keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter tsaarivalitsusega, poliitiliselt aktiviseerusid nii
avaldamiseks. Sinimustvalge- eesti üliõpilaste seltsi lipp, mis pühitseti sisse otepääl 1884. vastupanu venestamisele. Karsklusliikumine- tegelesid rahvaharidustööga ja meeelelahutusega. Ehitati seltsimaju. Rahvuslikud eesmärgid. Tartu renessanss- tartu rahvusmeelsed seltskonna liidrid ostsi ära postimehe ja panid peatoimetajaks Jaan tõnissoni, EÜS esimehe. Õhutas kultuuri edendamist, tartus uus lotus. Rajati eesti laenu ja hoiuühisus. Pragmaatiline sound- 1901 Teataja umber asutatud ringkond. Hakkas kõnelema rahva majandusliku edendamisest. Toimetaja oli Päts, kaastöölised vilde, tammsaare. Kukutasid raekojas sakslaste võimu 1904. 17 okt manifest- peterburi keiser lubas alamatele kodanikuvabadusi ja rahvaesindust. Aulakoosolek- nõuti vene asutava kogu kokkukutsumist, isevalitsuse kukutamist ja vabariigi loomist. Teemanti, martna ja pöögelmanni juhtimisel. Maa kulutati rahva omaniks, mõisad pidid võõrandama ja ühismajanditeks muutma.
Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimeestoimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904 1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses - 1919
(kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem TLÜ raamatukogu andmebaase enda teada kasutanud. Otsisin infootsingu teemal. Leidsin kaheksa kirjet. Algul proovisin dokumendihaldust, aga sel teemal ei leidnud midagi. Mugav ja lihtne kasutada. Kõigil otsingukohtadel paistab sarnane süsteem olevat. Märksõna: infootsing Andmebaas: Haridus Nimi: Õpperühm: Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 9. Millisest seadusest pärineb: „(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.“ Töölepingu seadusest pärineb. Tekst: Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. 10. Kas olete Riigi Teatajat varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja
võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON Eesti Postimehe peatoimetaja Oma lehes keskendus eestlaste rahvuslike ja majanduslikele probleemidele Propageeris eesti keele avalikku kasutamist, ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid KONSTANTIN PÄTS Asutas Tallinnas ajalehe Teataja (radikaalne ajaleht) Keskendus rohkem majanduslikele probleemidele, mis olid ka Põhja- Eestis olulisemad, kuna seal toimus talude päriseksostmise protsess aeglasemalt ja ka linnaelanikkond omas tunduvalt suuremat osakaalu 4. Mis viis 1905. aasta revolutsioonini? 9. Jaanuar Verine Pühapäev o Tulistati Talvepalee poole suunduvat tööliste rongkäiku, kes tahtsid esitada Nikolai II-le tööliste olukorda parandava palvekirja
Venemaa 20. sajandi algul 12. klass ajalugu Urmas Persidski http://paraspiracy.com/viewtopic.php?f=246&t=7347 20. saj alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu. Rahvaarv 170 milj. 19. saj keskel 60 milj 1914. a 100 000 km raudteid, arenes tööstus jne. kogu võimutäius koondunud keisri kätte (1894 aastast Nikolai II heatahtlik ja tahtejõuetu). Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst. http://02varvara.wordpress.com/2008/07/16/ Demokraatlike vabaduste puudumine tekitas alamates rahulolematust. Karikatuur vene ühiskonna püramiid http://www.johndclare.net/Russ2_Social_Pyramid.htm 19041905 VeneJaapani sõda. Vene propagandaplakat http://riowang.blogspot.com/2010/01/mod...
