,,Pärast mind tulgu või veeuputus" - Laristas maha kogu riigikassa, ei mõelnud järeltulevate põlvede peale. 8) Turgot` majandusreformid. Likvideeris Prantsusmaal tsunftid ja kaotas viljakaubanduse sisetollid. Üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele. 9) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuninga tuba asus lossi keskel, tema hommik algas ärkamistseremooniaga. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Versaille'st on pärit jäätis, mood, kahvel, vahuvein. 10) Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest 11) Charles I konflikt parlamendiga Kuningas proovis oma võimu suurendada samal ajal kui parlament soovis kuninga võimu piirata. Sellest vastasseisust kasvas välja kodusõda, mille kaotas kuningas. Parlamendi vägesid juhtinud O. Cromwell sai võimule. Kuningas hukati.
jõuab Odysseus koju. Samal ajal nõutakse tema naiselt Penelopelt omale mees ja kuningas valida. Eepos lõpeb kosilaste tapmisega. 7. Miks nimetatakse ,,Kuningas Oidipust" saatusetragöödiaks? Inimesele on tema saatus ette määratud tehku ta mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. 8. Kuidas tekkisid teatrikunsti kolm haru: draama, tragöödia ja komöödia? Draama kujunemine iseseisvaks zanriks on seotud jumal Dionysose kultusega teatrietendused. Draama oli seotud võistluse ja auhindamisega. Tõsine näidend, vapustav elusündmus. Tragöödia oli rituaalse rahvapeo osa, mille lõpp ei pruukinud õnnetu olla. Kurbmäng, lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega. Komöödia naljamäng, lõbus näidend, naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Lõpp alati õnnelik. 9. Mis toimus kreeklaste dionüüsiatel? Kelle auks neid peeti?
juurde kõnekunsti õppima.Kõige sellega kasnes sõjaline ettevalmistus.Kõnekunsti õppinu oli aga kohtus kaitsja või süüdistaja.Teater:Teatrietendused kuulusid R avalike mängude kavva.(Polnud väga popid).Tugevalt Kreeka mõju all.Välisilmelt oli R teater üsna Kr pärane.R teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.Näitlejate hulgas võis olla ka orje.Algul olid kõik mehed kuid hiljem hakkas kaasa tegema ka naisi.R teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks.Kajastati ka igapäevaelu.Kristluse tekkimine:R võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religiooseid auavaldusi.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja - Juudamaa prokuraatori.Juutide messia ootusel põhines ka 1.saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus.Tema õpetus pandi kirja alles pärast tema surma.Jeesus rõhutas, et rikkus ja
· Eesti kujutavate kunstnike keskühing · Eesti Näitlejate Liit · Eesti Õpetajate Liit KÕRGKOOLID JA RAHVUSTEADUSED · Tartu Ülikool (teaduskeskus) · Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool · Tallinna Tehnikum · Tallinna konservatoorium · Riigi kõrgem Kunstikool ELULAAD JA OLME · gümnaasiumiõpilaste arvu suur suurenemine · kõrgkoolide rajamine · üliõpilaskonna kiire kasv · rahva lugemishuvi kasvas · linnakultuuri kujundasid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused · tantsuorkestrid · spordialad · rännu- ja seiklusiha · välisreisid · suvitamine · üldlaulupeod · noorteorganisatsioonid EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA · et oleks riik, peab olema tunnustus · lääs vaatab, kuni lõpeb RUS kodusõda · 1. tunnustab EE Vabariiki RUS · Tõnisson soovitab EE UK poole hoida · Hans Piip lähedane sõprus UK - heanaaberlik suhe RUS
vaadata, kuidas ta nendega toime tuleb, mis siis, et tegelane on välja mõeldud, raamatu probleemid on ikkagi võetud igapäevaelust. Kui teos on kaasahaarav, siis pole paremat meelelahutust vajagi. Üldiselt ületab raamat filmi, sest filmis ei ole nii palju kirjeldusi kui raamatus ning raamatut lugedes saab lugeja iseenda fantaasia järgi tegelased kujundada. Kultuursemad inimesed eelistavad klassikaliselt teatrite või muuseumite külastamist. Teatrietendused annavad kas üllatavalt meeldiva positiivse laengu millega tavaellu tagasi pöörduda või on täielikud soperdised, mille niiöelda sügavamõttelisusest iga tavakodanik ei pruugi aru saada. Ilmselt see oskamatus valida nende etenduste vahel, mida kord aastas teatris käies vaatama minna, ongi põhjuseks, miks keskmine tööinimene ei raatsi teatripiletile enam raha kulutada. Täpselt naelapea pihta on tabanud Bertolt Brecht, saksa dramaturg ja luuletaja, kes
Pärnu vappi. 6 Linnade tuntus Pärnu Pärnu on olnud Eesti suvepealinnaks juba aastast 1996, kuid päike, meri ja rand on olnud selle linna märksõnadeks juba tervelt 170 aastat. Aga Pärnu on tuntud ka kui sadamalinn, hansalinn ja ülikoolilinn. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa Rahvuspargis ja mujal maakonnas.
