Ärkamisaja kirjanikud 2014/15 Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus , mis taotleb rahvuslikkuse kehtestamist Rahvusliku liikumise eeldused rahvusvaheliselt olid Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja pärnu postimehe, õhutas eestlasi oma talusid ostma, kirjutas hariduse
Kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna arengu alustala, mis algab kõik meist endist. Õpetajana peaksin olema oma õpilastele eeskujuks ning ka neid endeid innustama selleks olema, et nad tahaksid ja julgeksid üksteist aidata ning teineteiselt abi küsida. Nii märkavad noored inimesed, et ka neil on roll kellegi teise elus, mis muudab neid justkui eeskujuks, kelle jälgedes tahavad ka teised sammuda. Kiitmine ja tunnustamine on selle juures üks peamisi märksõnu.
VII Olemuslik armastus (B-love): · pole omandustundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline effekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja armastust kui väärtust VIII Eneseteostus: Ennastteostanud inimesi iseloomustab neli rühma tunnuseid: · teadvustamine (awareness) reaalsuse adekvaatne tajumine avatus kogemusele tippelamused eetililine teadvus · südamlikkus (honesty) huumor identifikatsioon inimkonnaga olemuslik armastus (B-love) inimeste aktsepteerimine · vabadus kõrge privaatsusvajadus sõltumatus loovus spontaansus · eneseusaldus (trust) missiooni tunnetus mittekonformsus probleemide lahendamise suunatus enesekindlus, eneseusaldus transpersonaalne psühholoogia (transpersonal psychology)
VII Olemuslik armastus (B-love): · pole omandustundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline effekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja armastust kui väärtust VIII Eneseteostus: Ennastteostanud inimesi iseloomustab neli rühma tunnuseid: · teadvustamine (awareness) reaalsuse adekvaatne tajumine avatus kogemusele tippelamused eetililine teadvus · südamlikkus (honesty) huumor identifikatsioon inimkonnaga olemuslik armastus (B-love) inimeste aktsepteerimine · vabadus kõrge privaatsusvajadus sõltumatus loovus spontaansus · eneseusaldus (trust) missiooni tunnetus mittekonformsus probleemide lahendamise suunatus enesekindlus, eneseusaldus transpersonaalne psühholoogia (transpersonal psychology)
OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsiooni juhtimissüsteeme 5. Tagasiside oluline saada tagasisidet Peamised dimensioonid, mis mõjutavad
Rahvuslik ärkamisaeg 9. klass Ärkamisaeg · Ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning rahvuslik liikumine. · Ärkamisaja eeldused talurahvaseadustest tulenevad õigused ja soodne poliitiline olukord Venemaal. Tähtsamad sündmused · 1857 Perno Postimees · 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine · 1869 I üldlaulupidu · 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson
üle minna krooniliseks hepatiidiks- sel juhul raskustunne maksa piirkonnas, maksatsirroos jm., esineda võivad lööbed, artriit - rasedale ohtlik ei ole, kuid lapsel on oht 50 % saada viirus sünnituse käigus - HBV eritub ka rinnapiima - diagnostika: mitmete erinevate antikehade leidmine verest - ravi sümtomaatiline, ägedast B- hepatiidist paraneb 85-90 %, ülejäänud kroonilised viiruskandjad - ennetamine ülekandemehhanismide TEADVUSTAMINE , riskikäitumise vältimine, vaktsineerimine 3 süstiga ( 0, 1, 6 kuu ) 10 aastaks D hepatiit - levinud kogu maailmas - võimsamaks levipiirkonnaks Vahemeremaad, nakatutakse juba varases eas läbi vigastatud naha ja limaskesta - mujal on esiplaanil nakkumine sugulisel või narkootikumide süstimise teel - samaaegne nakkumine HBV-ga põhjustab ägeda põletiku, mis võib narko- maanidel viia kergesti maksapuudulikkuse tekkele
pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmakontroll, retseptid) Tööstress (pikad päevad) Kasutatud allikad: 1) http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine /tookeskkonna-ohutegurid 2) http://ametid.rajaleidja.ee/Optometrist Aitäh!
