Referaat MUUSIKATERAAPIAST TALLINNA ÜLIKOOL Tallinn 2018 Mis on muusika? Kuidas seda defineerida? Muusika ehk helikunst on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus või inimkeskkonna helid. Sõna muusika tuleneb vanakreeka sõnast () 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu. Küsimusele, mis on muusika, on püütud läbi ajaloo anda erinevaid vastuseid. Hoolimata püüdlustest muusikat üldiselt ja põhjalikult määratleda, puudub tänaseni ühene muusika definitsioon. Tihti on de...
VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Ilma värvitaju häireta ehk normaalnägemisega inimene on suuteline nägema kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist ning nende segunemisel tekkivaid värvusi (vt lisa 1 joonis 1). Silmamuna taga paikneb silma võrkkest, kus on kahte liiki rakke, mis osalevad nägemisprotsessis. Need on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud teated lainepikkustega valguse ehk erinevate värvide suhtes. (Color Vision ... 2013). Kepikesed ehk kepprakud silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. (Kepikesed ... 2009) Kolvikesed ehk koonusrakud silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus). (Kolvikesed ... 2009)
noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult
terminiga "viirus" kõiki haigustekitajaid. Kuigi paljudel juhtudel oli tegemist bakteriaalsete infektsioonidega, nimetati ka neid viirusinfektsioonideks. Eraldi rühmana toodi viirused välja alles 20-nda sajandi künnisel. Keskmise bakteriraku pikkus 2-3 µm. Viiruspartikli e. viriooni suurus varieerub aga vahemikus 20 - 400 nm. Viirused tuvastati kui haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid, mille pooride läbimõõt on väiksem kui 0,4 µm. Eelajalugu. Esmased teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest 3500 a. tagasi. Memphises on leitud hieroglüüfe, mis kujutavad templipreestrit tüüpiliste poliomüeliidi nähtudega. Ka Kairos eksponeeritud vaarao Ramses V muumial (vaarao suri 1196. a. e. m. a.) on täheldatavad viirushaiguse - rõugete - tunnused. Esimesed katsed vältida viirushaigusi pärinevad vanast Hiinast. Rõugete vältimiseks oli Hiinas juba 3000 a. tagasi kasutusel
Brändi Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaatide vedamine mitme maa ja mere taha ülearu tülikas, kokkukuivatatult ehk nö tihendatult võttis sama joogipoolis mitu korda vähem ruumi, säilis paremini ning muutus aja jooksul järjest maitsvamaks. Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist. Prantsusmaal, Armagnaci piirkonnas arvestatakse selle ajalugu aastast 1285, mil paavst Clemensi (12641314) ihuarst Arnaud de Villeneuve destillatsiooniprotsessi käiku esmakordselt kirjeldas. Konjak on mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis'deks kutsuti
katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t. võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Samas ei ole teada, kas vähem ilmekad perioodid olid ka tegelikkuses üksluised ja sündmustevaesed, ei kajastu mingil põhjusel allikais või on vastavad allikad hävinud. Paremini tuntakse 13. sajandi alguskümnendeid, mida kirjeldab Eesti ja Läti aladel sajandi esimesel poolel tegutsenud saksa preestri Henriku nn. Liivimaa kroonika, samuti 15.16. sajandit, mille puhul muudab kirjaliku asjaajamise mahu suurenemine paljud sündmused ja protsessid paremini jälgitavaks. Seevastu 13
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700...