raudteejaamast II klassi jaam, kuhu loodi ka veeremi remonditöökoda ja depoo. 1940.ndad aastad on Tapa raudtee ajaloos traagilised aastad. Nendel aegadel pandi kaubavagunitesse üle saja inimese, et nad Siberi poole teel saata. Asumisel lõppes umbes 20 tapalase maine tee ja 30 meest lõpetas vangilaagris. Tapa raudtee on ka 21. sajandil tähtis sõlmpunkt Eesti raudteevõrgustikus ning kuigi raudtejaam enam ei tegutse, suviti toimuvad seal erinevad teatrietendused ja avatakse pop-up kohvikuid ning on üks Tapa põhisümbolistest. Kaitsevägi Kaitseväelinnaku esimese rajatise, lennuvälja, ehitamist alustati 1939. aastal ning lõpetati 1950. aastal. Lennuvälja alale jäävad talud asendati mujal Saksamaale lahkunud Balti sakslaste taludega või osteti riigi poolt ära. Pärast Eesti taasokupeerimist Teises maailmasõjas suurendas Nõukogude okupatsioonireziim linnaku ala kuni 9 ruutkilomeetrini. 1990. aastate
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia...
Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. Neid peeti suuremate pühade eel. Tänaseni on mõnedes maades säilinud vastlapühade aegsed maskirongkäigud. Need rahvapidustused kujunesid koomilise teatri alguseks. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust
Altar Dionysosele mida esitasid veidrad sikutaoliseks kostümeeritud olendid ehk saatürid. Kõiki neid laule saatis rohke dramaatiline Pealtvaatajate element. Teatrietendused olid väga kohad populaarsed, need toimused dianüüsia viimasel 3 päeval, kus igal astus üles pks autor 3 tragöödia ja 1 saatürdraamaga. Omavahel võistlesid 3 autorit/trotagonisti (esinäitleja)/koreegi (tnp. sponsor). Näitlejateks olid eranditult vabadest kodanikest mehed. Parema nähtavuse saavutamiseks kasutati jalapikendusi ehk koturne. Peamised väljendusvahendid oli hääl ja sestid
Näidendite tekstid ja zestid jäid sündsuse piiridesse. Teatris armastasid käia nii rikkad kui ka vaesed, nii haritud ja harimatud. Näitlejad kandsid maske. Etendused olid reeglina kultuste ja pidustuste osaks. Rooma- Teatril ei olnud nii suurt tähtsust igapäevaelus kui Kreekas. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Roomas puudus koor, selle asemel näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Teatri tegemisest võisid võtta kõik osa. Teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeedki kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi. Tegalaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad jt, kes künelesid igapäevast lopsakat keelt, kus sageli tuli ette ebaviisakaid ütlusi. 9.2 Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Sel ajal sai alguse rahuperiood
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Inimene ei saa oma käitumisega kaasa aidata õndsaks saamisele. Eitati inimese tahtevabadust. Samas annab Jumal siiski inimesele märku, kas ta on õndsaks saamisele välja valitud või ei ole. Märguandeks on edukus, eeskätt materiaalne. Selle õpetuse põhjal pidi olema maine elu karm kohusetäitmine ja igasugused lõbustusi tuli piirata. Erksavärviline riietus keelatud (kõige parem musta riietuda), ei olnud tarvis kanda ehteid. Jõuti nii kaugele, et lõbustused nagu teatrietendused mittevajalikud. Piirati kõrtside lahtiolekuaega. Tantsimisse ei suhtutud soosivalt. Kes neist reegleist kõrvale astusid neid karistati. Kalvinistite puhul oli koguduse vanemal õigus kontrollida inimese eraelu. Kalvinism rõhutas töö tegemise vajadust. Kui teeb tööd, siis saab kindlustunde tulevasest pääsemisest. Töö ongi inimese Jumalast seotud elueesmärk. Töö peab olema inimese kutsumus. Kalvinism luterlusest äärmuslikum.