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine,
Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimisest ning individuaalse elustiili kujundamisest. Enesearengu subjektile on omane adekvaatne situatsioonitunnetus, olukorrale vastav käitumine ning teadlike otsuste langetamine. Selline indiviid naudib ühistegevust; tal on kõrge tolerantsus sotsiaalse stressi suhtes. Enesearengu subjekt on sotsiaalselt terve ning suudab adekvaatselt tunnetada ja toimida, sh. otsustada ning vastutada nii isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris
jaemüük jne Teenindus - tegevused, et säilitada ja suurendada toote väärtust, sealhulgas tugi, remont, paigaldus, koolitus, varuosade haldamine, jne Kõik elemendid tarneahelas peaksid lisama väärtust. Suurema väärtuse lisamine toimub kontseptsioonis. NT: Laiendatud toote kontseptsioon: tuumtoode loodetud toode laiendatud toode võimalik toode 4) Ärilogistika ajaloo 6 staadiumit 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine jaotuse ja jaotuskulude uuringud Euroopas ja USA-s 2. Põhirõhk logistikasüsteemi kulude vähendamisel logistika kogukulude minimeerimine 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine kasvavad logistikakulud kaeti klientide kasvanud rahulolu tõttu kasvanud läbimüügi kasumiga 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse suurte andmemahtude töötlemine arvutil 5
Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu. Uskumused, eksiarvamused müüdid on mõistuspärased või emotsionaalsed. Traditsioonide olemasolu teadvustamine uurimine kasvatusteaduste valdkonnas nim. Kasvatusteadvus. Teadmisteoluline tunnus tõele vastavus. Ül. luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teaduse eesm. on luua põhjendatud e teaduslikke teadmisi, mis on argiteadustest kõrgemale ulatuvad. Argiteadmisi omandatakse isiklikest kogemustest. Argimõtlemine pindmistel tasanditel,
PROJEKTI KAART KOOSTAJA: XXX XXX XXX KUUPÄEV: 09.09.2009 Prjojekti nimi: Leia Oma Lemmik Projektitüüp: Teostusprojekt Alustamisaeg: 09.09.2009 Valmimisaeg: 03.05.2010 Projektijuht: XXX XXX Projekti taust Kodutute loomade arvu vähendandamine tänavatel. Inimeste teadvustamine loomade varjupaikade halvast seisukorrast ja anda inimestele võimalus teha midagi, mis muudaks olukorda. Ürituse käigus on plaan läbi viia korjandus, milles kogutud summa on planeeritud võrdsetes osades annetada Lõuna-Eesti piirkonna varjupaikadele. Projekti hetkeseis · Idee olemasolu Projekti lõppeesmärgid Varjupaigast looma võtmine koju või hoolealuse leidmine, kelle eest varjupaiga piires hoolitseda annab palju abi varjupaigas olevatele loomadele. Projekti sisu
Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama) Kehaasendid (nt asana) 8-osaline tee Saavutatakse mediteerimise teel ja lõpptulemuseks on jõudmine nirvaanasse. 8-osalise tee astmed: 1. täiuslik nägemus 2. täiuslik tunne 3. täiuslik kõne 4. täiuslik tegu 5. täiuslik eluviis 6. täiuslik püüdlus 7. täiuslik teadvustamine 8. täiuslik keskendumine Kuidas alustada mediteerimisega? 1. Leia aega mediteerimiseks. 2. Leia rahustav ja vaikne keskkond 3. Istu padjale, toolile või põrandale 4. Lõdvesta endas kõik ja otsi kohad, mis pole lõdevestatud ja lõdvesta need 5. Lase oma tähelepanu hingates hajuda 6. Vaigista oma meeled Aitäh kuulamast! Kasutatud kirjandus: http://www.budakoda.ee/meditatsioon.html http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon http:// nyingma-buddhism
SWOT (turunduskeskkonna analüüs) , SWOT (turunduskeskkonna analüüs) , , .. , .. . Teevad mitu inimest, kuna igal on erinev vaade, kogemus, jne. . Teevad mitu inimest, kuna igal on erinev vaade, kogemus, jne. Tugevused, Nõrkused [Kontrollitavad tegurid]; Võimalused, Ohud [Kontrollimatud tegurid]. Tugevused, Nõrkused [Kontrollitavad tegurid]; Võimalused, Ohud [Kontrollimatud tegurid]. Turundusjuhi poolt analüüsimiseks kogutud info peab olema aktuaalne, piisava kvaliteediga, Turundusjuhi poolt analüüsimiseks kogutud info peab olema aktuaalne, piisava kvaliteediga, usaldusväärne, vajalik (peab koguma seda infot, mida vajatakse, mitte seda, mida kätt...