Eesti Vabariigi püsimajäämise eest tuli võidelda relvadega Eesti vabadussõjas (28.11.1918- 02.02.1920). Venemaal toimunu: 1905.aasta revolutsiooni tagajärjel asutas Jaan Tõnisson 1905. Aasta novembris esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eestlased said valida oma esindajaid riigiduumasse, lubati avada eesti- ja saksakeelseid erakoole. Veebruaris toimusid venemaal rahutused, kuna maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele. Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2. Märtsil, selle tulemusel seati kokku Eesti autonoomiaseaduse projekt. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama Venemaast lahkulöömise möödapääsmatusest, peamiseks ajendiks oli seejuures kartus, et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid 4 lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt nii maanõukogu ja
1. He avastamine ja leidumine · (avastati Päikesel 13 aastat varem kui Maal) · avastasid sõltumatult · prantsl. J.Janssen ja ingl. J.N.Lockyer (art. Nature's 1869) · (teated saabusid Pariisi Akadeemiasse 26. okt. 1868 mõneminutilise vahega) · saadi Maal 1895 mineraal kleveiidist (W.Ramsay) · 1881 L. Palmieri Vesuuvi gaasides · Kosmoses leidub He väga palju (rohkem on ainult vesinikku), · Maal suhtel. vähe · sisaldub õhus (5,27 . 10-4%) - radioakt -lagun. tagajärg · He koguvarud Maal (atmosfääris, litosfääris, hüdrosfääris) 5 . 1014m3 · (kuid "lahkub Maalt") · Leidub absorbeerunult radioakt. mineraalides (kleveiit, monatsiit jt) ja loodusl. põlevgaasides 2. Koobalti ühendid · CoO - hallikasrohel või sinakas krist aine · saadakse O2 või H2O toimel Co-sse üle 940 C juures · (et vältida Co3O4 moodustumist) · on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks · (soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt) · CoO + happed Co(II) soolad · CoO...
aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli nii lagunenud, et ähvardas ümber kukkuda, palkidest tugedega püüti seda kindlustada. Kiriku ja kirikumõisa ülesehitamiseks ja parandamiseks on Helme ja paljude teiste mõisate omanikel tulnud taalreid anda, näiteks Helme mõisaomanik Jacob de la Gardie annetas 200 riigitaalrit. 1674. aastast pärinevad teated kiriku restaureerimisest. Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal, pärast Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn.
MUSTPEADE MAJA pikk tn 26 Tekkelugu Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisda...
* Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk.Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12
Küllalt levinud on ka päikeseenergia kasutamine kohalikuks otstarbeks riigis on üle 300 päikeseelektrijaama. 7. Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik- olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid.Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid ning võisteldi erineva pikkusega jooksudes, hobukaarikute võidusõidus, maadluses, rusikavõitluses ja viievõistluses.
KIIRGUSKAITSE Algus: Kiirgus ja ajalugu 1895 Röntgen avastas X-kiired 1896 märked esimesest naha põletusest 1896 esmakordselt kasutati röntgenkiiri vähi ravimisel 1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest 1897 esimesed naha kahjustuste teated 1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum 1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid.
Lisaks uudisväärtusele on olemas uudisideoloogia ehk mida oluliseks peetakse Kommunikatsioon kui kolmekordne valik: - Informatsioon - Sõnum - arusaamine informatsioon on alati süsteemisisene produkt. Seda misa saatja oma teadvuses loob, ei ole keskkonnasolemas, see on ps 2.loeng Uudiskriteeriumid ei ole infoga seotud, Objektiivsus Emil Dovifat – teoreetik: teated uue, üksikisiku või olelusvõtluses ette tuleva tõsiasja kohta (on uudis) Uudise aluseks on alati sündmus Uudised keskenduvad üha vähem sündmustele ja portreteerivad üha rohkem kollektiivset kogemust ja arvamust. Antakse üldistatud hinnangut Reaalsus: meie tunetusest sõltumatu väline maailm, mispeab olemas olema enne, kui me seda tunnetame. Tegelikkus: meie kgemiuste maailm, mille oleme ise loonud Aktuaalsus = informatsioon x relevantsus
