Monomolekulaarne reaktsioon sisaldab seega jäärgmisi staadiume: 1. aktivatsioon A+A=A*+A 2. molekuli lagunemine A*=B+C, 3. desaktivatsioon A*+A=A+A Esimeses staadiumis tekib aktiivne molekul A* kahe põrkuva molekuli A kineetilise energia muundumisel osakese A* võnkeenergiaks. Teises staadiumis katkeb suure energiasisaldusega side ja molekul laguneb. Monomolekulaarsete reaktsoonide iseärasuseks on asjaolu, et molekul ei lagune otsekohe pärast aktivatsiooni, vaid teatava aja möödumisel, mis on vajalik energia ümberjaotamiseks molekulis ja tema akumuleerimiseks katkevas sidemes. Kuni energia molekulisisene ümberjaotamine pole lõppenud, võib toimuda kolmas aktivatsioonile vastassuunaline protsess desaktivatsioon. Näide: Etaani monomolekulaarne lagunemine kaheks metüülradikaaliks. H 3C - CH 3 = CH 3· + CH 3· Molekuli lagunemiseks peab aktiveerimisenergia olema kogunenud sidemesse C-C. Kahe
Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Iga kehakontakt ei ole viga. Nimetatud vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik, eest peopesad ja külgedel jalalabade välisküljed. Ühtlasi on vertikaalsuse põhimõtte alusel mängijal õigus selle
viimistlusmaterjalide osas. Valdavaks trendiks on Tartus kujunenud, et objektiga tutvumisele kaasatakse ehitusspetsialist. Suurenenud on hinnavahe kvaliteetsete ja mittekvaliteetsete elamispindade vahel ning küsitud hind peab olema õiglane ja põhjendatud kvaliteedile vastav (Uusmaa kinnisvara). II kvartalis pakkumisse on lisandunud veelgi n-ö valge karbi kujul uusarenduspiirkondade eramuid. Ka nende hinnad tegid taas läbi teatava languse, kuid ostjates huvi äratamiseks tuleb tõenäoliselt nende hindasid veelgi langetada. Sarnaselt korterituruga on ka majade turul tegemist hindade diferentseerumisega. Ostuotsuse tegemisel on määravaks kvaliteet ning suurenenud on veelgi hinnavahe kvaliteetse ja mittekvaliteetse elamispinna vahel (Uusmaa kinnisvara). 4 Nõudlus on majade turul Tartu lähiümbruses asuvate täielikult valmis lõpuni
Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. Kuid üldine sarnasus ei anna meile veel õigust rääkida unenäo "täideminekust". Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata.
Ei ole vaja kõike teada, mis olemas on, vaid ainult seda, mis on kasulik. Laps ei pea teadust õppima, vaid seda ise uuesti leiutama. Pole tähtis lapsele teadmisi pakkuda, vaid äratada huvi teaduse vastu ja lasta omandada meetodeid nende õppimiseks. Aga tegevus tuleks lõpetada kohe, kui on näha, et see muutub lapse jaoks igavaks. Enda lobiseva kasvatusega kasvatame me ainult lobisejaid. Õpetajate suurim viga seisab selles, et nad eeldavad lapse juures sama huvi, nagu neil endal on teatava asja vastu. Rousseau soovib, et Emile õpiks käsitööd. Ja samal ajal õpib ta ka ise seda.Väga tähtsal kohal on ka kehaline ja vaimne töö, mis peaksid olema tasakaalus. Sel ajal on Emile'il teadmisi ainult looduse alalt ja puhtfüüsikalisi. Ajalugu ta ei tunne. Geomeetriat tunneb ta jooniste ja märkide järgi, ta on töökas, kannatlik, kindel ja julge. Ühesõnaga Emile omab voorusest kõik, mis suhtub temasse endasse. Ühiskondlikud teadmised tal veel puuduvad.