Ma näitan kes ma olen, läbi selle, mis mul on. Kumb on siis tähtsam? Mida reklaam väärtustab? Millele tähelepanu pöörab? 4. Reklaami kultuuriline roll. Müüdiloome, kaasaegse elukeskkonna paratamtu osa, kvaliteedi mõõdupuu, popkulutuuri osa ning väljund, suhtlemiskunsti vorm. Toote reklaam vihjega teisele tootele(Arvo Pärt Coca Cola). Kontekst loob tähenduse. Reklaami toimemehhanismid 1. Vajaduse teadvustamine probleemile pakub reklaam lahenduse, viitab vajaduse rahuldamise võimalusele ( isegi kui seda endale ei tunnista) 2. Tähelepanu köitmine teadlikku tähelepanu tõmbamine või alateadlik( inimene ise ei saa aru) 3. Tunnete juhtimine emotsioonid(negat. emotsioonid sotsiaalreklaamid, posit. emotsioonid - kommertsreklaamid) 4. Hoiakute/maine kujundamine panna mingi bränd meie teadvuses kas heade või
· Kui inimesi suunatakse/mõjutatakse/sunnitakse pikaajaliselt midagi tegema, mis on vastuolus inimeste hoiakutega, siis tavaliselt muutuvad hoiakud käitumisega kooskõlas olevaks ja mitte vastupidi e dissidentlus on suhteliselt harv juhus. 13. Millised on ostuotsuse üldised skeemid erineva sidususega toodete puhul? Ostuotsuse hierarhiad olenevalt tarbija sidususest tootega. · Madala sidususega toote puhul piiratud otsustusprotsess: Probleemi teadvustamine limiteeritud info otsing mõne alternatiivi hindamine lihtsustatud otsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine (teatud pinnapealne teadmine tegevus hoiak); · Üldine: probleemi teadvustumine informatsiooni otsing ,,infotöötlus", eri alternatiivide hindamine ostuotsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine; · Kõrge sidususega toote puhul laiendatud otsustusprotsess: probleemi
Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st. ta õigustab ennast. - Projektsiooni puhul suunatakse oma teo põhjus teisele ("Ise oled süüdi, et ma sind lõin!"). - Negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha) - Süü teadvustamine on see, kui inimene ütleb enesele selgelt välja, et tegi valesti. Süü teadvustamine tähendab enesele andestamist klausliga, et oma halb tegu kas heastatakse (kui see on võimalik) ja seda ei korrata enam. Välised konfliktid on indiviididevahelised millegi tõttu tekkivad vastuolud ja neid saab tekke põhjuste järgi jagada nelja suuremasse tüüpi: väärtuskonfliktid (vastuolud inimeste vahel nende erinevate väärtuste tõttu);
Religioon religioon uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimeses...