· Peter Ernst Wilde- 1766.a. hakkas andma Põltsamaal välja esimest ajalehte ,,Lühhike Õppetus", moodustas lugemisseltse 9. Kes on kes · Anton Thor-Helle- Piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja, Jüri pastor · Johann Georg Eisen- agraarprojektid, kavandas vabade Saksa tp. koloniseerimist baltikumi, puuviljakasvandus, juurviljade kuivatamine, rõugete vastane kaitsepookimine · August Willem Hupel- ,,Topograafilised teated Eesti-ja Liivimaast" raamatute levitamine · Johann Wilhelm Krause- arhitekt (ülikoolihoone) · Garlieb Merkel- ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", püüdis pärisorjust kaotada · Johann Cristoph Petri- ,,Eestimaa ja eestlased", kritiseeris pärisorjust · Johan Leinberg- üks väljarändamisele kihutajaist, kes kogus kokku hulga rahvast, et suunduda Krimmi elama. Inimesed ootasid kuude kaupa Leinbergi lubatud ,,valget laeva"
Alates 1946. aastast Mauritshuisis asuv vanema mehe portree oli pikka aega meie parunite von Liphartite kogus. Maali dendrokronoloogiline analüüs lubab valmimisajaks määrata XVI sajandi Maja, kus elas Michel Sittow Esimesed teated majast ( Rataskaevu 22 ), kus elas Michel Sittow, pärinevad 15. saj. algusest. 1479. aastal omandab kinnistu Clawes van der Sittow (Michel Sittowi isa), Michel Sittow pärib kinnistu 1518. aastal. Veel 19. saj. alguses asus praeguse Rataskaevu 22 maja
ehitamine ja seati tööstustoodangule tohutult suurendatud plaanid. Juba vaabruaris 1958 kindlaksmääratud terasetootmise plaan oli 6,2 miljonit tonni- 19% eelmise aasta toodangust rohkem. Augustis saavutas Mao selle tõstmise 10,7 miljoni tonnini ja mõni nädal hiljem pakkus välja lausa 12 miljonit tonni. Suure Hüppe eufooriale 1958. aastal järgnes järgmisel aastal illusioonide purunemine ja tüli. Selgus ,et teated rikkalikust saagist olid olnud liialdatud ja tööstusele seatud plaanid olid osutunud ebareaalseks. Detsembris 1958 Wuhanis peetud partei keskkommitee koosolekul oli Mao nõustunud Rahvavabariigi esimehe kohalt tagasi astuma ja aprillis 1959 asus sellesse ametisse Liu Shaoqi. 1980. aastaks põhjustas toiduainete tootmise järsk langus ja jaotussüsteemi kokkuvarisemine näljahäda, millist 20.sajandil polnud veel nähtud. Inimesi suri 16-27 miljonit.
Oli umbes 45 kihelkonda ja 8 suurt, ning 4 väikest maakonda. mägilinnus(otepää) ja neemiklinnus(rõuge,lõhavere), rahvasuus linnamäed. Kõige levinumad linnusetüübid. Kalevipoja sängi tüüpi linnus(sinialliku), rajati voortele, kõrge otstega voodi. Ringvall-linnused(valjala), ümber linnuse kunstlik kõrge vall. elamutüübiks oli rehielamu, sumbkülad, ridakülad,hajakülad 5. Muinasusundi põhimõisted, rituaalsed toimingud. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Õpik lk. 52-57 VÄGI-elujõud, karisma, ei samastu füüsilise jõuga. Leidub teatud piirkondades,objektides,elusolendites,inimestes. Kõigil väge erinevalt: meestel rohkem,naistel vähem..täiskasvanutel rohkem,lastel vähem. Väge võib omandada,kaotada,suurendada,vähendada,siirdada ühelt objektilt teisele. HING- inimese isikupära kandja ja oluline elus püsimiseks.. hinges(hingeõhus) leidub väge nt haigele kohale puhumine
sealt tulles kalaõnne pärast. · Hiiumaal Ristna kabeli varemetel käidi palumas, et võimalikult palju laevu karile sõidaks. · 18. sajandi alguses hakkas levima talupoeglik sakraalarhitektuur. · Palvepajad - taluõuedele hakati ehitama hooneid, mis sarnnesid rehielamuga. Mujale ei tohtinud neid ehitada. Palvemajad olid kaugelt tulnud jutlustajate majutamiseks. VESIVESKID päris 13. sajandist. · Keskajal olid veskid mõisa omad. · Esimesed teated tuulikute kohta 14. sajandist. Need ehitati kohtadesse, kus puudusid jõued või oled ned liiga väikesed. 19. sajandil oli Saaremaal igal suuremal talul oma tuulik. KÕRTSID VÕI POSTIJAAMAD endisajal olid kõrtsid kooskäimise ja ajaviitekohad, kus müüdi alkoholi. · Maakõrtsid hakkasid levima 19. sajandst. Seaöl oli ka öömaja, kus said ööbida reisijad, hobuste jaoks oli tall. Liikumine toimus ainult hobustega, ratsavankrikalessiga. Olenevalt reisija jõukusest ja seisusest.
vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632
Animatsioone kasutatakse aina rohkem ja rohkem. Sellega muudetakse veebileht rohkem jutustavamaks, meelelahutuslikumaks ja interaktiivsemaks. Animatsioone ei saa aga pista kuhu iganes. Ennem tuleks see põhjalikult läbi mõelda, kas see lisab midagi juurde või mitte. Animatsioone saame vaadata kahe rühmana. Esimene on suure skaalaga animatsioonid, mida kasutatakse peamise interaktsiooni vahendina kasutajate mõjutamiseks. Sinna hulka kuuluvad näiteks parallax scrolling efekt ja pop-up teated. Teine animatsiooni rühm on väikese skaalaga animatsioonid. Siia hulka kuuluvad seitse populaarsemat animatsiooni tehnikat. Esimeseks on laadimise animatsioonid, kus muidu igav laadimine üritatakse inimestele kuidagi lõbusamaks muuta. Jälgida tuleks selle juures seda, et animatsioon sobiks veebilehe üldise pildiga ja oleks oma loomult pigem lihtne. Teiseks animatsiooniks on varjatud menüü ja navigatsioon, mille populaarsus on tohutult
Ta lobises pikkadelt sõitudelt tulnud meremeestega ning kuulas jutte Genuast pärit Vivaldidest – kuulsatest vendadest, kes olid juba 1291.aastal üritanud ümber Aafrika tipu purjetada. 4 Poiss juubeldas koos rahvaga, kui mõni raskes lastis galeass pärast pikka ja ohtlikku teekonda sadamasse saabus, ning kuulas kaastundlikult kail ootavate omaste ahastushüüdeid ja palveid, kui nendeni jõudsid kurvad teated. Seega ühelt poolt ümbritses Kolumbust sadama kirev ja põnev maailm, teisalt vilets villa kraasimise ja ketramise töökoda. Tasapisi sai kangrusellist meresõitja Kolumbus. Oma meresõite alustas ta kergemate retkedega rannajoonele küllalt lähedal, samas piisavalt eemal, et mitte kaljusid riivata. Need sõidud tegi ta väikeste ladina purjedega taglastatud paatidega, millesse oli laaditud juustu, veini, villa ja isa värkstoas valmistatud riiet.
Suhted inimeste vastastikune mõju, kui inimesed tunnevad üksteist ja mõjutavadüksteistkorduvalt. Suhted arenevadajajooksul indiviididel, kestunnevad üksteist. Interaktsioon protsess, mille abil suhtluspartnerid mõjutavad mingil viisil üksteist vastastikku. 3 interaktsiooni käsitlust Lineaarne ühepoolne: vastastikune transaktsionaalne I. Lineaarne: stiimul saatja teated reaktsioon II. Vastastikune: stiimul kodeerimine- teated-kodeerimine III. Transaktsionaalne: Stiimul Suhtleja A Mina1 vastastikune kanal (teade) Mina 1 Mina tähendab inimese sisemist maailma: hoiakuid, emotsioone jne . 3. Kommunikaatorid: info saatja ja vastuvõtja 4. Teade 5. Kanal 6. Tagasiside 7. Müra
töödelda või uuesti kasutada. Loiri Pagar teeb vanadest kuklitest ja saiadest näiteks saiapuru, mida saab uuesti kasutada. Üha enam organisatsioone avavad ettevõtetes oma kööke, et pakkuda kliendile oma toodangut, mis Loiri Pagarile on ebasoosiv. 6 2.3 Ohud ja võimalused Võimalused: · Majanduskasv on aeglustunud 0% piirimaile, levinud on teated ettevõtete tegevusmahu vähendamisest, pankrottidest ning töötajate koondamisest. Konkurents turul väheneb, tänu millele on püsima jäänud ettevõtetel suuremad võimalused äritegevuseks. · Tänu hetke majandusolukorrale, kus on tööjõu küllus, mis võimaldab organisatsioonil palgata tööjõudu odavamalt, seega ka toote omahind on madalam. Lähtudes eelnevast
1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne
- Lihtne identifitseeriv kaart (pilt + allkiri) - Nutikas identifitseeriv kaart (kiip, mis sisaldab asjakohast informatsiooni isiku kohta) - Häältuvastus, allkirja tuvastus - Salasõna (kõige vähem turvaline) 24. Mis on autoriseerimine? Autoriseerimine tehakse kindlaks, millised on isiku privileegi 25. Milleks kasutatakse tulemüüri? Tulemüür keelab kindlat tüüpi info liikumise usaldatud ja usalduseta võrkude vahel · Kõik teated, mis väljuvad või sisenevad organisatsiooni sisevõrku, läbivad tulemüüri · Kõik teated kontrollitakse ja nõuetele mittevastavad teated blokeeritakse (näiteks autoriseerimata internetikasutajate sisenemine sisevõrku) 26. Milleks kasutatakse viirusetõrjet? Viirusetõrje tuvastavad ja kõrvaldavad viiruseid jm pahavara. 27. Milline vahe on suhtluskontrollina kasutataval valgel ja mustal nimekirjal?
