väljamaksmist Eestis jätkatakse töötukassas arvelevõtmise päevast arvates, kui kindlustatu naaseb enne kolme kuulise perioodi lõppemist Eestisse ja jätkab tööotsinguid Eestis. Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne seadusega ettenähtud aja perioodi lõppu, kui: 1 ,,Töötuskindlustuse seaduse" alusel Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord. Vabariigi Valitsuse 14.12.2006.a. määrus nr 253 Riigi Teataja I 2006, 57, 428. 2 1) töötuna arvelolek lõpetatakse põhjusel, et töötu ei vasta töötule ettenähtud tingimustele, keeldub tööotsimiskava kinnitamisest, töötu omal soovil või töötu kontole kantakse ettevõtluse alustamise toetus; 2) töötu keeldub tööotsimiskava täitmisest või töötule sobivast tööst;
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõ...
KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Autor: Anu Palmi SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud , Ants Laikmaa , Nikolai Triik. Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis ,Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis , Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursuste,l941. aastast...
põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid (Raamatupidaja.ee, 2005). Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Riigi Teataja, 2002). Riiklikud maksud on: tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks. 3 1.1.1 Käibemaks Eestis on käibemaksu määraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Käibemaksumäär on 9% järgmiste kaupade ja
Keila Hariduse Sihtasutus KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Koostaja: Tuuliki Kupper 12.B Keila 2013 SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis.. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, D...
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reima...
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd te...
kultuuri. Nii on meie kultuuris nendeks Eno Raua ja Villem Ridala jutustus eeposest. On ilmunud ka väljaandeid, mis tutvustavad eepost lasteaialastele tänapäevases arvutiga animeeritud pildikeeles. Populariseeriva mõjuga on ka kirjanike omad versioonid eeposest, nimetagem siin neist mõnda: Rakke, Kivisildnik, Kivirähk. 7 KASUTATUD ALLIKAD Juhtkiri: Kalevite rahvas - "Kalevipoja" kallale. -Virumaa Teataja http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=8961&number=374 13.02.2003 Juurak, Raivo 2003. Nädalakommentaar. -Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/12.12.03/kommentaar/1.shtml 12.12.2003 Kivisildnik, Sven 2003. Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus. Tallinn: Tuum. Kokk, Aavo 2003. No kes seda viitsib lugeda! http://epl.ekspress.ee/artikkel/234382 30.04.2003 Oinas, Felix 1994. Surematu Kalevipoeg: (esseed). Tallinn: Ajakiri "Keel ja Kirjandus". Raud, Eno 1998
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". ...
Temas on segunenud: · liivi · läti · saksa · eesti Koduseks keeleks olid: · ja hollandi verd · läti keel · eesti keel · saksa keel Koolis õppis vene keelt. Töökohad AJAKIRJANIK Eestis 1916-1917 Tallinna Teataja 1918 Postimees Riias 1911-1914 Dzimtenes Vestnesis sõjaväeametnikuna VABADUSSÕJAS sõjakirjasaatjana DIREKTOR teatris Vanemuine 1932-1934 Perekond · Abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher- Nanderiga. · Aastal 1933 sündis neil tütar Aili. Unikaalne käsikiri Click to edit Master text styles Second level
Nõukogude okupatsiooni taastamist(suur põgenemine). KATSE TAASTADA ISESEISVUST Eestlastele ei meeldinud saksa okupatsioonivõimude poliitika ja hakkasid moodustuma põrandaalused grupid nende vastu. 1944.aasta kevadel alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvumise taastamiseks. 18.septembril 1944 nimetati ametisse Eesti vabariigi uus valitsus, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogud repressiivorganite kätte, vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem Eesti eksiilvalitsuse. SÕJAKAHJUD Narva linn hävis täielikult, mitmed teised suured linnad(Tallinn, Tartu,..) said suuri purustusi, enamus sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes, kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra
Raudteevõrk aitas kaasa erinevate Eesti maanurkade ühendamisele. Mitmed Eesti väikelinnad(Jõgeva, Elva jt) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Erakondade kujunemine 1896. aastal sai Jaan Tõnisson Tartu ajalehe, Postimehe, toimetajaks. Nad kaitsesid rahvuslikke vaateis. Oluliseim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid eesti keelt demostratiivselt. 1901. aastal hakkas ilmuma ajaleht Teataja, mida toimetas Konstantin Päts(1874- 1956). Oluliseimaks peeti rahvusliku olukorra parandamist. Sealt algas Eesti erakonnastumise algus. Sajandivahetusel levisid sotsiaaldemokraatlikud ideed. Muutus arvestatavaks poliitiliseks voolus Eestimaal. Peeti vajalikuks rahvuslike huvide kaitsmist ja toetasid hiljem riikliku iseseisvuse saavutamist. 1905. aasta revolutsioon Revolutsioon, mis algas Peterburis, levis kiiresti Baltikumis. Korraldati streike ja peeti miitinguid
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pil...