Eesti rahva tee iseseisva riigini Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg oli ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eeldusteks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Eestlased vabastati pärisorjusest ning algas talude ja maade omaks ostmine. Rahvusliku liikumise algaastate keskne kuju oli Johann Voldemar Jannsen, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees
2. Õpilaste vahel paremusjärjestust ei tehta, hindamisel ei võrrelda teistega. 3. Õpilastega käiakse õpperetkedel ja tutvumiskäikudel, laagrid, praktikumid. 4. Õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja. 5. Koostöö lapsevanematega. STEINER PEDAGOOGIKA · inimese tervikarengu teadvustamine · inimeste vaba areng · majanduslik külg juhtkond, pedagoogiline külg kolleegium · 12-aastane ühtluskool, mis koosneb alg astmest ja ülaastmest; 13.klass on ülikooli astujatele · õppeprogramm põhineb teadmistel, et iga inimene läbib oma arengus seesmised perioodid · õppeprogramm arvestab lapse aeglast arengut · kunstiline tegevus · õppimine pole teadmistehulga poole pürgimine, vaid loova protsessi sünd
PIKA, DRUNKOREKSIA JA PREGOREKSIA Grete Marleen Kongo PIKA Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast pica; Inimene sööb mittesöödavaid asju; Põhjustab pliimürgitust, aneemiat, hammaste ja seedeorganite vigastusi; https://www.google.ee/search? q=pica+disease&biw=1093&bih=521&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi6yNS DssfJAhXnqXIKHdfJDzQQ_AUIBigB#imgrc=JimNkJbnbqtS9M%3A VORMID JA ISELOOMULIKUD TUNNUSED Amülofaagia; Geofaagia; Pagofaagia; Erinevate bioobjektide söömine; Erinevate majapidamiskemikaalide manustamine; Süüakse kõikvõimalikke muid asju; TEKKEPÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Puudus toorainetest, tahetakse tunda mingit kindlat tekstuuri, magusa maitse saamiseks, nälja peletamiseks; Surm, mürgitus, lootekahjustused, defitsiit, seedekulga vigastused, rikutud hambad, parasiitide saamine, paistetus; ...
(Lillian) Äraminek pole alati lahendus sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda. (Levalli) See on alati kõige lihtsam, kui sa tead, et omandusvaist sind ainult piirab ja et midagi pole püsivat, kas sa ise mitte. (Lillian) Elule ei pruukinud otse silma vaadata. Tuli üksnes teda tajuda. (Lillian) Elu oli midagi suurt, ja ka surm oli midagi suurt sellega ei mängita. Julge olla tähendas muud kui mitte hirmu tunda; esimeneoli ohu teadvustamine, teine aga ohuteadvuse puudumine. (Lillian) Iga võit tähendab sammukest lõpu poole. Seda, et sul on üks võimalus jälle vähem. (Clerfayt) Ilma jääda võib ainult iseendast. (Lillian) Ükski asi siin ilmas pole päriselt nii halb ega päriselt nii hea, kui ta meile näib. ja mitte miski ei ole lõplik. (Lydia Morelli) Tee iseenda juurde käib alati oma unistuste kaudu mitte kunagi aga teiste. (Clerfayt) On kaks võimalust: sa kas leiad ennast või kaotad lõplikult. (Lillian)
• EMEÜS on vahelüli metsandust õppivate tudengite ning praktilise metsandussektori vahel • Lisaks tutvustele ja kontaktidele, vahendab selts oma liikmetele ka töö- ja praktikakohti • Oluliseks võib veel pidada seda, et oma liikmetele jagatakse ka õppematerjale ning õppeinfot • Omal kohal on loomulikult ka meelelahutuslik moment ning üldine silmaringi laiendamine SELTSI EESMÄRGID • Metsandus- ja keskkonnaalase temaatika teadvustamine ühiskonnas ning probleemide lahendamisele ja ennetamisele kaasaaitamine õppe- ja teadustööd arendavate projektide ning heakorratööde kaudu • Sidemete loomine ja koostööarendamine teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eestis ja välismaal SAAVUTUSED • Aastal 2000 püstitati koostöös teaduskonna ja Järvselja metskonnaga Metsamaja ette Metsavana kuju • 2003. aasta kevadel korraldasid Põhja-Euroopa