Veelkordselt t õstatavad Pikva arhitektuuriajaloolisi v äärtusi Alavere sovhoosi poolt kavandatud remontrestaureerimist ööd, reaalsena kerkib päevakorda kunagi tegevus ning rahvarohke 3 ansambli revitaliseerimine. Allpool esitatud ajaloolised andmed tahavad sellele lisada m õnevõrra teaduslikku autentsust ning minevikuvõlu . Ajaloolised andmed. Varasemad teated Pikva m õisast pärinevad 19. sajandi algusest. Mõisast vanem on samanimeline k üla. Veel päris 18. saj lõpul kubermangu maamõõtja S. Dobermanni poolt koostatud topograafilistes teadetes ei ole Pikvat m õisana märgitud. Alavere kõrvalmõisana kuuleme sellest esmakordselt 1816. aastal. Tollal moodustasid Alavere, Pikva ja J äneda ühe suurema Hermann Ludvig v. Löwensternile kuulunud m õisatekompleksi. Säilinud
Paber 3 on hiinlaste poolt umbes 2000 eKr leiutatud ja hiljem Euroopas kasutusele võetud kirjutusmaterjal. Hiinas leiutati paber 105a., Euroopas aga 14-15 saj. Leiutajaks oli Tsai Lun.Vana-Hiina meistrid hoidsid paberi valmistamise tehnoloogia kaua aega kiivalt vaid enese teada. Sellest hoolimata valmistati juba 751. a. paberit Samarkandis, 793. a. Bagdadis, 900. a. Egiptuses. Paberi teekond Euroopasse võttis juba kauem aega. Esimesed teated eurooplaste valmistatud paberist pärinevad Sitsiiliast aastast 1100. 1391. a. jõudis see oskus Saksamaale ja 1494. a. Inglismaale.Millal hakati paberit tegema Eestis? Lähimate naabrite saavutusi vaadates tuleb tunnistada, et eestlased ei olnud just kuigi virgad paberimeistrid, kuna paberit toodi kaua aega Saksamaalt. Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt alles aastal 1632, selle valmistamispaigaks oli praegune ülikoolilinn Tartu. Igatahes, päris viimased me ei olnud.
Eesti seisukohalt on olnud üks puidust tarbeesemete valmistamise peamisi asukohti Avinurmes. Avinurme piirkonna majanduselu on läbi ajaloo olnud tugevalt seotud puutööga, omades enam käsitöönduslikku iseloomu. Tulenevalt metsade suurest osakaalust, suhtelisest eraldatusest ja kaugusest linnadest, on piirkonnas kujunenud välja oma majanduslik lokaliteet. Käsitöönduslik puidutöötlemine on olnud valdavaks tootmisharuks Avinurme kandis sajandeid. Esimesed kirjalikud teated siinsest puutööst, kui üle Eesti tuntud Avinurme meeste oskusest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau 1879. aastal. A. Moora oma monograafias "Peipsimaa etnilisest ajaloost" märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat. Puutöö, peamiselt puidust tarbeesemete valmistamine ja turustamine, on siinkandi põhiline tegevusala tänaseni.
juba 3. sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Jomoni kultuur Yayoi kultuur Hariduselu Enne hiina hieroglüüfkirja tulekut ei olnud jaapanlastel oma kirjasüsteemi. Õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis. Hõimutarkade kaudu said tuntuks ja kandusid põlvest põlve edasi müüdid jumalatest ning esivanematest, teated ajaloost. Külades olid õpetajadeks käsitöömeistrid ja taidurid. Buda mungad hakkasid õpetama budismi ja konfutsianismi põhitõdesid, selle kõrval aga ka hiina hieroglüüfkirja, mida loeti jaapani keeles. Hiina kultuurimõjude sissetung Jaapani keskaja alguseks võib pidada Yamato perioodi (300 - 710), mille nimi pärineb tolleaegselt juhtivalt hõimuliidult. Sageli nimetatakse seda ajajärku võtmeaugukujuliste kalmete (matmispaikade) järgi ka kofun'i perioodiks.