alik/ettevotlusvormide_vordlus Väikeettevõtte plussid ja miinused (2016). EAS. kasutamise kuupäev: 25.09.2016, allikas http://www.eas.ee/alustav/ettevotjaks- saamise-otsus/vaikeettevotte-plussid-ja-miinused/ Äriühingu juhatus ja omanikud (2016). EAS. Kasutamise kuupäev: 29.10.2016, allikas http://www.eas.ee/alustav/meeskonna-kokkupanek/ariuhingu-juhatus-ja-omanikud/ Eesti Majandusteataja (2015). Äriseadustik. Tallinn: OÜ Teataja Kirjastus 6
rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki tugevdada, kuid demokraatia kadumine muutis selle pigem haavatavamaks.
Poliitilised voolud Eestis 20. sajandi algul (juhtfiguurid, häälekandja, ideoloogia). Tartu liberaalid *Postimees- avaldavad arvamusi seal *Jaan Tõnisson *Ideoloogia: -rahvusliku eneseteadvuse edendamine (taheti, et koolides hakatakse eesti k õpetama) -konstitutsiooniline monarhia pooldamine (võim pidi siiski olema jagatud) -eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisse (kohalikes valimistes peab olema eestlastel sõna, mitte baltisakslastel) Tallinna radikaalid *1901 Teataja *Konstantin Päts *Ideoloogia: -majanduse edendamine -aktiivsem osalus poliitikas -Baltisakslaste kõrvaletõrjumine (1904 toimuvad Tallinna linnavolikogu valimised ning eestlased võitsid esimest korda) Sotsiaaldemokraadid *VSDTP esindused ( Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölispartei) *Suur toetajaskond noorte hulgas *1903 Uudised *Peeter Speek, Mihkel Martna, Eduard Vilde *Ideoloogia: -Demokraatliku vabariigi loomine -vähemusrahvuste õigused -eestlaste suurem osalus kohalikus elus
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tut...
teisele institutsioonile mingi õigusakti väljaandmise õiguse. Näit.: Ettevõtja tegutsemisloa annab välja kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Õigusakti kehtivus tähendab, et see akt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõikidele keda see puudutab. Kehtivuse eeltingimuseks on selle akti teatavakstegemine, st avaldamine. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud aktid. Õigusaktide avaldamise kord on reguleeritud Riigi Teataja seadusega. Õigusakti jõustumine on alati seotud tagasiulatuva jõu printsiibiga, st 1) õigusaktil (seadusel), mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on kohustuslikult tagasiulatuv jõud; 2) õigusaktil, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei saa olla tagasiulatuvat jõudu; 3) tagasiulatuvat jõudu ei või anda aktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
Vana ahi on rahulolematuse, ohvrimeelsuse ja saamatuse ahi. See on tahmane, mõrane ja näeb tõeliselt armetu välja (Pajumaa, K, 2013). KOKKUVÕTE Töös on vormistatud 6 erinevat viidet. KASUTATUD KIRJANDUS Deida, D. (2004). Tõelise mehe tee. Tallinn. Kirjastus Pilgrim. Aedla, M. (2013). Võluv valamu vannituppa. Tehnikamaailm kodu ja ehitus, september, lk 39. Töölepingu seadus. (17.12.2008). Riigikogu seadus, viimati muudetud 01.04.2013. Kasutamise kuupäev: 13.09.2013, allikas Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030 SEB Tallinna Maratoni 10 kilomeetri jooksul tehti rajarekord (2013). Kasutamise kuupäev: 10.09.2013, allikas http://www.sportinfo.ee/newsid/id/1461/ Pajumaa, K (2013, 9. September). Kahe ahju printsiip ehk miks vale mõtlemine nii mõttetu on? Kasutamise kuupäev: 13.09.2013, allikas www.sisekosmos.ee
korraldused. Õigustloovate aktide kõige olulisemateks rekvisiitideks on pädevate isikute allkirjad aktil, akti vastuvõtmise kuupäev. Avaldamine. Põhiseaduse § 103 sätestab: täitmiseks kohustuslikud on üksnes avaldatud seadused. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Siit johtub kindel põhimõte - kehtida saab üksnes avaldatud seadus. Sedasama põhimõtet rakendatakse ka teiste õigustloovate aktide suhtes. Õigustloovate aktide avaldamise kord on sätestatud täpsemalt Riigi Teataja seaduses. Üksnes Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide tekstid loetakse ametlikeks tekstideks. Seega kokkuvõttes: õigustloovate aktide kehtivusnõuded on piisavalt ja ammendavalt reguleeritud nii põhiseadusega, seadustega kui ka seaduste alusel antud muude õigusaktidega. (Tamm 2013) 9 KOKKUVÕTE Käesolevas töös anti ülevaade kohaliku omavalitsuse olemusest ja õiguslikest alustest.
