Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draamateatri näitlejad. Lift toob huvilised kolmandale rõdule, kus kõik näitlejatest giidid rõhutavad nagu ühest suust: siit avanevat perspektiiv-
Retsensioon ,,Rekvisiitori tähetund" Jakob Naagel 10A 30. novembril 2013 käisin Kuressaare teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust ,,Rekvisiitori tähetund". Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke on...
Käitumine kinos ja teatris Kinos ja teatris käitumist õpetatakse lastele juba lasteaiaeast peale.See arendab süvenemisoskust ja silmaringi.Kuidas aga käituda kinos ja teatris nii,et sa ei häiriks teisi vaatajaid seda pole aga kõik selgeks õppinud.Kui inimene pole lapseeas käitumiskasvatust saanud,ei oska ta käitumisele ka täiskasvanuna tähelepanu pöörata.See hoolimatus teiste suhtes avaldub tänapäeval väga selgelt ka liikluskultuuris.Tooksin siin välja mõned näited,kuidas peaks käituma kultuurne ja teistega arvestav inimene. Juba lapseeas on õpetatud,et ära krõbista kommipaberitega kinos või teatris.See segab teisi vaatajaid väga.Olen seda isegi kogenud kui häiriv võib see olla.Sellepärast ei maksa võtta komme kinno ja teatrisse kaasa.Ameerikas on levinud popkorni söömine kinos.See on nagu traditsioon,et kui kinno minna siis kindlasti popkornituutuga.Meie kinodes on ka see võimalus olemas,kes soovib saab endale...
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on...
Õpetus: see maailm,reaalsus mida me kogeme on illusioon, see on vari. Siin maailmas on asjad pidevalt mutumas, kadumas, tekkimas. Tegelik maailm peab olema püsiv. Nähtamatut maailma peab põhjustama teine nähtamatu maailm. Meie oleme vangid nähtamatus maailmas. See mida kogeme on pettus, oleme karistust kandmas, vangid koopas. Inimene tahan üles ärgata. Inimene siin elus midagi ei õpi, vaid tuletab meelde. Kõige suurema väärtusega idee: headus 10. Teater saab alguse seoses religiooniga. Erinevate jumalate kultusega. kõige olulisem Dynysos. Alguses mängisid lauljad ja jutuvestjad. Hiljem hakati liikumist juurde lisama. Kreeka religioonis oli muusika ja tants väga kõrgel kohal. Metsikud üritused, kuna jumal keda austati oli veinijumal. 7. ja 8. saj teater eraldub kultusest ja tekivad teatud iseseisvad etendused. Tekivad amfiteatrid, tavaliselt kasutati selleks mäenõlga kuhu paigutati istmed ja keskele tekkis lage plats
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastus...
Kuidas kirjutada retsensiooni... ...kontserdist? 1. Info - kontserdi aeg, koht ja esineja. 2. Esinejast endast 3. Repertuaar. Iga loo kohta väike kirjendus. Kava sisuline iseloomustus, ajastu jne. 4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema lai...
KAJAKAS KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA tema naine MAA nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO õpetaja JAKOV töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretsnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal ...
KOLM ÕDE DRAAMA NELJAS VAATUSES TEGELASED: ANDREI SERGEJEVIT PROZOROV NATALJA IVANOVNA tema pruut, hiljem naine OLGA - MAA Prozorovi õed IRINA FJODOR ILJIT KULÕGIN gümnaasiumiõpetaja, Masa mees ALEKSANDER IGNATJEVIT VERININ alampolkovnik, patareikomandör NIKOLAI LVOVIT TUSENBACH parun, leitnant VASSILI VASSILJEVIT SOLJONÕI staabikapten IVAN ROMANOVIT TEBUTÕKIN . sõjaväearst ALEKSEI PETROVIT FEDODIK alamleitnant VLADIMIR KARLOVIT RODE alamleitnant FERAPONT semstvovalitsuse valvur, rauk ANFISSA lapsehoidja, 80 aastane eit Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Tegevus algab Prozorovite majas, kus kolme õde isast on mööda saanud täpselt üks aasta. Olga (tütarlastegümnaasiumi õpetaja, 28 aastane) filosofeerib, Irina (20 aastane) tähistab oma nimepäeva ning Masa, kes on veel endiselt leian, kannab musta kleiti. Mõisas läheb käima äge nimepäeva pidu. Irinale tehakse igasugu kingitusi ja asju. Aruteldakse ...