Referaat aines TTO 0050 EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Üliõpilane: Matrikli nr: 072211 Juhendaja: Töö esitatud: 29.09.2011 a. Töö arvestatud: Tallinn, 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Detailplaneeringust 3-4 Detailplaneeringu algatamine 4-7 Detailplaneeringu kehtestamine 7-8 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb üksteist täiendavatest te...
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile üle läks. Nähtavasti ei toimunud üleminek ausal teel, mistõttu üks vendadest Gustav von Posse andis asja 1799. aastal kohtusse
Sealt saidki ufod endale rahvapärase nimetuse ,,lendavad taldrikud" Kas ufosid on filmitud ? ,,See lendab tohutult kiiresti, on pikergune ja ümbritsetud rohelisest valgusest. Niisugust asja pole ma veel varem näinud. Nüüd hakkas ta minu poole tulema. See pole lennuk.See on ..." Just nimelt sellel hetkel katkes raadioside Frederick Valentichiga. Ei pilooti ega tema lennukit ei nähtud enam iial. Järgmistel päevadel pärast Valentichi kadumist Melbourne'ist lõuna pool sagenesid teated helendavatest objektidest Austraalia ja Uus-Meremaa taevas. Räägiti ülikiiresti tundmatusest rohelistest objektidest. Üks Melbourni televisiooni võttegrupp püüdis välja selgitada, mis taevas ikkagi tegelikult toimub. Austraallased lendasid Wellingtoni, kus oli viimastel päevadel korduvalt ufosid nähtud. Varsti pärast südaööd märkasid telemehed kummalisi tulukesi, mis ilmusid korraks nähtavale, et siis jälle sama kiiresti kaduda
Üks paremini dokumenteeritud keskaegne begiinimaja on Genti Püha Elisabethi begiinimaja. 1235. aastal tegi Flandria krahvinna Jeanne rahalise kingituse maja ostmiseks. 1236. aastal tegi ta lisaannetuse haigla ehitamiseks. Ühistu liikmed kirjutasid memuaare, nii teatakse, kuidas nad oma päevi veetsid. Magna Magistra tegutses kogu ühistu juhina ja jääb mulje, et tema korraldusi täideti. Naised ja neiud rõivastusid ühesugustesse riietesse, kuid kloostrivande kohta teated puuduvad. Begiinide "õu" koosnes territooriumi keskel paiknenud kirikust, haiglast, surnuaiast ja elamiseks mõeldud üksikutest majakestest. Igal majal oli oma aed. Majades elasid naised ja tüdrukud koos ühistutena. Nad olid väga vaesed neile kuulusid vaid nende rõivad ja säng. Ometi polnud nad kellelegi koormaks. Oma kätega tööd tehes, pestes villa ja rõivaid, mida neile linnast saadeti, teenisid nad iga päev küllalt selleks, et
Maarja Päästekool. Kiltsi ümbruskonnas on vaimuvalgust jagatud üle 140 aasta. Esimene kool asutati 1855. a Sootagusel. Kooli koliti sealkandis mitu korda ümber kuni 1920ndate aastate algul leiti sellele püsivalt ruumid Kiltsi mõisa hoonetes. 1924. a muudeti varasem algkool 6-klassiliseks kooliks. Praegune Kiltsi põhikool kuulub Eesti Mõisakoolide Ühendusse. 2008. aastal alustatil Norra finantsmehhanismide toel Kiltsi mõisa põhjalikku reoveerimist. Esimesed teated rahvahariduse kohta Simuna kihelkonnas ulatuvad 17. sajandi lõppu, mil paljud olevat mõistnud lugeda. 1760ndail aastail oli kihelkonnas üks kool, 1840. a aga juba 10 kooli 493 õpilasega. 1863. a oli kihelkonnas 18 rahvakooli. 1832. a tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812-1906), kes esimesel tegevusaastal asutas oma majas väikese kooli, mille muutis 1935. a kihelkonnakooliks. Koolitöö toimus vastavalt õpilaste soovile kas eesti või saksa
kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Aasta 1686-Eesti rahvakooli algus Hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest.