A.H.Tammsaare elu ja loomingu ülevaade. Tammsare loomingu tähtsus eesti kirjanduse arengus. 1878-1940 A.H.Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare – Põhja talus.(Kõrvemaa maastikukaitseala) 1886.aastal läks ta vallakooli, sealt edasi Väike-Maarja kihelkonnakooli, seejärel Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi ja ülikooli. Väike-Maarja oli sajandi lõpul arvestatav kultuurikeskus. Kooli õpetajateks olid Jakob Tamm (luuletaja), jakob Liiv(JuhanLiivi vend)- tugevad pedagoogid. Sellest koolist on saanud alguse nii huvi kirjutamise kui ka muusika vastu. Treffneri gümnaasiumis oli samuti heal tasemel aineõpetus. Puuduva õpperaha teenis Tammsaare tasa tööga- oli valvur, andis tunde kooli algklassides. Kuna erkoolidel ei olnud õigust korraldadas küpsuseksameid, sooritasid õpilased neid mõne kroonugümnaasiumi juures. Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi läbielatut kirjeldab Tammsaare oma „Tõe ja õigu...
kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi.Seltsi põhiidee oli eestikeelse kirjasüna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooliõpikud. 22.1878. Jakobson hakkas välja andma Viljandis ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti loetavamaks leheks. 23.1884. 24.1896. Tartu ajalehe Postimees uueks toimetaks sai Jaan Tõnisson. Suurim ajalehe nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. 25. 1901. Teiseks oluliseks ajaleheks muutus Teataja, mida toimetas Konstantin Päts.Rahvustunde kasvamise kõrval veelgi olulisemaks eestlaste majndusliku olukorra paranemist.Mõlema ajalehe juurde kujunes oma kaastööliste ring, milles võib näha Eesti erakonnaastumise algust. 26. 1905. Algas Peterburis revolutsioon mis levis kiiresti ka Baltikumis.Korraldati streike ja miitinguid.Keskpunktis Eestis sai Tallinn.Toimus üldstreik oktoobris, kuid äkki ilmus sõjavägi ja avas ootamatult tule.Detsembris veel meeleolu
Ühe ja sama registreeritud geograafilise tähise raames ning samas geograafilises piirkonnas võivad tegutseda ja õiguslikku kaitset omada väga erinevad tootjad. Oluline on ,et tegemist on samade omadustega ja kvaliteediga tootega, mida taotleti registreerimisel. Geograafilise tähisega märgistatud kaup on garanteeritud omadustega ja tarbija on nõus selle teadmise ja kindlustunde eest maksma rohkem. 7 Kalmet,T. Geograafilised tähised õiguskaitse objektina. Eesti Majanduse Teataja.2000 nr 2,lk 14-16 9 Täpsemalt on geograafiline tähis geograafilise ala nimi või vihje sellele alale, mis näitab mingi kauba või teenuse konkreetset geograafilist päritolu. Geograafilise tähisega tähistatakse toodet, näitamaks selle päritolu teatud geograafiliselt alalt, kusjuures toote omadus, maine või muu
viimise seadus. See seadus reguleerib: 1. geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist 2. geneetiliselt muundatud organismide või neid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist 3. geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemist. Seadusega on samuti välja toodud see, et kui soovid geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viia, peab olema keskkonnaministri kirjalik luba. Samuti on välja toodud väga täpselt taotluse esitamise kord. (Riigi Teataja: Geneetiliselt ... 2004) Nii on lood ka turustamisega. Geenmuundatud organismi või toodet tohib turustada keskkonnaministri kirjaliku loa alusel. Aga Euroopa Liidu liikmesriigis antud turustamisloa alusel turustatud geneetiliselt muundatud organismi või toote Eesti Vabariigis turustamiseks turustamisluba vaja ei ole. Jällegi on välja toodud kõik punktid, mida peab järgima taotlust esitades. Keskkonnaministeerium edastab nõuetekohase taotluse geenitehnoloogiakomisjonile ja