KIRSIAED KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: LJUBOV ANDREJEVNA RANEVSKAJA mõisaproua ANJA tema tütar, 17 aastane VARJA tema kasutütar, 24 aastane LEONID ANDREJEVIT GAJEV Ranevskaja vend JERMOLAI ALEKSEJEVIT LOPAHHIN kaupmees PJOTR SERGEJEVIT TROFIMOV üliõpilane BORISS BORISSOVIT SIMEONOV PITIK mõisnik ARLOTTA IVANOVNA guvernant SEMJON PANTELEJEVIT JEPOHHODOV kontorist DUNJAA toatüdruk FIRSS toapoiss, 87 aastane vanamees JAA noor poiss TEEKÄIA JAAMAÜLEM POSTIAMETNIK KÜLALILI, TEENIJAID Tegevus toimub L. A. Ranevskaja mõisas. Lugu siis sellest, kuidas mõisaproua tuli pikalt reisilt tagasi oma armsasse kirsiaeda. Prantsusmaale läks ta sest, et tema poeg oli seal samas kohas uppunud jõkke ning meesgi oli sampanjasurma ära surnud. Teose kogu draama seisnes selles, et mõisaproua oli omadega niivõrd võlgades, et terve mõis pandi oksjonile Lopahhinil oli plaan anda mõisa krundid suvitajatele üüriks e...
GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõest...
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ...
Inglise renessansiteater Inglise renessansiteater baseerus Londonis aastatel 1567, millal avati esimene Inglismaa teater The Red Lion ehk Punane lõvi, kuni aastani 1642 mil võimule tulnud puritaanid sulgesid kõik teatrid, sest nende arust oli meelelahutus patt. Selle aja teater oli sarnane eelnevate perioodidega ning erinevate riikidega. Teatrit võis teha absoluutselt igal pool. Kus iganes rahvas kogunes, seal teatrit tehti. Näitlejad olid ainult mehed, naisi lavale ei lastud. Varasemast Inglismaa teatrist erines ta aga teemade poolest. Enne seda perioodi käsitleti peamiselt kirikuteemasid ja näideldi usklike ürituste puhul. Nüüd aga hakati kujutama ühiskondlike probleeme ja elulisi juhtumisi.
............................................................................................... 11 Luule................................................................................................................................14 Luuletused....................................................................................................................... 16 Suhted rahvuslike tegelastega..........................................................................................19 Koidula ja teater...............................................................................................................22 Lydia Koidula memoriaalmuuseum................................................................................ 25 Perekond..........................................................................................................................27 100.- rahatäht...................................................................................................................29
Eesti Vabariigi kultuuri elu aastal 1920-1940 Aastatel 1920-1940 oli eestlaste jaoks raske. Alles vabanedes võõrariigi võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Ee...
Arvustus lastemuusikalist “Lotte Unenäomaailmas” Käisin vaatamas ja kuulamas lastemuusikali “Lotte Unenäomaailmas”, Teater Vanemuine oli kohaks ja kuupäevaks oli 11.12.2017. Osades olid: Lotte - Linda Kolde, Bruno - Jaanus Tepomees, Albert - Rasmus Kull, Adalbert - Simo Breede jpt. Etenduse üldmeeleolu on positiivne ja öelda on ainult, et hästi tehtud. Linda Kolde - sündinud 16. aprillil 1990 Tallinnas. 2014. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja.
Retsensioon A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 14. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev näidend ,,Ma armastasin sakslast". Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel. Hariduse poolest meremees , alustas Saaremäe lavastajatööga alles hiljuti. 2001.aastal valmis tema esimene menukas näidend ,,Jaanituli", mille lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli...
