii töökodade kui ka artistide vana head kooli. Et kuulaja suudaks nautida dzässi, peab talle esmalt esitama teema. Nii on ka rahvusooperi funktsioon olla foon ja baas, mille taustal saavad eristuda ja mille ressursside najal tegutseda projektiteatrid. "Traditsiooniline ooper on nagu liturgia: tuled kustuvad, sõnad loetakse peale, pealik tõstab saua ... Siin on harjutud koos käima. Ooperi sotsiaalne roll on väga oluline, seda peab oskama hoida." 9.2
külastada kohalikku õukonnateatrit[10] Sama aasta septembris sõitis Händel Londonisse. Tema esimene reis Inglismaa pealinna kestis kaheksa kuud, selle aja jooksul andis ta vähemalt ühe kontserdi kuninganna Anne'i õukonnas. Olulisem on aga ooperivaldkonnas saavutatu, sest vahetult enne Händeli saabumist olid itaalia ooperid Londonis moodi läinud. 24. veebruaril 1711 esietendus "Rinaldo" esimene spetsiaalselt Londoni teatrile kirjutatud itaalia ooper muusikaajaloos. Ooperit, mille libreto kirjutas vastvalminud Queens Theateri direktor, näitekirjanik Aaron Hill saavutas erakordne edu. Aastast 1712 elas Händel Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende
n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl Robert Jakobson pidas selles Tähe tänava seltsimajas ka oma kuulsad ,,Kolm isamaalist kõnet". "Vanemuise" seltsis etendatud näidendid kirjutasid algul papa Jannsen ja Koidula muidugi ise ning esimesiks näitlejaiks olid samuti Jannsenite perekonna liikmed. Nii oli Jannseni perekond ka teerajajaks eesti algavale teatrile. Esimene eesti laulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga (50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal) hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. Kogu organiseerimise tööd juhib papa Jannsen seltsi presidendina, abiks seltsi meesliikmed ja tema tütred, eesotsas Lydia Koidulaga. See periood kujuneb aga kõigile väga
Kaks last - Hans Voldemar, Hedvig jaAnna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris
projekteeritud teater "Estonia" mis oli suurim sel ajal Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühele poolde ehitati teatri- teise kontserdisaal, mille kujundus on tänaseni. Suurte saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt imestas. "Estonia" teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine toimus 24.augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile sel puhul oma kaks kaunimat marmorkuju "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Esimene direktor: Esimene peadirigent: KASUTATUD KIRJANDUS Eesti teatri- ja muusikamuuseumi kodulehelt. www.tmm.ee Rahvusooper "Estonia" kodulehelt. www.opera.ee Teater "Vanemuine" kodulehelt. www.vanemuine.ee Vikipeediast. Muusikaõpik VII-VIII Google otsing EE köide 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