Nõukogude Liidu (1936, 1978) ja liiduvabariikide konstitutsioonid sisaldasid küll demokraatlikke õigusnorme, kuid repressiivne reziim neid tegelikkuses ei rakendanud. 1960-1970 võeti vastu rida ENSV koodekseid. Eesti taasiseseisvumise ajal võttis ENSV Ülemnõukogu 1988. Aastast vastu mitmesuguseid eelkonstitutsioonilisi õigusakte, mis on Eesti lähiajaloo tähtsad allikad. Riigikogu, vabariigi presidendi ja valitsuse õigusaktide ametlik väljaanne (ka elektrooniliselt) on Riigi Teataja, mida annab välja Riigikantselei. Ajaloouurimine ei saa hakkama ilma õigusaktideta, sest see tegeleb õigusega reguleeritud ühiskondlike suhete uurimisega. Õiguse ajalugu on nii ajalooline kui ka juriidiline distsipliin.3 Kuni 19. sajandini on esinduskogude dokumendid kogu maailmas säilinud lünklikult, sest varem ei teadvustanud ühiskond nende säilitamise vajadust veel piisavalt. Eestis ulatuvad seisuste esinduste kujunemise alged 13. sajandisse kui Taani kuninga vasallid
Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus. Nagu eelmistel Vabariigi Valitsuse koosseisudel, olid ka Konstantin Pätsi esimesel valitsusel seadusandlikud volitused Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a alusel kuni 29. novembrini 1921, mil need kaotati seadusega 1. novembrist 1921 (RT 1921, 101, 192). Sellest alates kuulus Riigikogule ainuõigus seadusi anda kuni uue põhiseaduse jõustumisega 24. jaanuaril 1934 sai Riigivanem õiguse anda seadusi dekreedina. Sisukord 1 Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt vastuvõetud seaduste loend o 1.1 26. märtsil 1921 o 1.2 1. aprillil 1921 o 1.3 4. aprillil 1921 o 1.4 25. mail 1921 o 1.5 1. juunil 1921 o 1.6 3. juunil 1921 o 1.7 8. juunil 1921 o 1.8 10. juunil 1921 o 1.9 15. juunil 1921 o 1.10 17. juunil 1921 o 1.11 22. juunil 1921 o 1...
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
MAJANDUS 20. SAJANDI ALGUL · Eesti oli Vene tsaaririigi kõige arenenum osa 20. sajandil, seda kõike majanduse, kirjaoskuse ja põllumajanduse koha pealt. · Eesti majandus oli Vene tsaaririigi majandusest sõltuv. · Tooraine tööstuste jaoks tuli Venemaalt. · Tööstuste toodang turustati Venemaal. · Tööstusettevõtted olid arvestatud Venemaa jaoks. PÕLLUMAJANDUS · Kõige olulisemaks oli teraviljakasvatus. · Teraviljast toodeti piiritust viin müüd Vene armeele. · Lina kasvatus toimus peamiselt Lõuna-Eestis. · Praagaga hakati toitma härgasid. · Põhja-Eestis kasvatati peamiselt kartulit. · Levis piimakarjakasvatus piim tehti peamiselt võiks, sest puudus koht, kus piima säilitada. · Tegeleti seakasvatusega. Seal pidi olema vähemalt 10 cm pekki 1905. AASTA REVOLUTSIOON EESTIS · 1905. aasta jaanuaris algas revolutsioonile liikumine Peterburis, millega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigus...
Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) Anton Hanseni vanemad on pärit LõunaEestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurili...
14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast Marie Under (27.03.1883-25.09.1980) sündis Tallinnas, kuhu ta vanemad olid tulnud Hiiumaalt. Esialgne perekonnanimi Nirk, alles hiljem asendati Underiga. Tema vanaisa Nigolas Nirk. Tema isa oli kooliõpetaja, nimi Prido (Priidu, hiljem Friedrich). Ta kasvas Tallinna kitsastes agulikorterites, suvel veetis sageli aega Hiiumaal (esimest korda käis Hiiumaal 9-aastaselt), millest sai talle muinasmaa. Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis (189398). 13-aastaselt hakkas Under kirjutama saksakeelseid luuletusi. Teda huvitas ka peale kirjutamise väga muusika. Under õppis klaverimängu ja laulis kooris. 1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti 1901.aastal tööle ajalehe "Teataja" toimetusse, aga see kestis lühikest aega kuna 1902.aastal Under abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja läks mitmeks aastaks ...