Keskaja jaotus: Varakeskaeg 5. saj. viimasest veerandist 11. saj. keskpaigani (pikk ja pime ajajärk) Kõrgkeskaeg 11. saj. keskpaigast 15. sajandini, mil keskajale iseloomulikud nähtused saavutasid oma kõrgpunkti ja hakkas kujunema uusajale iseloomulikke tunnuseid. Hiliskeskaeg e varauusaeg 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni, mil keskaja tunnused asendusid järk-järgult uusajale iseloomulike joontega. KESKAJA TEATER, ERINEVUSED ANTIIKTEATRIGA Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke
Pritsimehest ballettmeistriks Käisin vaatamas 24. novembril Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ,,Ballettmeister". Näidendi autor on Urmas Vadi ning selle on lavastanud Andres Noormets. Viimane on ka näidendi muusika- ja lavakujundaja. Peaosas mängib Ago Anderson, kes sai ka käesoleva aasta kevadel oma rolli eest parima meesnäitleja preemia. Veel kaks ilusat naisnäitlejat olid Liis Laigna ja Kaidi Viidas, kes mängsid väga paljusid erinevaid karaktereid ning neil tuli see kõik loomulikult ja hästi välja. ,,Ballettmeistri" esietendus toimus Endla teatri Küünis 30. aprillil 2009. aastal. Laval toimus palju huvitavaid stseene, kuid silmapaistvamad olid kindlasti erinevad tantsukavad. Näitlejad, keda olid kokku üheksa, tegid oma tööd hingega ja mängisid oma rollid hästi välja ning tänu sellele tõid nad ka vaatajatele huvitava etenduse. Etendus tuletas meelde aega nagu istuks aastataguses ajalo...
2. Kirjuta keskaegse ülikooli kolm teaduskonda. - usuteaduskond - arstiteaduskond - õigusteaduskond 3. Töö pildiga Milline arhitektuuristiiliga on tegemist? -Gooti stiiliga Milliseid selle arhitektuuristiili tunnuseid sa kirikul näed? -Teravkaared -Aknad avarad Mis sajanditel oli see arhitektuuristiil Euroopas valitsev? - XIII sajandil Nimeta mõni kirik selles stiilis. - Jumalaema kirik Pariisis 4. Mis on katedraal? - Katedraal on peakirik. 5. Kirik ja teater olid keskajal tihedalt seotud. Too kaks näidet. - usulised näitemängud arenesid välja jumalateenistustest - Tegelasteks olid pühakud ja piiblitegelased.
Keskaja Kultuur Keskaja inimeste meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas päästa inimese hingi saatana küüsist. Loodust peeti oliluseks vaid kui jumala loomingut.Tähtsamad olid teadmised Jumalast,neid saadi pealmiselt piiblist. Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vailmulike hoole all.Kloostri- ja kirikukoolides oli eesmärgiks valmistada haritud preestreid ja munki.Enam talupoegi olid kirjaoskamatud.Õpetus toimus ladina keeles.Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetria, astronoomia ja muusika Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele.Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhti...
Teatrietenduse analüüs. Mis teeb lavastusest geniaalse komöödiatüki? Arvustuses võetakse etenduse maailm koost lahti, et seda lähemalt uurida, samas analüüsitakse ka kui tervikut. Kirjutatud on nii lavastuse tähendusest, tuues nt paralleele teise näidendiga, kui ka kunstilisest poolest (lavakujundus, värvilahendus, kostüümid, näitlejatöö jne).
Peened 2 Kääbus 2 Kuulus 3 Otsus 2 Soodus 3 või 2 Lurjus 2 Ollus 2 Korsten 3 Õine 3 Äsjane 2 Palju 2 Uudis 2 Jäine 3 Praegune 3 Pärlid 3 Aula 2 Soine 3 Rooma kirjandus hentult Julius Ceasar tuntud kui väejuht ja riigitegelane (100-44 eKr), kuid temalt on säilinud ka kaks ajaloolist teost - "Märkmeid Gallia sõjast", "Märkmeid kodusõjast". Petronius - "Satiricon" - tema teost võib pidada seiklusromaani eelkäijaks. Kreeka-Rooma teater. Kreeka teater Rooma teater Erinevused: * Näitlejad olid au sees, * * Näitleja elukutset põlati, teatrid ehitati mäekülgedele, * *teatrid ehitati lauskmaadele, * selgitajaks oli koor, *vähe koor kadus, *palju dekoratsioone, * eelistati dekoratsioone, *eelistati
Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreeka. Roomalsed austasid veel loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud ja seejärgi nimetati neid nuumeniteks. Põhimõtteliselt kõik olid nuumenid, puud, kivid, järved jne. Peredes olid ka veel kaitsevaimud, keda nimetati geeniusteks. Kreekast alguse saanud teater levis nagu kulutuli ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli ka teater üsna sama. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid lauluparitiide ehk aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas hakkasid ajapeale ka näitlema naised. Roomas tehti tearis nalja, mitte nii nagu Kreekas
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst.............