Paragrahv sisaldab õigusnormi või õigusnormi osa. Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavad paragrahvid. Paragrahv tähistatakse paragrahvimärgiga ja araabia numbriga ja paragrahvinumbri järele pannakse punkt. Näide § 1. 6) Õigusaktide teatavakstegemine. Pärast õigusakti väljakuulutmist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja seitsme tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates. Koormav haldusakt, millega piiratakse isiku õigusi või pannakse talle lisakohustusi võitunnistatakse tema kahjuks kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt, tuleb koormatud isikule teatavaks teha kättetoimetamisega ettenähtud korras. Kättetoimetamine võib toimuda kas postiga (üldjuhul tähtkirjaga), elektrooniliselt
Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 15. Käskkirja jõustumine - ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 3 16. Mis on Riigi Teataja Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne. Riigi Teatajat antakse välja paberkandjal trükisena ja elektrooniliselt Internetis. 17. Riigi Teataja osad ja millised õigusaktid avaldatakse vastavates osades Riigi Teatajat antakse välja neljas osas: I osa - Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid /Riigi Teataja I osas avaldatakse: 1) esimeses jaos - rahvahääletusel vastuvõetud ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (k...
Kirjandus HENRIK VISNAPUU Referaat SISUKORD 1. Lapsepõlv ja haridus.......................................................................3 2. Visnapuu ja kirjandus......................................................................4 3. Era- ja muu elu..............................................................................5 4. Looming.......................................................................................6 5. Laul sest jäledast...........................................................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad............................................................................9 8. Lisad..........................................................................................10 2 ...
on seda ka tõe- poolesl kasutanud. Kui see ei ole kättesaadav ning autor on kasutatud muud allikat, tuleb viidata sellele. Allikad tuuakse siiski ära õigusaktide loetelus, koon¬dades need omaette loetellu. Sama kehtib ka nii Eesti kui ka välismaiste seadus¬te ajalooliste redaktsioonide kohta. Rahvusvahelisele konventsioonile ja muule välislepingule, mille Riigikogu on ratifitseerinud, viidatakse Riigi Teataja kaudu nagu siseriiklikulegi õigusaktile (vnr-d 92-93) ning välislepingu nimetus esita¬takse eesti keeles. Kui Eesti ei ole välislepingut ratifitseerinud, viidatakse sellele nagu muulegi allikale. Näiteks: Das polnlsche Strafgezetzbuch. Kodeks kamy. Zweisprachlge Ausgabe. Freiburg: luscrlm 1998. f) Viidates siseriiklikule kohtulahendile, tuleb esitada kohtu lühend, millest nähtub ka lahendi liik, kohtuasja number ja vajadusel ka lahendi kuupäev.
Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel suri, laskija tapis iseenda. Eesti- sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis. Eestis oli 19.sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõsnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajaelehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts asus 1901. Aastal välja andma ajalehte Teataja. Eestu ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei asutati juba 1904. Aastal. 1904. Aastal saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1904. Aastal sundis Nikolai 2 loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes sel teel vaigistada järjest tugevnevat rahulolematust.
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp KASUTATUD ALLIKAD Veebiviited · Erik Salm. Esmaabi. [Online] Kättesaadav:http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/1hada/esmaabi2.htm [24.09.2011]. · Linda Neostus. Mida peaks sisaldama kodune esmaabikapp? [Online]Kättesaadav:http://www.apteek1.ee/index.asp? action=0&type=4&id=100013[24.09.2011]. · Riigi Teataja, 2002. Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine. [Online] Kättesaadav:https://www.riigiteataja.ee/akt/81146[24.09.2011]. · Tööinspektsioon, 2008. Esmaabikapid töökohal. [Online] Kättesaadav:http://gw.ti.ee/index.php? article_id=1362&page=56&action=article&[24.09.2011].