peaministri volitustest ja andis käsu ta arreteerida. • Sellega oli Mussolini 20. aastane poliitiline karjäär lõppenud. • Ta vahistati ja jäeti ühte mägipansionaati tugevdatud valve alla. Saanud teada, andis Hitler käsu korraldada salajane ekspeditsioon duce vabastamiseks. • 12. septembril 1943 vabastas Mussolini rühm saksa dessantväelasi eesotsas Otto Skorzenyga Langemine • Mussolini püüdis taganeda mägedesse koos ustavate inimestega, kuid teated ameeriklaste lähenemisest sundisid ta põgenema • Koos oma armukese Claretta Petacciga püüdis ta Saksa autode eskordi saatel murda läbi Saksamaale, aga piiril Como järve ääres pidasid neid kinni itaalia partisanid. Talle tehti ettepanek riietuda ümber saksa vormi, kuid ta keeldus. Partisanid lasksid sakslased läbi, aga põgeneva Mussolini ja tema armukese pidasid kinni • Läbirääkimised ja nõupidamised tagajärjel 28. aprillil 1945 - otsustati Duce maha lasta
pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Mõlemad kujutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise aega ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. [4] Koos ristiusuga toodi 13. sajandil Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis
samuti olla pidevad ja diskreetsed; pidev kanal on primaarne ning ta kutsub oma omadustega esile diskreetse kanali; edastuskanali sisendis moodustatakse vajalikud kanalisignaalid; Dekodeerimine kasutatakse ära kodeerimisel tekkinud lisaväärtused; Info tarbija on passiivne, tagada tuleb usaldusväärsus; Kirjeldused: Infoallika ja edastuskanali kirjeldused käituvad ühtsetes ühikutes. Infoallika teated esinevad mingi juhuslikkusega. Kanali läbilaskevõime on kanali väljundis saadava info hulga ülemine piir ajaühikus. Infoallikat iseloomustavad: infoallika entroopia, infotekke kiirus Edastuskanalit iseloomustavad: kanali läbilaskevõime, sümboli vigasuse tõenäosus kanalis; Põhiteoreem: R(x) CK , 0, siis on olemas selline kooder, et vigasuse tõenäosus läheneb nullile. R(x) on infotekkekiirus Ck kanali läbilaskevõime 2. Diskreetsed infoallikad. Erinevad liigid
Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Muinasaeg ajajärk esimeste inimeste ilmumisest kuni 13. saj alguseni pärast Kristust. Neoliitikum noorem kiviaeg. Paleoliitikum vanem kiviaeg. Pronks vase ja vase segamisel saadud metall. 17. DAATUMID X-II a t. eKr Kiviaeg Eestis 5000 a eKr hakatakse kasutama savinõusid 4000 a eKr ilmus kammkeraamika 3000 a eKr ilmus nöörkeraamika 1800-500 a. eKr pronksiaeg 500 a eKr algas rauaaeg 1030 esimesed teated Tartu kohta 1154 araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil märgitakse Tallinna 1098 rooma õpetlane mainib esimest korda oma kirjutistes eestlaste rahvust 18. ISIKUD Jaroslav Tark rajas oma kindluse Jurjev Tartu alla Läti Henrik kirjutas Liivimaa kroonika ning kirjutas seal eestlastest Tarapita eestlaste jumal Fulco tsitsertlaste ordu munk
Akkadi kirjasüsteemis oli ka silpmärke, mis tähistasid ainult täishäälikuid ehk vokaale, konsonandi ja vokaali ühendit ning konsonandi, vokaali ja konsonandi ühendit. Nende kombinatsioonide abil võidi mis tahes sõna kirjutada mitmel eri viisil. Babüloonia ülemvõimu tõttu kadus sumeri keel igapäevasest kõnepruugist, kuid säilis mõnda aega religioossetes tekstides. Näide sumeri kirjast: Näide akkadi kirjast: Sumeri matemaatika ja geomeetria Esimesed teated matemaatilistest tehetest või geomeetrilistest arvutustest pärinevad majandusega seaotud savitahvlitelt: lihtsamaid tehteid kasutati kaupade koguste ülesmärkimiseks ning maatükkide pindalade arvutamiseks. Tahvlid, kus oli kirjas kauba nimetus ja kogus, on üldse kõige vanemad säilinud dokumendid. Sellest võib järeldada, et igasugune kirjapaneku vajadus tulenes eeskätt praktilisest, majandulikust vajadusest. Kirjutamisel ja arvutamisel on sama päritolu