Romantism Romantsim on kunsti suund. Tänapäeval võib kunstiks nimetada kõike seinast seina, aga eelkõige tähendab see viietäheline sõna siiski kas muusikat, teatrit, kino, arhitektuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust. Romantism tekkis tänu 1789.aastal Prantsuse revolutsiooni ajal toimunud rahvahulkade vabadusliikumisele ning rahva võitlusele feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, vähene sarnasus tegelikkusega, individualism, kummalised tegelaskujud ja ebatavaline sündmustik. Muusikas oli romantism valitsevaks suunaks 1810.aastast kuni 1850.aastani, avardades ja juhtides tähelepanu teose sisule ja tunnetuslikule küljele. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Tolle aja muusikud ja heliloojad kirjutasid palju ballaade. Kujutavas kunstis kestis romantist 19.sajandi alg...
Erinevus seisnes aga selles, et kui klassikalisel perioodil oli rahvakoosolek kõrgeim võimuorgan, siis hellenistlikul ajastul piirdus nende võim vaid kohalikku igapäeva elu puudutavate küsimustega. Kõigis tähtsamates küsimustes pidid linnad alluma valitseja tahtele. Leian, et hellenistlikul perioodil oli võimul auahne ja võimukas valitseja, kes tegi kõik, et temale jääks viimane sõna ja et tema saaks otsustada riigi tuleviku üle. Hellenismi ajastul kaotas teater oma senise tähenduse. Klassikalisel ajajärgul käsitleti seal kodanikele olulisi poliitika- ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii kodakondsus, linnriik kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiaid kirjutati jätkuvalt. Nii nagu looduses, ei kannatata ka kultuuris tühja kohta. Teatri asemel tõusis esiplaanile luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Kui klassikalisel ajajärgul olid esmatähtsad kodanikkonda liitvad usupidustused, siis
Kui palju maksab kunst? Enne Kunstiväärtuse arutamist tuleks määratleda kunsti ennast. Mis on kunst? Tänapäeval on kunst laiema tähendusega, kui see varem oli. Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Kitsamas tähenduses mõistetakse kunsti all kujutavat kunsti või visuaalseid kunste. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ning filmikunsti. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kui palju maksab kunst? Kunsti väärtus sõltub paljudest teguritest. Tähtis on kunsti puhul vanus, sihtgrupp, materjal ja palju muud. Näitekunst: tants, draama, muusika ja muud meelelahutused, mis on tavaliselt publiku tarbeks etendatud, vajavad kapitali, et oma kunsti inimestele visualiseerida ning seetõttu on ka taolise kunstilig...
Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn. aristokraatlikust lastetoast ei ole rahul nii oma uue ebaprestiizika mehe kui ka nende majandusliku olukorraga. Ilmselt ongi sellepärast näidendis kasutatud tema neiupõlvenime, kuna naine oli oma akadeemikust abikaasast üle ja seega oli pigem oma isa tütar kui mehe naine. Hedda, kas siis igavusest või trööstitusest...
Giuseppe Verdi ,,Rigoletto'' - minu ooperielamus Giuseppe Verdi ooperiteos ,,Rigoletto'' oli väga elamuslik ning sündmusterohke esitus. ,,Rigoletto ooperist'' on kirjutada nii mõndagi, kuid lavakujundu ja muusika jäid kohe eriti meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi. Lavastuse põhijoontena jäid silma alguses etenduse muusika ning valgustus. Valgustuse kohta peaks mainima et, see jäi veidike nõrgaks ning polnud hästi näha. Kui istuda näiteks kuskil nurga taga üleval reas siis...