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
Omapäraks on ka tema mitmeid sajandeid vana tiikidesüsteem. Kasutatud materjal: *Postimees http://74.125.77.132/search?q=cache:NdQgw- pXveQJ:www.tallinnapostimees.ee/%3Fid%3D46995+l %C3%B6wenruh+tiigi+suurus&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee *Kullo http://www.kullo.ee/index.php? cmd=yls&yls_id=10&set_page_header=PRAKTILINE%20LOODUSTUND.L %C3%B6wenruh%20pargi%20tiik. *Eesti loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1385_1376.html *Riigi teataja http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&id=756014 *Tallinna linn http://kuhuminna.tallinn.ee/oevent.php? oevent_id=16195&new_etype=location&facet%5B%5D=2756&facet%5B %5D=137131 *Löwenruh` pargis olevad tekstid *Pilt http://www.tuning.ee/?id=30
peale lasi Oidipus karjasel väänata käes selja taha ja hakkas pärima enda päritolu kohta mille peale karjane ütles et sa oled päris Laiose lähikonnast või isegi ole laiose enda laps, veide mõelnud ütles ta knidlalt et sa oled Laoise poeg ja Laios oli saatnud karjast oidipust tapma, kuna talle oli oraakel ennustanud et sellelest lapasest saab talle endale mõrvar, kuid ei suutnud seda taha vaid andis Oidipuse teisele karjasele ja arvas et too saab teises riigis paremale elule. Teataja ütles et Käskijanna oli ennast tapnud ja Oidipus läks seda vaatama ja nägi kuidas ta naine oli ennast üesse poonud, siis korjas ta küljest kõik ehtted ära ja hakkas teda puurima oma silmadega ja torkas teda nii et mitte verd ei tilkunud vaid lausa purskas. Siis hakkas Oidipus halama ja kutsus enda juurde kreoni ja palus enda tütarde eest tal hoolitseda ja siivis et teda saadetaks maalt välja kuid seda mis tegelikult juhtuma hakkas seda otsustas ainult taevased jõud.
Ta kuulas Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati küpsuseksami puudumise tõttu. Gailit omandas sellel iseõppimise perioodil, kuni Tartust lahkumiseni 1911, laialdased teadmised. Gailiti ametikäik 1911 asus August Gailit Riias tööle ajakirjanikuna, saates ka Postimehele kaastöid läti kultuurielust. Esimese maailmasõja puhkedes sai temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõudis 1916 Riia lähistele, sõitis Gailit Tallinna ja läks tööle Tallinna Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga. Koos lõid nad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisel. 1917 lõpul asus Gailit tööle Tartus Postimehes ja avaldas rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võttis osa sõjaväeametniku-kirjasaatjana. 1920-1922 oli ta Riia Eesti saatkonnas pressiatasee, viibis seejärel 1922-24 välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) ning seejärel tegutses vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 oli ametis Vanemuise direktorina, pärast seda
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne ...
1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastatel 1907-1908 kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma ,,Peterburi Teatajat". 1910 aastal istus Päts 9 kuud vangistuses, sest siis kui talle surmaotsus määrata, põgenes tema kodumaalt ja lõpuks tuli ta tagasi, siis juba tühistati surmaotsus, sest vanu dokumente polnud mässamisest ja aastane istumine muudeti 9 kuuliseks. Pärast vabanemist Päts töötas Tallinna Teataja toimetajana ja naasis poliitikasse. 1917-aastal kuulus Järvamaa Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Konstantin Päts oli algselt maetud Tverist 15km kaugusel asuvas külas, Burasevos, kus asus haigla, kus kunagi Päts oli olnud. 22.06.1990 kaevati üles Pätsi säilmed, mis tehti geneetiliselt kindlaks. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21.10.1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Matsakalmistul
2.Tuglase (1886-1971) roll eesti kirjanduses. Tuglasel oli keskne koht 20.sajandi alguse kirjanduselus ning kirjanduslike rühmituste Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita tegevuses. Viimase 2 rajati tema eestvedamisel. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu looja ja Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid. Kirjanikku võib pidada eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Tuglas pani aluse eesti kunstipärasele reisikirjale (rohke ajalooline ja kultuuriline ainestik nt. Teekond Hispaania).Suur tähtsus on tema memuaaridel, artiklitel ja uurimustel (nt. monograafia Juhan Liiv), oluline tegevus kriitikuna.. Tõi eesti kirjandusse marginaali (lühike ääremärkus) mõiste. 2 romaani: Väike Illimar ja Felix Ormusson. Kirjanikku peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Jälgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse uuendusi ja kujundas isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novel...