mõjutanud poliitilised ja majanduslikud protsessid maa- ja omandireformide näol Abiks on mõned raamatud: 1. Põllumajandusmaastik Eestis. 1980. Koost. L. Aasalo. Tallinn sealt nn ajaloo peatükk, lk 50-84. 2. Eesti mõisad. [Koost. Rosenberg, T.] 1994. 3. Kriiska, A., Tvauri, A. 2002. Eesti muinasaeg. Tallinn 4. Volkov, L. 1980. Eestimaa asustus. Tallinn. (Nõukogude ajal kirjutatud raamat, suhtuda teatava ettevaatlikkusega ;) ) Eksami töö küsimused 2011 (igas töös 5 küsimust, rühmi pole, on vaid erinevad küsimused) 1. Pronksiaja jäljed maastikul. 2. Vene keisririigi aegsed jäljed. 3. Külade areng tänapäevani. 4. Taluhooned ja -õued. 5. Mõisate varajane ajalugu (esimestest mõisatest)
reaalgümnaasiumid Kujunesid välja 1880.aastatel ning nendes 7- klassilistes koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele. gümnaasiumid Muutusid 8-klassilisteks ning seal pandi rõhku keeltele, kirjandusele ja ajaloole. tütarlastegümnaasiumid Varem tütarlastele gümnaasiumiharidust ei võimaldatud! 1880.aastatel alanud venestusreformid tekitasid hariduses teatava tagasilöögi: suurenes mõneks ajaks kirjaoskamatus ning mõningal määral vähenes õpilaste arv. Alates 1906 aastast oli emakeelset haridust võimalik saada ka teistes emakeelsetes erakoolides peale Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Vaatamata venestusreformide põhjustatud tagasilöökidele oli Eestis kirjaoskuse tase Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis oli20.sajandi algul võimalik omandada ka kutseharidust (N:
algoritmilise keele programmidega), raskelt formaliseeritavateks või mitteformaliseeritavateks (intuitsioon, üldised teadmised, oskused) ja kogemuslikeks (ekspert-, heuristilised teadmised - kehtivad enamasti, kuid mitte alati). 23. Programmides, andmebaasides, ekspertsüsteemides kasutatavaid teadmisi. 24. Teadmussüsteemi mõiste. Näited rakendustest. Realiseerimie ja testimine. Teadmussüsteem- Infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. 25. Teadmiste esitamise formalisme. Teadmiste esitamiseks võib kasutada mitmesuguseid keeli ja formalisme, näiteks loomulikku keelt, semantilisi võrke, mitmesuguseid loogikaid, reegleid, freime, närvivõrke, andmebaaside kirjelduskeeli, algoritmilisi keeli, otsustuspuid, graafe jm Teadmuse kujutamise keeli saab liigitada deklaratiivseteks ja protseduurseteks
*tasu avalikust lubamisest – ajalehes leiutasu millegi leidmise eest *muust seadusega tulenevast alusest – tellin mingi toote tasuta, aga 2., 3., 4. On raha eest juba 2. Tehingu mõiste ja tunnused. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingu tunnused: *tehing on tahtelise iseloomuga juriidiline akt *tehing on õiguspärane tegu *tehing on suunatud teatava tsiviilõigusliku tagajärje saavutamiseks (NB tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse) 3. Tehingute liigid tahteavalduse alusel. *ühepoolsed – aluseks on ühe isiku tahteavaldus (testament, annak, konkursi väljakuulutamine) *kahepoolsed – tehinguks vajalik kahe isiku tahteavaldus. Need on võimalikud vastassuunaliste, kuid sisult ühtivate tahteavalduste puhul *mitmepoolsed tehingud – vajalik on 3 või enama poole tahteavaldus N: ühise tegutsemise leping.
andmeid või miskil muul kujul teile kahu tekitama. Programm, mis lisab iseenda koopia mõnele teisele programmile nii, et selle nn peremeesprogrammi käivitamisel käivitatakse ka viirusprogramm ilma programme kasutaja teadmata. Trooja hobune – tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine. Ei paljunda ega “liiguta” end, seetõttu on temast lihtne vabaneda. Loogiline pomm – käivitab mõne programme teatava lülitustingimuse – n kindla kuupäeva või mõne muu sündmuse toimumise – korral. TARKVARA ÕIGUSKAITSE Arvutiprogrammide õiguskiatse toimub läbi autoriõiguse. Autoriõigus tekib arvutiprogrammidele samas ulatuses kui nt kijranuds- ja kunstiteostele. Arvutiprogrammide autorile tekivad nii isiklikud kui varalised õigused. Tarkvara liigitus: 1. Äritarkvara 2. Jaosvara - 3. Proovivara 4. Vabavara 5. Vaba tarkvara 6. Avalik tarkvara 3.LOENG
· Firmas, mis pakub raamatupidamisteenuseid, on raamatupidamise osakonna juhataja A- positsioonil 7. Toetavate ametikohtade (B positsioonid) tunnused, näited Tunnused: · Toetavad A positsioonide tulemuste saavutamist · On seotud ettenähtud protseduuride täitmisega · Vilets tulemus on märgatav · Mittesobiva inimese valik on kergesti parandatav · Tulemuste paranemine üle teatava taseme ei loo erilist lisaväärtust Enamus ametikohti kuulub B kategooriasse. Näited: · Firmas, kus tegeletakse tarkvara arendusega, tarkvaraarendaja, testija on B-positsioonidel · Firmas, mis pakub raamatupidamisteenuseid, on raamatupidajad B-positsioonidel 8. Personali värbamine: mõiste ja protsessi etapid, vastutajad Personali värbamine on protsess, mille käigus meelitatakse ligi kandidaate, kellel on organisatsiooni eesmärkide teostamiseks sobivad võimed ja hoiakud.
• Otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit või õiguse analoogia kohandamisel. • Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires. • Õigusnormi rakendamine on obligatoorne igal juhul, kui see on seaduses ette nähtud. • Senikaua, kuni antud küsimuses on olemas kehtiv otsus, ei tohi vastu võtta samas küsimuses uut otsust. • Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks teatava vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise aktid: • Regulatiivne akt – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega • Jurisdiktsiooniline akt – seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse Õiguse rakendamise akti struktuur: • Sissejuhatus – andmed, organ, akti nimetus jne
1) kui fitness on 1, on isend valikuliselt neutraalne 2) kui fitness on suurem kui 1, on isend valikuliselt positiivne ning tema genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis levima 3) kui fitness on väiksem kui 1, on isend valikuliselt negatiivne ning tema genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis taanduma juba väike (nt 5%) muutus fitnessis tagab kiire muutuse. selektiivne surve s – erinevatele genotüüpidele rakenduv surve. mida tugevam on surve teatava genotüübi suhtes, seda kiiremini kaob alleel populatsioonist. w = 1 – s adaptsioon (kohastumus) – kohanemine keskkonnaga kõige laiemas mõttes, üldiseks omaduseks päritavus. struktuur/protsess/etc, mis on kujunenud LV tulemusena. uuritav fenomen on adaptsiooniline ainult siis, kui tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. kohanemine võib olla nt makroehituses (kabjaliste vs sõraliste jalad), värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded).
Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel Erinevad lähenemised õppimisele Primitiivne õppimine
Kasutatavad lihvimiskäiad ja lihvimispingid võimaldavad töödelda nii väliseid kui ka sisemisi silinder-, koonus-, tasa- ja kõverpindu. Vastavalt kasutatavatele lihvimispinkidele jaguneb lihvimine ümarlihvimiseks (väline ja sisemine ümarlihvimine), tasalihvimiseks ja tsentriteta lihvimiseks. Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmaterjale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karborundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt.
Regulatiivseid õigussuhteid – regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise.
tulemüüris, et see sõna edaspidi blokeeritakse. Kui mõni saatja poolne pakett blokeeritakse tulemüüri poolt, siis saatjat sellest üldiselt ei teavitata. Põhimõtteliselt suudavad rakenduskihi tulemüürid peatada kogu soovimatu välise ligipääsu kaitstud masinatesse. Põhjalikult uurides iga paketi sisu saavad tulemüürid ennetada võrgu-usside või troojalaste pääsemist võrguga ühendatud arvutisse. Igasugused lisakriteeriumid, mida pakettide läbivaatamisel arvestatakse, lisavad teatava ajakulu pakettide toimetamisele sihtkohta. 2.1.3 Kolmas põlvkond - olekuteadlikud tulemüürid Aastast 1989-1990 kolm kolleegi Belli laboratooriumist, Dave Presetto, Janardan Sharma, and Kshitij Nigam, arendasid kolmanda põlvkonna tulemüüre kutsudes neid riistvara-taseme tulemüürideks. Kolmanda generatsiooni tulemüürid, lisaks esimese ja teise põlvkonna tulemüüridele vaatab ka iga paketi asetust paketiseeria sees. Üldiselt viidataks sellele tehnoloogiale kui olekuteadlikule
nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimialalispingega elektriseadmete remonditöid. Peale selle nõutakse pädevustunnistuse saamiseks töökogemust, haridust ja pädevuseksami sooritamist (MJMm RTL 1999, 84, 1037). 11.5 Rikked elektrisüsteemis Kasutatavate (kõrge)pingete puhul võib tekkida pinge ülelöök, ilma et pinge all olevaid elektriseadmete osi puudutataks. Asi seisneb selles, et kõrgepinge puhul muutub maaga ühendatud kõrvalise keha vahekauguse vähenemisel teatava piirini õhu elektriline läbilöök. Elektriseadmete puhul muutub läbilöök elektrikaareks, mis võib kesta kuni elektriahela väljalülitamiseni. Elektrikaar võib põhjustada suuri purustusi ja tulekahjusid. Kõrgepinge ülelöögi ja lühise põhjustab ka inimese või looma lähenemine pinge all olevatele kõrgepingeseadmetele. Reeglina lõpeb see inimesele või loomale raskete põletushaavadega, sageli surmaga. Ohtu suurendab see, et ilma abivahenditeta ei ole võimalik teada, kas
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid oma...