776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aischylos. Filosoofia ja teadus Filosoofia ja teadus. 6. Saj e.m.a. pannakse alus filosoofiale e tarkusearmastusele. Vihikust kokkuvõtted. Thales- esimene filosoof. Sokrates: voorus ja hüve, vestleb oma õpilasega ateenas. Platon: sokratese õpilane,
( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige lähemal. Kuus aastat tegeles sportvõimlemisega. Lõpetas selletõttu, kuna sai aru, et tal ei ole nii häid eeldusi, kui teistel trennikaaslastel. Mõningaid harjutusi ja elemente ei julgenud Elmo enam teha. Tükk aega käis trennis vastu tahtmist. Vahel ütles vanematele, et läheb trenni, kuid tegelikult käis kinos. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 7-9) Esimene roll oli kooli näiteringis, mängis Saabastega Kassi. Peas oli suur müts ja jalas kummikud. Kõik, mis ta pidi tegema, oli tulla ühest lava otsast lavale ja teiselt pool ära minna. Elmo ise oli oma rolliga väga rahul ning imestas, miks teda ei tulnud keegi kiitma tema suurepärase etteaste eest. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) Jõhvi poistekambas oli tema hüüdnimeks Nugis, inspireerituna tema perekonnanimest.
VanaKreeka & VanaRooma Teatri arhitektuur, näidendid, maskid, vaatemängud. Teatri arhitektuur Rooma teater ehitati lauskmaale, piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga ja olid poolringikujulised. Teatrimaja keskseks kohaks oli kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli kahekorruseline lavasein.Võttis palju üle kreeklastelt. Kreekas püstitati hoone mäenõlvale, hobuserauakujuliselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Talle meeldis ka kujundada aedu ja lillenäituseid Tallinnas ja Moskvas. Tallinna Lillepaviljon oli tänu sellele populaarne hoone.Kuni 1964. 12 aastani töötas Pormeister Eesti põllumajandusprojektis ning kuni 1992. aastani Eesti Maaehitusprojektis. Tallinna Lillepaviljon Kohvik ,,Tuljak" Teater Eesti Vabariigis ja ENSV perioodil Ants Lauter sündis 5. juulil 1894. aastal. 1911. aastal lõpetas ta kaubanduskooli, kuid 1913. aastal sai ta tänu Karl Jungholzile ja Theodor Altermannile tööle näitlejana teatris ,,Estonia". Sõja ajal 1916.-1918. aastal mängis ta Novgorodi teatris. 1918. aastal läks ta tagasi ,,Estonia" teartisse, kus ta töötas draamajuhina kuni 1941. aastani. Ants Lauter reisis Saksamaal,
Koostas: Su Madre Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Klassitsism 4 2. Romantism 6 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Klassitsism Järjekordne suurem huvi tõusis klassikalise pärandi vastu 18. sajandi II poolel. Kunstis väljendus see stiilina, mida
sajandini. Teatrielemendid on tuntavad folklooris: vanemad laulumängud ja etendusmängud ("Lambamäng", "Naerimäng", "Kosjamäng"). Samuti teatrielemendid tuntavad rahvakombestikus: pulmakombestik, mardi- ja kadrisandid. Eeinevatel perioodidel on olnud püüdlusi Eesti omateatri loomiseks toetudes pärimusele ja folkloorile: 1930. aastail (Loorits); 1970 aastail (Evald Hermaküla, Jaan Tooming); nüüdisaegne nn pärimusteater (Anne Türnpu). 3. Baltisaksa teater 19. ja 20. sajandil ning selle roll eesti teatri kujunemisloos. August von Kotzebue rajab 1784. a saksakeelse asjaarmastajateteatri Tallinnas. Teater tegutses 1784-1795 ja uuesti alates 1798. 1788 aastal kõlab teatrilaval esimest korda eesti keel, Kotzebue laulumängus "Isalik ootus". 1809 aastal luuakse Tallinnas saksa kutseline teater, mis hiljem kannab nime Tallinna Linnateater ja Tallinna Saksa Teater. 1819 aastal on laval Tallinna Saksa Teatris esimene
Naksitrallid Rotivastane relv (Kõik rotid liiguvad vastavalt sellele, mida jutustaja räägib) Jutustaja: ,,Kõige suurematest rottidest koosnev eriüksus, mis oli jagatud kahte ossa, lähenes aeglaselt, kuid järjekindlalt. Nende vurrud liikusid närviliselt, sõõrmed vedasid õhku, silmades helkis tigedus" Muhv: (paanikat tõstes) ,,Appikene! Neil on see kord mingi uus salakaval rotiplaan! Nad ründavad meid hoopiski külgedelt!" (masendunult) ,,Ja see tähendab ju, et meil pole mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värise...
Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 2) Halikarnassose Mausoleum- Pärsia satraabi (asehaldur) Mausolose hauakamber- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk 32 hellenistlikul perioodil sündisid suurlinnad: Aleksandria ( Pharose tuletorn- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk.32, Museion) Pergamon (Pergamoni altar) 6. Teater · Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest · Keskne osa kooril · Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm · Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris · Theatron vaatamise koht, hobuserauakujuline põhiplaan · Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on...
THEATRE VOCABULARY II · Usher a person who escorts people to seats in a theatre. · A director responsible for the artistic side of the performance; · A producer responsible for financial side of the performance; · A manager responsible for administrative side of the performance; · A designer (costume, stage, light/lighting) someone whose job is to make plans or patterns for clothes, furniture, equipment etc. · A theatre buff a person who loves the theatre and goes there a lot; · An impresario (also called an agent) has to find parts to an actor/actress; · stagehand a person who moves properties, regulates lighting, etc. in a theatrical production; · `bite lights' small flashlight held between the teeth, leaving hands free to work; · Spotlight - (a circle of strong light which is sent from) a lamp whose beam can be directed Inside the theatre: · ...
poliitilisi sidemeid. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel ei olnud õigusi.Naine siirdus isa käe alt mehe eeskoste alla. Lihtrahva elus olid mehed ja naised rohkem koos. Vaesemad naised ja tüdrukud puutusid ringi liikudes rohkem kokku sookaaslaste ja vastassoo esindajatega.. mehe sõna maksis. Ei kantud uhkeid riideid. Kitoon- põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud võõga kokku tõmmatud. 2) Kreeklaste usk. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud. Kreeklased uskusid et maailma valitsevad jumalad, ning et inimeste käekäik sõltub nende läbisaamisest jumalatega. Neil oli mitu jumalat- polüteism. Kreeka jumalad olid inimesetaolised , nad olid suure väega, surematud, elasid Olümpose mäe jalamil. Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR-jumalatele toodi ohvreid
Nende mõju oli väga suur, kuid lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul. Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta väga suur. Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Algul valitses Ateenas aristokraatia, kuid riigimees Solon kärpis kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste omi. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Peale selle kukutamist kehtestati kõigile võrdsed õigused. 7. Olümpiamängud, teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Osaleda võisid ainult hellenid ning naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks. Mängude häirimatuks toimumiseks oli kehtestatud olümpiarahu.
,,Hea, Paha ja Inetu" 20. detsembril oli mul hea võimalus minna Rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama VAT Teatri etendust ,,Hea, Paha ja Inetu". Teatritüki aluseks on Sergio Leone 1966. aasta film ,,The Good, The Bad and The Ugly". Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots. Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna reziikateedri lavastajana. Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid, dramatiseeringuid ning kokku ...