TÖÖOHUTUS TÖÖKESKKONNAS Vastuvõetud Töö tervishoiu- ja ohutuse seadus (Riigi Teataja) 1990a. - valdkonna korraldussüsteem Eesti vabariigis TKK - Töökeskkond TANDJA mrab TTAJA valivad TKK Spetsialist TKK TKK Volinik NUKOGU TINSPEKTSIOON T TERVISHOIU SPETSIALIST Teavitab olukorrast nii tandjat kui ttajat TÖÖINSPEKTSIOON järelevalve organ töösuhete valdkonnas. TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST määrab tööandja ja edastab vastava info tööinspektsioonile 10 päeva jooksul TÖÖKESKKONNA VOLINIK valivad töötajad eneste hulgast - kehtib kuni 4 aastat - 10 ja enama töötaja puhul - Kui on enam kui ...
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5.peatükki (89-98 lk) ja 9.peatükki (171- 186 lk). Õpikus "Õigusõpetus" mina analüüsisin 2.peatükki (38-54 lk) ja 3.peatükki (62- 75 lk). Mina valisin need kaks õpikut, sest kõik minu eriala materjalid põhinevad just nendel õpikutel. Õpikute tekst on jaotatud teemade kaupa ja tegemist ...
määrus antud. Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele (VVS § 51 lg 2) • Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes» (VVS § 51 lg 4) • Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras • Ministri käskkiri (VVS § 52) • (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. • (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes». • (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva
Kuid peamiselt oli tegemist ikkagi sõjast tingitud raskustega, mitte röövmajandusega. Saksa võimud üritasid ka majandust edendada ja sõjapurustusi likvideerida. Saksa okupatsioonivõimude poliitika tekitas eestlaste seas pahameelt ning aitas kaasa põrandaaluste gruppide moodustumisele. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alustas 1944. aasta kevadel ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus kuulutas Eesti käivas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Enamik valitsuse liikmeid langes aga kahjuks nõukogude repressiivorganite kätte. 4.1944 - Jaanuaris jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Narva all kestsid vägevad võitlused kuni juunini, ning selle nad ka vallutasid. Punaarmee vallutas lõpuks kogu Eesti mandriosa, vaid saartel jätkusid lahingud kuni novembrini.
Käesolev läbivaatamine toimub vastusena ülemkogu soovile. Käesoleva läbivaatamise täienduseks avaldab Eurostat 2009. aasta lõpuks ELi säästva arengu strateegia seirearuande, milles mõõdetakse edusamme kvantitatiivsete näitajate alusel. (5) Kasutatud materjalid 1. Riigikantselei - http://www.riigikantselei.ee/?id=72868 2. Statistikaamet - http://www.stat.ee/naidikulaud 3. Riigikantselei - http://www.riigikantselei.ee/?id=72897 4. Riigi Teataja - https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 (RT I 2005, 50, 396) 5. Keskkonnaministeerium - http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105581/EL_SA_Strat_y levaade2009.pdf
Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated: * propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga * nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eesti rahvuslikele soovidele Ajaleht: Uudised Toetajad: peamiselt noored (tudengid) Ajalehtede tähtsus 20. saj. alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed mõjutasid inimesi nende vaateid ja nägemusi väga suuresti
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti ra...
Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus). Saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel, toimus 2 koosolekut. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele kooliharidusele ja asjaajamisele. Boikoteeriti riigi viinapoode, mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vallavalitsuste asemele komiteed ja kuulutati välja ,,vabariik". 11. detsembriks 1905 kutsusid Teataja toetajad kokku 2. rahvaasemike koosoleku (Tallinnas). 12. detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama. Üheksa päevaga rüüstati 160 mõisat ja 40 viinavabrikut. Mässu lõpetamiseks kehtestati ülemaaline sõjaseisukord, võim anti sõjaväele. Karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest. Karl von Sieversi salk lasi Viljandis maha 53 süütut inimest. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma.
PAUL PINNA Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tul...
Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus: Tartu liberaalid Tallinna Konservatiivid (radikaalid) Päevaleht Postimees Jaan Tõnisson Päevaleht Teataja Konstantin Päts Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astusid Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris vastu venestamisele ja saksastamisele. Esikohal rahvus- majanduse edendamist. Eesmärk eestlaste majanduse aated, Eitas ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Vajalikuks olukorra parandamine. Tegid koostööd venelastega. peeti õiguslikku võrdsust. Peamine vaimne areng. Pätsist sai Tallinna abilinnapea.