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
sin µ - µ cos µ sin( µ R ) = 2 exp(-µ 2 Fo) µ - sin µ cos µ µR Fourier'i arv: Fo = n iseloomuliku võrrandi lahendid 2 Biot' arv: Bi = 10.Konvektiivne soojuslevi tasapinnalise seina ääres. Konvektiivne soojusülekanne on soojuse leviku viis, mis tekib teatava soojusesisaldusega vedeliku- või gaasiosakeste edasiliikumise ja segunemise tulemusel. Newton-Richmanni valem q = t W/m2 1) Sundkonvektsioon mõjuvad välised jõud 2) Vabakonvektsioon raskusjõu väljas tiheduse vahe tõttu 3) Segakonvektsioon - mõlemad 11.Hüdrodünaamilise ja termilise piirikihi mõiste. Hüdrodünaamiline piirikiht on tingitud sellest et vedelik või gaas hõõrdub toru seina vastu
Ametlikud ja mitteametlikud normid. Teadvustatud ja teadvustamata normid. Normide omandamine. NORMIDE LIIGID: KÄSKIV (KOHUSTAV) NORM - nõuab karistuse ähvardusel normikohast toimimist. KEELAV NORM - määratleb sellised toimingud , mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus. LUBAV NORM - määratleb need erijuhud, millal muidu keelatud toimimine on lubatud. LEPINGULINE NORM - määratleb toimingute teatava sisu ja vormi, mille puhul toimingule järgneb hüvitus ühiskonna (grupi) poolt. SOOVITAV NORM - vabatahtlik toimimine, mis vallandub väärtuste, teiste eeskuju või suhtumise mõjul. HARJUMUS - ühiskonna (grupi) liikmete ühesuguse toimimise (suhtumise, reageerimise) viis, mis on kujunenud pikema aja jooksul või kujutab endast kunagiste rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge.
) · bioloogilised (mürgisus, allergilisus, koikindlus jne.) · füsioloogilised (soojapidavus, hügroskoopsus jne.) · tekstiilsed omadused (nt. välisilme, tundmus jne.) Füüsikalised omadused on uuritavad detailsemalt mikroskoobi abil (suurendusega 250 - 1000 korda). Kiu füüsikalised mõõtmed mõjutavad kanga omadusi ja kanga viimistlusel kasutatavate protsesside valikut. Pikkus Kiu pikkus peab olema vähemalt 10 mm, et kiust saaks lõnga kedrata. Looduslikud kiud on teatava kindla, kuid ebaühtlase pikkusega (va siid). Keemilisi kiude saab valmistada soovitud pikkusega: · lühikesed - staapelkiud (2,0 - 46 cm /mõnedes kirjandusallikates kuni 10 cm/) · pikad ja pidevad - filamentkiud (mõõdetavad km-tes) Staapelkiududest kedratud ja korrutatud /ingl.k. Näha on lühikiududest kedratud niidi karvane corespun/ polüesterniit nr. 100 pind.
Normide tulenevus väärtustest. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Teadvustatud ja teadvustamata normid. Normide omandamine. NORMIDE LIIGID: KÄSKIV (KOHUSTAV) NORM - nõuab karistuse ähvardusel normikohast toimimist. KEELAV NORM - määratleb sellised toimingud , mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus. LUBAV NORM - määratleb need erijuhud, millal muidu keelatud toimimine on lubatud. LEPINGULINE NORM - määratleb toimingute teatava sisu ja vormi, mille puhul toimingule järgneb hüvitus ühiskonna (grupi) poolt. SOOVITAV NORM - vabatahtlik toimimine, mis vallandub väärtuste, teiste eeskuju või suhtumise mõjul. HARJUMUS - ühiskonna (grupi) liikmete ühesuguse toimimise (suhtumise, reageerimise) viis, mis on kujunenud pikema aja jooksul või kujutab endast kunagiste rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge. TAVA (KOMME) - ühiskonnas (grupis) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja
Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaalse olukorra kirjeldus, tegelikus looduskeskkonnas on aga palju lisategureid (nt keskkonnatingimused, fakt, et ilvesed söövad ka muud jne), mida tuleb arvestada). Sellest hiljem palju arendusi. August Thienemann (1882-1960) Saksa päritolu hüdrobioloog Pakkus välja troofiliste tasemete mõiste, mis kirjeldab organismide hierarhilisi tasemeid looduses, mille vahel toitained ja seega ka energia keskkonnas liiguvad.