aine poolest rikkam põlevkivikiht. Vahelduvad põlevkivi- ja lubjakivikihid, mis praegu avanevad meile põlevkivikaevandustes on looduse poolt kirjutatud kroonika kunagisest lubjakivibakterite ja vetikate vahelisest olelusvõitlusest. Põlevkivikihid sisaldavad rohkesti fossiilide detriiti ja ka terveid fossiile.Tuntuimad ja otsituimad fossiilid e. kivistised on triloobiitide kivistunud jäänused. Põlevkivi ajaloost Esimesed kirjalikud teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe J.A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jewe (Jõhvi) läheduses leidub kivimeid, mida võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud. 140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem
Ing. sõjaplaan puudus. Koostöö Pr. vägedega. V. oli sõjaks nõrgale ette valmistatud. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preesimaa ja A-U vahel. A-U sõjaplaan oli võidelda mitmel rindel: Serbia ning V. vastu, arvestades seejuures Saksa toetusega. SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL Algas 2.aug.1914.a, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.aug.1914.a alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse, kus sakslased lasid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Teated sakslaste metsikusest levisid kuulujuttudena üle maailma, pöörates Saks. vastu ka seni sõjast kõrvalejäänud riikides. 21.- 25.aug.1914.a toimunud nn piirilahingus said Pr.-Ing. väed lüüa. SÕJATEGEVUS MAAILMASÕJA TEISTEL RINNETEL V. oli andnud Pr.le lubaduse rünnata Saks.d, millest suudeti kinni pidada. 17.aug.191.a alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preesimaale
a. on tegeldud Eesti põllu- ja köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatusega. Pedja kallastel asuv mõisasüda lummab möödujat kauni loodusega. Laiuse kirik (14-15 saj.), Laiuse Esimesed teated Laiuse kiriku kohta kirikaed ja pastoraadihoone pärinevad aastast 1319. Paekivist kindluskirik on pühendatud Pühale Jürile. Ehitis on korduvalt restaureeritud purustamiste tõttu. Laiuse kiriku on kultuurilukku jäädvustanud kunagine
pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Minevik Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Vakarahva juhiks oli kaasanaine vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis olla kuni kolm
meestel ja naistel ühesuguse lõikega. Meeste pidulikuks peakatteks oli kõrge vildist kaapkübar. Saksa käsitööliste vahendusel tuli linnades tarvitusele vokk, mis hakkas ka maal, alguses küll mõisates, levima, kodunedes taluperes 18. sajandiks. Varem kedrati lõnga kedervarre ehk värtnaga. Kui keskajal olid suririided veel rikkalikult kaunistatud, siis nüüdsest lihtsalt valged (valge särk või valge linane rüü). 16. sajandi algusest pärinevad ka esimesed teated külarätsepatest kuueseppadest ja kasukseppadest. Nad pärinesid talurahva hulgast, õmblemisoskuse olid omandanud vanematelt räsepatelt, kelle juures nad õpipoistena olid töötanud. Hakkas levima ka helmestikand seeliku allääre kaunistamisena (kudrustükk ehk kõverik), varem viljeldi metalltikandit. Ehete kujundusse lisandus vana geomeetrilise ornamendi kõrvale õiemotiiv, ka gootipärane kristuse sümbol viinapuu
Probleem saadi teada ja see lahendati, mille abil muutus lennuk märksa rohkem juhitavamaks. Sellega likvideeriti üks väga suur probleem lennunduse algusaegadelt. 4 HELIKOPTER Kopter on õhust raskem õhusõiduk, mis kasutab tõste- ja veojõu tekitamiseks vähemalt üht rõhttasandilähedases asendis pöörlevat tiivikut. Esimesed teated vertikaalset õhkutõusu kasutavate seadmete kohta pärinevad Hiinast umbes 400 eKr, kus lapsed mängisid bambusest valmistatud lendavat mänguasjadega. Esimene kopterilaadse masina visand omistatakse Leonardo da Vincile. Tema märkmed lasevad oletada, et ta valmistas väikseid lennumasinate mudeleid, aga need pöörlesid koos tiivikuga ja pole andmeid, et ta oleks püüdnud valmistada mudeleid, millel üksnes tiivik pöörleb, aga mudeli muu osa mitte. 1754
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