2. Kumb neist on olulisem? Millises kontekstis? Olulisem on EQ, kuna emotsioonid ja emotsioonide kontrollimine on elus tähtsamal kohal kui intelligentsus. 3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudlik, halva suhtlemis oskusega, ei oska teisi kuulate, kiiresti ärrituvad, tark. 8. Visanda puhas kõrge EQ-ga tüüp
aastal kui J.V.Jannsen Perno Postimehes pöördu esmakordselt eesti rahva- mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem hakkas aktiivne seltsiliikumine, kindlasti võimaldas see üha rohkem rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesteks seltsideks olid laulu- ja pillimängudseltsid. Hiljem hakkasid tekkima majanduslikud ühisused, kõige tuntuim oli laevaselts ,,Linda". Rahvusliku liikumise üheks kindlaks eelduseks oli päris oma haritlaskonna teke, inimeste teadvustamine ning entusiasmi süstimine inimeste poolt keda sai usaldada ning näha ka tulemust, olulistemateks nimedeks võiks nimetada Kreutzwaldi ning ka Faehlmanni. 19.sajandi lõpus hakkas vaikselt edenema kultuurielu, hakkasid tekkima erinevad organisatsioonid,koolihariduse levik, tekkisid ka ühed esimesed ajalehed ning ajakirjad. Rahvusliku liikumise peamised eestvedajad olidki kas kiriku- või kooliõpetajad. Rahvustunne on toonud meid kokku kahel korral. Mõlemal korral oleme võidelnud
Paljud inimesed ei tunnista oma tehtud vigu, kui nad on millegi halvaga hakkama saanud. Nende arvates on nad tegutsenud õigesti ja nad ei kahetse tehtut. Nii läheb nende elu edasi mööda sama vana rada ja selliseid juhtumeid, kus nad on teiste arvates valesti käitudud, esineb arvatavasti veelgi. Ma olen kindel, et see saab neile kunagi saatuslikuks. Teised on sellised, kes saavad oma tehtud vigadest aru ja püüavad nendest õppida. Just see arusaamine ja endale teadvustamine, et ma olen midagi valesti teinud, teebki minu arvates inimese vaimselt tugevaks. Teisalt võib inimese tugevaks teha ka julgus. Julguse all mõtlen ma oma tunnete, arvamuste ja maailmavaadete avaldamist. Suur hulk inimesi on võtnud omale sellise hoiaku, et nad ei räägi üheski asjas kaasa ning ei avalda mõtteid. Nad lähevad tihtipeale kaasa teiste inimeste mõtetega või kui ei olda rahul, siis räägitakse oma ringkonnas teisi taga. Sellest mina aru ei saa, miks nurisetakse
Heili Solman Ärkamisaeg: ● Algas rahvuse teavustamine ● eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ● rahvuslik liikumine Rahvuslik ärkamisaeg oli 19. saj. kolme vooluline: ● Saksameelne ● Venemeelne ● Eestmeelne Eeldused ● Majanduslikud (talude päriseks ostmine, linnaelanike kasv) ● Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv) ● Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja kultuuride vastu) 19. saj. ärkamisaja sisu ● Eestlaste kui rahvuse teadvustamine ● Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest ● Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus ● Olulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes ● 20.saj. rahvusliku liikumise eesmärk olI omariiklus, taasiseseisvus 19.saj ärkamisaja sisu ● Igasuguste vahenditega püüti meelde tuletada, et me olime olnud iseseisev riik. „Nõukogude inimestest” sai