kreeklastelt. Hellenid olid väga usklikud, nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta nad uskusid seda, et jumalad juhivad kogu rahva elu. Neil oli palju jumalaid, kellel nad uskusid olevat omad võimed ja kohustused. Jumalate heameeleks peeti pidustusi ja toodi ohvreid. Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Enne kui midagi tähtsat ettevõeti pöörduti jumalate poole, et saada teada nende arvamust. Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Roomas korraltati etendusi foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Teatri ehitus meenutas kreeka teatrit, kuid oli ka palju erinevusi. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter . Erinevalt kreeka teatris ei kasutatud maske. Tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid. Näitlejateks olid kreeklased, orjad või vabakslastud
Poseidon- merejumal Artemis- jahijumalanna Hades- allmaailma valitseja Hermes- jumalate käskjalg Demeter- viljakusejumalanna Aphrodite- armastuse- ja ilujumalanna Ares- sõjajumal Dionysos- veini- ja sigivusjumal Hephaistos- tulejumal Hestia- kodukoldejumalanna Nike-võidujumalanna 10. Kreeka teater (võrdle tänapäevaga) Teater sai alguse koori- ja näitemängudest veinijumal Dionysose auks. Etendused olid vabas õhus. Näitlejad kandsid maske. Mängiti komöödiaid ja tragöödiaid. Näitlejad kandsid koturne (puidust jalanõud). Kreeka teater Tänapäeva teater Erinevused · Ainult mehed · Nii naised, kui mehed
teatriajaloo kirjutamisel. Nt mõne lavastaja reziiraamat, teatriinimeste kirjavahetus, mis aitab mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta. Ideoloogiline / poliitiline / majanduslik suunis või otsus teatrite juhtimiseks või suunamiseks. Mingi oluline asi, ja seda saab kommenteerida. Oluline asi. Referaat 20%, näidendite töö 20%, eksamitöö 60%. Teater ja ühiskond Eesti teater stalinismi-perioodil 19401953 1940. aasta juunipööre ja teatrid: · Poliitilised muutused ja sellest tulenev · Seltside sulgemine · Teatrite riigistamine · Muutused repertuaaripoliitikas tuli sisse ideoloogiline aspekt · Muutused teatrite koosseisudes Poliitiline pööre: Baaside leping 28.09.1939 N väed Eestisse 1940 NL väidab, et Eesti rikub lepingutingimusi 21.06.1940 riigipööre
1).kelle järgi ja millal on alguse saanud Rooma kirjanduse kultuur ? vastus:Rooma kirjandus ja kultuur on nime saanud legendi järgi Romuluse nimelise mehe järgi aastal 753 a .eKr 2)Miks peetakse Rooma kirjandust Vana Kreeka ja LääneEuroopa vaheriigiks ? vastus : sellepärast et roomlaste algne kirjandus kasvas selle alusel , mille Kreeka oli juba rajanud aga ka sellepärast et ladina keel oli väga levinud ja Rooma kirjandus vastas keskaja kunstimaitsele ja huvilaadile paremini 3).Kuldsel ajal loodi kuldne ladina keel ehk.. vastus:Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust. vastus: Julius Caesar ja Tullius Cicero 5).Kes oli Rooma kirjanduse kõige tuntum tegelane , nimeta tema peateose nimi , mis kujunes roomlaste rahvuseeposeks vastus:Bablius Vergilius , kelle peateos oli "Aenei...
lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel. 5 · Kunstide liigitamine meeleorganite järgi: 1) nägemine: kirjandus, kujutav kunst, kino; 2) kuulmine: muusika, kirjandus; 3) kompimine, haistmine, maitsmine: tarbekunstid. · Kunstide liigitamine materjalide põhjal: 1) looduslikud materjalid: maalikunst; 2) sotsiaalsed, keel või inimene: teater, kirjandus; 3) tööstuslikud: kino ja fotokunst. Igasugune kunst on seotud materjali ületamisega. Kunst on võitlus materjaliga. · Semiootiline klassifikatsioon. Märk koosneb tähistajast ja tähistatavast. Märgid ja mittemärgid. Mittemärgid ei sisalda lisainfot. Märgid on asjad, mis kannavad lisaks oma materiaalse olemasolu infole ka lisainfot (tähendust). Tähistaja on materiaalne pool, tähistatav aga sisuline. Tähistatav on mõiste,
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid
· Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Raudtee, Värska laulukoor Leiko, Suure tõllu kauplus, Estonia teater. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega: riigikohus, statistikaamet, Põlva maavalitsus, Otepää tarbijate ühistu, Nõmme gümnaasium. · Ametlikkuse näitamiseks kasutatakse läbivat suurtähte: Riigikohus, Statistikaamet, Põlva Maavalitsus, Otepää Tarbijate Ühistu, Nõmme Gümnaasium. · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