tehnoloogiaõpetuse sellised üldteemad nagu (RÕK:1076): 4.3. ―Kujustamine ja tehnikalooming‖, 4.1. ―Tehnika läbi aegade‖, 4.2. ―Tehniline kirjaoskus‖. Läbivatest õppeteemadest on selle töö kontekstis olulisemad (RÕK:1079): ―Keskkond ja säästev areng‖,‖ Tööalane karjäär ja selle kujundamine‖, ―Infotehnoloogia ja meediaõpetus‖ a) Üldteema ―Kujustamine ja tehnikalooming‖ alateemadest pakub teatava võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks – õppuri elu kestel – vaid alateema ‖ Konstrueerimise põhietappid‖. Teised alateemad on enam või vähem suletud, polütehnilised ―teadmisteportsionid‖. Traditsioonilisega võrreldes ei ole uues õppekavas mitmeid üldistatud alateemasid nimetatud. Lisandunud ei ole midagi sellist. PS Tähelepanuväärne on paljude kunstiõpetuse alateemade seadustamine õppesisuna? (cf:1077)
Õppesisu deduktiivsuse seisukohast pakuvad enam huvi Töö ja tehnoloogiaõpetuse sellised üldteemad nagu (RÕK:1076): 4.3. Kujustamine ja tehnikalooming, 4.1. Tehnika läbi aegade, 4.2. Tehniline kirjaoskus. Läbivatest õppeteemadest on selle töö kontekstis olulisemad (RÕK:1079): Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine, Infotehnoloogia ja meediaõpetus a) Üldteema Kujustamine ja tehnikalooming alateemadest pakub teatava võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks õppuri elu kestel vaid alateema Konstrueerimise põhietappid. Teised alateemad on enam või vähem suletud, polütehnilised teadmisteportsionid. Traditsioonilisega võrreldes ei ole uues õppekavas mitmeid üldistatud alateemasid nimetatud. Lisandunud ei ole midagi sellist. PS Tähelepanuväärne on paljude kunstiõpetuse alateemade seadustamine õppesisuna? (cf:1077)
maksusumma vähendamisele. - Maksustamisperiood tasumisele kuuluva maksu arvestamise aluseks olev ajavahemik kalendriaasta, kuu vm ajavahemik. - Maksusumma maksuseaduse kohaselt tasumisele kuuluv summa. - Maksusüsteem riiklikest ja kohalikest maksudest koosnev süsteem. - Maksuteade maksuhalduri väljastatud kirjalik teade tasumisele kuuluva maksusumma kohta. - Maksuvabastus teatava isikukategooria vabastamine maksu tasumisest (subjektiivne maksuvabastus) või teatava maksuobjekti jätmine täielikult või osaliselt maksustamata (objektiivne maksuvabastus). - Maksuvaidlus maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamine kohustatud isiku poolt. - Maksuvõlg maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks ülekandmata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata
See võiks ainult siis sündida, kui inimestel oleks võimalik kõiki neid asju , mida nad vajavad, ise endale valmistada. Neil ei ole see aga võimalik. Igal sammul on näha, et tööline, näiteks, ei tööta ainult endale, vaid peremehele; et maaomanik ei hari ise maad, vaid, et ta selle teistele rendile annab; et üks inimene teisele raha võlgu annab ja see teine juba iseseisvat äri ajab, millest ta kasu saab ja võlausaldajale raha eest protsente maksab. Kõikidel nimetatud kordadel teatava tarbeasja valmistamisest võtavad osa väga sageli mitu inimest, igaüks muidugi selle lootusega, et kasu saada. Maamees omades maad rendib väga tihti veel kõrvalt maad juurde, kui see, muidugi, võimalik on. Rikas ehk heal järjel olev inimene palkab omale tööjöudu.. Tähendab, asjad, mida valmistatakse, saavad ainult harva ühe inimese töövilja osaks. Põllumees müüb oma
majandusele on suurem kui automaatse stabilisaatori olemasolust tulenev efekt. Perioodil 1993-1999 on ettevõtete tulumaksu osakaal tulude struktuuris oluliselt vähenenud. Majanduskeskkonna tugevdamiseks rakendus Eestis alates 2000. aastast uus tulumaksuseadus, mis vabastas maksust ettevõtluse tulu, mida kasutatakse edaspidi ettevõtluses. Teoreetilises plaanis peaks antud fiskaalpoliitiline otsus stimuleerima investeeringuid, missugune aga on tema reaalne efekt majandusele, selgub teatava ajaperioodi möödudes. Nagu juba eespool märgiti, on riigieelarve üheks peamiseks tuluallikaks käibemaks. Käibemaksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidu VI Direktiiviga eeldab, et Eesti maksustaks käibemaksuga ka need kaubad, mis siiani olid käibemaksust vabad. Nii näiteks kaotas Eesti alates 2001. aastast käibemaksuvabastuse meditsiinikaupadele. Perioodil 1993-1999 on aktsiisimaksude osakaal tulude struktuuris suurenenud, moodustades 1999. aastal ligikaudu 10% valitsuse tuludest
nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakuruumas interfaasi ajal.seda viib läbi ensüüm RNA-polümeraas, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema, nimetatakse promootoriks. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Terminaatorpiirkonnas ensüüm eraldub DNA molekulist, viimane taastab oma endise biheeliksikujulise struktuuri ja sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Friedrich Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe (1869 a.). James Watson ja Francis Crick avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise sekundaarstruktuuri
3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad
Tasakaaluks võib nimetada võrdsust parem- ja vasakpoolsete vormi osade vahel. Eristatakse sümmeetrilist ja asümmeetrilist tasakaalu. Hästi tasakaalustatud kompositsioon võib mõjuda ühetooniliselt. Mingi huvitava vormi esiletõstmiseks tuleb see teiste hulgast välja tuua, rõhutades vormi teatud dekoratiivsemaid külgi, seejuures uudsus, ootamatus ja kontrast aitavad tähelepanu koondamisele kaasa. 2.5 Rütm Rütmi kunstis võib mõista vormi või teatava omaduse kordamist mingi vahemiku järel. Vormi kordamisel tekkivat vormide jada nimetatakse reaks. Vastavalt sellele, kas vormid või vahekaugused on muutuvad või muutumatud eristatakse meetrilist ja geomeetrilist rida. Inimene tajub lihtsamalt mõistetavat rütmi, seega ka lihtsamaid ridu, seetõttu välditakse komplitseeritud meetriliste ridade ja ka geomeetriliste ridade kasutamisel keerukaid elementide vaheldumise kombinatsioone. Optiliselt muutub meetriline rida geomeetriliseks
Seadusega vastuolev tehing on automaatselt tühine. Tühine on ka näilik tehing.) 2. tühistatav tehing (ei oma õiguslikke tagajärgi. Tühistamise alused, eksimus, pettus, ähvardus ja vägivald, raskete asjaolude ära kasutamine. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Pettus on see kus tehingu üks pool viib teise poole oma tehingusse eksimusse. Esitab teadavalt valeandmeid. Ähvardus ja vägivald surve avaldamine isikule, et isik teeks teatava tehingu. Tähtaeg - kindlaks määratud ajavahemik Tähtpäev konkreetne kuupäev VÕLAÕIGUS Üldosa ja eriosa. Lepinguõigus ja lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhe võib tekkida järgmiselt: lepingust kahju õigusvastase tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundite asjaajamisest. Lepinguline võlasuhe tekib poolte kokkuleppel, lepinguväline tekib poolte kokkulepeta
Järjekindlama seeriana hakkab 20- ndate aastate lõpul kuju võtma portreede sari eesti kirjanikest. Esimeseks terviklikumaks ja kontseptsioonikindlamaks kirjanikuportreeks nende hulgast kujuneb alles 1928.a. loodud joonistus O. Lutsust. Peab tähendama, et Triigi portreede galeriis peaaegu üldse puuduvad lopsakalt lihtsad, argipäeva hingusest kantud rahvalikud kujud. Ükskõik keda Triik ka portreteerima ei asu, ikka omandab kujutatav tema pliiatsi või pintsli all teatava väärikuse. Triigi portreejoonistuste edasist arengut 30-ndatel aastatel esindab hästi söejoonistus Hugo Raudsepast. Selles portrees on rohkem kui teistes rõhutatud karakteri värvikust. Omamoodi tähtteoseks Triigi kirjanike portreede hulgas võib lugeda 1933. a. valminud Gustav Suitsu. Koos Juhan Liiviga moodustab see töö kulminatsiooni kunstniku portreejoonistuste seas. Tabavaid riigi- ja haridustegelaste, sõjaväelaste, ärimeeste ja teiste kodanliku Eesti tuusade
Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Kasutamine Terve, tasakaalustatud segatoitu tarbiv inimene, kes ei kannata mingite krooniliste haiguste käes, vitamiinide preparaate ei vaja. On kaks äärmust: a) Vitamiinid on alati ja sõltumata hulgast kasulikud; b) Igasugune vitamiinipreparaatide kasutamine on ohtlik; Organism on võimeline talletama teatava varu vitamiine. Veeslahustuvate vitamiinide, välja arvatud vitamiin B12, varud on väiksemad ja neid jätkub mõneks nädalaks. Rasvlahustuvate vitamiinide varud on palju suuremaid ja nendest võib jätkuda kuudeks, vitamiin A puhul isegi paariks aastaks. Samal ajal on rasvlahustuvate vitamiinide ülehulk organismile ohtlikum kui enamike veeslahustuvate vitamiinide ülehulk. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine on ohtlik! Veeslahustuvate kohta on erinevad seisukohad
arenguriik. Kaks kolmandikku elanikkonnast elatus põllumajandusest, tööstuses oli hõivatud pisut rohkem kui kümnendik inimestest. I maailmasõja mõjutused Kui sajandeid tagasi oli Soome peamine sõdade tallermaa ja suurriikide läbisõiduhoov, siis I maailmasõja ajal jäi ta nö peateest justkui kõrvale. Võib-olla just sellepärast jäid soomlaste kannatused I maailmasõja päevil väikesteks. Sõja algusaastad olid isegi õnnelik aeg Soome moodustas teatava neutraalse majanduspiirkonna, kuhu hakkasid voolama rikkalikud sõja-aja tellimused. Need olid ettevõtjaile head ekspordi- ja töölistele head palga-aastad. Üle poole vajaminevast viljast toodi Venemaalt, pankadesse voolas rublasid. Tööpuudus lõppes täielikult, sest lisaks sõjalistele tellimustele ja ettevõtete laiendamistele hakati Soomemaal ehitama kindlustusi. Liigne iseteadvus, mis jõukusega kaasnes, tõi soomlased üsna pea ,,kahe jalaga maa peale" tagasi
mahub kaadrisse. Inimsilma vaatenurk on 46 kraadi, mis vastab objektiivi fookuskaugusele 50mm. Objektiivi, mille vaatenurk on laiem inimese silma vaatenurgast (ja seetõttu haarab kaadrisse laiema vaatenurga), nimetatakse lainurkobjektiivideks. Objektiivi, mille vaatenurk on kitsam inimsilma omast, nimetatakse teleobjektiiviks. Kindlate teemade pildistamiseks sobivad paremini teatud fookuskaugusega objektiivid.. Teadmine, millist tüüpi objektiiv sobib kõige paremini teatava ülesvõttetegemiseks, parandab 9 oluliselt teie fotograafialaseid teadmisi. On inimesi, kes on enda jaoks selgeks teinud selle, millest nad kõige rohkem pilte tegema hakkavad (kas tehakse suur osta fotodest siis makro- maastiku- portree- või loomapilte) ja ostavad kohe alguses selleks kõige paremini sobiva objektiivi, jällegi siis vastavalt oma rahakoti paksusele.