12. Info ei ole korrektselt sõnastatud 7 13 20 13. Info ei jõua kõigile, infokanalid ebapiisavad 17 18 35 14. Pole kindel mis info peaks jõudma kelleni 5 5 15. Puudub inimene kes vastutab info liikumise eest 6 15 21 16. Hirm teavitada teisi teatud asjaoludest 4 4 17. Nõrk probleemi teadvustamine 8 8 18. Puudub teemakohane kompetents 10 10 19. Juht ei taha lollina paista 1 20. Meili teel saadetu ei pruugi õigel ajal loetud saada 1 21. Ei ole ettevõttesisest siseveebi 3 19 22 22. Osakondade vaheline dilemma 12 12 23
MIKS ? Vaadatud film tekitas minus mitmesuguseid negatiivseid tundeid. Nähes jõhkraid otsuseid, mille inimesed on ellu viinud ja mis on toonud kaasa paljudele meeletuid kannatusi, jäävad õhku küsimused, millele vastuseid leida on raske. Maailmas on palju erinevaid inimesi ning igalaühel neist on oma arusaamad elust ja ühiskonnast. Kuid on keeruline aru saada nendest, kelle maalimapilt on nii kitsas, et nende jaoks eksisteerivad ainult ühesugused inimesed ning kõigil teistsugustel elamisõigust pole. Vaadates tänapäeva küllaltki vabamaailma tekib lausa ahastus sellise väärmõtlemise peale, mis aastaid tagasi uue ühiskonna loomise alusteks olid. Oleks siis asi mõtlemisega piirdunud. Kuidas said veel sellised inimesed võimule ning miks nende otsustel nii palju toetajaid oli, et jõhkrad teod suudeti ellu viia? Minevikus on olnud palju ainuvalitsejaid, kes on saavutavad oma võimu vägivallaga või pi...
koht Pärast 1940. aastat ·Sõjas hävisid ja said kannatada paljud veskid ·Veskite riigistamine ·Sageli viidi töö üle elektrijõule- paisude lagunemine ·Väikehüdroelektrijaamade ehitamine ja sulgemine ·1970-80 paisjärvede korrastamine Taastamise eesmärgid · Vesiveskite ja paisude, · veskikohtade, · tehnika, · kultuuri, · maastiku, · Vanade · tehnikapärandi vesiveskite · arhitektuuripärandi teadvustamine, taaskasutamine säilitamine · Energia tootmine · Ökoturism Taastamise aspektid · Ökoloogiline - suurendatakse jõgede vastupanu põuale ja pakasele · Regionaalarenguline - korda saavad sillad ja paisjärved, avarduvad puhke-, turismi-, kalastusvõimalused · Sotsiaalne - kohalikes külades, valdades lisanduvad töökohad ja aktiveerub külaelu Hellenurme vesiveski
Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!) MK suhted ja suhtlemine
· manifest ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL) Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) Liiduleping-Suveräänsusdeklaratsioon 1989 Keeleseadus · eesti keel riigikeel Kodanike Komiteede liikumine · Eesti iseseisvumise taastamine juriidilise järjepidevuse alusel Eesti Kongress · esindus organ registreeritud kodanikele Rahvasaadikute Kongressi valimised Balti kett · (600 km ja 2 miljonit inimest) · eesmärgiks riikidesiseste probleemide teadvustamine maailmale Poliitilised sihid selginesid · demokraatlik ühiskond 1990 Eesti Kongress · eesmärgiks okupatsiooni lõpetamine · iseseisvuse taastamine Eesti Komitee EKP 20. Kongress Ülemnõukogu Üleminekuperiood · pidi lõppema omariikluse taastamisega · Eesti seadused · sisepoliitika oli pingeline 1991 Streigikomiteed aktiviseerusid · tööliste võitlussalgad · sõjaväe- ja julgeoleku üksused Vene NFSV toetus Balti riikidele
I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R.Faehlmann ja lõpetas F.R.Kreutzwald. 24. juunil 1865. aastal J.V
päästalast ennetustööd ja kriisireguleerimist. Päästeameti missiooniks on ennetada õnnetusi, päästa õnnetusi, vara ja keskkonda. Nende visioon on aastaks 2025 igaühe kaasabil vähendada eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele. Päästeameti missioon ja visioon soodustavad organisatsiooni arengut, kuna võimaldavad sihikindlalt saavutada ühise eesmärgi poole püüdlemist rakendades selleks iga isiklikku potentsiaali. Missiooni ja visiooni teadvustamine organisatsiooni liikmete seas aitab edendada koostööd ja meeskonnatööoskusi, arendab personali analüüsioskust ning ergutab juhtkonda, aga samuti kõiki teisi töötajaid, tulevikule mõtlema. Reageeritakse ühtsetel alustel neljaks tasandiks ja neljaks astmeks jagatud süsteemina. Tasandid näitavad päästevõimekust ja –ressursse, astmed hindavad päästesündmuse keerukust. I astme sündmusele reageerib häirekeskuse korraldusel üks pääste-