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv. *poliitiline areng venestuse hoog vähenes, poliitilised erimeelsused vähenesid, ,,Tartu Renessans" koondus ,,Postimehe" ümber (-tuleb arenda keelt, rahvust, kultuuri, siis areneb majandus), ,,Tallinna Radikaalid" koondusid Pätsi ümber(ajaleht ,,Teataja" - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased...
Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Vastus: kuus Andmebaas: Geoloogia Autor(id): Joonuks, Helmut Pealkiri: Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi Allikas: Eesti Loodus Andmebaas: geoloogia; allika: Eesti Loodus ; märksõna: kalevipoja kivi 8. Kas olete TLÜ raamatukogu andmebaasi varem kasutanud? Hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Ei ole varem kasutanud. Ei ole just kõige mugavam kasutada. Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 9. Leidke Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Millal on seadus vastu võetud ja kelle poolt? Vastus: Vastu võetud 07.08.2003; vastuvõetud Riigikogu poolt. Search: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus 10. Kas olete Riigi Teatajat varem kasutanud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Olen varem Riigi Teatajat kasutanud. Lihtotsingut kasutades peab täpselt teadma, mida otsid. Otsingu võimalused on head, kuid need on suunatud pigem vastava eriala
Jõukas klassist kõrvale jäävale tähelepanu ei pööratud. Tõnisson astus aktiivselt välja saksastumise vastu (venestamine pealesunnitud), a saksastumine palju meelest loomulik käik. Kasutas eesti keelt kõikjal. Tõnisson valiti ka Tartu linnavolikogusse, esialgu veel eestlastel seal enamust polnud, oli sakslaste käes. K.Päts (1874-56) algul tegutses õpitud ametil vandeadvokaadi abi aga 1901-1905.a andis välja ajalehte Teataja. Seal töötasid näiteks E.Vilde, J.V.Veski, J.Teemant. Pööras tähelepanu majandusprobleemidele (Postimehes põhiline kultuur). Näitas, et ka eesti rahva seas varanduslik kihistumine. Pätsi võib pidada Jakobsoni järgijaks, Tõnissoni Hurda. Sajandivahetusel olid Eestisse jõudnud ka sotsiaaldemokraatlikud ideed. Taotlesid sotsiaalset õiglust, astusid välja rahvusliku, majandusliku ja seisusliku rõhumise, eraomandi vastu. Tahtsid luua uut ja õiglast ühiskonda
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja’’ toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ’’Sonetid’’, millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eri...
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja'' toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ''Sonetid'', millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eri...
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele
Eesti kirjanduseareng · 17.saj- Forselius(rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis(püüti luua eesti keele ülesmärkimisel) · 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega. 1708.- Käsu Hansu kaebe laul 1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaa...
Jätkusuutlik areng mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegev...
A.H. Tammsaare ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jä...
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jann...
elektrooniline arutelu, arvamuste avaldamine · loodussõbralik, aitab suurendada otsustamise läbipaistvust 15.03.2010 halduskorraldus 16 Riigikantselei · toetab valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel · toetab ministri, kes ei juhi ministeeriumi, tegevust · arendab Eesti avalikku teenistust · arendab dokumendihaldust ja korraldab arhiivindust · korraldab Riigi Teataja avaldamist 15.03.2010 halduskorraldus 17 Vabariigi Valitsuse liikmed 1) peaminister; 2) haridus- ja teadusminister; 3) justiitsminister; 4) kaitseminister; 5) keskkonnaminister; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsiooniminister; 8) põllumajandusminister; 9) rahandusminister; 91 ) regionaalminister; 10) siseminister; 11) sotsiaalminister;
aladele tehakse kaasajastatud, uutele seadustele vastavaid eeskirju. 4 MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest ku...
Kool Nimi Klass KAAREL EENPALU Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................... 3 2. Haridus .......................................................................................... 4 3. Sõjaväeline tegevus ........................................................................... 4 4. Poliitiline tegevus ............................................................................. 4 5. Talupidamine .................................................................................. 5 6. Muud ametid ................................................................................... 5 7. Ühiskondlik tegevus ........................................................................... 5 8. Tunnustused .....................................................................
Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond) Elukohad: Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin, Venemaa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Li...
Mäeküla piimamees, Eduard Vilde Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse, kus ülesandeks oli kirjutada sõnumeid, teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kirjutas ta algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel astus Vil...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ...
Poliitiline elu 20. saj algul Tartu liberaalid: J. Tõnisson, ,,Postimees", esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine 1905. aasta revolutsioon Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine, 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpi...
SEB eriliigid: Kinnitatud akreditiiv - Kui akreditiivi saaja pank lisab akreditiivile oma kinnituse, tähendab see, et pank võtab endale akreditiivi avaja panga kohustusega sarnase kohustuse maksta müüjale, kui see täidab akreditiivi tingimused. Kohe makstav akreditiiv - Müüja saab raha kätte pärast seda, kui kinnitaja pank (selle puudumisel avaja pank) on kontrollinud esitatud dokumente, leidnud need olevat vastavuses akreditiivi tingimustega ja kandnud akreditiivi summa teataja panga kontole. Edasilükatud maksega akreditiiv - Edasilükatud maksega akreditiiv võimaldab ostjal kauba eest tasuda siis, kui dokumentide esitamisest või transpordidokumendi väljaandmise kuupäevast on möödunud kokkulepitud ajavahemik. Edasikantav akreditiiv - Edasikantava akreditiivi võib saaja edasi avada teise saaja kasuks. Seda liiki akreditiivi kasutatakse juhul, kui esimene saaja on vahendaja.
Helen Vaku shokolaadi tooted /ilmumiskuupäev (aasta, päev, kuu).Internetimaterjalide kasutamisel märgitakse kindlasti aadress ja kuupäev, millal sealt info võeti. Näiteks: Kiik, H. Maailma viljad. Tallinn: Valgus, 1987 Maasik, M. Maasikad ja mustikad. Postimees, 2006, 15.08 Nellmann, W. Potatoes. London: s.l.(sine loco ilma kohata), 1998 Toiduseadus. Riigi Teataja I, 1999 http://www.mtk.ut.ee/qgr/juhend.htm (5.04.2005) 8
Üritus läks hästi ja see andis julgust ka edaspidi midagi korraldada. Saime ka kogemuse, kui kõik ei lähe algul plaanipäraselt ja on vaja muutusi teha plaanides. Näiteks see, et auhinnad ei jõudnud õigel ajal kohale. Samas oleme tänulikud ürituses osalenud õpilastele ja kõigile toetajatele, kelleta me poleks hakkama saanud. 9 KASUTATUD MATERJALID Reva, K. (oktoober 2019) Mis on kendama. Tõrva Teataja https://torva.kovtp.ee/ documents/179495/18732904/Oktoober+2019.pdf/23eceb40-a00a-469e-b48d- 468a4fc6d8c2?version=1.0 10
ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk; 2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi. Liikluseeskirja peatükis 24 (Riigi Teataja, 2001) räägitakse juhi tegutsemisest liiklusõnnetuse korral. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1) andma abivajajale esmaabi; 2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga haiglasse; 3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ning tegutsema vastavalt politsei korraldusele.
03.2011, kell 16.30). Reinhold Kamsen (1871-1952) Luuletaja ja lastekirjanik Reinhold Kamsen sündis 24. (12.) okt 1871 Viljandimaal Imavere vallas talupoja peres. Õppis Järavere külakoolis. Alates 1909 pidas Pilistvere alevikus seltsimaja ning töötas laenu-hoiuühisuses ja majandusühingu raamatupidajana. 1920. aastast oli Kamsen Põltsamaa tarvitajate ühingu raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. 19271931 töötas Kamsen ajalehe Põltsamaa Teataja vastutava toimetajana, 19301931 andis välja nädalalehte Põltsamaa Uudised. 1950 kolis Tallinna tütre juurde, suri 16. mail 1952 Kiisal. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=310&table=Persons · Üks viljakamaid 20.sajandi alguse lasteluuletajaid · Lasteluuletajana tegutses 40-ndate aastateni · R.Kamseni esimesed luuletused ilmusid peamiselt ,,Postimehes" ja ,,Lindas", pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