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-ven...
,,Eesti Vabariik" Referaat 2011 Sisukord Sisepoliitika.................................................................................................................................3 Välispoliitika...............................................................................................................................5 Majandus.....................................................................................................................................7 Kultuur....................................................................................................................................... 9 Vabadussõjalased.............................................................
(2013). Eesti turismi arengukava 2014- 2020. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf# 5. Niche tourism: contemporary issues, trends and cases. (2005).; täiendatud Tiina Tamm (2010). Loetud aadressil http://turismiliigid.weebly.com/turismi-vormide- liigid.html 6. Reimann, M., Lamp, M-L., Palang, H. (2011). Tourism Impacts and local communities in Estonian National parks. doi: 10.1080/15022250.2011.638206 7. Turismiseadus. (2004). Riigi Teataja I, 18, 131. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/1036425 8. Turismiseadus. (2005). Riigi Teataja I, 24, 181. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/1036425 15 Lisa 1. Eesti Lahemaa Rahvuspark 16
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Dendroloogiline inventariseerimine "Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord" (Tallinna Linnavalitsuse määrus nr. 34): https://oigusaktid.tallinn.ee/? id=3001&aktid=104228 Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine (edaspidi DI) Tallinna linnas sätestab DI teostamise Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord. ( Tallinna Linnavalitsuse määrus 3. mai 2006 nr 34), mille põhimõtteid ja metoodikat aktsepteerivad ka teised kohalikud omavalitused, kuna ühtegi alternatiivset üldtunnustatud metoodikat ei ole Eestis laiaulatuslikult seni välja pakutud. Tallinnas puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja kaitsealused taimeliigid. /1:§1(3)/ Inventeerimist võib teostada loodusteadusliku või maastikuarhitektuuri ülikooli - või sellega...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................
riske ja lubab läbi viia ennetustöö vastavalt ohtudele. Ohutusse tuleks kaasata kogu kollektiiv, mitte suhtuda sellesse kui asja, mis tuleb kuidagi ära teha. Ohte, mida näeb tööline ei pruugi näha juhatus ja vastupidi. Lisad Asbestoosi põdeva inimese kops. Ülekoormuse tagajärjed. Kukkumine põhjustab iga neljanda töö- Õnnetus laos. õnnetuse. Kasutatud materjalid Riigi Teataja interneti väljaanne aadressil www.riigiteataja.ee Tööinspektsiooni kodulehekülg www.ti.ee Sotsiaalministeeriumi Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 20102013 Tööandjate Keskliidu kodulehekülg www.tooandjad.ee Terviseportaal Inimene.ee koduleheküljega www.inimene.ee
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel ...
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
Kokku lahkus umbes 80 000 inimest. Põgenikud suundusid peamiselt Saksamaale ja Rootsi lootes sealt sõjalõppedes ja eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda. 7. Katse taastada iseseisvust ja selle ebaõnnestumine 1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Mõni tund enne punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalgeriigilipp. Ebaõnnestumine: Nad ei saanud organiseerida pealinna kaitset, kuna relvastatud jõud puudusid. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. 8. Teise maailmasõja mõju Eesti sise-ja välispoliitikale: Eesti sai II maailmasõja rängalt kannatada. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud
• 12-13 saj. Narva jõe ja Peipsi järve kaldad • 14-16 saj. kaupmeeste kogukonnad Narvas, Tallinnas ja Tartus • 17 saj. lõpp - vanausulised • 18-19 saj. Linnastumine – venestumine • ХХ saj. muudatused 1917 – Oktoobrirevolutsioon 1918-1920 – Kodusõda (Venemaa) 1918-1920 – Vabadussõda (Eesti) 1918-1940 – Eesti Vabariik 1940-1941 – esimene nõukogude aasta ja selle tulemused • 1941 – venelasi 73 000 (1944 – 20 000) 1652 algas Patriarh Nikon vanade (Konstantinoopoli ja Jeruusalemma) liturgia reeglite vastavusse viimine Kreeka emakirikuga – kolme sõrmega ristimärgi tegemine kahe sõrme asemel – Sügava (põlvini ja maani) kummarduse asemel vööni kummardus – Ristikäigud vastupäeva – Jeesuse nime endise Исус asemel Иисус – Ristimisel kasteti inimene kolm korda üleni vette, uue korra kohaselt tilgutatakse vett pähe • Raskolnikud (e. Lahkusu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