KONTROLLIMINE hindamine JUHTIMISE FUNKTSIOONID Fayol (1916) otsustamine indiviidi PLANEERIMINE ja grupi tasandil Motiveerimine on inimese tegevusele HERBERT SIMON NOBEL 1978 ajendavate jõudude teadvustamine ning Tegevuse juhendamine soovitavas suunas ORGANISEERIMINE individuaalsus nende vahendusel inimese mõjutamine. sotsiaalne taju eestvedamine motiveerimine Eestvedamine hõlmab endas tegevusi, MÕJUTAMINE
Rahvuslik liikumine See on eelkõige mineviku keele ja kultuurilise ise olemise teadvustamine. Rahvusliku liikumise lõppeesmärgiks on oma riigi rajamine. Rahvusliku liikumise eeldused: Asjaolud, mis aitasid kaasa rahvusliku liikumise tekkele. Majanduslik areng- olukord kus maad oli võimalik endale päriseks osta. Majandusliku arengu kõrval jääb aega kultuurilistele ettevõtmistele. 1. põlvkonna haritlased, said ka sageli rahvusliku liikumise juhid. Oluliseks on ka koolihariduse levik (siis tekkis lugejaskond rahvusliku liikumise lehtedele). Oma algatust
liikumine ,,kõrgemale"? Lineaarne karjäärimudel. 18.2. Millises karjäärimudelid toimub perioodiline enese ,,taasavastamine"? Spiraalne karjäärimudel. 18.3. Millises karjäärimudelid toimub edu saavutamine läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste omandamise ja pühendumise? Eksperdi karjäärimudel. 19. Milliseid võimalusi annab tööandjale kaleidoskoop-karjääri mudelite teadvustamine? Seoses tööjõu vähenemisega annab kaleidoskoop-karjääri mudelite teadvustamine tööandjatele võimaluse pakkuda paindlikke lahendusi töötajate tööelu erinevatel etappidel. 20.Kuidas määrab elustiil inimese karjäärialaseid valikuid? 21.Analüüsige J.Hollandi kutse-eelistuste teooriat ja vastake alltoodud küsimustele: 21.1. Millele keskendus kutse-eelistuste teooria?
maapiirkonnas kiiresti reageerida. Antud poliitika kujuneb maksumuselt kalliks: massimeedia kõrged reklaamihinnad; turvakeskuste ja tugigruppide loomine maale nõuab rahalisi investeeringuid; ohvriabi töötajate leidmine ja väljakoolitamine on maapiirkondades problemaatiline; paanikanupu juurutamise ja sideühenduste loomise tehnilised probleemid. 4 3.Väärkohtlemise kui probleemi teadvustamine ühiskonnas. Eesti avalikkuses on viimasel ajal palju räägitud perevägivallast, selle liikidest ja põhjustest, kuid eakate väärkohtlemine on jäetud tähelepanuta. 2010aastal alustas õiguskantsler hoolekandeasutusi puudutava koolitusprojektiga, mille eesmärgiks on tõsta hoolekandeasutuste töötajate teadlikkust hoolekandeasutustes teenust saavate isikute põhiõigustest, sh väärkohtlemisest, selle ennetamise vajalikkusest ja võimalustest (Aljosin 2011)
elutee Naelavere külakooli ja sealt veel edasi Kodavere kihelkonna kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), s.o aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Termini tõi eesti keelde Garlieb Merkel , Eesti ajalookirjanduses juurdus termin 20. sajandi alguses Villem Reimani , Hans Kruusi ja mitme teise kaudu. Rahvusliku ärkamise ja uuestisünni mõiste on kasutusel ka rahvusvahelises ajalookirjanduses – seoses Euroopas (18. sajandi lõpp – 19
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguh...