Sellega ühtlasi jõuab ta vooruse kui niisuguse olemuse pretsiissemale määramisele, andes väärtusliku panuse mitte ainult antiiksele eetikale, vaid kogu filosoofilisele eetikale üldse. Põhjapaneva tähendusega ses suhtes on tema arutlused dialoogis “Menon”. Oma vaatluses lähtub Platon siin kahest võimalikust põhiseisukohast, mis sisuliselt on teineteisega kooskõlastamatus vastuolus. Kui on voorus õpetatav ning õpitav, s.t. teatava harjutuse teel 9 omandatav, siis ei saa teda käsitleda “hinge” ürgse omandina, vaid peab paratamatult olema midagi väljastpoolt külgepandavat ning vastuvõetavat. Sellest järeldab Platon, et voorus sel juhul minetab oma absoluutse ning igikehtivuse ja kujuneb üksnes inimlikuks “määranguks”, mida igaüks võib valida ja sisustada omaenese suva ning maitse kohaselt. See viiks aga
puhul on peretoetuste seaduse nõuded täidetud. Kui taotleja nõuetekohasus on tuvastatud, jääb ametnikule selle sätte kohaselt vaid üks käitumisviis määrata taotlejale peretoetus seaduses ettenähtud ulatuses ja tingimustel. Halduse kaalutlusõigus võib väljenduda ka haldusorgani õiguses kasutada määratlemata õigusmõistet, mille sisustamisel on seadusandja jätnud haldusele teatava vabaduse. Näiteks võib tuua mõisted otsene hädaoht, hea maine ja avalik huvi. Mõistete sisu ei ole kindlalt määratletud ja see jätab haldusorganile võimaluse anda neile selge sisu üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes. Haldusorgan on kohustatud kaalutlusõigust seadusega ettenähtud olukordades kasutama ja ta vastutab selle õiguse seaduspärase teostamise eest. Diskretsiooni korral tuleb arvestada ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega ning õiguse
1 1. Karl Marx, John Meynard Keynes, Adam Smith, Abraham Maslow, Alfred Marshall – millega on tegelenud, peamised teooriad ja teesid? Karl Marx- sotsialistliku teooria looja John Meynard Keynes – makroekonoomika looja Adam Smith – vabaturumajanduse looja (nähtamatu käsi) Abraham Maslow – inimvajaduste looja (Maslowi püramiid) Alfred Marshall – tootmisteooria looja (Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted? Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaa...
unustamine o Mäletamine e reprodutseerimine- vaba emissiooni katse, esmasuse või värskuse efekt; liigne pingutamine, Meenutamine- mälestuse otsimise ja leidmise protsess; aktiivne tegevus, nt eksam, kus on avatud küsimused Äratundmine – antakse info ette, kus ma ära tunnen õiged ja valed valikud (valikvastustega test) Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub (12- 14t) Tulving- oluline on keskkond, kus meenutatakse- kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Amneesia- mälukaotus o Amneesia liigid: Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud) Ulatuse järgi (täielik ja osaline)
Luhmanni arvates on kestlikud vaid sellised süsteemid, mis suudavad muutuda (2007). ahelkommunikatsioon pidev kommunikatsioon, mis tagab muutumisvõime Luhmanni järgi on kommunikatsiooniaktis määrav vastuvõtja roll: alles siis, kui vastuvõtja tõlgendab kommunikaatori tegevust tähendusliku sõnumi edastamisena, on tegemist kommunikatsiooniga. Igale kommunikatsiooniaktile peab järgnema uus nii on pandud alus sotsiaalsele süsteemile. Luhmann: Massimeedia loob teatava taustareaalsuse, millest saab lähtuda, erineda ja mille taustal saab tulla välja oma personaalsete arvamuste, tulevikuhinnangute, eelistuste ja muu sellisega. Massimeedia ühiskondlikku funktsiooni ei leia seetõttu käesoleval hetkel aktualiseeritud infokogumis, vaid selle leiab seeläbi loodud mälus (1997). > Massimeedia aitab kaasa sellele, et ühiskonna alasüsteemidel oleks kusagil selge omavaheline kokkupuutekoht: võimaldab ühiskonnal monitoorida ka seda, mis toimub selle
Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkid...