alles 1678. aastal Hamburgis. Ning 1680. aastal Tallinnas, kuigi ka siin kohtas Mederi teos algul piiskop Jakob Helwigi vastuseisu. Meder on oopereid loonud ka hiljem Danzigis, ent säilinud on ainult "Kindlameelne Argenia". Teos oli mõeldud kooliooperiks ning ilmselt esitati peamiselt Tallinna gümnaasiumi tudengitega. Ette kanne toimus 1680. aasta lõpul, me ei tea aga kahjuks, kas Suurgildi saalis, nagu teatrietendused tavaliselt, või gümnaasiumis. Muusikaliselt on ooperis üpris nõudlikke osi ning paljud repliigid partituuris lasevad arvata, et etenduses oli rohkelt ka toredat vaatemängu ja barokkteatrile iseloomulikku lavatehnikat. Juba noorusest oli Meder tuttav itaalia muusikaga, eriti Cesti ja Carissimi loominguga. Ta laenas neilt mõndagi, nagu ka prant suse teatrimuusikast, ometi ei püüdnud ta päriselt jäljendada itaalia ooperi stiili
Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias. Kreeka kultuuri mõju Rooma kultuurile Roomlased võtsid Kreekalt üle väga palju. Näiteks olid kõik jumalad kreeklastelt võetud. Laenati ka arhitektuur, eeposed, teatrietendused, teadused, riietused jne. Erinevustusest võib välja tuua, et roomlased olid sõjakamad ja veidi labasemad, samas suhtusid nad paremini naistesse. Roomlased olid kreeklastest paremad sõjapidamises ja ehituskunstis. Roomlaste jumalad Võtsid kreeklastelt üle. Jumalad moodustasid perekonna. Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter, sõjajumal
ANALÜÜS Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru loss ja park Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reo...
kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud. Maria di medici Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid. Mitu vallutussõda: Madalmaad, Saksamaa, Lille'i linn. Mazarin kardinal, pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod.
Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema vii...
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr...
Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani
isesugune. Teatri sünd on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega Kreekas. Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes osalesid alati ka saatürid (Dionysose mütoloogilised kaaslased sokud), neid kehastasid mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust. Enamikkude kreeka näidendite sündmustik rajanes rahva usundi- ja kultuuripärandil. 2.1. Jumalateenistus teatrina Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas poeet Thespis. Tema tähtis uuendus oli see, et ta oli esimene, kes astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklameerides värsse. Seega oli ta siis nii esimene näitejuht kui ka esimene näitleja
Näitlejateks olid mehed. Teatrit käisid peaaegu kõik vaatamas, vaesed võisid odavamalt või tasuta tagaridadest vaadata. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Esiplaanil oli luule. Klassikalises Kreekas toimusid etendused millegi auks ning toimusid päise päeva ajal kuuma päikese all. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Müüdid olid üld tuntud ning sisu vaatajatele ette teada. See-eest püüti võimalikult kaasakiskuvalt kujutada tegelaste kannatusi.Tihti olid õnnetu või traagilise lõpuga. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid, tihti kujutati
VANA-KREEKA TEATER Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose (veini ja viljakuse jumal. Kreeklased uskusid, et Dionysos innustas suuri näitekirjanikke ja oli kinkinud inimestele veini) auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Dionysose kultus oli rahvaenamusele, polnud suletud. Kultus pärineb Väike- Aasiast. See kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe! Heideti kõrvale mõistuse kammitsad - oldi alkoholi mõju all. Dionysos on kaose jumal. Dionüüsiate ajal heideti normatiivid kõrvale, aga see oli siiski rangelt
õppeprogrammid ja õpikud, uued gümnaasium, suurenes kutsekoolide koolimajad. arv. ELULAAD JA OLME 1. Millised uued nähtused tulid inimeste elulaadi ja kultuuriellu omariikluse perioodil? Eestlasi iseloomustas soov saada paremat haridust ja seeläbi jõuda paremale elujärjele. Haridustaseme tõusuga kaasnes ka lugemishuvi. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused. 2. Milliseid uusi ajaveetmis- ja kooskäimisvõimalusi tõi eestlastele omariikluse aeg? 1930. Aastatel arenes kohviku- ja restoranikultuur, hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest. Regulaarne laevaliiklus viis soovijad Soome, Rootsi ja Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale. Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades. 3. Mis muutus inimeste igapäevaelus ja mis neid muutusi põhjustas?
lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool Katolik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega Riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused Karm kirikukorraldus Henry VIII panus reformatsiooni Pidi katolikust kirikust lahku lööma, et saada abikaasalt Katariinalt lahutust, kuna abielu ei andnud meessoost järglasi 1534. kinnitas parlament kuninga kirikupeaks Inglismaal suleti kõik kloostrid Inglismaal kujunes välja anglikaani kirik Ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega Vastureformatsioon Võitlemaks reformatiooniga Võib eristada kahte suunda: katoliku kiriku otsene
Eesti keelne kool, uued õppeprogrammid ja Põhikool 6-klassiline ja 5-klassiline õpikud, uued koolimajad gümnaasium, suurenes kutsekoolide arv Elulaad ja oleme 1. Millised uued nähtused tulid inimeste elulaadi ja kultuuriellu omariikluse perioodil? Eestlasi iseloomustas soov saada paremat haridust ja seeläbi jõuda paremale elujärjele. Haridustaseme tõusuga kaasnes ka lugemihuvi. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused. 2. Millised uusi ajaveetmis- kooskäimisvõimalusi tõi eestlastele omariikluse aeg? 1930.aastatel arenes kohviku- ja restoranikultuur hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest. Regulaarne laevaliiklus viis soovijad Soome, Rootsi ja Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale. Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades. 3. Mis muutus inimeste igapäevaelus ja mis neid muutisi põhjustas? Linnades ehitati
poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50% Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Kreeka peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. 2 1.1 Kreeka kultuur Teater Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid.
neist pooled tegutsevad ka aktiivselt. Soomlasi ja soomlust esindab Eestis terve rida aktiivseid organisatsioone ja ühendusi. Paljudega nendest, näiteks Soome Instituudi, Finpro-eksportorganisatsiooni ja soome ärimeeste ühendustega, on saatkonnal tihedad koostöösidemed. Soome kultuuril on Eesti kultuurielus oma kindel koht. Pea igal nädalal võib Eesti eri kohtades tutvuda soome kultuuriga selle eri vormides olgu need siis näitused, kontserdid, teatrietendused või muud kultuurisündmused. Huvi Soome vastu torkab silma ka soome keele oskuses ja keeleõpingutes. Erinevates põhi- ja kutsekoolides õpib soome keelt umbes 4500 noort. 8 Soome suursaatkond: Soome ja eesti rahvas on alati olnud teineteisele lähedased, kuid mitte kunagi nii lähedased kui täna, iseseisvate riikidena Euroopa Liidus. Meid ühendab geograafiline lähedus,
Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud.
olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati. 19. sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Seda ellu viies pani prantsuse pedagoog P. de Coubertin aluse nüüdisaegsele olümpialiikumisele, mille eesmärk on arendada noortes inimestes kauneid kehalisi ning kõlbelisi omadusi, kasvatada riikide ja rahvaste vahelist austust ja heasoovlikust ning kaasa aidata parema, sõdadeta maailma loomisele. 8. Teater Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates
maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus Laste kasvatamine oli roomas perekonna ülesanne; vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem tähelepanu pöörama; lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima; rikkad võtsid koduõpetajaid; Teater Selleski valdkonnas olid tugevad kreeka mõjud; erinevalt kreekast puudus rooma teatris koor; hiljem hakkas näitlemises kaas ategma ka naisi; rooma teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu kreeka draama. Kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal Agustuse võimuletulekuga alguse saanud rahuperiood lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Ajalookirjutis Hakati oma ajalugu uurima ja kirja panema; Titus livius kirjutas suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates" ; 7.Ristiusu sünd Idamaised ja hellenistlikud usundid Rooma riigis
pidada Tiberi jõel aga Caesar lasi selleks eraldi kaevata paisjärve. Gladiaatorite jõukatsumise kõrval nauditi ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Võistles neli võistkonda, igal võistkonnal oli Rooma elanike seas kindel ja kirglik pooldajaskond. Nagu gladiaatoridki, olid kaarikujuhid enamasti orjad, kuid edukamad neist võitsid kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinna-rahadele võitude eest. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võitlusetki, kui polnud nii populaarsed. Välisilmelt oli Rooma teater üpriski kreekapärane. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Rooma teatrietendused jäid rahva lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeed
*Eesti ühiskonda iseloomustasid kõige rohkem rahvuslus ja isamaalisus *Sotsiaalsed ümberkorraldused *Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga *Teine osa rahvasti ei muutunud ei uue reziimi kaasjooksikuteks ega langenud ka passiivsusse ,moodustasid opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Kujunes ka vasakopositsioon Elulaad *Suur soov saada hea haridus ja saada parem elulaad *Kiire õpilaste kasv *Kasvas rahva lugemishuvi *Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused,konserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilise eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Vesemate pärusmaaks jäid tsirkus ja kino *Inimesei huvitas filmikunst *1930a arenes restorani ja kohvikukultuur ja tansuorkestrid *Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine *Noorte rännu-ja seiklusiha *Välisreisid oli haruldasemad kuid mitte harukordsed *Suvitamine oli puhkamine ja suvemaja püstitamist *Vähenes tasapisi religiooni tähtsus
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus er...
silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos.preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida. Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks, õpiti lugema, õpiti ajaloolisi sündmusi. Need on olulised ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest. Ette kanti 3-5 komöödiat ja lkolm tragöödiat. Orkestra ja skeene.maskid Eepika kõrval sai tuntumaks ka lüürika. Lüüra saatel ette kantav luuletus. Ajalookirjutuse algus. Lähema ajaloo sündmusi pani kiirja- Herodotos. Kreeka pärsi sõdadest. Tahtis kuulajatele õpetliku sõnumi edasi anda. Historia. Ajaloo isa 3) Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Maailma üldiste probleemide üle arutlemist hakati nimetama
kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule ditürambe. (Nahkur,A.2005, lk 27) Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr traigoidia: tragos kits, sokk + o(i)de laul). See arenes välja tavapärases jumalate austamises. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Oletatakse, et kõige varasemad teatrietendused olid seotud jumalate meeleheaks sokuohvri toomisega või siis soku kui võitnud koorile ettenähtud autasuga. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele.(KAA 1999,lk 24) Kultuslikest stseenidest täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Algul piirduti
inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule – ditürambe. (Nahkur, A.2005, lk 27) Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr traigoidia: tragos – kits, sokk + o(i)de – laul). See arenes välja tavapärases jumalate austamiseks. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Oletatakse, et kõige varasemad teatrietendused olid seotud jumalate meeleheaks sokuohvri toomisega või siis soku kui võitnud koorile ettenähtud autasuga. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele.(KAA 1999,lk 24) Kultuslikest stseenidest täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Algul
ega õndsust vastu tahtmist, enda osavõtuta. Usklik tunnetab Jumala armulikkust juba maa peal ja edu maises elus näitab, et ta on n-ö välja valitud. Järelikult tuleb järgida oma ilmalikku kutsumust- teha võimalikult hästi oma igapäevast tööd. TÖÖ ÕILISTAMINE. Puritaan oli usklik, askeetlik, vaikiv sünguseni ega talunud vähimatki elurõõmu avaldust. Sobimatuks peeti naeru, laulu, muusikat jm lõbutsemist. Inglise revolutsiooni ajal 1642 keelati ametlikult kõik teatrietendused. Hakati käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Uus meestesoeng Ümarpead kodusõjas parlamendi poolt võitlejad (kavalerid kuninga pooldajad) Puritaanlased leidsid, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Seega sattus uusreformatsioon kohe vastuollu kuningavõimuga. Piiskopivõimu asendamise osas läksid arvamused aga lahku: presbüterlased leidsid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid; independendid aga, et kogudused peavad olema sõltumatud
,,Jutt" on igatsusluuletus, milles moodustub tervikkujund. Mõjuvuse saavutamiseks kasutab värssides nii alg-, lõpp- kui ka siseriimi. ,,Enne surma- Eestimaale!" See luuletus on K testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism. K oskas anda kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isikliku sisu. Oma temperamenditüübilt oli K romantiline luuletaja, kelle vaim lendab kõrguses ja hing ihkab ilu. Koidula teater K algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater. Eesti näitlejate teatrietendused eesti vaatajatele said alguse 1870. aastail, kui ,,Vanemuise" seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette naljamäng ,,Saaremaa onupoeg".Trupp koosnes peamiselt Jannseni pere meesliikmeist ja sõradest. K pidas teatri ülesandeks rahvuslike ja valgustuslike ideede levitamist ja rahvale õpetliku lõbu pakkumist. Samal sügisel laval ka K järgmine näidend ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed". Koidula esimene päris algupärane näidend, 1871. a esietendunud ,,Säärane
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
oleksid saksakeelsete asemel. KooliõpikudRahva harimine. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusõistlusi. Juht oli Jakob Hurt . · Eesti Üliõpilaste Selts Eesti haritlaste kooskäimis koht, liikmes suhtlesid eesti keeles, lipp oli sinimustvalge. · Vanemuine - on 1865. aastal Tartus asutatud teater. Korraldas mitu laulupidu. Teatrietendused. I laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. 1000 pillimeest ja lauljat. Kasvatas ühtekuuluvustunnet. Rahvusliku liikumise algus: Köler, Jakobson, Jannsen, Hurda Olulised rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi, Viljandimaa. Tartus oli eestvedajateks postipapa Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler, kes aitas eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II ette
majesteetlikust. Olümpos on mäemassiiv Kreekas Tessaalia ja Makedoonia piiril Egeuse mere rannikul, Balkani poolsaarel. Olümpose mägi on 2917 m ning osutub Kreeka kõrgeimaks tipuks. Olümpose mägi oli kreeklaste uskumuste kohaselt antiikaja kaheteistkümne jumala elupaik. Legendaarse mäe jalamil on antiikne linn Dion, kus kummardati muiste Zeusi koos teiste Olümpose jumalatega, peeti ohvritalge, siinsetel väljakutel toimusid debatid, linnaelanike koosolekud, teatrietendused ja haaravad spordivõistlused. Tänapäeval on Olümpos rahvuspargi osa ja seaduse kaitse all, mistõttu on siin massiturismi arendamine keelatud. Linn elas pikki sajandeid õitsengus ning üksmeeles jumalatega. Tänapäevases Dionis võib näha eri aegadest pärit hoonete (Isise ja Artemise templite, kreeka ja rooma amfiteatrite, rooma saunade, varakristlike basiilikate ja mitmesuguste muude ühiskondlike hoonete) jäänuseid. Olümpose piltilusad vaated ja suurepärase
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
Louis XIV Sissejuhatus Louis XIV sündis 1638. aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma ...
Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades pole roomlastel originaalseid saavutusi peaaegu üldse. Nad püüdsid leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Teater Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Samal ajal polnud teater roomlaste silmis kaugeltki nii tähtis kui Kreekas. Rooma teatrietendused toimusid vabas õhus. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid enamasti tehtud puust. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, hiljem hakati kasutama ka naisnäitlejaid. Kõige tuntum rooma näitekirjanik oli Plautus (3.-2. sajand eKr). Tema näidendid kujutasid
Rooma kultuur: Roomlaste varasest kultuurist pole peaaegu midagi teada. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimisega. Kreeka kultuur on mõjutanud rooma kultuuri väga palju kirjanduses, teatris, kõnekunstis, filosoofias ja religioonis. Teater: Meelelahutuslikum kui Kreekas. Teater polnud nii tähtis kui Kreekas, see jäi oma populaarsuselt hipodroomisõidule ja gladiaatorite võitlusele kindlalt alla. Teatrietendused olid põhiliselt rahva naerutamise ja lõbustamise paigad. Teatrietendused toimusid vabas õhus. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid enamasti puust. Rooma teatris puudus koor. Etendus toimus maskides näitlejate omavahelistes dialoogides. Näitlejate ühiskondlik staatus oli madal ja nende hulgas leidus isegi orje ning hiljem ka naisi. 8 Kirjandus:
Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki
aga kujutas ohtu vasakopositsioon. Muidugi ei tähendanud inimeste kohatine omakasupüüdlikkus ,ükskõiklus ja vasakpoolsus seda ,et rahvas poleks tervikuna väärtustanud omariiklust. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgemaks paleuseks ja lomulikuks eneseavalduseks. Elulaad:Eestlaste suur soov saada haridus,haridustaseme tõusuga suurenes ka lugemishuvi,1918-1949 anti väja 30 000 erinevat raamatut.Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused ,kontserdid ja kunstinäitused,maj. Ja poliitiise eliidi jaoks ka mitmed ballid ja seltskondlikud koosviibimised.vaesematele tsirkus ja kino.ka filmikunst arenes(heli-ja värvifilmide tulek) 1930. kohviku-ja restoranikultuur,seal mängisid tantsuorkestrid.1930. Hakati lugu pidama ka sportlikust eluviisist ,suvitamisest ja reisimisest.Noorte rännu-ja seiklusihale andis esimese tõuke AhtoValter,kes ületas Atlandi ookeani purjepaadil ja reisis ümber maailma.KA välisreiside arv suurenes
Donatus (IV sajandil pKr) nõudis Terentiuse komöödiaid kommenteerides teose jaotamist kolmeks vaatuseks ning hiljem sai ka see jaotus eeskujuks Itaalias, Hispaanias ja ka portugali draamale. Horatius pidas õigeks juba viievaatuselist ülesehitust, mis on läbi viidud Seneca tragöödiais ning sai ka prantsuse klassikalise draama suureks eeskujuks. Kui kreeka teatris esinesid kodanikud, siis Rooma riskis vabast soost mees teatris esinedes kodanikuõiguste kaotusega. Ka Roomas kuulusid teatrietendused riiklike pidustuste kavasse, kuid nad polnud olemuselt kultuslikud, vaid üksnes vaatemängulise-lõbustusliku iseloomuga. Lisaks riiklikele pidustustele, mida Roomas oli rohkem kui Kreekas, anti etendusi muudelgi puhkudel, näiteks ant teatreid triumfide või matuste puhul. Maske näitlejad Plautuse ja Terentiuse ajal arvatavasti neid ei kantud veel. Publik oli lihtne ja kunstist ei teadnud suurt midagi, pealegi
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