SISSEJUHATUS Käesoleva töö on kokkupannud Laagri Kooli 9.klassi õpilane keskkonnakaitse kohta. Töö annab ülevaate keskkonnakaitsest, looduskaitsest jne. -3- KESKKONNAKAITSE Keskkkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Tähtsaks probleemiks on inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige paremini pidurdada elukeskkonna halvenemist ja tagaks meile ning tulevastele põlvedele võimalikult head elutingimused. -4- LOODUSKAITSE Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, miskokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitsmise inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete tegevuste eest, hooldamise ja võimalusel ka taastamise. -5-
Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881
poliitiline õpetus. Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal. monopol (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus. urbaniseerumine linnastumine
otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvid ja motiivid. Kuulamise 4 tüüpi: Empaatiline kuulamine- eesmärk on mõista rääkija tundeid, vajadusi, arusaamu, selleks et aidata tal lahendada probleeme
1. Millised olid Prantsusmaa-Saksa sõja põhjused ja tulemused? Põhjused: 1.Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa loomist. Tulemused: 1.Prantsusmaa sai lüüa, kuna Prantsuse armee oli halvesti valmistunud. 2. Mis iseloomustasid Inglismaa ja Prantsusmaa majandust? Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. Kuid maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa põllumajanduseharude kiratsemise. Ei vajatud enam Prantsusmaa häid veine. Pr. Tööstus ei suutnud enam sammu pidada teiste Euroopade riikidega ja USAga. 20 sajandi alguseks oli Pr langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. Inglismaa oli 19.saj juhtiv tööstus-, rahandus-, ja kaubanduskeskus maalmas. 19 sajandil lõpuaastatel Inglismaa juhtpositsioon maailmas muutus, kuna USA ja Saksamaa arengutemp oli kiirem. 20 sajandi alguseks oli Inglismaa langenud tähtsuselt kolman...
Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kreeka Ateena 1. Pigem mereriik 2. Vaimne kultuur (kirjandus, ajaloo teadvustamine jne ) 3. Demokraatia Sparta 1. Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund
Motivatsioon väljendab inimese sisemisi ja välimisi ajendeid, mis mõjutavad tema tegevust ja selle tulemuslikkust. See on inimese sisemine indikaator, mis aitab saavutada rohkemat kui mittemotiveeritud inimene loomuomaselt saavutada suudaks. Motiveerimine on inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine. Motiveerimine saab olla enesekohane (töötaja motiveerib end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi
Optimaalse eristumise teooria (Brewer, 1991)soov tasakaalustada kuuluvusvajadust, sotsiaalset hellitust ja eristumisvajadust Grupi karakteristikud Grupi normid Käitumine Hoiakud Taju nt. Sherif 1935, 1936 autokineetilise efekti katse. Grupinormid: Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita Grupinormid on väärtuste skaala, millega määratakse aktsepteeritava ja mitteaktsepteeritava käitumise ja hoiakute piirid grupis (Sherif, 1969) Normide teadvustamine: Teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline Normid tekivad ja kinnistuvad, sest: Võimaldavad piiritleda grupi toimuvat ja määrata suhted teistega Muudavad käitumise ennustatavaks Kujundavad grupi näo Annavad õigustuse grupis toimuvale, sõnum väljapoolepiloot Grupinormide tekkimine Juhi või grupi liikme sõnaline avaldus Kriitilised sündmused grupi arenguloos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