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber
10 Naiste ajud Kõigist eri inimgruppide võrdlusandmetest kõige enam materjale oli Brocal naiste ja meeste ajude kohta. Kuulus Saksa anatoom Carl Vogt kirjutas aastal 1864: „Oma ümara tipu ja vähemarenenud kuklasagaraga meenutab neegri aju meie laste aju, ning oimusagara kühmude poolest meie naiste aju. ...Intellekuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest. ...Mõned hõimud on asutanud teatava organisatsioonilise struktuuriga riike; aga ülejäänute kohta võime me julgelt väita, et kogu nende rass pole ei minevikus ega ka praegu andnud mingit panust inimkonna progressi ega loonud midagi, mis vääriks säilitamist (1864, lk 183-192). (Gould, 2001). Broca koolkonnas oli suur naistevihkaja Gustave Le Bon, kes 1879. aastal ei hoidnud ennast tagasi, kui kirjeldas kuidas naised on alaväärtuslikud (Pilt 2). Brocale hakkas aga vastu Maria
2. Väheneb keskkonnareostuse oht tänu täpsematele jaotatud 2. Mulla pindmise kihi segamise ja tihendamise masinad Kuna piiots liigub pidevalt kõigis kolmes suunas, tekitab see väetise- ja kemikaali kogustele rullrandaalid. Nende masinate iseloomulikuks osaks on teatava ebatasasuse aluspõhjal. See ebatasasus koos pii 3. Parem ülevaade oma põldudest mulda töötlevad kettad, millele järgneb mulda tihendav rull. liikumisel tekkivate mikropragudega parandab mulla vee 2.Täppisviljeluseks vajalikud eeldused 3. Mulla pindmise kihi segamise, sügavamate kihtide vastuvõtmise võimet. Piiotsa peamiseks ülesandeks mullakihi
(ühiskonna progressi) Tootmise efektiivsus- näitab kasutatud ressursside või kulude ja tulemuste vahekorda ja on ühiskondliku huvi väljenduseks Efektiivsusteooria ei ole ainult tootmistulemuste hindamise meetodite kogum, vaid seletab ka lähenemisviisi tegevuseks Efektiivsus • Laiemas tähenduses- strateegiline efektiivsus ehk eesmärgipärasus ehk mõjusus, väljendab süsteemi plaanitud eesmärgi saavutamise astet ja teatava tegevuse lõpetatuse määra • süsteemi eesmärk: majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik • efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati • Kitsamas tähenduses- taktikaline efektiivsus ehk tõhusust ehk majanduslikkust, iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused) • süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt)
enam-vähem võrdse riikide hulgast hegemooni süsteem, kus võimsusega tõuseb üks teistest tugevnedes piirini, impeeriumi keskus sõltumatuid riike, oluliselt tugevamaks kus ta hakkab suurel kontrollib alluvaid mis omavahel ning kehtestab määral kontrollima kogukondi. võitlevad. See teatava teiste riikide Viimased säilitavad tähendab aga rahvusvahelise korra välispoliitikat. üldjuhul teatava üldjuhul lakkamatut – elementaarsed Sisepoliitikas (mõnel juhul kõikide sõda mängureeglid, ning säilitavad viimased märkimisväärse) kõikide vastu. muutub omamoodi aga iseseisvuse. Autonoomia.
tiirlema üksteise ümber. Tiirlemise orbiidi omadused on aga määratud sel juhul algkiirusest, mida kehad üksteise suhtes omasid eraldumise momendil; see algkiirus polnud muud kui ürgelise udu pöörlemise kiirus ümber oma telje. Kui algkiirus on väike, hakkavad tuumad üksteise poole langema, saavutades teataval momendil väiksema kauguse ja siis hooga eemaldudes, liikudes piklikku teed mööda; suurema algkiiruse korral on tee vähem piklik ning kehade väiksem kaugus on suurem; teatava suurima piirkiiruse korral jäävad tuumad endisele kaugusele püsima, liikudes ringikujulist teed mööda. Niiviisi tekkiva orbiidi piklikkusel on aga oma piir: kehad ei tohi kokku puutuda liikumise ajal, ehk väiksem kaugus ei või olla väiksem kehade keskmisest läbimõõdust (muidu tekib kokkupõrge). Mida väiksemad on tuumade läbimõõdud, võrreldes algkeha läbimõõduga, seda suurem lähenemine ja seda piklikumad orbiidid on võimalikud. Oletame, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
